3-14-53240/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.12.2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-53240

Haldusasi

Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000

eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31.08.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kaebaja apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Aleksei Pokras

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Viru Vanglale meditsiiniosakonna 26.08.2014. a tõend ja Viru Vangla

valvuri ametikoha juhend.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.08.2015. a otsus

muutmata.

3. Jätta kaebaja apellatsioonkaebuse menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 05.01.2017 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 02.09.2014 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 13-15p, tõlge

1212p).

Kaebaja väitis, et 21.08.2014 kella 12 paiku viisid vanglaametnikud A. Loite ja A. Jaani

kaebaja lattu õpikuid vahetama. Kaebaja vahetas õpikud, võttis pakist kompveki ning pani

selle suhu. Sel hetkel lõi A. Loite teda tugevasti rusikaga parema küünarnuki piirkonda. Nii A.

Loite kui ka A. Jaani hakkasid kaebajat solvama. Kambrisse naastes soovis kaebaja

meditsiiniõde, kuid medõde kutsuti talle alles õhtul. Siis fikseeriti ka vigastus ja anti

valuvaigistavad tabletid.

Kaebaja väitis, et 22.08.2014 hommikuse loenduse ajal hakkasid vanglaametnikud A. Jaani,

S. Roberts ja kartseriülem A. Nikunen kaebajale survet avaldama. Nad tõmbasid teda järsult

Tsärgist, mis oli kaebaja silmadele asetatud ning põletasid T-särgiga ta silmi ja laupa.

Kaebajal kästi kohe hommikuse loenduse ajal õue minna, andmata talle võimalust end pesta.

Kaebajale ei antud ka võimalust end normaalset riidesse panna ja teda hoiti väljas 1,5 tundi.

Kaebaja oli lühikestes pükstes, aga väljas oli külm (-10 kraadi).

Kaebaja väitis, et 22.08.2014 alandas A. Jaani kaebaja väärikust, pannes ukseluugile

anaalküünla ja öeldes „vene siga!“. Ka 24.08.2014 hommikul kella kuue paiku nimetas

A. Jaani kaebajat vene seaks.

Kaebaja väitel kahjustas vanglaametnike selline käitumine kaebaja tervist ja alandas

inimväärikust. Seega pidas kaebaja põhjendatuks nõuda mittevaralise kahju hüvitamist.

2. Kaebaja esitas 25.08.2014 Viru Ringkonnaprokuratuuri kuriteokaebuse (tl 40), milles

palus alustada kriminaalmenetlust Viru Vangla ametnike A. Loite ja A. Jaani suhtes

karistusseadustiku (KarS) § 324 tunnustel. Lisaks soovis kaebaja A. Loite suhtes

kriminaalmenetluse alustamist KarS § 323 tunnustel. Viru Ringkonnaprokuratuur jättis

29.08.2014. a teatisega (tl 40-41) kriminaalasja alustamata.

3. Viru Vangla jättis 17.11.2014. a vastusega nr 6-16/226-4 (tl 16-17) kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata.

Viru Vangla selgitas, et meditsiiniosakonna 22.08.2014. a tõendist nähtub, et 22.08.2014 kell

09:40 oli kutse sektorisse tervisekahjustuste fikseerimiseks. Siis tuvastati kaebajal parema

küünarvarre turse, ülejäänud kehal silmaga nähtavaid tervisekahjustusi ei tuvastatud.

Vastustaja lisas, et A. Jaani 26.09.2014. a õiendist nähtub, et kaebaja soovis vahetada

raamatuid, aga kui kinnipeetav koti lauale tõstis, võttis kinnipeetav sealt kommi ja pistis suhu.

Sel hetkel üritas A. Loite vasakult poolt kinnipeetava vormist haarata. Olukorda, kus kaebajat

oleks löödud või mingil kombel solvatud, ei esinenud. Vastustaja viitas ka A. Loite

17.09.2014. a ütlustele, kust nähtub, et A. Loite võttis kinnipeetaval käest, takistamaks tal

midagi suhu panemast. Kaebajat ei löödud vastu kätt, samuti ei solvatud. Kaebaja käitus

viisil, mille puhul tekkis valvuril põhjendatud kahtlus, et kinnipeetav võib toime panna

õigusrikkumise. Vangla märkis, et sinikas võis tekkida ka hiljem.

Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukord“

lisa 1.28 sätestab Viru Vangla P2 osakonna, s.o osakond, kus kaebaja paikneb, päevakava.

Nimetatud lisa kohaselt toimuvad P2 osakonnas jalutuskäigud vangla töökorralduse järgi kell

06:00–20:00. Nendest sätetest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda

jalutuskäikude toimumist vastavalt soovile. Kuivõrd kaebaja on kinnitanud, et talle võimaldati

jalutuskäik õhtul, ei ole kaebaja õigusi rikutud.

Vastustaja selgitusel nähtub A. Loite ja A. Jaani ütlustest, et kaebajat ei solvatud.

Asjaolu, et kinnipeetaval ei olnud võimalik meditsiiniosakonnas koheselt oma vigastusi

tuvastada, ei anna alust käsitada Viru Vangla ametnike tegevust inimväärikust alandavana.

Kinnipeetavale võimaldati arstiabi samal kuupäeval, kui intsident aset leidis. Isegi kui

kinnipeetavale oleks õigusvastast kahju tekitatud tervishoiuteenuse osutamisel, ei kuulu

nimetatud kahju hüvitamisele riigivastutuse seaduse alusel.

4. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 6-7), milles nõudis mittevaralise kahju

hüvitamist summas 15 000 eurot.

Kaebaja vaidlustas vanglaametnik A. Loite tegevust 21.08.2014 kella 12 paiku, mil viimane

kasutas kaebaja suhtes füüsilist vägivalda ja kahjustas kaebaja tervist. Seoses sellega nõudis

kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist kaebaja tervise kahjustamise ja väärikuse alandamise

eest 10 000 eurot. Samuti nõudis kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist summas 5 000 eurot

selle eest, et vanglaametnikud A. Loite, A. Jaani, S. Roberts ja A. Nikunen alandasid oma

õigusvastase tegevusega 22.08.2014. a hommikuse loenduse ajal ja pärast seda kaebaja

inimväärikust ning rikkusid tema õigusi. Kaebaja selgitas, et kõik faktid, asjaolud ja

põhjendused esitas ta kahjunõudes vanglale ja palus nendega arvestada.

5. Viru Vangla palus 06.05.2015 vastuses (tl 32-32p) jätta kaebus rahuldamata.

6. Tartu Halduskohus jättis 31.08.2015. a otsusega (tl 49-51p) kaebuse rahuldamata.

Halduskohus asus seisukohale, et vanglaametnik ei ületanud 21.08.2014 õigusaktidega

kehtestatud piire. Halduskohtul ei olnud põhjust kahelda vastustaja usaldusväärsuses.

Halduskohus arvestas valvuri A. Jaani 26.09.2014 koostatud õiendiga (tl 38) ja A. Loite

17.09.2014. a selgitustega (tl 39). Halduskohus selgitas, et olukorras, kus vanglaametnikud ei

teadnud, mida kaebaja tahab endale suhu panna, oli kohtu hinnangul õiguspärane

vanglaametnike käitumine, kus nad püüdsid kaebajat selles tegevuses takistada. A. Loite

tegutses lähtuvalt Viru Vanglas kehtivatest õigusaktidest.

Halduskohus märkis, et kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtub (RVL nr 256), et 21.08.2014

on raviarst O. Soom kell 17:30 fikseerinud tervisekahjustuse ja andnud esmaabi (tl 33). Arst

tuvastas välisel vaatlusel parema küünarvarre piirkonnas paistes ja valuliku punase ala

mõõtmetega 10×6cm. Ülejäänud kehal silmaga nähtavaid tervisekahjustusi ei tuvastatud. Ka

järgmisel päeval on arst kaebaja tervisekaardile märkinud, et parema küünarvarre piirkond on

turses (RVL nr 257, tl 33p). Järgmise külastuse ajal, mis toimus 25.08.2014, ei ole kaebaja

enam valu üle küünarvarre piirkonnas kurtnud (RVL nr 259 ja 260, tl 34). Halduskohus lisas,

et kaebaja kuriteokaebuse menetlemisel jõudis Viru Ringkonnaprokuratuur seisukohale, et

kontrollimise tulemusena ei ole leidnud kinnitust kaebaja väide, et A. Loite lõi teda rusikaga,

vaid A. Loite haaras tal käest (tl 41p). Pealegi ei väitnud kaebaja endal vigastusi olevat

vahetult peale sündmust A. Loitega, vaid umbes pool tundi hiljem.

