2-15-17453/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-15-17453

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-17453

Tsiviilasi

Globen Metall OÜ hagi Abiraha OÜ vastu võla

nõudes.

Abiraha OÜ vastuhagi Globen Metall OÜ vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

hagihind 16 800 eurot

vastuhagi hind 206 400 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja) Globen Metall OÜ

(registrikood 11208672; asukoht Maagi 7, 74114

Maardu), lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe.

(e-post henrik@legalia.ee), advokaat Aivar Pihlak.

Kostja (vastuhagis hageja) Abiraha OÜ (registrikood

11538949, asukoht Kalda tee 2 - 107, 50703 Tartu),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava (e-

post viktor@lauspartners.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

5. oktoober 2016. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta Globen Metall OÜ hagi rahuldamata.

2. Jätta Abiraha OÜ vastuhagi rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

Globen Metall OÜ (hageja) esitas 19.11.2015. a Tartu Maakohtule hagi Abiraha OÜ (kostja)

vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 16 800 eurot ning jätta menetluskulud

kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25.01.2015. a töövõtulepingu nr XXX. Lepingu punkti

3.1. kohaselt oli lepingu objektiks hageja (tellija) poolt tööstusettevõttena EAS-ist

„Suurinvestori toetus tööstusettevõtjale“ toetuse kuni 100 000 eurot taotlemisega seotud tööd.

30.01.2015. a esitas hageja taotluse koos lisadega EAS-ile, mille osas teatati puudustest ning

määrati tähtaeg nende kõrvaldamiseks.

Kostja poolt kontrollitud dokumentide osas esitas hageja mh taotluse lisadena tarnijate

hinnapakkumised.

2.04.2015. a otsusega rahuldas EAS hageja taotluse, mille kohaselt määrati toetus kuni

900 933,00 eurot.

8.04.2015. a e-kirjaga teatas EAS hagejat pakkumistes olevate ehitusliku iseloomuga tööde

asjakohatusest.

27.04.2015. a e-kirjaga teatas hageja pakkumises olevate ehitusliku iseloomuga töödega

seotud asjaoludest ja puudustest ning nõudis nende kõrvaldamist.

14.05.2015. a esitas hageja EAS-ile taotluse tema projekti elluviimise perioodi 4 kuu võrra

pikendamiseks.

5.10.2015. a võttis EAS vastu otsuse jätta hageja projekti perioodi pikendamise taotlus

rahuldamata ja tunnistada tagasiulatuvalt kehtetuks 2.04.2015. a otsus toetuse määramise

osas.

2.10.2015. a esitas kostja hagejale nõude lepingujärgse tasu maksmiseks.

23.10.2015. a esitas hageja kostjale vastuse, milles ei tunnistanud kostja nõuet, viidates

olulisele lepingurikkumisele ja võimalusele leping lõpetada ning tegi ettepaneku vaidluse

lahendamiseks kompromissiga.

30.10.2015. a esitas hageja kostjale avalduse lepingu lõpetamiseks seoses olulise

lepingurikkumisega.

18.11.2015. a esitas kostja hagejale vastuse, milles teatas, et ei nõustu hageja lepingu

lõpetamise avaldusega.

Hageja on lepingu eesmärgi saavutamiseks tasunud kostjale kokku 16 800 eurot, mille

tagastamist hageja kostjalt nõuab.

Hageja leiab, et kostja on rikkunud lepingu punktidest 3.1. ja 6.1. tulenevaid kohustusi. Kostja

ei arvestanud ise ja ei juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et kõnealune EAS-i

tööstusettevõtja toetus ei hõlma Nordcity Center OÜ pakkumistes märgitud seadmete

paigaldamise kulusid. Täpsemalt ei kvalifitseerunud antud pakkumistes toodud vundamendi

rajamise kulud toetuse objektiks olevate kuludena. Antud kulud kvalifitseeruvad „Tööstus- ja

teenindusettevõtja investeeringu toetamise tingimused ja kord“ § 6 lg 4 p 5 mõistes toetust

mittesaavate kulutustena, täpsemalt on tegemist mitteabikõlbulike materiaalsete ehitusliku

iseloomuga vara paigaldamisega seotud kuludega.

