3-16-58/38 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tanel Saar, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

06.12.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-58

Haldusasi

Ruslan Tangijevi kaebus Tartu Vangla 16.11.2015. a

käskkirja nr 6-2/1627 ja 21.12.2015. a vaideotsuse

nr 111/1104-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.05.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Ruslan Tangijevi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Ruslan Tangijev

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Tartu Vangla poolt 20.10.2016 esitatud

Ruslan Tangijevi 16.10.2015. a seletuse ja Dmitri Žihharevi 19.10.2015. a

avalduse eestikeelsed tõlked.

2. Jätta Ruslan Tangijevi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 18.05.2016. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu

otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

3. Jätta Ruslan Tangijevi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud

(riigilõiv 15 eurot) tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 05.01.2017 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla tunnistas 16.11.2015. a käskkirjaga nr 6-2/1627 R. Tangijevi süüdi Tartu

Vangla kodukorra p 8.2.2 rikkumises ja karistas teda noomitusega, võttes aluseks

vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p-i 1. Käskkirja kohaselt oli distsiplinaarmenetluse

algatamise ajendiks valvur V. Simini 16.10.2015. a ettekanne nr 5379, mille järgi 16.10.2015

umbes kella 14.15 paiku pikaajaliselt kokkusaamiselt tagasi tulles omas R. Tangijev talle

mittekuuluvat säilituskarpi. Tartu Vangla kodukorra p 8.2.2 keelab kinnipeetaval teistelt

omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud

asju. Menetluse asjaolude ning kogutud tõendite analüüsi põhjal tuvastas vangla, et R.

Tangijev võttis teadlikult ajutiseks kasutamiseks teise kinnipeetava säilituskarbi, millega on

toime pannud Tartu Vangla kodukorra p-i 8.2.2 rikkumise. Vangla märkis, et kinnipeetaval

varasemad distsiplinaarkaristused puuduvad ja tema tegu ei ohusta vangla üldist julgeolekut,

kuid kinnipeetava suhtumine, et teatud tingimustel on vangistust reguleerivate õigusaktide

rikkumine lubatud, on piisav põhjus distsiplinaarkaristuse määramiseks, et anda selge signaal,

et vanglateenistus sellist suhtumist ei aktsepteeri, sest see võib viia raskemate rikkumisteni

tulevikus. Vangla leidis, et kinnipeetavale on põhjendatud kohaldada karistusena noomitus

ning muude seaduses sätestatud karistuste määramine ei ole proportsioonis toime pandud

rikkumisega.

2. Tartu Vangla jättis 21.12.2015. a vaideotsusega nr 1-11/1104-2 rahuldamata R. Tangijevi

vaide vangla 16.11.2015. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Vangla märkis, et vaide esitaja

on saanud distsiplinaarmenetluse käigus anda kirjalikke selgitusi ettekande koostamise järel ja

16.11.2015 on talle tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli suuliselt, misjärel ta esitas

vastuväited suuliselt. Vangla leidis, et menetleja ei ole Tartu Vangla kodukorra p-i 8.2.2

tõlgendades käitunud meelevaldselt, sest nimetatud punkt ei jäta tõlgendamiseks ruumi.

Vangla selgitas, et vestluse kohaldamisel ei ole tegemist distsiplinaarkaristusega VangS § 63

mõttes ja seda ei määrata haldusaktiga, kuid vaide esitajale määrati võimalikest kergeim

karistus ja selle määramine on põhjendatud, millised kaalutlused on toodud käskkirjas.

3. R. Tangijev esitas 07.01.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tuvastada Tartu

Vangla 16.11.2015. a käskkirja nr 6-2/1627 ja 21.12.2015. a vaideotsuse nr 1-11/1104-2 ning

Tartu Vangla kodukorra p-i 8.2.2 õigusvastasus. Kaebaja väitel jäeti ta ilma õigusest süveneda

distsiplinaarmenetluse protokolli sisusse ning vajadusel konsulteerida juristiga ja esitada

seejärel kirjalikke või suulisi selgitusi. Kuna kaebaja on teisest rahvusest, ei mõista ta kõiki

keelelisi nüansse. Kaebaja leidis, et Tartu Vangla kodukorra p 8.2.2 ei ole imperatiivse sisuga

ja puudub õigusselgus, kuna talle ei ole teada, kust läheb piir lubamatu ja lubatu vahel. Veel

leidis kaebaja, et distsiplinaarmenetlus ei olnud erapooletu, kuna selle viis läbi ja vaideotsuse

koostas sama isik, mistõttu on rikutud õiglase menetluse põhimõtet.

4. R. Tangijev esitas 18.01.2016 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta nõustus

tuvastamiskaebuse ümbernimetamisega tühistamiskaebuseks, millises olukorras palus otsuses

selgitada Tartu Vangla kodukorra p 8.2.2 sisu. Kaebaja märkis, et loobub tuvastamistaotlusest

Tartu Vangla kodukorra p 8.2.2 suhtes.

5. R. Tangijev esitas 27.01.2016 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta palus tühistada

Tartu Vangla 16.11.2015. a käskkiri nr 6-2/1627 ja 21.12.2015. a vaideotsus nr 1-11/1104-2.

6. Tartu Halduskohus jättis 18.05.2016. a otsusega R. Tangijevi kaebuse rahuldamata ja

kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Otsuse põhjendused:

1) Kaebajal oli menetluse käigus selgituste andmiseks piisavalt võimalusi. Ettekande nr 5379

(tl 42) koostamisega samal päeval 16.10.2015 esitas kaebaja toimunu kohta kirjalikud

selgitused, kus tunnistas, et säilituskarp ei kuulunud talle (tl 44). 06.11.2015 teavitas

inspektor-kontaktisik A. Madissoon kaebajat distsiplinaarmenetluse algatamisest, mida

kaebaja kinnitas oma allkirjaga (tl 49). Kuigi kaebaja täiendavaid selgitusi anda ei soovinud,

selgitas ta inspektor-kontaktisikule suuliselt, et on värvipime ja võttis võõra karbi kogemata.

Vaidest (tl 17-21) nähtuvalt tutvustas inspektor-kontaktisik A. Madissoon

distsiplinaarmenetluse protokolli kaebajale 16.11.2015 vene keeles ja kaebaja väidetest ei

selgu, mis talle arusaamatuks jäi. Kaebaja kinnitas protokollile omakäeliselt, et on sellega

tutvunud ja lisaselgitusi anda ei soovi (tl 40-41). Samuti ei ole kaebuses välja toodud ühtegi

asjaolu, mida kaebaja menetluse käigus või protokollile vastuväiteid esitades toimunu kohta

avaldada oleks soovinud. Kuivõrd kaebajale oli teada, milles teda süüdistati ja tal oli piisavalt

võimalusi vastuväidete esitamiseks, ei ole võimalik rääkida kaebaja ärakuulamata jätmisest.

2) Distsiplinaarmenetluse viis läbi ja otsustas kaebaja distsiplinaarkorras karistamise

inspektor-kontaktisik A. Madissoon. Seega on distsiplinaarmenetluse läbi viinud ja karistuse

määranud õige ametiisik lähtuvalt vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 17 lg-st 1. Vangla

21.12.2015. a vaideotsusest (tl 22) nähtuvalt on selle allkirjastanud üksuse juht J. Ruubel.

Seega on vaide läbi vaadanud üksuse juht õige ametiisik vastavalt pädevusele, lähtuvalt VSkE

§ 1² lg-st 2¹.

3) Tartu Vangla kodukorra p-st 8.2.2 nähtub üheselt, et kinnipeetaval on kambrikaaslasega

vastastikuse kokkuleppe olemasolul lubatud vaid vaadata tema televiisorit, kuulata tema

raadiot ning kasutada tema veekeetjat või veekeeduspiraali. Muude esemete teiselt

kinnipeetavalt laenamine või ajutiseks kasutamiseks võtmine on keelatud. Eelnimetatud

punkti eesmärgiks on ära hoida, et kinnipeetav võtab eseme enda omandisse või valdusesse

lubamatul viisil. Kaebaja on tunnistanud, et vaidlusalune säilituskarp ei olnud tema oma, vaid

kuulus teisele kinnipeetavale, kellega vastastikusel kokkuleppel seda kasutati ega pea seda

rikkumiseks, sest ta pani karbi samasse kohta tagasi. Kuna teiste kinnipeetavate esemete

kasutamine ka ajutiselt ja vastava loa olemasolul on keelatud, siis pole vastustaja toiminud