22.08.2014. a sündmuse osas leidis halduskohus, et ravimi väljastamine ei saanud rikkuda

kaebaja inimväärikust. Halduskohus selgitas, et küsimus, kas konkreetsel juhul tuli kaebajale

väljastada teistmoodi manustavat ravimit, ei kuulu käesolevas asjas lahendamisele, sest

vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik

lepinguline suhe.

Halduskohus jõudis järeldusele, et tõendatud ei ole ka see, et kaebajat on 21.08 ja 24.08.2014

solvatud sõnadega „vene siga“. Halduskohus märkis, et tõendamiskoormis antud küsimuses

lasub kaebajal, kes ei ole tõendanud, et teda solvati.

Halduskohus märkis, et vaidlust ei ole selles, et 22.08.2014 eiras kaebaja Viru Vangla

kodukorda, sest kaebaja nägu oli kaetud T-särgiga. Sellises olukorras oli vanglaametnikel

õigus kaebaja näolt Tsärk ära võtta. Meditsiinitöötaja, kes 22.08.2014 kaebaja üle vaatas, ei

tuvastanud kaebaja näol silmaga nähtavaid tervisekahjustusi (RVL nr 257, tl 33p).

Ebameeldivustunne näos ei too kaasa selliseid kannatusi, mis tingiksid kahju hüvitamist.

Halduskohus leidis, et asjakohased ei ole kaebaja väited, et tal ei võimaldatud 22.08.2014. a

hommikul end pesta ja korrastada. Kaebusest nähtuvalt anti kaebajale võimalus jalutuskäigule

minna pärast loendust, s.t ajal, kui kaebajal oleks pidanud tema poolt märgitud toimingud

olema sooritatud.

Halduskohtu hinnangul tegutses Viru Vangla õiguspäraselt. Eeltoodust tulenevalt oli

halduskohus seisukohal, et kaebajale ei tekitatud mittevaralist kahju, mis kuuluks

hüvitamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 70-71), milles palub

tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse.

Kaebaja leiab, et halduskohus hindas ebaõigesti tõendeid ja rikkus kohtumenetlusnorme.

Kaebaja jääb kaebuses esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja ei nõustu halduskohtu

põhjendustega ja asjaoluga, et halduskohus nimetas tõenditeks vanglaametnike ütlusi, mis

kaebaja hinnangul ei saa oma olemuselt üldse tõenditeks olla.

8. Viru Vangla palub apellatsioonkaebusele esitatud ja hiljem täiendatud vastuses (tl 9191p,

96) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Vastustaja jääb menetluses seni esitatud seisukohtade juurde ja palub nendega arvestada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata. Ringkonnakohus nõustub kõigi halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust

halduskohtu järelduste ümbervaatamiseks.

10. Ringkonnakohus palus 01.11.2016. a kohtunõudega esitada vastustajal ringkonnakohtule

videosalvestised juhul, kui need on olemas. Viru Vangla selgitas 04.11.2016. a vastuses

(tl 96), et salvestisi säilinud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et hoolimata salvestiste

mittesäilimisest on käesoleval juhul piisavalt tõendatud, et A. Loite ei löönud kaebajat

21.08.2014 kella 12 paiku rusikaga vastu kätt, nagu kaebaja on väitnud, vaid püüdis teda käest

haarata, kuna ei näinud, mille kaebaja endale suhu pistis. Seda kinnitavad lisaks halduskohtu

otsuses loetletud tõenditele ka A. Jaani 26.08.2014. a seletus (tl 102) ja A. Loite seletus

(tl 102-103).

11. Viru Vangla esitas 04.11.2016. a vastuse lisana ringkonnakohtule meditsiiniosakonna

26.08.2014. a tõendi ja Viru Vangla valvuri ametikoha ametijuhendi. Ringkonnakohus ei pea

vajalikuks toimikusse lisada meditsiiniosakonna tõendit, sest see on haldusasja materjalide

juures juba olemas. Seetõttu tagastab ringkonnakohus selle Viru Vanglale. Ringkonnakohus

tagastab ka Viru Vangla valvuri ametikoha juhendi, sest see ei oma asjas tähtsust.

12. Kuna kaebaja menetlusabi jätkus ringkonnakohtus, siis jääb apellatsioonkaebuse riigilõiv

riigi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

Agu Timmi

Madis Ernits