Nordcity Center OÜ pakkumistes sisaldunud seadme paigaldamise kulude asjakohatuse osas

ei ole kostja hagejat informeerinud ega juhtinud viimase tähelepanu asjaolule, et neid töid

EAS-i poolt abiraha väljamaksmisel arvesse ei võeta. Kostja kui asjatundja, konsultandi ja

eksperdi lepingulisi kohustusi silmas pidades oleks pidanud tellija tähelepanu antud asjaolule

juhtima, vajadusel korrigeerima taotluse dokumente ning selgitama, et sellise ehitusliku

iseloomuga seadmete paigaldamise kulud ei saa toetust, mis tähendab, et need tuleks hageja

poolt kanda ise. Sellisel juhul ei olekski hageja vastavat taotlust EAS-le esitanud, kuna selle

rahuldamine ei oleks andnud talle soovitud resultaati omafinantseeringu minimaliseerimisel ja

kogu protsess oleks kaotanud tema jaoks igasuguse tähenduse.

Jäädes sellisest asjaolust informeerimata, pidas hageja kõnealust projekti perspektiivikaks,

teades, et kogu eelarve kuludest saab ta 30% ulatuses toetust. Tegelikult vähenes toetus teatud

tööde mitteaktsepteerimise tõttu EAS-i poolt ca 500 000 euro võrra, mille tulemusel antud

projekt kaotas hageja jaoks igasuguse perspektiivi. Kui hageja oleks antud asjaolust varem või

õigeaegselt ning kohaselt informeeritud olnud, siis ei oleks viimane üldse toetuse taotlust

esitanud ega Abiraha OÜ teenuseid edasi vajanud.

Hageja hinnangul olid lepingu eesmärgid seotud EAS-ist “Suurinvestori toetus

tööstusettevõtjale” toetuse kuni 1 000 000 EUR saamisega ja mitte ainult lepingu esemeks

olevate ja taotlemiseks vajalike tööde teostamisega. Kostja on oma 22.01.2015. a edastatud

EAS arendustoetuse esitlusmaterjalides lubanud hagejale 3 000 000 euro suuruse

maksumusega projekti korral (omafinantseering 2 miljonit eurot) toetuse ja abirahade saamist

kuni 1 000 000 eurot (30%). Lepingu sõlmimise eesmärk oli saada just selles summas toetust,

et realiseerida kavandatav hageja äriprojekt.

Kostja seisukohad

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja leiab, et ei ole töövõtulepingut rikkunud. Kostja on omapoolsed kohustused

nõuetekohaselt täitnud ning töövõtulepingu eesmärk saavutati – EAS rahuldas toetustaotluse

ja määras toetussummaks 900 933 eurot. EAS-i poolt taotluse rahuldamisega olid täidetud

kõik kostja töövõtulepinguga võetud kohustused.

Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei arvestanud ise ja ei juhtinud hageja tähelepanu

asjaolule, et kõnealune toetus ei hõlma Nordcity Center OÜ pakkumistes märgitud seadmete

paigaldamise kulusid. Kostjal ei ole sellist informeerimiskohustust kunagi olnud, hageja ei ole

töövõtulepingus selgele alusele viidanud. Hagiavalduse lisa 7 olevas e-kirjas on kostja selgelt

märkinud, et ta on eelnevalt seadmete abikõlbmatusest võlgnikku vähemalt 4 korral

teavitanud.

Hageja rikkus ise töövõtulepingut, jättes kostjale tähtaegselt esitamata taotluse koostamiseks

vajalikud dokumendid. Kostja saatis 29.01.2015. a ja 30.01.2015. a hagejale e-kirjad, milles

kostja nõuab kiirkorras puuduvate dokumentide saatmist. Kuigi EAS-i taotluse esitamise

tähtaeg oli 30.01.2015. a kell 17.00, oli hagejal veel 29.01.2015. a EAS-i taotluse

komplekteerimiseks vajalikest materjalidest rohkem kui 70% kostjale esitamata.

Kostja ei nõustu hageja väitega, et teatud tööde mitteaktsepteerimise tõttu EAS-i poolt

vähenes toetus ca 500 000 euro võrra, mille tulemusel kaotas projekt igasuguse perspektiivi.

Seadmete tegelikud paigaldamiskulud oleksid maksimaalselt 7 154,84 eurot. Kuivõrd EAS

finantseerib projektikuludest 30%, siis isegi informeerimiskohustuse rikkumise tõttu võis

hageja loodetust saamata jääda vaid 2 146 eurot (7 154,84 x 30%).

Tegelikult

kaotas

hageja

jaoks

EAS-i

projekt

perspektiivi

mitte

kostjapoolse

informeerimiskohustuse rikkumise tõttu, vaid seetõttu, et OÜ Nordcity Center ei suutnud

tarnida EAS-i toetuse objektiks olevaid seadmeid ja samuti puutus tootmishoone jaoks

ehitusluba.

Hageja soovis seadmeid paigutada uude tootmishoonesse, kuid ei suutnud ehitusloa

väljastamist vajalikul kiirusel tagada. Algselt lootis ta ehitusloa saada juba jaanuaris 2015. a.

EAS-i otsuse kohaselt tuli kogu projekt lõpuni viia hiljemalt 31.08.2015. a. Samas seadmete

paigutamiseks vajaliku tootmishoone ehitamiseks vajalik ehitusluba väljastati alles

10.09.2015. a. Seega enne kui hageja üldse jõudis projekti teostamisega alustada, oli ta kõik

tähtajad ületanud. Seda on hageja ka ise sõnaselgelt kinnitanud. Seetõttu oli loogiline, et EAS

2.09.2015. a oma rahastamisotsuse tühistas. Projekti alustamata jätmise teelikuks põhjuseks

on tootmistehase ehitusloa kaotamine, milles kostjat süüdistada ei saa.

Isegi kui kostja töös esines puudusi, oli hageja kaotanud õiguse töö lepingutingimustele

mittevastavusele tugineda ja puudus õigus leping üles öelda. Kostja sai väidetavast

rikkumisest teada 8.04.2015. a, kuid esitas etteheited alles 23.10.2015. a. Seega oli mistahes

mõistlik aeg etteheidete esitamiseks ammu möödas. Kostja leiab, et igal juhul on tal õigus

saada tasu tehtud töö eest. Kuna kostja saavutas lepingus kokkulepitud eesmärgi, siis oleks

põhjendamatu jätta kostja ilma lepingust tuleneva tasuta, sest väidetavalt on rikutud üht

lepingu kõrvalkohustust.

Vastuhagi

Kostja (vastuhagis hageja) esitas 19.02.2016. a vastuhagi, milles palub hagejalt (vastuhagis

kostjalt) välja mõista põhivõla 103 200 eurot ning viivise 103 200 eurot, kokku 206 400 eurot.

Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 231-1 p 5.1.3 kohaselt kohustus hageja tasuma

kostjale boonustasu 86 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Töövõtulepingu p 5.6 kohaselt

kohustus hageja tasuma boonustasu juhul, kui EAS rahuldab hageja taotluse toetuse

saamiseks programmist „Suurinvestori toetus tööstusettevõtjale.“ Tasu kuulus maksmisele 60

päeva jooksul alates taotluse rahuldamise päevas. Töövõtulepingu p 7.1 kohaselt kohustus

hageja tasuma viivitatud summa pealt viivist 0,1% päevas.

EAS-i 2.04.2015. a otsusega hageja taotlus toetuse saamiseks rahuldati. Otsus andis hagejale

õiguse saada toetust kokku kuni 900 933 eurot. 1.06.2015. a esitas hageja kostjale kooskõlas

lepingu p 5.6 arve summas 103 200 eurot maksetähtajaga 3.06.2015. a. Hageja ei ole arvet

tasunud.

Kostja hageja lepingu lõpetamisega ei nõustu ning nõuab arve summas 103 200 eurot tasumist

ning viivist arve tasumisega viivitamisega 0,1 % päevas alates 3.06.2015. a. Perioodi eest

3.06.2015. a kuni 19.02.2016. a (238 päeva) on sissenõutavaks muutunud viivis 245 616

eurot. Kostja vähendab viivist põhinõude summani.

Hageja (vastuhagis kostja) seisukoht vastuhagi osas

Hageja kostja nõuet ei tunnista. Boonustasu summas 103 200 eurot ei ole seoses lepingulise

kohustuse rikkumisega kostja poolt sissenõutavaks muutunud. Kostja on oma lepingulisi

kohustusi oluliselt rikkunud ning lepingu eesmärki ei ole saavutatud, mistõttu puudub õiguslik

alus boonustasu 103 200 euro nõudmiseks. Õiguslikus mõttes ei ole otsust olemas, see on

EAS-i poolt tagasiulatuvalt tühistatud. Kui hageja oleks kostjale boonustasu tasunud, siis

oleks tal õigus esitada kostja vastu alusetu rikastumise nõue.

KOHTU SEISUKOHT

1. Hageja on esitanud kostja vastu poolte vahel 25.01.2015. a sõlmitud töövõtuleping nr

231-1 (kd I tl 9-14) rikkumisest tuleneva nõude. Hageja tugineb sellele, et on

töövõtulepingu kostja rikkumise tõttu üles öelnud ning nõuab hagi esemena tasutud

16 800 euro tagastamist. Kostja Abiraha OÜ on esitanud vastuhagi, milles nõuab

hagejalt Globen Metall OÜ-lt töövõtulepingus kokku lepitud boonustasu 103 200

eurot (86 000 eurot + KM) maksmist ning viivist seoses boonustasu maksmisega

viivitamisega.

2. Kohus leiab, et nimetatud leping vastab töövõtulepingu tunnustele, ka pooled ise on

käsitlenud lepingut töövõtulepinguna. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt

töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija)

aga maksma selle eest tasu.

3. Pooled vaidlevad muu hulgas selle üle, milline oli kokkulepitud tulemus, mille kostja

(töövõtja) pidi saavutama. Hageja (tellija) hinnangul oli kostja (töövõtja) ülesandeks

nõuetele vastavate lepingujärgsete dokumentide koostamine ning hagejale 1 000 000

euro suuruse toetuse saamine. Kostja on tõlgendanud lepingut selliselt, et kostja

töövõtulepingu järgsed kohustused said täidetud EAS-i poolt 2.04.2015. a taotluse

rahuldamise ja toetuse määramisega. Kohus ei nõustu hagejaga, et kokkulepitud

tulemuseks oli kindlas summas toetuse saamine. Seda kinnitab muu hulgas lepingu p-s

5 kokku lepitud tasu maksmise kord, mille kohaselt osaliselt kuulus tasu maksmisele

sõltumata sellest, kas EAS taotluse rahuldab.

4. Kohus ei nõustu ka kostjaga, et kokkulepitud tulemuseks oli EAS-i poolt toetuse

määramine, kui vastav otsus hiljem tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatakse. Lepingu p

3.1 kohaselt oli lepingu objektiks EAS-ist toetuse taotlemisega seotud tööde tegemine,

mis on loetletud lepingu p 3.1 alapunktides. Tõlgendades lepingu p 3.1 asub kohus

seisukohale, et kokkulepitud tulemuseks oli eelkõige EAS-i nõuetele vastava taotluse

ning muude dokumentide koostamine ja vormistamine. Lepingu p-s 5 oli kokku

lepitud tasu töö eest kokku 100 000 eurot, mis koosnes alustustasust 10 000 eurot,

projektitasust 4 000 eurot, boonustasust 86 000 eurot, millele lisandub käibemaks.

Hageja on tasunud kostjale alustustasu ning projektitasu koos käibemaksuga, s.o

16 800 eurot. Boonustasu kuulus lepingu p-i 5.6 kohaselt tasumisele EAS-i poolt

taotluse rahuldamise korral.

