2-14-60372/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Liis Arrak, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.12.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-60372

Tsiviilasi

Media-Print Group GmbH ja M.P. Media-Print

GmbH & Co.KG hagi Mediaprint Group OÜ vastu

kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamise

nõudes

Mediaprint Group OÜ vastuhagi Media-Print Group

GmbH ja M.P. Media-Print GmbH & Co.KG vastu

kaubamärkide kehtetuks tunnistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.03.2016 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Apellatsioonkaebuse hind 21 778,68 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mediaprint Group OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1: Media-Print Group GmbH (registrikood HRB

2461, Eggerstr. 30, D-33100 Paderborn, Saksamaa);

Hageja 2: M.P. Media-Print GmbH & Co. KG

(registrikood HRA 3785, Eggerstr. 30, D-33100

Paderborn, Saksamaa);

Hagejate lepingulised esindajad patendivolinikud Linnar

Puusepp ja Villu Pavelts, vandeadvokaat Arsi Pavelts

Kostja: Mediaprint Group OÜ (registrikood 11924581,

Mäepealse tn 28-21, Tallinn 12618)

Kostja lepingulised esindajad patendivolinikud Raivo

Koitel ja Anna Kosar, vandeadvokaat Enno Heringson

Kohtuistungi toimumine

14.11.2016

1(28)

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 18.03.2016 otsus osas, millega maakohus jättis

kostja vastuhagi osaliselt menetlusse võtmata ja jätta selles osas hagi läbi vaatamata.

Muus osas jätta otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt:

1. Jätta rahuldamata kostja taotlus hagejate 01.02.2016 seisukohtade ja tõendite

tähelepanuta jätmiseks.

2. Jätta läbi vaatamata kostja vastuhagi Ühenduse kaubamärgi „mediaprint+kuju“

suhtes klassis 16 raamatuköitematerjalide, fotode ja kirjatarvete osas; klassis 35 ärijuhtimise,

info levitamise (infoteenused) kaubandus- ja äriasjades, nõustamise ärijuhtimis- ja

personalijuhtimis küsimustes, ettevõtete organisatsiooni- ja juhtmisnõustamise,

ärimajandusliku nõustamise, organisatsiooninõustamise (äriküsimustes), äriekspertiiside

koostamise, turunduse (müügiuuringute), turu-uuringute ja turuanalüüside, suhtekorralduse

(PR), teiste jaoks suunatud varustusteenuste, arvutifailidest päringute (kolmandatele

isikutele), arvutiandmekogudes esitatud andmete kõrvutamise ja süstematiseerimise,

kolmandatele isikutele suunatud müügiedenduse (müügiedenduse), majandusprognooside

koostamise ja kõnekeskuse teenuste osas; klassis 36 kõigi registreeritud teenuste osas, klassis

38 kõigi registreeritud teenuste osas, klassis 39 kõigi registreeritud kaupade ja teenuste osas,

klassis 41 välja- ja täiend- ning kasvatusõppe, ametialase nõustamise, kollokviumide,

konverentside, kongresside, sümpoosionide, seminaride, õpikodade (väljaõppe) ja muude

ürituste korraldamise osas kultuurilistel, väljaõppealastel ja koolitusalastel eesmärkidel,

samuti klassi 41 kuuluvate bürooteenuste osas ning klassis 42 arvutitarkvara koostamise,

ajakohastamise, hooldamise, remondi ja rendileandmise, andmetöötlusprogrammide

koostamise, arvutisüsteemide analüüside, elektroonilise andmetöötluse, nimelt andmete

elektroonilise salvestamise, andmetöötlusprogrammide ja andmetöötlusseadmete

rendileandmise, moedisaineri teenuste, arendus- ja otsinguteenustega seoses uute toodetega

kolmandatele isikutele, tarindamise, projektide tehnilise planeerimise ja tehniliste

ekspertiiside koostamise osas.