Tartu Vangla kodukorra pi 8.2.2 tõlgendades meelevaldselt, sest nimetatud punkt ei jäta

tõlgendamiseks ruumi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. R. Tangijev esitas 01.06.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 18.05.2016. a otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Valesti on tõlgendatud kontaktisiku pädevust teha otsus VangS § 63 lg 4 alusel, millisel

puhul oleks pidanud kaebajat karistama kartserisse paigutamisega, kuid kaebajat karistati

noomitusega, mis on kvalifitseeritav VangS § 63 lg 1 järgi. Määruses on valesti tõlgendatud ja

segi aetud VangS §-de 63 ja 64 põhimõtted. Inspektor-kontaktisikul ei ole pädevust teha otsust

VangS § 63 lg 4 alusel karistamise kohta, vaid see õigus on tal VangS § 64 lg 4 alusel.

2) Distsiplinaarkaristust ei ole põhjendatud. Noomitusega karistamine on põhjendamatu ja

piisanud oleks vestlusest. Kaebajat ei ole piisavalt põhjalikult ära kuulatud, sest ta on

värvipime, mida ei ole asja menetlemisel arvestatud. Tuvastamata on, kust kaebaja karbi võis

saada.

8. Tartu Vangla esitas 08.07.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.05.2016. a otsus muutmata. Vastuse

põhjendused:

1) Kohtuotsuses viide VangS § 63 lg-le 4 ei ole korrektne. Samas on nii kohtuotsuse konteksti

kui ka pärast kõne all oleva paragrahvi numbrit sulgudesse tehtud märke

“distsiplinaarkaristuse määramine” põhjal arusaadav, et tegemist on ilmse ebatäpsusega.

Nähtuvalt apellatsioonkaebusest on kaebaja sellest aru saanud. Kohus on pidanud silmas § 64

lg-t 4. Seega ei ole tegemist materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, vaid trükiveaga.

2) Kaebuses ei tuginenud kaebaja sellele, et ta on värvipime, mistõttu ei ole kohus selles osas

seisukohta võtnud. Kaebuse kohaselt seisnes rikkumine selles, et kaebaja kasutas

kambrikaaslase säilituskarpi, milleks oli vastastikune kokkulepe olemas. Mõistmatuks jääb,

miks väidab kaebaja ringkonnakohtule, et võttis säilituskarbi kogemata. Tartu Vangla

kodukorra p 8.2.2 rikkumise koosseisu täitmise eeldusena ei ole vaja tuvastada, kust ja kuidas

kinnipeetav talle mittekuuluva eseme täpselt sai. Samas puudub selles osas ka vaidlus, kuna

kaebaja on algusest peale kinnitanud, et tegemist ei olnud talle kuuluva karbiga. Kaebaja

karistamist noomitusega on käskkirjas piisava põhjalikkusega põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et R. Tangijevi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Tartu Halduskohus on vaidlustatud otsuse p-s 12 märkinud, et VSkE § 17 lg 1 kohaselt on

inspektor-kontaktisiku pädevuses teha otsus VangS § 63 lg 4 alusel (distsiplinaarkaristuse

määramine). Kaebaja on apellatsioonkaebuses välja toonud, et kohtu viide VangS § 63 lg-le 4

ei ole korrektne. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, kuid leiab, et eeltoodu ei anna alust

kohtuotsuse tühistamiseks. Nimelt sätestab VSkE § 17 lg 1, et inspektori-kontaktisiku

pädevuses on teha otsus VangS § 24 lg 1, § 25 lg-te 1 ja 2, § 30 lg 2, § 31 lg 2, § 63 lg 4, § 64

lg 4, § 65 lg 2, § 65¹ lg 4 ning § 93 lg-te 3 ja 7 alusel. Eraldi kambrisse paigutamine VangS

§ 63 lg 4 alusel peab seonduma distsiplinaarmenetluse läbiviimise huvidega, näiteks

vajadusega vältida tunnistajate mõjutamist või süüteos süüdistatavate kinnipeetavate

kokkulepet (Riigikohtu 19.04.2012. a määrus nr 3-3-1-8-12, p 9). Käesolevas asjas ei ole

kaebajat paigutatud VangS § 63 lg 4 alusel distsiplinaarmenetluse ajaks eraldi kambrisse.

Seega on kohtu viide eelnimetatud sättele ilmselgelt ebaõige. Samas on otsusest arusaadav, et

halduskohus on pidanud silmas VangS § 64 lg-t 4. Sellest on ka kaebaja apellatsioonkaebusest

nähtuvalt aru saanud. Halduskohus on otsuse p-s 12 pärast viitamist VangS § 63 lg-le 4

sulgudes märkinud „distsiplinaarkaristuse määramine“ ning VangS § 64 lg 4 näeb ette

distsiplinaarkaristuse määramise distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku

ettepanekul. Seega nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et tegemist ei ole materiaalõiguse

ebaõige kohaldamisega halduskohtu poolt, vaid ilmselge trükiveaga. Selles osas muudab

ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendusi, lugedes õigeks viite VangS § 64 lg-le 4, mitte

§ 63 lg-le 4.

11. Muus osas nõustub ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 18.05.2016. a otsuse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

201 lg 4). Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Kaebaja väitel ei ole distsiplinaarkaristust põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu

kaebaja väitega. Kaebaja poolt vaidlustatud Tartu Vangla 16.11.2015. a käskkirja nr 6-2/1627

kohaselt tunnistati ta süüdi Tartu Vangla kodukorra p 8.2.2 rikkumises ja teda karistati

noomitusega, võtteks aluseks VangS § 63 lg 1 p-i 1, mis näeb ette distsiplinaarkaristusena

noomituse. Käskkirjast nähtuvalt on vangla distsiplinaarkaristuse määramisel arvestanud, et

kaebajal puuduvad varasemad distsiplinaarkaristused ning tema tegu ei ohusta vangla üldist

julgeolekut, kuid kinnipeetava suhtumine, mille kohaselt teatud tingimustel on vangistust

reguleerivate õigusaktide rikkumine lubatud, on piisav põhjus karistuse määramiseks, et anda

selge signaal, et vanglateenistus sellist suhtumist ei aktsepteeri, sest see võib viia raskemate

rikkumisteni tulevikus. Eeltoodut arvestades pidas menetleja põhjendatuks kohaldada kaebaja

poolt toime pandud rikkumise eest karistusena noomitust. Halduskohus ei ole neid seisukohti

kahtluse alla seadnud. Ringkonnakohtu hinnangul on vangla kaebaja suhtes

distsiplinaarkäskkirja andmisel rikkumise asjaolusid ja rikkumisest tulenevaid tagajärgi

kaalunud ning distsiplinaarkaristusena määratud noomitus ei ole kergeima võimaliku

karistusena ebaproportsionaalne. Asjas puudub alus kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse

tühistamiseks.

13. Kaebaja väitel on asjas tuvastamata, kust ta karbi võis saada. Tartu Vangla kodukorra

p 8.2.2 kohaselt on kinnipeetaval keelatud võõrandada, saata või teiste kasutusse anda oma

isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks

kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju (v.a

kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit või kuulata tema raadiot või kasutada

tema veekeetjat või keeduspiraali). Riigikohus on Tartu Vangla kodukorra p-i 8.2.2 osas

selgitanud, et sätte sõnastusest tulenevalt on sätte teokoosseisuks teiste isikute või

peremehetute asjade sättes nimetatud viisil enda omandusse või valdusse saamine. Sealjuures

on teiste isikute või peremehetute asjade omandi või valduse saamise viisid küll koosseisule

vastavuse kindlakstegemisel olulised, kuid keelatud teo sisuks ei ole ainult sättes nimetatud

omandi või valduse saamine. Juhul, kui ei ole võimalik tuvastada, kuidas täpselt teise isiku

või peremehetu asi kinnipeetava omandusse või valdusse sattus ning kui on usutav valduse

tekkimine sättes nimetatud viisil, piisab teokoosseisu täitmiseks ka sellest, kui kinnipeetav