5. Kohus leiab, et VÕS § 655 lg 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles

öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda

kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu

kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks

võinud mõistlikult omandada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõikes 1 sätestatut ei

kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut.

Riigikohus on selgitanud, et töövõtulepingut ei saa kohustuse rikkumise tõttu üles

öelda, kuid olulise lepingurikkumise korral on tellijal õigus lepingust taganeda.

Töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle

ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 järgi on erinevad õiguslikud tagajärjed. Pooltel on

töövõtulepingust taganemise korral võimalik nõuda üleantu tagastamist või üleantu

väärtuse hüvitamist, kuid ülesütlemisel seevastu kokkulepitud tasu, millest on

vajadusel tehtud mahaarvamised (vt Riigikohtu 27.11.2013. a otsuse tsiviilasjas nr 3-

2-1-126-13 p 13, 20.10.2016. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-79-16 p-d 12-13).Kohus

leiab, et lepingu ülesütlemisel ei saa hageja nõue rahuldamisele kuuluda. Sisuliselt oli

kostja lepingu ülesütlemise ajaks lepingu p-s 3.1 kokku lepitud tööd teostanud.

Lepingu ülesütlemise avalduses (kd I tl 66 - 67) viitab hageja mh lepingust taganemise

sätetele ning leiab, et kostja on lepingut oluliselt rikkunud. Kohus loeb hageja lepingu

ülesütlemise avalduse lepingust taganemise avalduseks. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib

lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust

oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

6. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on lepingut (oluliselt) rikkunud. Majandus- ja

kommunikatsiooniministri

22.10.2012.

a

määruse

nr

„Tööstus-

ja

teenindusettevõtja investeeringu toetamise tingimused ja kord“ § 6 lg 4 p 5 kohaselt

on mitteabikõlbulikud muu hulgas materiaalse vara paigaldamisega seotud ehitusliku

iseloomuga kulud. Nordcity Center OÜ hinnapakkumiste (kd I tl 29-38) kohaselt

sisaldab hind mh ehituslikke töid seadme paigaldamisel (elektrikaablite vedamine,

vundamendi ettevalmistamine, seadme põranda külge kinnitamine jms) (kd I tl 31,38).

Vaidlus puudub selles, et Nordcity Center OÜ hinnapakkumised ei eristanud

ehitusliku iseloomuga töid, mis olid mitteabikõlbulikud. Vaidlus puudub ka selles, et

hinnapakkumiste hankimine oli lepingu p 6.3.3.1 järgi hageja kohustus ja sellega

tegeles hageja (kostja tegeles sellega alles pärast EAS-ile esialgse taotluse esitamist).

7. Ülesütlemise avalduses (kd I tl 66 - 67) ning hagiavalduses tugineb hageja asjaolule,

et kostja ei arvestanud ise ja ei juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et kõnealune

EAS-i toetus ei hõlma Nordcity Center OÜ pakkumistes märgitud seadmete

paigaldamise kulusid. Hageja väitel ei oleks ta EAS-ile taotlust esitanud, kui oleks

teadnud, et seadmete paigaldamise kulud toetust ei saa; sellega muutus hageja jaoks

kogu projekt kallimaks, mistõttu see kaotas hageja jaoks igasuguse perspektiivi.

Hageja leiab, et kostja on sellega rikkunud töövõtulepingu punktidest 3.1. ja 6.1.

tulenevaid kohustusi. Eelkõige viitab hageja teavitamiskohustuse rikkumisele kostja

poolt, mis tulenes töövõtulepingu p-st 6.1. Lepingu p 6.1 kohaselt kohustus töövõtja

muu hulgas teavitama tellijat koheselt kõikidest asjaoludest, mis mõjutavad töö

teostamist või töövõtjapoolsete muude lepinguliste kohustuste täitmist ning mille

vastu on tellijal mõistlik huvi. Kohus leiab, et isegi kui kostja on teavitamiskohustust

rikkunud, ei saa seda pidada oluliseks lepingurikkumiseks, mis andnuks hagejale

õiguse lepingust taganeda. Näitlik loetelu rikkumistest, mida võib eelkõige pidada

olulisteks rikkumisteks, on toodud VÕS § 116 lg-s 2. Antud juhul võib kohtu

hinnangul kõne alla tulla VÕS § 116 lg 1 p 1, mille kohaselt on olulise

lepingurikkumisega tegemist eelkõige muu hulgas juhul, kui kohustuse rikkumise tõtu

jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust

lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise

niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel

asjaoludel samuti ette näinud.

8. Faktilistest asjaoludest hageja väide, et kostja on kinnitanud, et ehitusliku iseloomuga

tööd on abikõlbulikud, ei ole kohtu hinnangul tõendatud. Hageja esitatud e-

kirjavahetusest (kd I tl 49-52) ei nähtu kostja esindaja kinnitust, et EAS toetab

masinate aluse vundamendi ehituse maksumust. Viidatud kirjavahetusest nähtub

kostja kinnitus, et ehitustööd ei ole abikõlbulikud. Kostja esindaja on vande all antud

ütlustes kinnitanud sama (kd II tl 65). Nordcity Center OÜ esindaja U. I. vande all

antud ütluste kohaselt (kd II tl 64) on hageja esindaja talle väitnud, et isiku sõnul kes

projekti kirjutamisega tegeleb, võivad hinnapakkumised sisaldada ka ehituslikke töid.

Kohus leiab, et tunnistaja ei ole ise seda vahetult kuulnud. U. I. vande all antud ütluste

kohaselt ta ütles hageja esindajale, et need tööd ei ole abikõlbulikud ning palus üle

kontrollida. Seega ei saanud hagejale tulla üllatusena asjaolu, et ehitusliku

iseloomuga tööd ei kvalifitseeru abikõlbulikena.

9. Vaidlus puudub selles, et hageja esitas kostjale hinnapakkumised viimasel taotluse

esitamise päeval 30.01.2015. a (2 tundi enne tähtaega). Lepingu p 6.3.3. ja 7.5

kohaselt kohustus tellija andma töövõtjale üle hinnapakkumised hiljemalt 28.01.2015.

a. VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgnik

poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle

rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille

toimumise riisikot ta kannab. Töövõtulepingu puhul kohaldub VÕS § 641 lg 3, mille

kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes

tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku

eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kohus

nõustub hagejaga, et iseenesest oleks kostja pidanud vähemalt pärast taotluse esitamist

juhtima hageja tähelepanu asjaolule, et hageja esitatud hinnapakkumised sisaldavad

muu hulgas ehitusliku iseloomuga töid, mis ei ole abikõlbulikud. Samas dokumentides

paranduste tegemise eelduseks oleks olnud hageja poolt kostjale uute hinnapakkumiste

esitamine, kus oleksid eristatud ehitusliku iseloomuga tööd.

10. Poolte vahel puudub vaidlus puudub selles, et EAS teavitas aprillis 2015. a sellest, et

ehitusliku iseloomuga tööd on mitteabikõlbulikud; pärast seda on hageja jätkanud

projekti elluviimist; soovinud projekti elluviimise perioodi pikendada seoses masinate

tarneaja pikenemisega, tegeletud on uute pakkumiste otsimisega. Eeltoodut arvestades

leiab kohus, et ei ole eluliselt usutav, et projekt kaotas hageja jaoks perspektiivikuse

põhjusel, et seadmete paigaldamisega seotud ehitusliku iseloomuga töid ei toetata,

mistõttu projekt muutus tema jaoks kallimaks ning mida teades ei oleks ta EAS-ile

taotlust esitanud. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tegemist olulise

lepingurikkumisega.

11. Faktilistest asjaoludest nähtub, et 14.05.2015. a on hageja esitanud EAS-ile taotluse

projekti elluviimise perioodi pikendamiseks nelja kuu võrra, kuna masinate tarneaeg

on pikenenud (kd I tl 53). Et Nordcity Center OÜ ei oleks saanud masinaid tähtajaks

tarnida, on tõendatud U. I. vande all antud ütlustega (kd II tl 64). 5.10.2015. a otsusega

tunnistas EAS taotluse rahuldamise otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks (kd I tl 55 - 58).

Otsusest nähtuvalt oli toetuse saaja esitanud EAS-ile taotluse projekti perioodi ja

seadmete muutmiseks, mille kohaselt soovitakse perioodi pikendada kuni 30.09.2015.

a seoses ehitusloa tühistamisega. EAS jättis taotluse rahuldamata, leides, et projekti

eesmärkide saavutamine uueks tähtajaks 30.09.2015. a on ebarealistlik. Otsuse

kohaselt puudus EAS-il kindlus, kas seadmete tarnimeni lubatud kuupäevaks

30.09.2015. a reaalselt toimub; ei ole reaalne, et töötajad hakkavad nendega tööle

tarnimisega samal päeval; EAS-i haldur vaatas 28.09.2015. a objekti üle ning veendus,

et ehituse seisu arvestades ei ole 30.09.2015. a võimalik tehast käivitada. Kohus leiab,

et seega esinesid muud põhjused, miks projekti elluviimine oli raskendatud ning EAS

toetuse määramise kohta tehtud otsuse hiljem tühistas.

12. Kohus leiab, et ehitusloaga seonduv ei olnud lepingu kohaselt kostja kohustus. Hageja

heidab kostjale ette muu hulgas seda, et kostja oli teadlik, et on probleemid

ehitusloaga: ühe suure tootmishoone ehitusluba puudus, samas kahe eraldi hoone

jaoks olid ehitusload olemas. Kostja esindaja vande all ütluste (kd II tl 65) kohaselt oli

hageja esindaja talle kinnitanud, et ehitusluba saadakse ning oli hageja soov, et

dokumentidesse jääks üks hoone. Hageja ei ole väitnud, et ta andis kostjale vastupidise

juhise. Asjaolu, et kostja oli teadlik riskist, et ehitusluba ei pruugita saada, ei pane

kohtu hinnangul vastutust hageja äriprojekti realiseerimise eest veel kostjale.

13. Vastuhagi osas kohus leiab, et kuna EAS-i toetuse määramise otsus on tagasiulatuvalt

kehtetuks tunnistatud, siis ei ole kostjal lepingu kohaselt õigus boonustasu nõuda.

Töövõtulepingu p 5.6 kohaselt kohustus hageja tasuma boonustasu juhul, kui EAS

rahuldab hageja taotluse toetuse saamiseks programmist „Suurinvestori toetus

tööstusettevõtjale.“ Kohus nõustub hagejaga, et toetuse määramise kohta tehtud otsuse

kehtetuks tunnistamisega on hageja kohustus maksta kostjale boonustasu ära langenud

ning kui hageja oleks boonustasu kostjale arve saamisel välja maksnud, siis oleks

hagejal õigus see alusetu rikastumise sätete alusel tagasi nõuda. Olukorras, kus toetust

taotlejale reaalselt ei maksta, oleks boonustasu maksmine hageja suhtes kohtu

hinnangul ka ebaõiglane. Kostja on toonud välja, et jätkas taotlusega tegelemist mh

soovist saada töötasu lõpuni kätte (kd II tl 65). Seega pidi ka kostja lepingut selliselt

tõlgendama, et otsuse kehtetuks tunnistamise korral ta boonustasu ei saa. Eeltoodud

põhjendustel kohus leiab, et nii hagi, kui ka vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades nii põhi- kui vastuhagi rahuldamata jätmist, peab kohus põhjendatuks jätta

menetluskulud juhindudes TsMS § 162 lõigetest 1 ja 4 poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 1

järgi peaksid kostja kulud seoses hagile vastamisega jääma hageja kanda ning hageja kulud

seoses vastuhagile vastamisega kostja kanda. Arvestades, et need kulud ei ole poolte muudest

menetluskuludest selgelt eristatavad, on nende kulude vastaspoole kanda jätmine ning nende

osas tasaarvestuse tegemine kohtu hinnangul ebamõistlik.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik