3-16-1348/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1348

Haldusasi

OÜ Keelepisik kaebus Eesti Töötukassa ja OÜ Keelepisik

vahel 14.11.2014 sõlmitud raamlepingu nr 7-6.3/14/0178

ülesütlemise õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Keelepisik, volitatud esindaja vandeadvokaat

Merle Järvala

Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Keelepisik kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 4. jaanuaril 2017.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa (edaspidi ka töötukassa), Atlasnet MTÜ, sihtasutus Tallinna

Erateeninduskool ja OÜ Keelepisik sõlmisid 14.11.2014 raamlepingu nr 7-6.3/14/0178 (tl 12-

14), mille kohaselt kohustusid Atlasnet MTÜ, Sihtasutus Tallinna Erateeninduskool ja OÜ

Keelepisik vastavalt hankele ja minikonkursile ning nende järgselt töötukassaga sõlmitud

hankelepingule läbi viima tööalast eesti keele koolitust vene keele baasil. Eesti Töötukassa ja

OÜ Keelepisik sõlmisid raamlepingu ja minikonkursi tulemuste alusel halduslepingu nr 7-

6.3/15/0047 (tl 15-17; tl 81-84), mille alusel kohustus OÜ Keelepisik läbi viima tööalast eesti

3-16-1348

2(17)

keele koolitust vene keel baasil vastavalt halduslepingule ja selle lisadele nr 1 (lepingu eseme

tehniline kirjeldus) ja nr 2 (pakkumus).

2. Eesti Töötukassa esitas 05.11.2015 kirjaga nr 7-6.3/14/0178 (tl 10-11) OÜ-le Keelepisik

avalduse 14.11.2014 sõlmitud raamlepingu nr 7-6.3/14/0178 ülesütlemiseks halduskoostöö

seaduse (HKTS) § 11 lg 1 punktide 1 ja 3, § 12 lg 2 p 1 ja § 16, võlaõigusseaduse (VÕS) § 116

lg 2 p 2 ja p 4 ning raamlepingu punktide 5.3. ja 5.4.3. alusel.

Avalduse kohaselt oli OÜ Keelepisik halduslepingu järgi kohustatud hankelepingu täitmiseks

omama muu hulgas intellektuaalse omandi õigusi (sh kirjalike materjalide ning heli- ja

videosalvestiste suhtes, lepingu p 2.2. ja lisa 1 p 2.3.) ning tagama koolitusmaterjalide vastavuse

intellektuaalse omandi kaitseks kehtestatud nõuetele ja tingimustele (p 4.3.12.), selle kohustuse

rikkumist loetakse lepingu oluliseks rikkumiseks (p 5.1.2.).

2.1. Töötuskassa teostas OÜ Keelepisik poolt halduslepingu nr 7-6.3/15/0047 alusel läbi viidud

koolitustel paikvaatlusi (tööturuteenuse kontrolli) ning on küsinud nii koolitusel osalejatelt kui

ka OÜ-lt Keelepisik koolitusel kasutatava materjali kohta. Töötukassa tuvastas kokkulepete nr

7-6.3/15/004708 (koolituse toimumise aeg 15.06.2015-25.09.2015) ja nr 7-6.3/15/004711

(koolituse toimumise aeg 20.07.2015-15.10.2015) alusel toimunud koolituste kontrollimisel

04.08.2015, et OÜ Keelepisik kasutas õppematerjalidena kokkuleppe nr 7-6.3/15/004711

täitmisel ümbertrükke eesti keele õpikutest „Tere jälle!“ ja „Tere“ ning kokkuleppe nr 7-

6.3/15/004708 täitmisel paljundusi eesti keel õpikust „Avatud uksed“.

2.2. Töötukassa täpsustas eesti keele õpikute „Tere jälle!“ ja „Tere“ autoritelt Inga Manguselt

ja Merje Simmulilt, kas OÜ Keelepisik õpetajatel oli nende luba võtta õppematerjalide

koostamise aluseks eelnimetatud õpikud. Õpikute autorid leidsid, et ca 80% ulatuses on

õppematerjal võetud Inga Manguse ja Merje Simmuli õpikust „Tere“ ning selgitasid, et ei ole

andnud OÜ-le Keelepisik nõusolekut õpikute kasutamiseks ja on äriühingu poole pöördunud

ka varem palvega lõpetada nende autoriõiguste rikkumine. Töötukassa täpsustas ka eesti keele

õpiku „Avatud uksed“ autoritelt Mare Kitsnikult ja Leelo Kingisepalt, kas OÜ-l Keelepisik

õpetajatel oli nende luba õpikut paljundada ja õpilastele jagada. Kuna OÜ Keelepisik läbi viidud

koolituste näol on autorite hinnangul tegemist ärilise ettevõtmisega, puudus paljundatud

materjali kasutamiseks alus.

2.3. Töötukassa tuvastas kokkuleppe nr 7-6.3/15/004711 (koolituse toimumise aeg 20.07.2015-

15.10.2015) alusel toimunud koolituse korduskontrollimisel 18.09.2015, et OÜ Keelepisik

kasutas õppematerjalidena Mall Pesti ja Helve Ahi koostatud õpikust „E nagu Eesti“

paljundatud materjali. Töötukassa täpsustas õpiku kaasautorilt Mall Pestilt, kas OÜ-l

Keelepisik on lubatud nimetatud õpikus sisalduva õppematerjali paljundamine ja kasutamine

ning sai vastuseks, et seda teha ei tohi ja tegemist on ebaseadusliku tegevusega.

2.4. Töötukassa leidis, et OÜ Keelepisik on esitanud valeinfot, väites oma 10.08.2015 kirjas, et

nende poolt paljundatud materjalid vastavad intellektuaalse omandi kaitse nõuetele. OÜ

Keelepisik on rikkunud halduslepingu punkti 4.3.12. Rikkumised on nii olulised, et lepingu

jätkamine ei ole enam ühelgi tingimusel võimalik, sest OÜ Keelepisik on oma tegevusega

kaotanud töötukassa silmis usaldusväärsuse. OÜ Keelepisik on ilmselgelt ja teadlikult

kuritarvitanud töötukassa usaldust, kasutades lubamatuid koolitusmaterjale ja läinud oma

tegevuses vastuollu autoriõiguse seadusega.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 05.07.2016 OÜ Keelepisik kaebus Eesti Töötukassa ja OÜ

Keelepisik vahel 14.11.2014 sõlmitud raamlepingu nr 7-6.3/14/0178 ülesütlemise

õigusvastasuse tuvastamiseks.

3-16-1348

3(17)

4. Vastustaja esitas 02.09.2016 kaebusele vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata

ning menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja esitas täiendava seisukoha 02.10.2016 ning

vastustaja 14.10.2016.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja leiab, et raamlepingu ülesütlemine on õigusvastane. Kaebaja esitab järgmised

väited.

5.1. Kaebuse esitamine on lubatav.

5.1.1. Kaebaja peab otstarbekas vaidlustada raamlepingu nr 7-6.3/14/0178 ülesütlemist, kuna

ta tegeleb koolitustega ning kaebaja sooviks on ka edaspidi teha koostööd nii töötukassa kui

teiste vastavaid hankeid korraldavate organisatsioonidega. Seega on lepingu ülesütlemisel ka

tulevikku suunatud mõju. Töötukassa jätkab kaebaja õiguste rikkumist seonduvalt hangetel

osalemisega. Näiteks on ta 12.01.2016 otsuses leidnud, et kaebaja ei kvalifitseeru hankel nr 7-

2/15/191 pakkujaks, tuues põhjuseks 05.11.2015 ülesütlemisavalduses toodud asjaolud, mis

kaebaja arvates on valed ja ülesütlemine nendel alustel õigusvastane. Seega on kaebajal otsene

põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, et kaebajalt ei võetaks tulevikus ära

võimalust osaleda hangetel, konkurssidel ja muudel koolituse pakkumisega seonduvatel

toimingutel. Samuti on koolitaja maine oluline osalemiseks koolitusturul tervikuna.

5.1.2. Kaebajal on soov esitada edaspidi kaebus kahju hüvitamiseks, kuna kaebaja on saanud

varalist kahju seoses lepingu õigusvastase lõpetamisega ning mainekahju seoses töötukassa

väidetega kaebaja ebausaldusväärsusest.

5.2. Vastustaja ei ole viidanud ühelegi usaldusväärsele tõendile, millest nähtuks, et kaebaja on

kasutanud ümbertrükke või koopiaid raamatutest „Tere“, “Tere jälle”, “Avatud uksed“ ja „E

nagu Eesti“. Ühestki tõendist ei selgu, kuidas väidetav rikkumine toime pandi. Samuti ei selgu,

mida peetakse silmas väljendiga “ümbertrükk”. Kaebaja ei ole koolitustel eelnimetatud teostest

ümbertrükke või koopiaid kasutanud.

5.2.1. Töötukassa 04.08.2015 ja 18.09.2015 paikvaatluse aruanded ei tõenda mistahes

rikkumise toimepanemist kaebaja või selle seaduslike esindajate poolt. Paikvaatluse

aruannetega ei ole tuvastatud ülesütlemise kirjas märgitud raamatute ümbertrükkide

kasutamine kaebaja läbiviidud koolitustel. Aruannetes puudub ka viide, kes kaebaja

seaduslikest esindajatest ja millal võis väidetavad rikkumised toime panna. Samuti ei ole

kaebaja seaduslikud esindajad aruandeid allkirjastanud, kuigi paikvaatluse aruande blanketi

kohaselt peab sellel olema tööturuteenuse osutaja esindaja nimi, amet ja allkiri. Kummastki

paikvaatluse aruandest ei nähtu selle koostamise aluseks olevad õigusnormid ega ka väidetava

rikkumise toimepanemise aeg. Autorid ise ega haldusorgani ametnik ei kvalifitseeru

eriteadmistega isikuks ega eksperdiks, kes saaks rikkumist tõendada. Vastustaja kinnitusel tema

valduses tajutaval kujul tõendeid ei ole. Kuna lepingu ülesütlemine on toimunud väidetava

autoriõiguse rikkumise motiivil, siis peaks ülesütlemisavalduses olema rikkumine tõendatud ja

põhjendatud kasutatud materjalide võimalike identsete tunnuste osas. Kaebaja ei saa hakata

ümber lükkama mingit väidet, mida ei olegi kuidagi tajutavalt tõendatud. Haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas

olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kohtule

esitatud vastusest nähtub, et vastustaja esindaja Karin Andre on aktiivselt suhelnud autoritega,

OÜ-ga Kirjatark esindajaga ning ei ole näidanud üles objektiivsust ja sõltumatust. Pealegi ei

ole ka autorite seletused vormistatud protsessuaalselt aktsepteeritavas vormis, vaid suvaliste e-

kirjade väljatrükkidena. HMS § 18 lg 1 p 3 kohaselt pidanuks haldusorgan vormistama

korrektsed protokollid isikute poolt seletuste andmise kohta kus tööturuteenuse osutajad oleks

3-16-1348

4(17)

paljunduste kasutamist kinnitanud. Seejärel pidanuks haldusorgan võimaldama kaebajal nende

protokollidega tutvuda.

5.2.2. Paikvaatlusega ei ole tuvastatud, et OÜ Keelepisik kasutaks ca 80% ulatuses raamatute

“Tere” ja “Tere jälle” ümbertrükke. Ka vastuses kaebusele väidab vastustaja, et paikvaatlusega

üksnes fikseeriti raamatute ümbertrükkide kasutamine, aga ümbertrükkide ulatus täpsustati

autoritelt Inga Manguselt ja Merge Simmulilt, kes väidetavalt tuvastasid, et ca 80% ulatuses on

õppematerjal võetud nende õpikust “Tere”. Ülesütlemise kirja kohaselt väidetavalt tuvastati ja

vastuse kohaselt väidetavalt fikseeriti see “rikkumine” 04.08.2015 paikvaatluse käigus. Kui

vastustaja soovib tugineda sellele, et tööturukoolituse läbiviijad (kes ei ole kaebaja seaduslikud

esindajad) on midagi kinnitanud või millelegi siduvalt alla kirjutanud, siis pidanuks menetleja

ametnik koostama HMS § 18 sätestatud nõuetele vastava protokolli. Paikvaatlus kui toiming

tulnuks protokollida ning arvestada tuleb HMS § 107 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Vastustaja

vastusest kaebusele (vastuse lk 2 4. lõik) nähtub, et vastustaja ei ole selgeks teinud, kas tema

hinnangul kasutati õpikuid või nende ümbertrükke. Haldusorgan ei saa eksitada erinevate

terminitega.

5.2.3. Teravas vastuolus hea haldustava ja haldusmenetluse seadusega on töötukassa vastuses

toodud põhjendus, millest nähtuvalt küsis vastustaja ühelt õpilaselt (vastustaja kliendilt) lektori

Svetlana Savtšenko poolt jaotatud õppematerjale laenuks ja edastas need 18.09.2015 autorite

esindajale OÜ-st Kirjatark Ülar Maapalule, kes tõi materjalid tagasi 21.09.2015, misjärel

vastustaja tagastas materjalid õpilasele. Õpikute autorid tuvastasid, et ca 80% ulatuses on

õppematerjal võetud Inga Manguse ja Merje Simmuli õpikust “Tere” ning vastustaja peab

autorite selgitusi piisavaks, et lugeda rikkumine tuvastatuks. Kaebajale ei esitatud enne

ülesütlemise teate saatmist seda väidetavat materjali, mida kelleltki anonüümselt, väidetavalt

töötukassa kliendilt “laenati”. Autoriõiguse rikkumise tuvastamiseks pidanuks eelnevalt teoseid

vaatlema ja võrdlema ning usaldusväärselt põhjendama, et mingid teosed või nende osad on

oma tunnuste poolest identsed. Kaebajale teadaolevalt ei ole OÜ Keelepisik koolitustel tehtud

ühtegi fotot ega muul viisil talletatud väidetavalt autoriõigusi rikkuvaid materjale. Kui

töötukassal laenatud koopiad üldse kunagi olemas olid, siis pidanuks haldusorgan vastavalt

HMS § 19 lg-le 1 need säilitama. See kohustus haakub ka ärakuulamisõiguse efektiivse

realiseerimisega ja isiku õigusega end kaitsta riigi võimaliku omavoli eest.

5.2.4. Töötukassa on rikkunud HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamise õigust. Töötukassa ei

esitanud kaebajale enne lepingu ülesütlemist vastavaid võrdlusi ega võimaldanud kaebajal

esitada kogutud materjalile vastuargumente. Kui vastustaja tahab lepingu ülesütlemisel

tugineda mingitele raamatu ümbertrükkidele, siis tuleb tal ka tõendada selliste ümbertrükkide

olemasolu, nende valmistamist kaebaja poolt ning ärilistel eesmärkidel kasutamist. Asjas ei ole

esitatud ka ühtki volikirja, mis annaks Ülar Maapalule õiguse ja pädevuse osaleda OÜ

Keelepisik suhtes läbi viidud haldusmenetluses. Äriregistri andmetel ei ole Ü. Maapalul seost

OÜ-ga Kirjatark. Ü. Maapalu on olnud kuni 30.12.2015 AS Rahva Raamat juhatuse liige, mis

avalikult kättesaadava info kohaselt turustab OÜ Kirjatark poolt välja antud teoseid.

5.2.5. Vastustaja 05.08.2015 e-kirjas ei ole viidatud mitte ühelegi konkreetsele materjalile või

leheküljele, millest ümbertrüki tegemist võiks kaebajale ette heita. Karin Kark OÜ-st

Keelepisik on vastanud, et paljundatud materjalid vastavad intellektuaalse omandi kaitse

nõuetele ja tingimustele ning on selgitanud, et materjalid on võetud erinevatest õpikutest ja

väga palju on kasutatud nii firma kui õpetaja materjale, mis on tingitud sellest, et eksaminõuded

hõlmavad väga laia teemaderingi ja ühest õpikust seda kokku panna on võimatu. Töötukassa

väide, et kaebaja ei eita kirjas märgitud materjalide kasutamist ning et kaebaja oleks justkui

valeinfot esitanud, on kohtu eksitamine. Kaebaja vastust saab ja tuleb lugeda koos töötukassa

kirjaga, kus on küsimus, millele kaebaja ka vastas, kusjuures tähelepanu tuleb pöörata vastuses

rõhutatud eksaminõuetele, millest tulenevalt õppematerjal koostatakse. Kaebajale ei esitatud

3-16-1348

5(17)

05.08.2015 e-kirjaga ega enne ülesütlemise teate saatmist ühtegi koopiat või muud tõendit, mis

väidaks vastupidist ega küsitud selle kohta arvamust või võimaldatud omapoolseid

vastuargumente esitada.

5.2.6. Vastustaja vastusele lisatud e-kirjavahetuses palub töötukassa teenuste osakonna juhataja

asetäitja Karin Andre enda ja OÜ Kirjatark ning viimase advokaadi vahelise kirjavahetuse

registreerida eraldi, millest jääb mulje kui salajasest haldusmenetlusest. Kaebajale jääb

arusaamatuks,

millises

menetluslikus

seisundis

oli

kaebaja

suhtes

läbiviidavas

haldusmenetluses OÜ Kirjatark, kes on kaebaja konkurent koolitusturul. HMS 7 lg 1 kohaselt

on haldusmenetlus avalik ning tulenevalt HMS §-st 11 ei ole OÜ Kirjatark haldusmenetluses

menetlusosaline. On selgusetu, miks pidas töötukassa ametnik Karin Andre privaatsust nõudvat

kirjavahetust OÜ-ga Kirjatark.

5.2.7. Äriliste eesmärkide määratlemine ei ole selge. HKTS § 1 kohaselt määrab HKTS

kindlaks füüsilistele ja juriidilistele isikutele riigi ja kohaliku omavalitsuse avaliku halduse

ülesannete iseseisvaks täitmiseks volitamise tingimused ja korra. Tööturukoolituse tellimise

halduslepingu nr 7-6.3/15/0047 preambuli kohaselt on leping sõlmitud tööturuteenuste ja -

toetuste seaduse (TTTS) §-s 13 ja tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirja nr 222

“Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks” sätestatud

tööturukoolituse korraldamiseks. TTTS § 13 lg 2 sätestab, et Eesti Töötukassa tellib

tööturukoolitust täienduskoolitusasutuse pidajalt täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses

(jõust 01.07.2015). Halduslepingu p 1.1. kohaselt juhinduvad pooled muuhulgas halduskoostöö

seadusest,

mille

kohaselt sõlmitakse eraõigusliku juriidilise isikuga haldusleping

haldusülesande täitmiseks.

5.2.8. Seoses raamatuga “E nagu Eesti” selgub vastustaja vastusest, et vastustaja pöördus

23.09.2015 kirjastuse OÜ Koolibri poole selgitustaotlusega selle kohta, kas OÜ Keelepisik

õpetajad võivad kasutada oma õppematerjalide koostamisel ülesandeid OÜ Koolibri poolt välja

antud eesti keele õpikutest. Väidetavalt lisas vastustaja selgitustaotlusele ka väljavõtted

õppematerjalidest. 30.09.2015 vastas OÜ Koolibri esindaja, et neile saadetud väljavõtted ei ole

pärit nende õpikutest, vaid hoopis kirjastus TEA “E nagu Eesti” vanast versioonist. See näitab,

et asjas koostatud paikvaatluste aruanded ei ole usaldusväärsed tõendid. Väidetavalt küsis

töötukassa õpiku „E nagu Eesti” kaasautorilt Mall Pestilt, kas kasutamine on autorite poolt

lubatud ning M. Pesti on kinnitanud, et õpikut ei tohi paljundada ja tegemist on ebaseadusliku

tegevusega. Kaebaja on loetud ebausaldusväärseks partneriks mingite kaudsete, kaebajale

mitte teada olevate tõendite ja autorite enda subjektiivsete hinnangute alusel, mida ei ole

kajastatud protsessuaalselt lubatava tõendi vormis.