sellist asja valdab (16.02.2016. a otsus nr 3-3-1-62-15, p 10). Käesolevas asjas puudub vaidlus

selle üle, et teisele kinnipeetavale kuuluv karp oli 16.10.2015 kaebaja valduses, mil ta väitis

kirjalikus selgituses (tl 44), et ta võttis külmkapist karbi ega mõelnud, et ta paneb toime

kuriteo, kuna teadis, et paneb selle tagasi. Seega on asjas ilmselgelt ka teada, kust kaebaja

karbi sai, mistõttu on kaebaja väide karbi saamise asjaolu tuvastamata jätmise kohta

põhjendamatu. Kuna asjas on tuvastatud, et kaebaja sai karbi enda valdusesse Tartu Vangla

kodukorra p-s 8.2.2 nimetatud keelatud viisil, siis on distsiplinaarmenetluses õigesti

tuvastatud, et kaebaja rikkus Tartu Vangla kodukorra p 8.2.2 nõudeid.

14. Kaebaja väitel ei ole teda piisavalt põhjalikult ära kuulatud, sest ta on värvipime, mida ei

ole arvestatud. Kaebaja ärakuulamise piisavuse osas ringkonnakohus nõustub halduskohtu

seisukohtadega, et asja materjalidest nähtuvalt on kaebajal olnud menetluse käigus selgituste

andmiseks piisavalt võimalusi ning võimalik ei ole rääkida kaebaja ärakuulamata jätmisest

(otsuse p-d 10-11). Kaebaja väited värvipimeduse osas ei lükka eeltoodut ümber.

Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist otsitud põhjendusega, sest esialgselt 16.10.2015 antud

seletusest nähtuvalt ei pidanud kaebaja toimepandud tegu üldse rikkumiseks, kuna ta teadis, et

paneb karbi tagasi. Ka on kaebaja selgelt märkinud seletuses, et ta teab, et see on D. Žihharevi

karp, mille viimane unustas külmkappi. Ringkonnakohtu hinnangul saab kaebaja 16.10.2015.

a seletuses kirjapandust järeldada, et kaebaja oli igati teadlik, et võttis teisele kinnipeetavale

kuuluva karbi, mis tal oli kavas hiljem küll ka tagasi panna. Kaebaja värvipimeduse kohta

puuduvad tõendid. Nähtuvalt meditsiiniosakonna juhataja P. Kooli 12.11.2015. a ekirjast

(tl 50) ei ole kaebaja tervisekaardis vastavat diagnoosi ning kaebaja on käinud silmaarstil

26.11.2014, kus on hinnatud nägemisteravust, kuid värvide eristamise osas info puudub.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse eseme seisukohalt ka vajalik välja

selgitada, kas kaebaja väide värvipimeduse kohta on tõene või mitte, kuivõrd asjas on kaebaja

ise kinnitanud, et ta võttis teise kinnipeetava karbi kokkuleppel viimasega (nt vaide p 3a, tl

20) ning ta on teadnud ka öelda kinnipeetava nime, kellele võetud karp kuulus (16.10.2015. a

seletus, tl 44), mida viimane on ka kinnitanud ja palunud see talle tagastada (19.10.2015. a

avaldus, tl 45).

15. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus R. Tangijevi apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.05.2016. a otsuse resolutsiooni muutmata, muutes

halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

16. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja enda 26.02.2016. a vastusele lisanud R.

Tangijevi 16.10.2015. a venekeelse seletuse (tl 44) ja D. Žihharevi 19.10.2015. a venekeelse

avalduse (tl 45). HKMS § 80 lg 1 kohaselt kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti

keeles. Eelnevat arvestades nõudis ringkonnakohus vastustajalt 17.10.2016. a määrusega

(tl 7979p) eelnimetatud dokumentide tõlgete esitamist. Vastustaja täitis ringkonnakohtu nõude

20.10.2016. Ringkonnakohus võtab eelnimetatud dokumentide eestikeelsed tõlked asja

materjalide juurde.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot (tl 70). Kuna ringkonnakohus

jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja kantud menetluskulud

apellatsiooniastmes tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madist Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel