1-16-1951/25 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-16-1951

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

05. detsember 2016 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 05.12.2016 ) Kriminaalasja number 1-16-1951 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sek

retär Viivi Kalme Prokurör Ene Uljanova (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

G.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu G.B

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu G.B Maakohtu 09.03.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16- 1951 ga vabastamata. mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtae

Sisse nõuda ükssada kolmkümmend kolm G.B-lt riigituludesse kaitsetasu 133 ( ) eurot 44 senti advokaat Valli Murde

poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355

SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99916700017773.

Edasikaebamise kord

K ohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 (3) ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK G.B Maakohtu 09.03.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr on süüdi tunnistatud Pärnu 1-16-1951

199 lg 2 p 9-

1 kuu vangistust. KarS § § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud KarS § 68 lg

1 alusel arvati karistusaja hulka G.B kahtlustatavana kinnipidamine 07.-09.03.2016, s.o 3 päeva ja ärakandmata karistuseks oli vangistus 27 päeva. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 27 päevast vangistust Pärnu Maakohtu 11.01.2016 a - kohtuotsusega nr 1-15-

10948 mõistetud karistuse 6 kuu vangistuse võrra, mõistes G.B-le liitkaristuseks 6 kuud 27 päeva vangistust, mille kandmise algust lugeda alates vangistuse kandmisele asumist pärast peale kohtuotsuse jõustumist. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.06.2016 12.01.2017. ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus

teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes . kinnipeetaval 16.10.2016.

Kohtule materjalide esitamise ajal kandis G.B karistust Tallinna Vanglas. Vangla koostatud iseloomustusest et Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava G.B nähtub, vangistusest tingi . misi enne tähtaega vabastamist

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. okuratuur toetab G.B Pr

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Prokuröri hinnangul on

kriminaalhooldaja poolne järelevalve ja kontrollnõuded antud isiku puhul vajalikud, vangla poolt soovitatud lisakohustused maandavad riske, loodetavalt vanglas viibimine mõjutab isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma.

G.B avaldas, et ta sooviks tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuid kuna karistuse lõpuni on jäänud väga lühikene aeg, siis võib ta ka lõpuni kanda. Kinnipeetav selgitas, et tal on karistuse tervis kehva ja vanglas ei võimaldata ravimeid alati siis kui ta neid sooviks. Vabanemise korral on tal olemas elukoht ning tädi toetus. Talle on määratud töövõimetus 80%, pension tagab regulaarse sissetuleku.

Kaitsja d leidis, et formaalsed alused G.B enne tähtaega vabastamiseks on olemas, kui palus kohtul kaaluda, kas esinevad ka materiaalsed alused. Kaitsja is, et varasemalt soodustas märk

kuritegude toimepanemist alkoholi tarvitamine, kuid G.B tervislikust seisundist tulenevalt peaks nüüd alkoholi tarvitamine olema välistatud. Lähedastest toetab G.B tädi. Toimetulekuks vajaliku sissetuleku garanteerib töövõimetuspension.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, G.B

kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused G.B tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3 (3) Kohus leiab, et G.B vabastamine karistuse kandmisest enne tähtaega ei ole põhjendatud ja seda varasemast gust ja isikust tulenevalt. eelkõige tema elukäi G.B on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud ning ta suhtub sellisesse elukorraldusse aktsepteerivalt. Ta ei suuda järgida ühiskonnas kehtivaid reegleid. Eelnevat kinnitab asjaolu, et G.B on kriminaalkorras karistatud 27 korral, reaalset vangistust kannab 21 korda. G.B ta Väärteokorras on karistatud kokku 118 korral, neist 61 korral KarS alusel. Enamjaolt on isikut karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Käesolevat karistust kannab G.B varguse katse eest.

Kuna kinnipeetava karistusaeg on lühike, siis ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava ega läbi viidud taasühiskonnastavaid tegevusi. Tallinna Vangla hindab G.B avalikkusele ohtlikuks ning eks uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgmise aasta jooksul 78%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 51%. Seega on uue kuriteo eks toimepanemise tõenäosus väga suur, mistõttu ei ole sellise isiku vabastamine võimalik. Ka G.B vabanemisjärgsed elutingimused ei ole tema vabastamist toetavad. Vabanemise korral oleks G.B , kuid tal küll võimalus asuda elama tädile kuuluvasse suvilasse puuduks Tervislikust seisust tulenevalt (80% kindel töökoht. töövõimetus) ei ole tööle asumine ka tõenäoline. Isik ei ole ka varasemalt püsivaid töökohti omanud, peamiselt tööta on nud

mitteametlikult, sh selleks, e G.B t hoiduda kõrvale rahaliste kohustuste täitmisest. lähedaseks ongi vaid tema tädi, kes ei usu, et isik oma elustiili muudab. G.B on kaks täiskasvanud last, kellega on suhted katkenud. Tutvusringkond koosneb peamiselt alkoholilembelistest isikutest, kuna ka G.B ise kuritarvitab alkoholi. Sõnades on G.B valmis oma elukorraldust muutma, kuid kohus ei ole veendunud, et isik selleks piisavalt motivatsiooni leiab.

Eelneva põhjal leiab kohus, et tuleb jätta misi enne tähtaega vangistusest G.B tingi vabastamata.

Menetluskulud

G.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 05.12.2016. a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Valli Murde. Kaitsja esitas 05.12.2016. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas

133,44 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 133,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le

43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaal KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud menetluses.

süüdimõistetu. Seega tuleb G.B-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik