2-16-116848/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Lukiina Vismann

Otsuse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-116848

Tsiviilasi

AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi XXXXvastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Era Liisingu Inkassoteenused (asukoht Tartu mnt 24-

15, Tallinn 10115);

Hageja

lepinguline

esindaja:

Kristjan

Vahar

(e-post:

kristjan@tallinnlaw.ee);

Kostja: XXXX(isikukood XXXX, registrijärgne elukoht XXXX;

tegelik asukoht teadmata).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kuna kostja ei ole kohtule vastanud kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul.

2. Välja mõista XXXX(isikukood XXXX) hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks

võlgnevus summas 389,03 eurot, millest põhivõlgnevuse summas 345,94 eurot ja intress

summas 43,09 eurot.

3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viimase poolt tasutud riigilõiv summas 100,00

eurot.

4. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viimase poolt kantud õigusabikulud summas

100,00 eurot.

5. Välja mõista kostjalt hageja kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni

menetluskulude summa 200,00 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese

astme

kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus

võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb

kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS-is, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr

EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida

tsiviilasja number.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus

lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja

põhjendava osa.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised

ei

esita

menetluskulude

kindlaksmääramise

taotlust,

võttes

aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja

menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 100 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv

menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutustega ja need

tuleb kostjalt hageja kasuks, kokku summas 200 eurot (100+100), välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse

esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Lukiina Vismann

Kohtunik