5.3. Täidetud ei ole lepingu ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused.

5.3.1. Töötukassal puudus mõjuv põhjus (materiaalne eeldus) raamlepingu ülesütlemiseks, sest

ei ole tuvastatud kaebaja poolt mitte ühtegi olulist lepingu rikkumist. Mitte ühelegi normile ei

ole viidatud ning ühegi tõendiga ei ole kinnitust leidnud mistahes nõuete rikkumine. Väide, et

kaebaja on esitanud valeinfot 10.08.2015 e-kirjaga, kui väitis, et nende poolt paljundatud ja

kasutatud materjalid vastavad intellektuaalse omandi kaitse nõuetele, on kohtu eksitamine.

5.3.2. Kirjas esitatud viide HKTS §-le 16 ei ole asjakohane. OÜ Keelepisik on vastustajaga

teinud koostööd alates aastast 2009 ning selle aja jooksul ei ole olnud kordagi vaidluse all

koolitaja sobivus või nõuetele vastavus. Kirjas ei ole esitatud ka ühtegi argumenti ega tõendit

selle kohta, et kaebaja ei vastaks HKTS § 12 lg 2 p 1 sätestatud nõuetele. Kaebaja ei ole esitanud

valeinfot, vaid vastas oma kirjas töötukassa küsimusele nii, nagu see tema hinnangul õige oli.

5.3.3. Puuduvad ka ülesütlemise formaalsed eeldused. Lepingu saab formaalselt üles öelda

eelkõige ülesütlemisavalduse saatmisega teisele poolele. Raamlepingu puhul on tegemist VÕS

mõistes kestvuslepinguga, mille saab üles öelda VÕS § 195 lg 1 järgi ülesütlemisavalduse

3-16-1348

6(17)

tegemisega. Ei ole vahet, kas on tegemist korralise või erakorralise ülesütlemisega.

Kestvuslepingust ei saa taganeda VÕS § 116 lg 2 p 2 ja p 4 alusel nagu seda on teinud

töötukassa. Kui vastustaja pidas silmas VÕS § 196 lg 2 alusel lepingu lõpetamist, pidanuks

vastav õiguslik alus nähtuma ka ülesütlemisavaldusest.

5.3.4. VÕS § 195 lg 4 sätestab, et kui lepingupool ütleb üles lepingu, mille teisel poolel osaleb

mitu isikut (antud juhtumil lisaks kaebajale Atlasnet MTÜ, SA Tallinna Erateeninduskool),

võib VÕS § 195 lg 4 teise lause järgi üles öelda üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt

(Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-2-1-190-13, p 24). Kaebajale teadaolevalt ei ole teistele

lepinguosalistega lepingut üles öeldud. Töötukassa ei ole tuvastanud ühtegi rikkumist ning

pigem on alust arvata, et tegemist on konkurentide katsega takistada kaebaja osalemist

koolitusturul, sh hangetel osalemises. Töötukassa vastusest ja selle lisadest selline kahtlus

pigem süvenes (Töötukassa ametniku Karin Andre ja OÜ Kirjatark e-kirjad, mille

avalikustamist püüdis Karin Andre vältida).

5.4. Seonduvalt alustatud kriminaalmenetlusega märgib kaebaja, et kahtlustatavate suhtes

kehtib süütuse presumptsioon, mistõttu on asjassepuutumatu ja igas mõttes ebakorrektne

töötukassa väide, et kuna on algatatud kriminaalasi ja prokuröri sõnul on kavas lähikuudel asi

kohtusse saata, siis viitab eeltoodu üheselt sellele, et toimunud on autoriõiguste rikkumine.

Vastustaja ise ei ole autoriõiguse rikkumist tõendanud.

6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, kuna kaebaja poolt lepingu rikkumine on

tõendatud ning raamleping on üles öeldud õiguspäraselt. Kaebaja on rikkunud AutÕS § 7 lg 1,

§ 11 lg 1, § 13 lg 1 p-d 1 ja 2, kui reprodutseeris ülesütlemise teates märgitud õpikuid

reprograafiliselt ning levitas selliselt tehtud koopiaid koolitustel osalejatele.

6.1. Kaebaja poolt lepingu rikkumine on tõendatud.

6.1.1. Ümbertrükkide kasutamine õpikutest „Tere“, „Tere jälle“, ja „Avatud uksed on üheselt

tõendatud 04.08.2015 paikvaatluse aruannetega. Mõiste „ümbertrükk“ all tuleb mõista

paljundatud ja välja prinditud õppematerjale. Paikvaatluse aruannetes tuvastatud asjaolude

õigsust kinnitavad ka tööturuteenuse osutajad oma allkirjadega (Helge Kušner ja Svetlana

Savtšenko, Reet Valing). Rikkumisi ei tee olematuks asjaolu, et paikvaatluse aruanded ei ole

allkirjastatud kaebaja seadusliku esindaja poolt, vaid üksnes tööturuteenuste läbiviijate poolt.

Tööturuteenuste läbiviijad osutavad teenust kaebaja nimel ja alluvuses. Paikvaatluse

aruannetele ei saanud alla kirjutada seaduslik esindaja, kuna ta ei viinud tööturuteenust läbi

isiklikult. Ühestki õigusaktist ei tulene kohustust, et paikvaatluse aruandele peab alla kirjutama

tööturuteenust pakkuva ettevõtte seaduslik esindaja. Aruannetest on üheselt tuvastatav

paikvaatluse toimumise kuupäev ja ajavahemik, millal toimus õppetöö, mille käigus rikkumised

toime pandi. Paikvaatluse aruandest ei pea nähtuma selle koostamise õiguslik alus.

6.1.2. Paikvaatluse aruanded vastavad HMS § 18 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on käsitletavad

HMS § 38 lg 2 mõistes tõendina. HMS § 18 lg 1 p 2 näeb ette, et menetlustoiming

protokollitakse, kui seda peab vajalikus asja menetlev haldusorgan. Vaidlusaluseid paikvaatluse

aruandeid ei saa käsitleda kui menetlusosalistelt selgituste, ütluste vms protokollimist.

Paikvaatluse aruannetega fikseeriti hetkeolukord koolitusel ning koolituseks kasutatavate

õppematerjalide nimistu ja õppematerjalide kasutamise fakt. Seda, et koolitusel kasutati just

paikvaatluse aruandes märgitud materjale, sai kinnitada üksnes konkreetse tööturukoolituse

läbiviija.

6.1.3. Kaebaja ei ole eitanud ümbertrükkide kasutamist õpikutest. Vastustaja on 05.08.2015 e-

kirjas, pärast võimalikku rikkumise tuvastamist, palunud kaebajal selgitada, kas kaebaja tagab

lepingu täitmisel koolitusmaterjalide vastavuse intellektuaalse omandi kaitseks kehtestatud

nõuetele ja tingimustele. E-kirjas on selgitatud paikvaatluse tulemusi.

3-16-1348

7(17)

6.1.4. Ümbertrükkide kasutamine õpikutest „Tere“, „Tere jälle“ ja „Avatud uksed“ ilma loata

on tõendatud õpikute autorite seletustega. Kuna vastustaja valduses nimetatud õppematerjale

ei olnud, küsis vastustaja ühelt õpilaselt (vastustaja kliendilt) lektor Svetlana Savtšenko poolt

jaotatud õppematerjale laenuks ja edastas need 18.09.2015 autorite esindajale OÜ-st Kirjatark,

kes tõi materjalid tagasi 21.09 ning vastustaja tagastas materjalid õpilasele. Õpikute autorid

tuvastasid, et ca 80% ulatuses on õppematerjal võetud I. Manguse ja M. Simmuli õpikust

„Tere”. Õpiku „Avatud uksed“ autorid selgitasid, et õpikut tohib paljundada õppe-eesmärgil

”motiveeritud mahus” ja haridusasutuses, mis ”ei taotle ärilisi eesmärke”. Autorite selgitused

on piisavad, et lugeda kaebaja rikkumine tuvastatuks. Enda loodud teoseid tunneb kõige

paremini teose autor ise või vastav kirjastus. Olulist tähendust ei oma, millises mahus kaebaja

õppematerjalide ümbertrükke kasutas, vaid peamiselt fakt, et neid kasutati ilma autorite

nõusolekuta.

6.1.5. Paljunduste kasutamine raamatust „E nagu Eesti” on tõendatud. 18.09.2015 paikvaatluse

protokollis on märgitud, et õppematerjalidena kasutati paljundatud väljavõtteid Aino Siirak,

Annelii Juhkami õpikust „Kõnele ja kirjuta õigesti“ ning Ele Viilipus, Malle Rüütli õpikust

„Eesti keele töövihik“. Õpiku „E nagu Eesti“ autor Mall Pesti selgitas 01.10.2015 vastuses, et

õpikut ei tohi paljundada. Piltidelt on näha, et tegemist ei ole originaalõpikuga, vaid paljundatud

ja kokku köidetud materjalidega. Seega kasutas kaebaja tegelikkuses koolitusmaterjalina

koopiaid, mis pärinesid raamatust „E nagu Eesti“ ning tal puudus selleks autorite nõusolek.

6.1.6. Kaebaja on äriühing, kelle eesmärgiks on kasumi teenimine. Kaebaja ainsaks

majanduslikuks põhitegevuseks on olnud keeleõpe. Vastustaja tellib kaebajalt tööturuteenust ja

maksab teenuse läbiviimise eest tasu. Seega on ilmne, et nimetatud koolituse läbiviimine teenib

ka ärilisi eesmärke. Võimalused teose kasutamiseks ilma autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta,

on sätestatud AutÕS §-s 19. Hariduslikel eesmärkidel teose vaba kasutamine on piiratud ning

teoreetilised võimalused selleks on üheselt autoriõiguse seaduses sätestatud AutÕS § 19 p-des

1-3, mis antud juhul ei kohaldu, kuivõrd osaühing saab tegutseda üldjuhul üksnes ärilistel

eesmärkidel.

6.2. Raamlepingu ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud.

6.2.1.

Raamlepingu

ülesütlemise

teates

on

viidatud

asjakohastele

normidele

ja

lepingupunktidele ning on üheselt välja toodud, milles rikkumised seisnesid ning kuidas

vastustaja rikkumised tuvastas. Vastustaja viitas halduslepingu punktidele 2.2, 4.3.12 ja 5.1.2

ning lisa 1 punktile 2.3, kus on defineeritud, mida loetakse halduslepingu oluliseks rikkumiseks.

Tegemist oli halduslepingu olulise rikkumisega.

6.2.2. Raamlepingu punkti 5.3 kohaselt on töötukassal õigus raamleping ühe täitja suhtes

ühepoolselt ette teatamata üles öelda, kui täitja on oluliselt rikkunud raamlepingut või

hankelepingut. Ühtlasi on kaebaja esitanud valeinfot 10.08.2015 e-kirjaga, kui väitis, et nende

poolt paljundatud ja kasutatud materjalid vastavad intellektuaalse omandi kaitse nõuetele.

6.2.3. Viide HKTS §-le 16 on asjakohane. Kuivõrd kaebaja edastas valeinfot intellektuaalsete

õiguste olemasolu kohta õppematerjalide kasutamisel, siis sisuliselt puudusid tal eeldused

(õigused kasutada õppematerjale) õppetöö läbiviimiseks (HKTS § 12 lg 2 p 1).

6.2.4. Vastustaja ei ole öelnud raamlepingut üles korraliselt, vaid erakorraliselt. Erakorralise

ülesütlemise korral ei ole kohustust etteteatamistähtaega järgida ega anda. Viite puudumine

VÕS § 196 lg-le 1 ei mõjuta ülesütlemise õiguspärasust ega kehtivust.

6.2.5. Vastustaja on viidanud raamlepingu ülesütlemisel VÕS § 116 lg 2 p-le 2 ja 4, kuna VÕS

§ 116 lg 2 sätestab loetelu ja defineerib, mida saab lugeda lepingu oluliseks rikkumiseks VÕS

§ 196 lg 1 mõistes ja millal ei tule anda mõistlikku tähtaega lepingu rikkumise lõpetamiseks

3-16-1348

8(17)

(VÕS § 196 lg 2). VÕS § 116 lg 2 p-dele 2 ja 4 viitamine ei tähenda raamlepingust taganemist.

Võimaliku taganemise alusena saaks käsitleda üksnes VÕS § 116 lg-t 1, mitte lg-t 2.

6.2.6.. Kaebaja viited VÕS § 195 lg-le 4 ei ole asjakohased. Ei ole mõeldav, et raamlepingu

rikkumise puhul ühe osapoole poolt tuleks öelda leping üles kõikide osapooltega, sh ka

osapooltega, kes ei ole lepingut rikkunud. See ei oleks proportsionaalne ega avalikes huvides.

VÕS § 195 lg 4 reguleerib lepingu korralist ülesütlemist, mitte erakorralist.

6.3. Kaebaja väited võimalike konkurentide pahatahtlikkuse kohta on tõendamata ja

paljasõnalised.

6.4. Põhja prefektuuri üldkuritegude teenistus menetleb kriminaalasja nr 15730000497, mis on

alustatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt 09.10.2015 karistusseadustiku (KarS) § 222 lg 2

tunnustel selle kohta, et 30.09.2015 laekus Põhja Ringkonnaprokuratuuri Viive Kauri

kuriteokaebus selles, et OÜ Keelepisik rikub M. Simmulile ja I. Mangusele kuuluvaid

autoriõigusi teoste „Tere“ ja „Tere jälle“ ilma loata või õigusliku aluseta kasutamisega oma

majandustegevuses. Käesolevaks hetkeks on prokuröri ütluste kohaselt kohtueelne menetlus

lõpule viidud ning kahtlustatavad (OÜ Keelepisik ja 2 juhatuse liiget) ja nende esindaja

tutvuvad materjalidega. Prokuröri sõnul on kavas lähikuudel asi kohtusse saata.

6.5. Kaebajale ei edastatud enne raamlepingu ülesütlemist materjale, mille vastustaja sai ühelt

koolitusel osalenud kliendilt. Selleks puudus otsene vajadus. Vastustaja pöördus 05.08.2015 e-

kirja teel kaebaja poole palvega kinnitada, kas tööturuteenusel kasutatavad materjalid kirjas

märgitud õpikutest vastavad intellektuaalse omandi kaitseks kehtestatud nõuetele ja

tingimustele. Selleks hetkeks oli paikvaatlusega tuvastatud, et nimetatud koolitusmaterjale

kasutati tööturuteenusel. Kaebaja kinnitab ka oma 10.08.2015 vastuses, et tööturuteenusel

kasutatud õppematerjalid vastavad intellektuaalse omandi kaitseks kehtestatud nõuetele ja

tingimustele.

6.6. Rikkumine oli üheselt tuvastatud paikvaatluste aruannetega ning autorite kinnitustega, et

nad ei ole andnud luba oma õpikute paljundamiseks ja ärilistel eesmärkidel kasutamiseks.

6.7. Haldusmenetluses on tavapärane, et haldusorgan kaasab menetlusse kolmandaid isikuid, et

selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud, ning kasutab nende ütlusi või arvamusi tõendina

(suhtlus

OÜ-ga

Kirjatark).

Samad

ütlused

on

vastustaja

edastanud

ka

Põhja

Ringkonnaprokuratuurile. Vastustaja ei pidanud vajalikuks arhiveerida tööturuteenuse

osutamisel kaebaja poolt kasutatud materjale, vaid pidas piisavaks paikvaatluse käigus aruandes

fikseerimist. kohapeal kasutatud materjale on valikuliselt ka jäädvustatud (nt 23.09.2015 e-kiri

OÜ-le Koolibri).

6.8. Vastustaja ei ole läinud vastuollu HMS § 3 lg 1 sätestatuga, kasutades erinevaid termineid.

6.9. Kaebaja väited Karin Andre ja OÜ Kirjatark kirjavahetuse salajasuse kohta on ekslikud.

Kuna rikkumisi alles uuriti, ei saanud haldusmenetluses kogutud tõendeid levitada enne lõpliku

otsuse tegemist. Kogu kirjavahetus on registreeritud vastustaja dokumendihaldussüsteemis

ning on olnud kättesaadav kõikidele puudutatud isikutele. Vastustaja on teinud aktiivselt

koostööd OÜ-ga Kirjatark ning autoritega, et selgitada välja lepingu võimalik rikkumine.

Vastustajal on kaalutlusõigus kuidas ta tõendid fikseerib või dokumenteerib, kui seadusest ei

tulene konkreetset vorminõuet. Kaebaja otsitavad seosed OÜ Kirjatark ja vastustaja koostöö

vahel on põhjendamatud. OÜ Kirjatark on õpikute „Tere jälle!“ ja „Tere” kirjastaja. Vastustajal

puudub info, et OÜ Kirjatark osutaks tööturuteenust (tööturukoolitust) tööturuteenuste ja -

toetuste seaduse mõistes, st konkureeriks kaebajaga.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-16-1348

9(17)

7. Kaebaja on esitanud tuvastamisnõude, et tuvastada raamlepingu, mille alusel kaebaja

osutas vastustajaga sõlmitud halduslepingu alusel koolitusteenust, ülesütlemise õigusvastasus.

Kohus nõustub kaebajaga, et tuvastamisnõude esitamine on põhjendatud ja lubatav. Kaebaja on

enda huvina raamlepingu ülesütlemise õigusvastasuse tuvastamiseks näidanud asjaolu, et

vastustaja on edaspidi korraldatud koolitusega seonduvatel hangetel kaebaja kvalifitseerimata

jätmisel tuginenud praeguses haldusasjas vaidlustatud raamlepingu ülesütlemise teates

märgitud asjaoludele (vt kaebaja ja vastustaja kirjavahetus seoses hankega nr 169568, tl 20).

Ülesütlemise õigusvastasuse selgumisel puudub vastustajal edaspidi alus ülesütlemise teates

märgitud asjaoludele tugineda. Seega on kaebajal tuvastamise suhtes preventiivne huvi, mille

olemasolul on kohtupraktika pidanud tuvastamisnõuet kohaseks ja lubatavaks nõudeks (nt

Riigikohtu asjas nr 3-3-1-12-16 (p 14); otsus asjas nr 3-3-1-8-14 (p 11 ja seal viidatud praktika).

Kaebaja põhjendatud huviks saab pidada ka soovi esitada edaspidi kahju hüvitamise nõue.

Juhul, kui vaidlustatud ülesütlemisteade peaks osutuma õigusvastaseks, ei saa a priori välistada

lepingu õigusvastase lõpetamise tõttu tekkinud kahju ning selle hüvitamise nõude perspektiivi

(HKMS § 45 lg 2 ls 3).

8. TTTS § 13 lg 2 kohaselt tellib Eesti Töötukassa tööturukoolitust täienduskoolitusasutuse

pidajalt täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses ning sõlmib selle isikuga halduslepingu (lg

3). Kaebaja osutas vastustajaga sõlmitud halduslepingu nr 7-6.3/15/0047 (tl 81-84) alusel

tööalast eesti keele koolitust vene keel baasil. Haldusleping põhines Eesti Töötukassa ning

Atlasnet MTÜ, SA Tallinna Erateeninduskool ja OÜ Keelepisik vahel 14.11.2014 sõlmitud

raamlepingul nr 7-6.3/14/0178 (tl 12-13), mille kohaselt kohustusid Atlasnet MTÜ, sihtasutus

Tallinna Erateeninduskool ja OÜ Keelepisik vastavalt hankele ja minikonkursile ning nende

järgselt töötukassaga sõlmitud hankelepingule läbi viima tööalast eesti keele koolitust vene

keele baasil.

9. Vastustaja on 05.11.2015 kirjaga nr 7-6.3/14/0178 (tl 10-11) esitanud kaebajale teate

raamlepingu ülesütlemiseks HKTS § 11 lg 1 punktide 1 ja 3, § 12 lg 2 p 1 ja § 16, VÕS § 116

lg 2 p 2 ja p 4 ning raamlepingu punktide 5.3. ja 5.4.3. alusel.

10. Kaebaja palub tuvastada raamlepingu 05.11.2015 ülesütlemise teate õigusvastasuse, kuna

leiab, et rikkumised on usaldusväärselt tõendamata ning ülesütlemise materiaalsed ja

formaalsed eeldused täitmata (lepingu rikkumine tuvastamata, paikvaatluse aruanded rikkumist

ei tõenda, ülesütlemise õiguslik alus on ebaõige ning VÕS § 195 lg 4 ei luba üksnes kaebajaga

lepingut üles öelda). Samuti on vastustaja rikkunud kaebaja arvates ärakuulamisõigust.

Vastustaja leiab, et kaebaja rikkumised on üheselt tuvastatud, menetlus on läbi viidud

õiguspäraselt ning lepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud.

11. Vastustaja on vaidlusaluses ülesütlemise teates, ülaltoodud õigusnormidele viidates

leidnud, et raamleping tuleb kaebaja osas üles öelda, kuna kaebaja on kasutanud koolituste

läbiviimisel paljundatud õppematerjali õpikutest „Tere jälle“ ja „Tere“, „Avatud uksed“ ja „E

nagu Eesti“ ning kaebajal puudus paljunduste kasutamiseks õpikute autorite nõusolek. Ka

märkis vastustaja, et kaebaja on esitanud talle 10.08.2015 e-kirjas valeinfot, väites, et kasuttaav

materjal vastab intellektuaalse omandi kaitse nõuetele, st rikutud on halduslepingu punkti

4.3.12. Seega ei vastanud vastustaja hinnangul kaebaja paljundatud materjal intellektuaalse

omandi kaitse nõuetele ning vastustaja luges seda niivõrd oluliseks raamlepingu rikkumiseks,

et ülesütlemise avalduse järgi ei olnud lepingu jätkamine kaebajaga usaldusväärsuse kaotamise

tõttu enam ühelgi tingimusel võimalik.

12. Kohus leiab, et intellektuaalse omandi nõuete rikkumist ning valeandmete ja valeinfo

esitamist hankelepingu täitmise käigus saab lugeda lepingu sedavõrd oluliseks rikkumiseks,

mis annab tellijale õiguse raamlepingu ühepoolselt ja erakorraliselt üles öelda. Ka ei ole poolte

vahel selles küsimuses põhimõttelist vaidlust. Vaidlus on selles, kas rikkumine on veenvalt

3-16-1348

10(17)

tõendatud ning kas lepingu ülesütlemisel on kohaldatud õigesti asjakohaseid võlaõiguse ja

haldusõiguse norme.

13. Raamlepingu p 2.1. kohaselt kohustus kaebaja (nagu ka teised lepinguosalised) viima läbi

tööalaseid eesti keele koolitusi vene keele baasil vastavalt hankele ja minikonkursile ning nende

järgselt tellijaga sõlmitud hankelepingule (tegelikkuses sõlmitud ülalviidatud haldusleping).

Raamlepingu p 5.3. kohaselt on tellijal õigus raamleping ühe täitja suhtes ühepoolselt ette

teatamata üles öelda, kui täitja on oluliselt rikkunud raamlepingut või hankelepingut (sh, kui

tellija on täitjaga sõlmitud hankelepingu üles öelnud). Raamlepingu oluliseks rikkumiseks

loetakse muuhulgas valeandmete või valeinfo esitamist täitja poolt hanke, minikonkursi või

hankelepingu täitmise käigus (p 5.4.3.).

14. Halduslepingu (tl 81-84) punktide 2.1. ja 2.2. kohaselt kohustus kaebaja läbi viima tööalast

eesti keele koolitust vene keele baasil vene keeles vastavalt lepingus ja selle lisades sätestatule.

Lepingu p 4.3.12. kohaselt oli kaebaja kohustatud tagama koolitusmaterjalide vastavuse

intellektuaalse omandi kaitseks kehtestatud nõuetele ja tingimustele. Tellijal on õigus leping

ühepoolselt ennetähtaegselt avaldusega üles öelda lepingu olulisel rikkumisel koolitaja poolt,

sealhulgas punktides 4.3.2.-4.3.4., 4.3.7., 4.3.9.-4.3.13. sätestatud kohustuste mittenõuete-

kohasel täitmisel (halduslepingu p 5.1.2.).

15. Lepingute viidatud sätetest tuleneb, et vastustaja võis kaebajaga sõlmitud raamlepingu

ühepoolselt ette teatamata üles öelda muu hulgas juhul, kui kaebaja rikub oluliselt raamlepingut

või hankelepingut (raamlepingu p 5.3.). Raamlepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muu

hulgas hankelepingu täitmise käigus valeandmete või valeinfo esitamist (raamlepingu p 5.4.3.)

ning hankelepingu oluliseks rikkumiseks loetakse intellektuaalse omandi kaitse nõuete

rikkumist (halduslepingu p 4.3.12. ja halduslepingu p 5.1.2.)

16. Kohus leiab, et ärilisel eesmärgil õppematerjali paljundamist, muu hulgas äriühingu poolt

keeleõppe koolitustel paljundatud õppematerjali jagamist õpilastele autorite vastava

nõusolekuta tuleb lugeda intellektuaalse omandi kaitse nõuete rikkumiseks. Poolte vahel ei ole

ka vaidlust, et sellist tegevust saab lugeda intellektuaalse omandi kaitse nõuete rikkumiseks,

seejuures vaidlusaluse raamlepingu ja halduslepingu tähenduses.

17. AutÕS § 7 lg 1 kohaselt tekib autoriõigus teose loomisega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

loetakse teos looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja

reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. AutÕS § 11 lg 1 sätestab, et teose

autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad

isiklikud õigused ja varalised õigused. AutÕS 13 lg 1 kohaselt kuulub autorile ainuõigus igal

moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute

poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud AutÕS IV peatükis ettenähtud

juhud. Sealhulgas kuulub autorile õigus lubada ja keelata reprodutseerida oma teost (õigus teose

reprodutseerimisele).

Reprodutseerimiseks loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia

otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil (AutÕS § 13 lg 1 p 1). Autori

nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud õiguspäraselt avaldatud teost füüsilisel isikul

reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et selline tegevus ei

taotle ärilisi eesmärke (AutÕS § 18 lg 1). AutÕS § 19 p 3 kohaselt on lubatud õiguspäraselt

avaldatud teose reprodutseerimine autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud

teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku

äranäitamisega, õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja

teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.

3-16-1348

11(17)

18. Eeltoodud sätetest tuleneb, et õpikuid ja õppematerjale saab lugeda autoriõigusega kaitstud

teosteks ning õppematerjali reprodutseerimine õppe eesmärgil ei ole autori nõusolekuta lubatav,

kui tegevus taotleb ärilisi eesmärke.

19. Kaebaja väitel ei tegutsenud ta keeleõpet osutades ärilistel eesmärkidel, vaid talle on

halduslepinguga üle antud avaliku ülesande täitmine. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja

viis vaidlusaluse raamlepingu ja halduslepingu alusel koolitusi läbi ärilistel eesmärkidel.

Kaebaja on 2008. aastal asutatud äriühing, kelle ainsaks majanduslikuks põhitegevuseks on

olnud keeleõpe. Iga äriühingu eesmärgiks on kasumi teenimine. Kaebaja on osalenud pakkujana

vastustaja korraldatud hankel eelduslikult eesmärgil osutada sõlmitava lepingu alusel teenust,

mille eest makstakse tasu. Kuna vastustaja tellis kaebajalt tööturuteenust ja maksis teenuse

läbiviimise eest tasu, on ilmne, et nimetatud koolituse läbiviimine teenis ka ärilisi eesmärke.

Ärilist eesmärki ei välista asjaolu, et tööturuteenust (sh koolitust) osutatakse avalikes huvides

ja seda tellib haldusorgan. Ärilisele huvile saaks vastanduda puhtalt isiklik huvi (nt mõne isiku

huvi saada enda hariduslikeks vajadusteks koolitusmaterjali) või heategevuslik huvi. Kohtu

hinnangul ei ilmne kaebaja puhul selliseid eesmärke ega huvisid.

Õige on, et kaebaja pole teoseid reprodutseerinud müügi eesmärgil. Küll on ta aga seda teinud

oma äritegevuse raames. Teose kasutaja ei saa eeldada, et autor lubab oma teost kasutada tasuta.

Ilma loata ja tasuta kasutamisel saab aga koolitust pakkuv ettevõtja põhjendamatu

konkurentsieelise võrreldes nende ettevõtjatega, kes kasutavad teiste autorite teoseid

õiguspäraselt (sh tasu eest) või panustavad koolitusmaterjali koostamisse oma ressurssi.

Seega on kohus seisukohal, et vaidlusaluste õppematerjalide reprodutseerimine kaebaja poolt

läbi viidud koolituste raames hariduslikel eesmärkidel ei olnud ilma autorite nõusolekuta

lubatav ning toimus ärilistel eesmärkidel (AutÕS § 18 lg 1 ja § 19 p 3). Seda järeldust ei muuda

ka asjaolu, et kaebaja osutas keeleõppe teenust HKTS järgi sõlmitud halduslepingu alusel

avaliku halduse ülesannete täitmiseks. Järeldust kaebaja ärilisest eesmärgist ei väära asjaolu, et

tegemist oli TTTS §-s 13 sätestatud tööturukoolitustega. Kaebaja osutas teenust oma

äritegevuses ning sai selle eest ka tasu ning ei ole vahet, kas äriühing osutab teenuseid

haldusorganite poolt korraldatava hanke tulemusena või leiab oma lepingupartnerid ja tulu

teenimise võimaluse muul moel tavapärase konkurentsi tingimustes. Erisust autoriõiguste

kasutamiseks tööturukoolituse raames ei tulene ka kaebaja viidatud täiskasvanute koolituse

seadusest.

20. Kaebaja on seisukohal, et raamlepingu ja hankelepingu täitmise käigus intellektuaalse

omandi nõuete rikkumine tema poolt ei ole tõendatud. Kaebaja ei ole sisuliselt

reproduktsioonide kasutamist eitanud, vaid leiab, et paikvaatluse aruanded ei ole

nõuetekohased tõendid ning ei nõustu viisiga, kuidas vastustaja on välja selgitanud õpikute

autorite loa puudumise.

Vastustaja arvates on kaebaja rikkumine tõendatud nii paikvaatluse aruannetega kui ka

vaidlusaluste õpperaamatute autorite ja kirjastajate e-posti teel esitatud selgitustega, samuti

kaebaja 10.08.2015 e-kirjaga. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 2 kohaselt võib tõendiks

olla muu hulgas dokumentaalne tõend ja paikvaatlus.

20.1. Vastustaja poolt 04.08.2015 paikvaatluse aruandest (tl 18) nähtub, et 04.08.2015 kell

12:00-12:30 toimus aadressil Pärnu mnt 20A II korrusel, Tallinnas lepingu nr 7-6.3/15/0047-

08 alusel tööalane eesti keele koolitus vene keele baasil, kus tööturuteenust osutas kaebaja ning

lektoriks oli Helge Kušner. Aruande kohaselt oli koolitusel 8 osalejat ning puudus neli inimest.

Paikvaatluse aruandele on märgitud, et õpilased kasutavad tunnis paljundatud materjale

„Avatud uksed“ B1, B2 Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp. Paikvaatluse aruande on töötukassa

poolt allkirjastanud Karin Andre ning tööturuteenuse osutaja poolt koolitust läbi viinud lektor

Helge Kušner.

3-16-1348

12(17)

20.2. Vastustaja 04.08.2015 paikvaatluse aruandest (tl 18 pöördel) nähtub, et 04.08.2015 kell

11:20-12:00 toimus aadressil Pärnu mnt 20A II korrusel, Tallinnas lepingu nr 7-6.3/15/0047-

11 alusel tööalane eesti keele koolitus vene keele baasil, kus tööturuteenust osutas kaebaja ning

lektoriks oli Svetlana Savtšenko. Aruande kohaselt oli koolitusel 11 osalejat ning puudus 1

inimene. Paikvaatluse aruandele on märgitud, et osalejatele on jagatud prinditud

õppematerjalid, mis sisaldavad teooriat ja harjutusi. Õppematerjaliks on Inga Manguse ja

Merge Simmuli „Tere“ ja „Tere jälle“. Õppimisel kasutatakse õpiku CD-sid. Paikvaatluse

aruande on töötukassa poolt allkirjastanud Karin Andre ning tööturuteenuse osutaja poolt

koolitust läbi viinud lektor Svetlana Savtšenko.

20.3. 18.09.2015 paikvaatluse aruandest (tl 19) nähtub, et 18.09.2015 kell 12:00-12:25 toimus

aadressil Pärnu mnt 20A, Tallinnas lepingu nr 7-6.3/15/0047 alusel tööalane eesti keele koolitus

vene keele baasil, kus tööturuteenust osutas kaebaja ning lektoriks oli Reet Valing. Aruande

kohaselt oli koolitusel 10 osalejat. Paikvaatluse aruandele on märgitud, et õppematerjal on

paljundatud ning algallikana on kasutatud Aino Siirak, Annelii Juhkama „Kõnele ja kirjuta

õigesti“ ning Malle Rüütli ja Ele Viilipus „Eesti keele töövihik“. Ülesandeid võetakse Aino

Siiraki „Eesti keele grammatika ülesanded“. Paikvaatluse aruande on töötukassa poolt

allkirjastanud Karin Andre ning tööturuteenuse osutaja poolt koolitust läbi viinud lektor Reet

Valing.

21. Kaebaja arvates ei vasta paikvaatluse aruanded HMS nõuetele ega ole käsitletavad

tõenditena, millest nähtuks kaebaja poolt talle etteheidetavate rikkumiste toimepanemine.

21.1. Paikvaatluse aruannetest nähtub paikvaatluse läbiviimise aeg, koolituste läbiviimise aeg

ja koht, koolitusi läbi viinud lektorite nimed, koolitustel osalenute arv. Samuti on aruannetes

märgitud koolitusel kasutatud materjalid, samuti on kõikides aruannetes märgitud, et

kasutatakse paljundatud või prinditud materjale. Seda fakti ei ole ümber lükanud ka kaebaja.

Ka kohtuasja materjalide hulgas on esitatud fotod õppematerjalidest (tl 42-44), mis vastustaja

esindaja on laenanud ühelt kursusel osalejalt eesmärgiga konsulteerida originaalteose autoriga,

ning tagastanud seejärel kursusel osalejale. Kuigi esitatud fotodelt, ei nähtu, millise teosega on

tegemist, on ilmselge, et tegemist on koopiatega lahtistel lehtedel, mis on köidetud pehmete

kaantega kiirköitjasse. Ka ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et õppetundides kasutati lahtistel

lehtedel materjali (mitte konkreetset õpikut ennast).

21.2. Kaebaja on seisukohal, et paikvaatluse aruanded ei ole allkirjastatud kaebaja esindaja

poolt ega sisalda õiguslikku alust, st ei ole nõuetekohaselt vormistatud.

Paikvaatluse aruanded on allkirjastatud nii töötukassa esindaja kui ka koolitusi läbi viinud

lektorite poolt. Kohus nõustub vastustajaga selles, et paikvaatluse eesmärk on faktilise olukorra

tuvastamine. Kaebaja seaduslik esindaja ei viibinud koolitustel ega viinud neid läbi. Kuna

tegemist ei olnud ette teatatud kontrolliga, ei saanud tema kohalolekut ka eeldada. Aruannetele

on allkirja andnud konkreetseid õppetunde andnud koolitajad. Sellega on fikseeritud

konkreetsel koolitusel tegelik olukord, sh kasutatav õppematerjal.

HMS § 18 lg 1 punktidest 1-4 tuleneb, et menetlustoiming protokollitakse, kui menetlusosaline

esitab selleks põhjendatud taotluse, seda peab vajalikuks asja menetlev haldusorgan, toimingu

sisu on ütluse, arvamuse või seletuse andmine haldusorganile, protokollimise kohustus tuleneb

seadusest või määrusest. Ühtegi loetletud alustest kõnealustel juhtudel ei esinenud.

Haldusmenetlusele on üldiselt omane vormivabaduse põhimõte, kui seaduse või määrusega ei

ole sätestatud teisiti (HMS § 5 lg 1). Kaebaja ei ole ära näidanud, millistel põhjustel pidanuks

vastustaja paikvaatluse tulemused protokollima ning kuidas on protokollimata jätmine

mõjutanud haldusmenetluse käiku. Vastustaja on paikvaatluste käiku dokumenteerinud

aruandluse vormis, mis vastab vormivabaduse põhimõtte juures hea halduse nõudele, ja

õppetunnis viibinud õpetajad on oma allkirjaga kinnitanud seal kirja pandu vastavust

3-16-1348

13(17)

tegelikkusele. Seejuures saanuks just konkreetset tundi läbi viinud õpetajad korrigeerida

aruannet kasutatavate õppematerjalide osas. Ka protokollimise kohustuse korral näeb HMS §

18 p 3 ette, et protokollile kirjutab alla selle koostanud isik ning isegi protokollikohustuse korral

ei nõua seadus haldusmenetluse teiste osaliste, sh nende seaduslike esindajate allkirju. HMS §

38 lg-st 2 nähtuvalt on tõendiks haldusmenetluses ka mistahes dokumentaalsed tõendid, milleks

saab vaieldamatult pidada ka vastustaja ametniku koostatud aruannet ning seda isegi juhul, kui

see ei vastaks paikvaatluse protokolli nõuetele.

21.3. Kohus nõustub vastustajaga, et paikvaatluse aruanded ei pea sisaldama viidet selle

õiguslikule alusele. Selline nõue ei tulene ühestki õigusaktist ning iga ükskiku

menetlustoimingu jaoks ei pruugi sellist alust leidudagi. Haldusmenetluse läbiviijal on

kaalutlusõigus menetlustoimingute valikul (HMS § 5 lg 1), silmas pidades haldusmenetluse

põhimõtteid (eelkõige HMS §-d 3-7). Ekslik on vaidlustaja viide seoses paikvaatluse kui

menetlustoiminguga HMS §-le 107, kuna nähtuvalt HMS § 106 lg-st 2 ei kohaldata HMS 8.

peatüki toimingu kohta kehtestatud sätteid menetlustoimingutele. Haldusmenetluse, sh iga

üksiku menetlustoimingu õiguspärasuse nõue tuleneb eelkõige HMS §-dest 3 ja 4 ning leiab

täpsustamist asjakohastes erinormides nende olemasolul.

21.4. Kohus nõustub vastustajaga, et reprodutseerimine on tuvastatud vastustaja ametniku

koostatud aruannetega neis nimetatud teoste osas. Kaebaja ei vaidle nende materjalide

kasutamisele ka vastu. Vastustaja terminikasutus („ümbertrükk“, „koopia“) ei takista

mõistmast, et kaebajale heideti ette reprodutseerimist autoriõiguse tähenduses.

22. Vastustaja on seisukohal, et õpikute autorite ja kirjastajate selgitustega on tõendatud asjaolu,

et kaebaja on koolitustel kasutanud reprodutseeritud materjali vaidlusalustest õpikutest selleks

autorite nõusolekut omamata. Kaebaja arvates ei ole vastustaja tegevus rikkumise

väljaselgitamisel piisav ning kaebaja hinnangul ei ole vastustaja suhtluses kolmandate isikutega

(õpikute autorid ja kirjastajad) käitunud läbipaistvalt.

22.1. Töötukassa esindaja Karin Andre 17.09.2015 e-kirjast (tl 33 pöördel), mis on saadetud

aadressile info@kirjatark.ee nähtub, et vastustaja on palunud õpikute „Tere“ ja Tere jälle“

kirjastajal OÜ Kirjatark ning autoritel Inga Mangusel ja Merge Simmulil teatada, kas kaebaja

võib õppematerjali koostamise aluseks võtta nimetatud õpikuid. Kõnealusele e-kirjale on e-

posti teel OÜ-st Kirjatark 21.09.2015 vastanud Ülar Maapalu (tl 33), kelle selgituste kohaselt

on nad õppematerjali hinnanud ning tuvastanud, et 80% ulatuses on materjal kopeeritud Inga

Manguse ja Merge Simmuli õpikust „Tere“.

22.2.. Töötukassa 17.09.2015 e-kirjast Mare Kitsnikule (tl 39 pöördel) nähtub, et töötukassa

esindaja Karin Andre on teatanud Mare Kitsnikule, et on tuvastanud augustis toimunud

paikvaatlusel, et OÜ Keelepisik jagab koolitustel Mare Kitsniku ja Leelo Kingisepa õpikust

„Avatud uksed“ paljundatud lehti ning palunud selgitada, kas paljundatud lehtede kasutamine

nimetatud õpikust on kaebajale lubatud. Mare Kitsnik on töötukassale vastanud e-kirja teel (tl

39 pöördel), et õpiku selline kasutamine on lubatav juhul, kui õpe ei toimu ärilistel eesmärkidel

ning pärast töötukassa selgitust kaebaja teenuse osutamise sisu kohta on Mare Kitsing leidnud,

et kaebaja tegevus on äriline ettevõtmine (tl 39).

22.3. Töötukassa esindaja Karin Andre on 23.09.2015 pöördunud e-kirja teel kirjastuse Koolibri

poole (tl 41) ning palunud selgitada, kas kaebaja õpetajad võivad kasutada oma õppematerjalide

koostamisel ülesandeid Koolibri kirjastuse poolt välja antud õpikutest „Kõnele ja kirjuta

õigesti!“ (autorid Aino Siirak, Annelii Juhkama) ning „Eesti keele töövihik“ (Ele Viilipus ja

Malle Rüütli). E-kirja kohaselt on Karin Andre tuvastanud 18.09. paikvaatlusel, et õpetaja

kasutab materjale, mille aluseks võivad olla ka kirjastuse Koolibri koostatud õpikud ning lisas

manusena pildid koolitusel kasutuses olevatest õppematerjalidest (tl 42-44). 30.09.2015 on

3-16-1348

14(17)

Kadri Rahusaar kirjastusest Koolibri teatanud e-kirja teel (tl 45), et töötukassa saadetud lehed

pärinevad TEA kirjastuse „E nagu Eesti“ vanast versioonist (autorid Mall Pesti ja Helve Ahi).

22.4. Töötukassa esindaja Karin Andre on 01.10.2015 on saatnud e-kirja aadressile

pestim@yahoo.com ning selgitanud, et on tuvastanud OÜ Keelepisik poolt 18.09.2015 läbi

viidud koolitusel, et kasutatakse materjale, mille aluseks võib olla ka Mall Pesti ja Helve Ahi

koostatud õpik. E-kirjale on manusena lisatud ka pildid materjalist (tl 47-49). Karin Andre on

palunud e-kirjas teatada, kas kaebaja tohib õppematerjali koostamisel võtta aluseks Mall Pesti

ja Helve Ahi koostatud õpikuid. Vastuseks on Mall Pesti samal kuupäeval e-kirja teel teatanud,

et talle edastatud paljundused on nende koostatud õpikust ning õpikute paljundamine ei ole

lubatud. Samuti on ta selgitanud, et võtab OÜ-ga Keelepisik ühendust ja palub rikkumise

lõpetada. Mall Pesti 23.02.2016 e-kirjast (tl 50) nähtub, et pärast tema kirja, tellis OÜ

Keelepisik 10 tema õpikut, mille andis rühmale viimasel tunnil kingituseks, kuid M. Pestile ei

ole teada, milliseid materjale kasutati kursuse lõpuni.

22.5. Kuigi 18.09.2015 paikvaatlusel ei tuvastatud, et koolitusel välja jagatud õppematerjal on

võetud raamatust „E nagu Eesti“, on see asjaolu kinnitust leidnud hiljem õpiku kirjastaja e-

kirjaga (tl 51).

23. Vastustaja on 05.08.2015 on saatnud kaebajale e-kirja (tl 34), milles on selgitanud, et viis

04.08.2015 läbi OÜ Keelepisik tööalase eesti keele koolituse paikvaatluse (leping nr 7-

6.3/15/0047 täitmine). Koos e-kirjaga on kaebajale edastatud ka paikvaatluse aruanded ning

selgitatud, et paikvaatluse eesmärk oli välja selgitada, kas lepingut täidetakse korrektselt. Kirjas

on märgitud, et paikvaatluse läbiviija on tuvastanud koolitustel prinditud materjali kasutamise

Inga Manguse ja Merge Simmuli õpikutest „Tere!“ ja „Tere jälle!“ ning, paljundatud materjali

kasutamise Mare Kitsniku ja Leelo Kingisepa õpikust „Avatud uksed“, mistõttu on töötukassa

esindaja nimetatud e-kirjas palunud muu hulgas täpsustada, kas kaebaja tagab lepingu täitmisel

koolitusmaterjalide vastavuse intellektuaalse omandi kaitseks kehtestatud nõuetele ja

tingimustele.

Kaebaja on 10.08.2015 esitanud vastustaja 05.08.2015 e-kirjale vastuse (tl 37 ja pöördel), milles

on märkinud, et nende poolt paljundatud materjalid vastavad intellektuaalse omandi kaitse

nõuetele ja tingimustele. Samuti on kaebaja selgitanud, et õppekomplekt formuleerub

erinevatest materjalidest (materjalid on võetud erinevatest õpikutest ja väga palju on kasutatud

nii firma kui õpetajapoolseid materjale), kuna eksaminõuded on väga laia teemade ringiga ning

ühest õpikust on materjali kokku panna võimatu. Samuti on vastuses märgitud, et kaebaja on

selles küsimuses konsulteerinud ka Patendiametiga ning saanud vastuseks, et kui materjali ei

ole müügi eesmärgil paljundatud, siis on selline kasutamine lubatud.

24. Kohus leiab, et paikvaatluse aruanded, õpikute kirjastajate ja autorite selgitused ning

kaebaja 10.08.2015 e-kiri koosmõjus tõendavad kaebaja poolt intellektuaalse omandi nõuete

rikkumist. Paikvaatluste aruannetest nähtub vaidlusaluste õpikute reprodutseerimine kaebaja

poolt ning autorite ja kirjastajate selgitustest asjaolu, et tegemist on konkreetsete õpikutega ja

nende reprodutseerimisega autorite nõusolekuta. Kuna kaebaja osutas teenust ärilistel

eesmärkidel, ei olnud õpikute reprodutseerimine autorite nõusolekuta lubatav. Autori enda

otsustada on, kellele ja millistel tingimustel ta oma teost kättesaadavaks teha lubab (vt ka

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-50-13, p 22).

Kohtu hinnangul ei ole määrav täpne protsentuaalne osakaal, milles üht või teist teost loata

reprodutseeriti. Vastustaja on tuvastanud erinevate teoste loata reprodutseerimise ning autorite

vastustest ei ilmne, et nad aktsepteeriks teoste taolist kasutamist mistahes ulatuses. Eelnevalt

viidatud autoriõiguse normide alusel on keelatud ka teose osa loata reprodutseerimine, kui

tegemist ei ole seaduses sätestatud erandiga.

3-16-1348

15(17)

25. Eelnevalt viidatud raamlepingu p 5.4.3. kohaselt loetakse lepingu oluliseks rikkumiseks

muuhulgas valeandmete või valeinfo esitamist täitja poolt hanke, minikonkursi või

hankelepingu täitmise käigus. Valeinfoks peab vastustaja kaebaja 10.08.2015 kirjas vastustajale

antud kinnitust, et koolitustel kasutatavad materjalid vastavad intellektuaalse omandi kaitse

nõuetele). Kaebaja on küll enda väitel olnud vastustajast erineval arusaamal, kas kasutatav

õppematerjal on kasutuses õiguspäraselt, kuid pärast vastustaja 05.08.2015 e-kirja (tl 37p)

saamist pidanuks kaebajale olema ilmne, et vastustajal on autoriõiguste kaitstuse osas

kõhklused ning et vastustaja ootab sisulist vastust. Kaebajal on olnud nii sellele kirjale vastates

kui ka juba lepingute sõlmimise etapis võimalus vastustajaga suheldes täpsustada, mida

intellektuaalse omandi kaitse nõude all mõeldakse. Kaebaja väitel on tema koostöö vastustajaga

pikaajaline ning varem ei ole talle taolisi etteheiteid tehtud. Isegi olukorras, kus vastustaja

tõepoolest ei ole tähelepanematusest või teadmatusest varem kaebaja tegevusele autoriõiguste

kaitse seisukohast sellist tähendust omistanud, ei saa kaebaja eeldada, et vastustaja jätkab

varasemat talle soodsat, kuid väärat halduspraktikat.

26. Kaebaja on märkinud, et temale ei ole koolitustel kasutatud materjali esitatud ning

vastustaja ei ole võimaldanud sellele materjalile vastuväiteid esitada, millega rikkus kaebaja

õigust olla ära kuulatud.

HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele

võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja

vastuväited. Sama sätte lõikest 2 tuleneb, et enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu

sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse

arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust

ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud

andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks (HMS § 40 lg 3 p 2).

26.1. Praegusel juhul ei ole tegemist haldusmenetlusega, mis oleks alanud kaebaja taotluse

alusel, vaid vastustaja alustas läbiviidud paikvaatluste tulemuste alusel halduslepingu

(raamlepingu) lõpetamise. Vastustaja võimaldas 05.08.2015 e-kirjas kaebajal esitada

omapoolseid selgitusi. Vastustaja on 05.08.2015 e-kirjas kaebajale selgitanud, et viis läbi

paikvaatlused, mille käigus tuvastas koolitustel paljundatud materjali kasutamise õpikutest

„Tere!“, „Tere jälle!“ ja „Avatud uksed“, ning palus kaebajal täpsustada, kas selle materjali

kasutamine on kooskõlas intellektuaalse omandi õigusega.

26.2. Kaebaja vastas 10.08.2015 e-kirjas, et paljundatud materjali kasutamine on kooskõlas

intellektuaalse omandi kaitse õigusega ning et ta on konsulteerinud selles küsimuses ka

Patendiametiga, kes kinnitas, et materjali paljundamine on lubatav, kui seda ei tehta müümise

eesmärgil. Kaebaja ei ole kohtule esitanud kirjavahetust Patendiametiga, millest nähtuks,

millise küsimuse on kaebaja täpsemalt esitanud ja kas Patendiameti seisukoht on esitatud just

kaebaja konkreetset olukorda ja tegevust arvestades. AutÕS-st tuleneb vaieldamatult, et müügi

otstarbel teose paljundamine autori nõusolekuta pole lubatav.

26.3. Kaebajale on 05.08.2015 e-kirjaga saadetud ka paikvaatluse aruanded. Kaebaja ei

esitanud 10.08.2015 kirjas vastuväiteid paikvaatluse aruannete sisule ega nendes ja e-kirjas

märgitud materjali kasutamisele ja kinnitas, et materjali kasutamine on õiguspärane. Seega

nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja sisuliselt nõustus sellega, et kasutab koolitusel vastustaja

04.08.2015 e-kirjas viidatud materjali. Kaebaja oleks saanud vastuses selgitada, et neid

materjale tema koolitustel ei kasutata, kuid seda ta ei teinud. Seetõttu võis vastustaja eeldada,

et kaebaja materjali kasutamist ei vaidlusta ning ei pidanudki kaebajale paikvaatlusel tuvastatud

materjali vastuväidete esitamiseks esitama. Seega on kaebajale vähemalt osaliselt

ärakuulamisõigus tagatud. Täiendava kontrolli tulemusena koostatud aruande ja õpiku „E nagu

Eesti“ osas ei ole vastustaja ärakuulamist tõepoolest võimaldanud. Kohus on seisukohal, et

3-16-1348

16(17)

ülejäänud teostega seonduvalt ei ole kaebaja esitanud seisukohti, vastuväiteid ega tõendeid, mis

kummutaks vastustaja järeldusi intellektuaalse omandi õiguste rikkumisest. Seega ei ole kohtu

hinnangul alust ka arvata, et täiendav ärakuulamine „E nagu Eesti osas“ võinuks kaasa tuua

teistsuguse lõppjärelduse lepingu jätkamise osas.

27. Vastustaja on lepingu ülesütlemisel tuginenud HKTS § 11 lg 1 punktidele 1 ja 3, § 12 lg 2

punktile 1 ja §-le 16 ning VÕS § 116 lg 2 punktidele 2 ja 4. Kaebaja leiab, et viide HKTS §-le

16 ei ole asjakohane ning tegemist on kestvuslepinguga, millest ei saa VÕS § 116 lg 2 p 2 ja p

4 alusel taganeda. Taganemise sätete kohaldamine töötukassa poolt on kaebaja arvates nii

õiguslikult kui sisuliselt ebakorrektne.

27.1. TTTS § 13 lg-st 3 tulenevalt sõlmitakse tööturuteenuse osutamiseks haldusleping. HKTS

§-s 16 on sätestatud, et haldusülesande täitmiseks sõlmitud haldusleping lõpetatakse, kui isik ei

vasta vähemalt ühele selle seaduse § 12 lõike 2 punktides 1–3 loetletud tingimustest ega ole

võimeline ettenähtud tähtaja jooksul puudust kõrvaldama. HKTS § 12 lg 2 p 1 kohaselt kinnitab

isiku usaldusväärsust muu hulgas asjaolu, et tal on võimalik kasutada haldusülesannete

täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, tal on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad

ning muud eeldused ja kogemused volitatava haldusülesande täitmiseks.

27.2. Eelnevalt tuvastatud asjaoludest ja analüüsitud tõenditest järeldub, et kaebaja rikkus

intellektuaalse omandi kaitse nõudeid ning esitas vastustajale ekslikku teavet intellektuaalse

omandi õiguste omandamise kohta. Kuna raamlepingu ülesütlemise tugineb vastustaja ka

kaebajaga sõlmitud halduslepingu täitmisele (raamlepingu p-d 5.3 ja 5.4.3) on vastustaja

õiguspäraselt tuginenud viidatud HKTS sätetele. Kaebajal on puudunud lepingu täitmiseks

vajaminevad õigused teiste isikute loodud autoriõigusega kaitstud teoste kasutamiseks, st

eeldused volitatud haldusülesande täitmiseks.

28. HMS § 105 lg 1 kohaselt kohaldatakse halduslepingutele tsiviilõiguslike lepingute kohta

käivaid sätteid, arvestades haldusmenetluse seadusega kehtestatud erisusi. Vastustaja hinnangul

ei tähenda VÕS § 116 lg 2 p-dele 2 ja 4 viitamine raamlepingust taganemist, kuna silmas peeti

VÕS § 196 lg 2 alusel lepingu lõpetamist. Kohus leiab, et vastustaja poolt VÕS § 196 lg-le 2

viitamata jätmine ei muuda ülesütlemist õigusvastaseks, kuna teatest nähtub üheselt milliste

rikkumiste tõtu ja millistel põhjendustel on kavas raamleping üles öelda ja et vastustaja tahe

on leping üles öelda, mitte sellest taganeda. VÕS § 116 lg 6 sätestab, et kui oluliselt rikutakse

kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt VÕS §-s 196 sätestatule üles

öelda. VÕS § 116 lg 2 ei sätesta seega lepingu olulise rikkumise aluseid mitte üksnes lepingust

taganemise, vaid ka lepingu ülesütlemise puhuks.

29. Kaebaja on seisukohal, et kui lepingupool ütleb üles lepingu, mille teisel poolel osaleb mitu

isikut, tuleb leping üles öelda nende suhtes ühiselt. VÕS § 195 lg 4 sätestab, et kui lepingus

osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad ülesütlemisõigust teostada üksnes ühiselt.

Kaebajal on õigus selles, et raamleping on sõlmitud lisaks kaebajale veel kahe ettevõtjaga.

Kohus leiab aga, et VÕS § 195 lg 4 lepingu erakorralisele ülesütlemisele, millega praegusel

juhul ka tegemist on, ei laiene. Võlaõigusseaduses eristatakse §-des 195 ja 196 sõnaselgelt

lepingu erakorralist ja korralist ülesütlemist. Seega ei ole põhjendatud lähtuda ka Riigikohtu

seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-190-13, millele viitab kaebaja. Vaidlusaluse raamlepingu näol

ei ole tegemist olukorraga, kus lepingu täitjad võtavad ühiselt tellija ees mingi kohustuse, mida

kohustuvad ühiselt täitma. Raamlepingu eesmärk oli määrata kindlaks tingimused, kuidas

toimub raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimine tellija ning hankes edukaks tunnistatud

täitjate vahel (lepingu p 1.1). Seega võttis iga täitja konkreetse kohustuse alles hiljem pärast

hanke või minikonkursi läbiviimist eraldi sõlmitava halduslepinguga. Seetõttu VÕS § 195 lg 4

praegusel juhul ei kohaldu.

3-16-1348

17(17)

30. Väide kaebaja suhtes kriminaalmenetlus algatamisest ei viita iseenesest vastustaja

õiguspärasele käitumisele ning kriminaalmenetluse algatamine ja läbiviimine ei tõenda kaebaja

süüd. Vastustaja on saanud lepingu ülesütlemisele tugineda ainult tema enda poolt tuvastatud

asjaoludele ja kogutud tõenditele.

31. Kaebaja leiab, et OÜ Kirjatark (raamatute „Tere!“ ja „Tere jälle!“ kirjastaja) poolt

vastustajale vastanud Ülar Maapalu ei oleks tohtinud kaebaja suhtes läbi viidud

haldusmenetluses osaleda ning et haldusmenetlus ja lepingu lõpetamine tuleneb konkurentide

(sh OÜ Kirjatark) pahatahtlikkusest. Kaebaja tõstatab küsimuse, miks on vastustaja üldse

suhelnud OÜ-ga Kirjatark. Kohus leiab, et paljasõnalised ja tõendamata on kaebaja väited

konkurentide pahatahtlikkuse kohta ning ka selles, et OÜ Kirjatark on kaebaja konkurent.

Vastustaja on märkinud, et temale teadaolevalt OÜ Kirjatark tööturukoolitusi läbi ei vii ning

kaebaja ei ole seda väidet ka ümber lükanud. Ettevõtte e-kirjadele ei ole kohustatud vastama

ettevõtte seaduslik esindaja, kui ettevõte on oma sisemise asjaajamise niiviisi korraldanud.

Äriregistri andmetel on OÜ Kirjatark juhatuse liige Merge Simmul, kes on ka üks vaidlusaluste

õpikute autoritest. Kui tema poolt juhitud äriühingu nimel vastas Ü. Maapalu, ei saa

haldusmenetlust pidada õigusvastaseks põhjusel, et töötukassa ei selgitanud välja selle isiku

õigust ettevõtet esindada. Nõuetekohase esindusõiguse kohta tõendite esitamata jätmise tõttu ei

ole põhjust ettevõtte seisukohta kahtluse alla seada ning kaebaja ise ei ole tõendanud, et tal

oleks kõnealuste teoste kasutamiseks luba (kaebaja kohtumenetluses esitatud seisukohtade

kohaselt ei pea ta enda tegevust kõnealuse koolitusteenuse osutamisel selliseks, mis üldse

eeldaks autorite nõusolekut või tasu maksmist nende õiguste kasutamise eest).

32. Kaebaja väidab vastustaja poolt läbi viidud haldusmenetluse läbipaistmatust, viidates

vastustaja esindaja Karin Andre 22.09.2015 e-kirjale (tl 31), millest nähtub, et ta on palunud

dokumendihalduse töötajal Marianna Bulatoval registreerida oma kirjavahetuse aadressil

info@kirjatark.ee eraldi, kuna ei soovi enne kaebaja suhtes otsuse tegemist info levimist. Kohus

leiab, et see ei tõenda kaebaja suhtes salajase või läbipaistmatu haldusmenetluse läbiviimist.

Haldusmenetluse seadus väärtustab avalikku (HMS § 7 lg 1), läbipaistvat (§ 37, § 40) ja

erapooletut (§ 10) haldusmenetlust, mis toimub isiku osalusel (§ 1, § 40). Kaeba poolt viidatud

e-kirjast ei saa järeldada, et haldusmenetlus kaebaja suhtes on toimunud õigusvastaselt

läbipaistmatul moel ning et kõnelause e-kirja sisu saanuks vastustaja lõppjäreldust väärata.

Vastustaja töötaja suhtlus autorite ja kirjastustega on aga vaidluse eripära arvestades oluline

otsustamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks.

33. Eeltoodud põhjendustel on vastustaja poolt kaebajaga sõlmitud raamlepingu ülesütlemine

kohtu hinnangul õiguspärane ning kaebuse tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja poolt raamlepingu

ja halduslepingu oluline rikkumine on õiguspäraselt tuvastatud ja tõendatud ning ülesütlemise

teates on viidatud ülesütlemise asjaoludele, põhjustele ja õiguslikule alusele ning vastustaja on

põhjendanud, miks ta peab rikkumist oluliseks.

MENETLUSKULUD

34. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud (tl 106-11; riigilõiv 15 eurot) tema

kanda. Vastustaja ei ole kohtule esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta ega taotle

nende väljamõistmist. Seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe