3-16-1949/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-16-1949 Määruse kuupäev ja koht

10. oktoober 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus loa saamiseks lahkuda Sihtasutus Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikust Resolutsioon Tagastada XXX kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. Tartu Halduskohtusse saabus 14.09.2016 XXX kaebus, milles ta selgitab, et ta ei ole saanud oma vanemate hauaplatsil Räpina Ristipalu kalmistul käia juba kaheksa aastat. Kaebajal ei ole lähedasi ega sugulasi, kes saaksid hauaplatsi koristamas käia. Kaebaja soovib saada luba lahkuda Sihtasutus Viljandi Haiglast kaheks või kolmeks päevaks, et saaks hauaplatsi koristada.

2. Tartu Halduskohus selgitas kaebajale 19.09.2016 vastuses avaldusele, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine ning seega ei kuulu sellise loa andmine Tartu Halduskohtu pädevusse.

3. Tartu Ringkonnakohtusse saabus 28.09.2016 XXX avaldus, milles kaebaja kordab oma taotlust käia kaheks või kolmeks päevaks haiglast ära. Avaldus edastati Tartu Halduskohtule 29.09.2016.

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas XXX kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või alus kaebuse tagastamiseks.

5. Kaebajale on karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 86 lg 1 alusel määratud psühhiaatriline sundravi, mistõttu viibib kaebaja käesoleval hetkel Sihtasutus Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikus. KarS § 86 lg 11 ning lg 3 kohaselt kohaldatakse psühhiaatrilist sundravi kaebaja suhtes kuni kaebaja tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni ning seda statsionaarse ravina. Ravi lõpetamise määrab kohus.

6. XXX palub kohtul anda talle luba lahkuda Sihtasutus Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikust kaheks või kolmeks päevaks, et koristada Räpina Ristipalu kalmistul oma vanemate hauaplatsi. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus selgitab, et halduskohtul ei ole võimalik kaebaja avaldust lahendada, kuna kohtul puudub pädevus seonduvalt psühhiaatrilise sundravi kohaldamisega. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

7. Kohus selgitab täiendavalt, et kehtivatest õigusaktidest ei tulene kaebajale õigust nõuda luba lahkuda psühhiaatrilisel sundravil olles raviasutusest isikliku asjaajamise tarbeks, näiteks käesoleval juhul hauaplatsi koristamiseks. Psühhiaatrilise abi seaduse § 17 lg 1 kohaselt on psühhiaatrilise sundravi eesmärgiks psüühikahäire ravi, psüühikahäirest tuleneva ohtlikkuse vähendamine ning isiku toimetuleku taastamine iseseisvaks toimetulekuks ühiskonnas. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel tuleb eeltoodud eesmärgist lähtuda ning seega ei ole kaebajal endal võimalik otsustada, kas ja kuidas ta ravil viibib. Kaebajal on võimalik haiglast lahkuda, kui tema statsionaarne sundravi asendatakse ambulatoorsega või kui tema suhtes lõpetatakse sundravi kohaldamine.

8. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 4021 lg 1 kohaselt võib sundravil viibiva isiku läbi vaadanud psühhiaatri või arstliku komisjoni arvamust arvestades asendada statsionaarse sundravi ambulatoorsega või ambulatoorse sundravi statsionaarsega, kui seda on taotlenud ravil viibiva isiku lähedane KrMS § 71 lg 1 tähenduses, seadusjärgne esindaja, tervishoiuteenuse osutaja või kaitsja, arvestades sama paragrahvi lg-s 4 nimetatud erisusi. Samuti, KrMS § 403 lg 1 kohaselt kui isik tema suhtes kohaldatud psühhiaatrilise sundravi mõjul terveneb või sundravil viibiva isiku läbi vaadanud psühhiaatri või arstliku komisjoni arvates ei ole vaja mõjutusvahendi kohaldamist jätkata, lõpetab kohus selle kohaldamise tervishoiuteenuse osutaja esildise alusel. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ravil viibiva isiku läbi vaadanud psühhiaatri arvamust arvestades võib kohus lõpetada mõjutusvahendi kohaldamise, kui seda on taotlenud ravil viibiva isiku lähedane KrMS § 71 lg 1 tähenduses, seadusjärgne esindaja või kaitsja. Eeltoodud otsuste tegemine ei ole aga halduskohtu pädevuses, vaid maakohtu pädevuses, lähtudes KrMS § 4021 lg-st 3 ja § 403 lg-st 5.

9. Siinkohal kohus aga rõhutab, et kaebajal endal ei ole võimalik esitada taotlust statsionaarse sundravi ambulatoorsega asendamiseks või sundravi lõpetamiseks. Vastav õigus on tema lähedasel isikul KrMS § 71 lg 1 tähenduses, tervishoiuteenuse osutajal, seaduslikul esindajal või kaitsjal. Samuti arvestatakse sealjuures psühhiaatri või arstliku komisjoni arvamust ehk hinnatakse kaebaja tervislikku seisundit. Sundravi tingimuste muutmine või lõpetamine sõltub suuresti asjaolust, kas kaebaja tervislik seisund on paranenud või mitte.

10. Seega puudub halduskohtul pädevus XXX kaebust lahendada. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maare Aloe kohtunik