3. Jätta läbi vaatamata kostja vastuhagi Ühenduse kaubamärgi „Media-Print“ suhtes

klassis 35 ärijuhtimise, kontoriteenuste ja tellimise haldamise osas ning klassis 42

elektroonilise andmetöötluse, eriti elektrooniliste väljaannete andmetöötluse, sealhulgas

elektrooniliste väljaandmete andmekandjatel või online elektrooniliste väljaannetena ning

andmetöötlusprogrammide loomise osas.

4. Rahuldada hagejate hagi.

5. Kohustada kostjat Mediaprint Group OÜ (registrikood 11924581) lõpetama tähise

"Mediaprint group+kuju" kasutamine ja hoiduma sellisest kasutamisest tulevikus.

6. Kohustada kostjat Mediaprint Group OÜ (registrikood 11924581) tegema hagejale

Media-Print Group GmbH-le allkirjastatud tahteavalduse domeeninimest www.mediaprint.ee

loobumiseks hageja Media-Print Group GmbH kasuks ning tegema oma igakordsele

domeeninimega www.mediaprint.eu seotud teenuseid osutavale registripidajale tahteavalduse

domeeninime www.mediaprint.eu hagejale Media-Print Group GmbH-le üleandmiseks

vajaliku kinnituskoodi edastamiseks ja selle Media-Print Group GmbH-le üleandmiseks ning

asendada kostja vastavad tahteavaldused kohtulahendiga, millega kohustatakse kostjat

tahteavaldusi tegema.

2(28)

7. Kohustada kostjat Mediaprint Group OÜ (registrikood 11924581) lõpetama tähise

„mediaprint“ kasutamine oma ärinimes ja hoiduma tähise „mediaprint“ sellisest kasutamisest

tulevikus.

8. Mõista kostjalt Mediaprint Group OÜ-lt (registrikood 11924581) hagejate Media-Print

Group GmbH (registrikood HRB 2461) ja M.P. Media-Print GmbH & Co. KG (registrikood

HRA 3785) kasuks kahju hüvitisena välja 720 (seitsesada kakskümmend) eurot.

9. Mõista kostjalt Mediaprint Group OÜ-lt (registrikood 11924581) hagejate Media-Print

Group GmbH (registrikood HRB 2461) ja M.P. Media-Print GmbH & Co. KG (registrikood

HRA 3785) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 720

eurot alates hagiavalduse esitamisest 06.11.2014 kuni kahju hüvitise 720 euro täieliku

tasumiseni.

10. Jätta kostja Mediaprint Group OÜ vastuhagi täielikult rahuldamata, sealhulgas:

10.1

jätta rahuldamata kostja vastuhagi esimene alternatiivne nõue tunnistada hagejate

kaubamärgid kehtetuks nende vastuolude tõttu Euroopa Ühenduse Kaubamärgimääruse

artikli 7 lg 1 punktide b, c ja d ning lõikega 2;

10.2

jätta rahuldamata kostja vastuhagi teine alternatiivne nõue tunnistada hagejate

õigused kaubamärkidele tühisteks Ühenduse Kaubamärgimääruse artikli 51 lõike 1 punkti a

alusel alates 04.12.2014;

10.3

jätta rahuldamata kostja vastuhagi kolmas alternatiivne nõue tunnistada hagejate

kaubamärgid kehtetuks Ühenduse Kaubamärgimääruse artikli 52 lõike 1 punkti b alusel.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja Mediaprint Group OÜ kanda.

2. Mõista kostjalt Mediaprint Group OÜ-lt (registrikood 11924581) hagejate Media-Print

Group GmbH (registrikood HRB 2461) ja M.P. Media-Print GmbH & Co. KG (registrikood

HRA 3785) kasuks maakaohtu menetluskuludena välja 8980 (kaheksa tuhat üheksasada

kaheksakümmend eurot), millest hagejate lepinguliste esindajate kulud on 8280 eurot ja

tasutud riigilõivud 700 eurot.

3. Mõista apellandilt Mediaprint Group OÜ-lt (registrikood 11924581) vastustajate

Media-Print Group GmbH (registrikood HRB 2461) ja M.P. Media-Print GmbH & Co. KG

(registrikood HRA 3785) kasuks ringkonnakohtu menetluskuludena välja 4550 (neli tuhat

viissada viiskümmend eurot).

4. Mediaprint Group OÜ-l tuleb alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tasuda hüvitamisele kuuluvatelt maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse

avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise

taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud

3(28)

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale 1 alates 20.12.2006 EÜ kaubamärk nr 005608211

(kaubamärk mediaprint + disain) klassides 16, 35, 36, 38, 39, 41 ja 42. Hagejale 2 kuulub alates

24.04.1998 EÜ kaubamärk nr 000808188 (sõnaline kaubamärk Media-Print) klassides 16, 35, 42.

OÜ Hansavalve registreeris 04.07.2010 domeeninime www.mediaprint.ee ja 09.06.2007

domeeninime www.mediaprint.eu. Kohtumenetluse käigus võõrandas OÜ Hansavalve nimetatud

domeenid kostjale.

Kostja on asutatud 13.04.2010 ja tema ärinimeks on Mediaprint Group OÜ. Kostja kasutab

eelmärgitud domeeninimesid oma majandustegevuses, osutades veebilehtedel trükiteenuseid ja

trükiste järeltöötlemise teenuseid. Teenuseid pakutakse kõikjale Euroopa Liidus ja väljaspool seda.

Veebilehed on inglise-, soome-, rootsi-, hollandi- ja venekeelsed. Ettevõtte kontaktaadressina on

veebilehtedel märgitud Mäepealse 28-21, Tallinn, Eesti. Kostja kasutab domeenides oma kaupade ja

teenuste pakkumisel tähist, mis on äravahetamiseni sarnane hagejate kaubamärkidega.

30.04.2014 teavitas hageja 1 kostjat hagejatele kuuluvatest varasematest kaubamärkidest ja oma

õiguste rikkumisest, andes võimaluse lõpetada vabatahtlikult rikkumised. Kostja esitas 09.05.2014

Euroopa Siseturu Ühtlustamise Ametile (ESÜA) taotluse sõnalise kaubamärgi MEDIAPRINT

registreerimiseks trükiteenuste ja trükiste järeltöötlemise teenuste osas klassis 40.

16.05.2014 kirjas hagejatele keeldus kostja rikkumise lõpetamisest ja hagejate nõuete täitmisest.

Vaidluse edasine kohtuväline lahendamine ei olnud tulemuslik.

17.07.2014 avaldas ESÜA kostja kaubamärgitaotluse vastulausete esitamiseks, tunnistades sellega

sõnalise kaubamärgi "Mediaprint" eristusvõimelisust trükiteenuste ja trükiste järeltöötlemise

teenuste osas.

Kostja veebilehtedel www.mediaprint.ee ja www.mediaprint.eu kasutatav tähis "mediaprint group +

disain" on äravahetamiseni sarnane hagejate varasemate kaubamärkidega. Kostja kasutatav tähis

"mediaprint group + disain" kordab otseselt varasemalt registreeritud Euroopa Liidu kaubamärke -

tähise domineeriv sõnaline osa "mediaprint" on identne ja väga sarnane varasemate kaubamärkide

sõnalise osaga "mediaprint" ja "Media-Print". Samuti kordab kostja kasutatava tähise sõnalise osa

esitlusviis varasema kaubamärgi "mediaprint+kuju" esitlusviisi, kus esimene sõna on kirjutatud

teisest sõnast märgatavalt tumedamas kirjas. Lisaks imiteerib kostja kasutatava tähise

kujunduselement varasema kaubamärgi "mediaprint + disain" erinevates toonides ruutudest

koosnevat kujundelementi.

Veebilehtedel www.mediaprint.ee ja www.mediaprint.eu avaldatu kohaselt kasutab kostja tähist

"mediaprint group + disain" selliste teenuste osutamiseks, mis on identsed ja samaliigilised hagejate

varasemate kaubamärkide kaupade ja teenustega. Võrreldavad tähised on väga sarnased visuaalselt

ning identsed foneetiliselt ning kontseptuaalselt. Samuti on tähistega tähistatud kaubad ja teenused

identsed ning samaliigilised. Kostja kasutab tähiseid ilma hagejate loata, rikkudes hagejate

kaubamärkidest "Media- Print" ja "mediaprint + disain" tulenevaid õigusi ning hagejatel on õigus

keelata oma kaubamärkidega seotud õiguste rikkumise jätkamine.

4(28)

Kostja kasutatavad domeeninimed www.mediaprint.ee ja www.mediaprint.eu sisaldavad hagejale 1

kuuluva kaubamärgi "mediaprint + disain" domineerivat sõna "mediaprint" ning on väga sarnased

hagejale 2 kuuluva kaubamärgiga "Media-Print". Kostja teenused on identsed ja samaliigilised

hagejate kaubamärkide kaupade ja teenustega, mistõttu võib avalikkus domeeninimed ja hagejate

kaubamärgid ära vahetada. Kostja domeeninimed on segadusse-ajavalt sarnased hagejate

vaidlusaluste kaubamärkidega. Kostja domeenidel kuvatav veebileht oma domineerivate

kujundelementide ja üldise ülesehituse poolest üldmuljelt sarnane hageja 1 veebilehega. Kostja

domeene kasutatakse ärilise kasu saamise eesmärgil ehk neil pakutakse kaupu ja osutatakse

teenuseid, mis on identsed ja samaliigilised hagejate kaupade ning teenustega.

Kostja on pahauskselt loonud tõenäosuse, et asjaomane tarbijaskond seostab domeene

www.mediaprint.ee ja www.mediaprint.eu ekslikult hagejate varasemate kaubamärkidega ning

nendega seotud domeenidega ja usub, et vaidlustatud domeenidel pakutavate kaupade ja teenuste

kvaliteedi eest vastutavad hagejad ja/või hagejatega majanduslikult seotud isikud. Kuivõrd

domeeninimed on registreeritud pahauskselt, on hagejatel õigus nõuda nende üleandmist hagejatele.

Hagejatele kuuluvad Euroopa Ühenduse kaubamärgid "Media-Print" ja "mediaprint+disain" olid

kostja ärinime kasutusele võtmise ajal registreeritud. Kaubamärgid kehtisid Eestis ja tegemist oli

Eestis kaubamärgina kaitstavate tähistega.

Kostja ärinimi Mediaprint Group OÜ sisaldab peaaegu täielikult sõnalist kaubamärki "Media-Print"

ning sisaldab kombineeritud kaubamärgi domineerivat osa "mediaprint". Ärinime Mediaprint Group

OÜ registreerimiseks oli kostjal nõutav hagejate notariaalselt kinnitatud nõusolek. Kostja ei ole

nõusolekut taotlenud ja hagejad ei ole seda andnud.

Seoses vaidluse kohtuvälise lahendamise katsetega on hagejad kandnud õigusabikulusid summas

720 eurot.

03.08.2015 täpsustatud nõuete kohaselt palusid hagejad kohustada kostjat lõpetama tähise

"mediaprint group + disain" kasutamine ja hoiduma sellisest kasutamisest tulevikus. Samuti palusid

hagejad kohustada kostjat lõpetama sõna „mediaprint“ kasutamine domeeninimedes ja hoiduma

sellisest kasutamisest tulevikus. Hagejad palusid kohustada kostjat tegema Media-Print Group

GmbH-le Eesti tippdomeeni .ee domeenireeglite punktis 4.1.2.1 sätestatule vastavalt allkirjastatud

tahteavaldus domeeninimest www.mediaprint.ee loobumiseks Media-Print Group GmbH kasuks

ning tegema oma igakordsele, domeeninimega www.mediaprint.eu seotud teenuseid osutavale

registripidajale Euroopa .eu domeeninimede registreerimiskorra punktis 10.2 sätestatud

tahteavaldus domeeninime www.mediaprint.eu Media-Print Group GmbH-le üleandmiseks vajaliku

kinnituskoodi saamiseks ja selle Media-Print Group GmbH-le edastamiseks ning asendada kostja

vastavad tahteavaldused kohtulahendiga, millega kostjat kohustatakse tahteavaldusi tegema.

Hagejad palusid kohustada kostjat lõpetama sõna „mediaprint“ kasutamine oma ärinimes ja

hoiduma sellisest kasutamisest tulevikus. Hagejad palusid kostjalt välja mõista kahju 720 eurot ja

viivise.

Hagejate vastuväited kostja vastuhagile

2. Kostja ei saa taotleda hageja 2 kaubamärgi „Media-Print“ kehtetuks tunnistamist asjaolude tõttu,

mis esinesid nimetatud kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeval nendes Euroopa Liidu

liikmesriikides, kes ühinesid EL-ga alates 01.05.2004, sh asjaolude tõttu, mis esinesid Eesti

Vabariigis.

5(28)

Kostjal saab olla õiguslik huvi taotleda varasemate kaubamärkide kehtetuks tunnistamist või

tühistamist nende kaupade ja teenuste osas, mis on seotud kostja majandustegevusega, mitte

laiemalt nagu kostja oma hagi esitanud on. Hagejad toovad esile, milliste klasside osas tuleb

vastavate kaubamärkide puhul jätta kostja hagi rahuldamata.

Kuna trükiseid, trükiteenuseid ja nendega seotud kujundus- ja transporditeenuseid tarbivad nii

tavatarbijad, kui professionaalsed turuosalised, tuleb hagejate kaubamärkide eristusvõime

hindamisel lähtuda vastavast avalikkuse sektorist. Ekslik on kostja seisukoht nagu oleks trükiste ja

trükiteenuste tarbijaskond tavapärasest tähelepanelikum.

Kaubamärkide „mediaprint + kuju“ ja „Media-Print“ sõnalistel osadel puudub otsene üheselt

mõistetav ja ka tuletatav tähendus. Seega ei kanna hagejate kaubamärkide sõnalised osad üheselt

mõtestatud tähendust ega ole kirjeldavad. Hageja 1 kaubamärgi "mediaprint + disain"

kujundelement on spetsiifiline, koosnedes vaid üheksast väikesest ruudust, mis oma paigutuse- ja

erinevate toonidega loovad mulje ühest suurest ruudust. Keskmine trükiste ja trükiteenuste tarbija ei

asu hindama, kas tegemist võiks olla fragmendiga maatriksist või värvikinnituse väljatrükiga. Tuleb

hinnata, kuidas tarbija tajub märki tervikuna, mitte selle esinevaid osi. Asjaolu, et kõikidel osadel

eraldi võetuna puudub eristusvõime, ei välista võimalust, et nende kombinatsioon võib olla

eristusvõimeline.

Kaubamärgid „mediaprint + kuju“ ja „Media-Print“ ei ole kunagi olnud kaubanduses asjaomaste

kaupade või teenuste osas üldises kasutuses. Nimetatud järeldust on kinnitanud ESÜA oma

28.05.2013 otsuses nr R 1994/2012-4. Sõna „Mediaprint“ piisavat eristusvõimet on kinnitanud

ESÜA oma hiljutises menetluses.

Kostja ei ole tõendanud, et tema kirjeldatud viisil mõistab sõna „mediaprint“ asjaomane avalikkus.

Ekslik on kostja väide, et „mediaprint“ on samaväärne tähistega „print media“, „printmedia“ ja

„print medium“. Ehkki kaubamärgi sõnaline osa „mediaprint“ koosneb inglisekeelsetest sõnadest

„media“ ja „print“, ei ole need sõnad liitsõnana keeles kasutuses ega oma asjaomaste kaupade ja

teenuste osas kirjeldavat tähendust. Sõna „media“ viitab üldnimetusena meediale ehk

massiteabevahenditele, mis hõlmab kirjutavat pressi, raadiot, ja televisiooni. Sõna „print“ on

mõistetav tähenduses „trükk e trükijälg“. Nende kahe sõna ühenduse vaste eesti keeles on

„meediatrükk“ ehk „meediatrükijälg“, mis on uudne kirjeldusvõimetu kooslus, millele Google

otsingusüsteemis vasted puuduvad. Kostja on tunnistanud, et sõnu „media-print“ ja „mediaprint“ ei

sisaldu sõnastikes. Kostja ei ole välja toonud ühegi teenuse ega kauba omadust, mida antud sõna

kirjeldaks. Kostja väited kujundusliku osas suhtes on tõendamata.

Kaubamärgi „Media-Print“ kehtetuks tunnistamisel ei saa tugineda Eestis esinenud asjaoludele,

mistõttu on asjakohatud kostja väited sõnade „media“ ja „print“ vastete kohta eesti keeles, sõnade

„media“ ja „print“ väidetava kasutuse kohta laensõnadena eesti keeles ning Eesti tarbijate inglise

keele oskuse kohta. Hageja 2 kaubamärk „Media-Print“ on sõnaline tähis, mis koosneb kahest

suurtähega algavast sõnast „Media“ ja „Print“, mis on sidekriipsu abil seotud. Nendel sõnadel

puudub tähendus. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et Euroopa Liidu liikmesriikide

tarbijad seostasid kaubamärgitaotluse esitamise hetkel tähist „Media-Print“ mõne kirjeldava või

tavapärase tähendusega. Tervikuna on tähis tajutav nimena, mis on eristusvõimeline.

Tavapärasuse hindamisel peab arvestama mitte märgi kirjeldavat iseloomu, vaid jooksvat kasutamist

vastavate kaupadega kauplejate hulgas. Tähis võib ka kasutamise käigus muutuda

eristusvõimeliseks.

6(28)

Kostja viidatud veebilehed ei ole asjakohased. Hagejate selgitustest nähtub, et kõikidel kostja

esitatud veebilehtedel kasutatakse sõnu „media print“ pakutavaid teenuseid eristavate tähistena ning

sageli ärinimede osadena. Sarnaseid tähiseid kasutatakse kaubamärgi funktsioonis. Veebilehtedest ei

nähtu, et turuosalised kasutaksid tähiseid tavapärase ärisuhtluse osana, osutatavate teenuste

kirjeldamisel või oma kaupade/teenuste reklaamimise otstarbel. Kostja esitatud materjalidest ei

nähtu ka hagejate terviklike kaubamärkide kasutamist teiste turuosaliste poolt.

Hagejad ei nõustu, et kuna trükiteenused kuuluvad klassi 40, ei ole nimetatud teenused hagejate

kaubamärgiregistreeringutega hõlmatud. Teenuste samaliigilisuse hindamisel tuleb arvestada kõiki

kaupade ja teenustega seotud aspekte. Trükiteenuste osutamine on lähedalt seotud trükiste

valmistamisega. Seetõttu on tavapärane, et trükiseid valmistavad ettevõtted pakuvad ka

trükiteenuseid.

Kaubamärk „Mediaprint + kuju“ on muudetud vorm kaubamärgist „Media-Print“. Varasem tähis on

hageja 2 sõnaline kaubamärk „Media-Print“ ning hageja 1 kaubamärk „Mediaprint + kuju“ on selle

kaubamärgi uuendatud/kaasajastatud versioon. Kaubamärk „Mediaprint + kuju“ erineb varasemast

kaubamärgist „Media-Print“ üksnes elementide poolest, mis ei muuda varasema kaubamärgi

eristusvõimet. Seega on hagejad täitnud kaubamärgi „Media-Print“ kasutamise kohustuse

kaubamärgi „Mediaprint + kuju“ kasutamise kaudu.

Hagejad on kasutanud oma kaubamärke. Käesolevas asjas tuleb hinnata hagejate kaubamärkide

kasutamist üksnes trükiste, trükiteenuste, nendega seotud pakkimis- ja transporditeenuste ning

konsultatsiooniteenuste osutamisel, sest kostja õigustatud huvi ei ulatu antud valdkonnast

väljapoole. Kostja on tunnistanud, et hagejad kasutavad oma kaubamärke trükiteenuste osas.

Trükiteenuste osutamine (klass 40) on kohandatud trükiste (klass 16) valmistamise ja müümise

eeltingimuseks ja trükiseid müüvad ettevõtted osutavad samaaegselt trükiteenust. Tegemist on

samaliigilise kauba- ja teenustega, mistõttu ulatub hagejate kaubamärkidest tulenev ainuõigus

trükiteenustele. Hagejad on osutanud trükiteenuseid, sest hagejad kasutavad oma kaubamärke

trükiste müügiga seotud äridokumentatsoonil ja trükistel endil.

Kostja ei ole väiteid hageja pahausksuse kohta tõendanud.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

3. Kostja vaidles hagile vastu. Hagejate kaubamärkidel on väga nõrk eristusvõime.

Hagejate ja kostja kaubamärgid on registreeritud erinevates klassides, järelikult on kaubad ja

teenused eriliigilised.

Kaupade/teenuste asjaomane avalikkus on erinev. Valmis ajakirja ja trükkimisteenuste sihtgrupp on

erinevad grupid. Trükkimisteenuste valdkonnas on tegemist keskmisest teadlikuma,

tähelepanelikuma ja informeerituma spetsiifilise asjaomase avalikkusega. Järelikult tarbijate grupid

erinevad ja on välistatud tähiste segiajamise võimalus.

Hagejate kaubamärgid ei ole eristusvõimet omandanud kasutamise tagajärjel. Tähist „mediaprint“

kasutavad massiliselt asjaomase turusegmendi teised ettevõtted. Eristusvõime hindamisel tuleb

arvestada Eesti keelelisi ja kultuurilisi olusid. Tähised „Mediaprint“ ja „Media-Print“ koosnevad

kahest ingliskeelsest sõnast „media“ ja „print“, mis on laensõnadena eesti keeles samatähenduslikult

kasutusel. Samuti tuleb arvestada inglise keele laialdast levikut Eestis. Tähiste koosseisus olev

ruutudest koosnev kujunduselement ei ole eristusvõimeline, kuna see vihjab asjaomastele

kaupadele/teenustele. Tegemist on lihtsate geomeetriliste elementidega, millel iseenesest puudub

7(28)

eristusvõime klassides 16 ja 40. Ruudukujulised kujunduselemendid on trükitööstuses kasutatavad

värvikinnituse väljatrüki (colour proofing, calibration bar) mõõtmiseks esitatud värvi proovilapid

(pooltoonide proovilapid). Tegu on tavapäraste ja isikupäratute elementidega, mis vihjavad

trükistele ning trükiteenustele ja millel puudub eristusvõime.

Ingliskeelse sõna „media“ eestikeelne vaste on „meedia“ või „massimeedia“ või „ajakirjandus“ ning

ingliskeelne sõna „print“ tähendab „trükkima“, „printima“, „trükk“, aga ka „jälge“. Tegemist on

(massi)teabevahendi või meediavahendi trükisega või trükimeediaga (trükisõnalised

massiteabevahendid) või pabertoodete trükkimisteenusega (teenus, millega trükitakse meediat).

Arvestada tuleb Eesti tarbijate üldist head inglise keele oskust.

Sõnad „media“ ja „print“ on lihtsad ingliskeelsed sõnad ja asjaomasele avalikkusele on

sõnakombinatsioonid „Mediaprint“ ja „Media-Print“ arusaadavad. Nende sõnade liitmisel ei

moodustu uus eristusvõimeline tähis. Kahest kirjeldavast sõnast koosneva kaubamärgi

registreerimine võimalik ainult siis, kui tähise kombinatsioon moodustab uue sekundaarse

tähendusega tähise või kui selline kombinatsioon ei ole tavapärane kaitstavate kaupade osas. Sõnad

„Mediaprint“ ja „Media-Print“ on samaväärsed tähistega „print media“ ja „print medium“ ehk

trükimeedia.

Hagejatel puudub nõudeõigus kostja domeeninimede ja ärinime muutmise suhtes, sest need

sisaldavad vabaks kasutamiseks mõeldud sõnu. Hagejatel puudub õiguslik alus nõuda kostjalt

ärinime muutmist, sest tegemist on vabalt kasutatava tähisega/sõnaga. Kostja ei tegutse aladel,

milliste jaoks on hagejate kaubamärgid registreeritud, sest kostja tegeleb trükiteenuste osutamisega.

Ruutusid sisaldava elemendi on kostja ise hea tahte märgina oma domeeninimes ära vahetanud

ümara kujuga elementide vastu.

Kuivõrd hagejatel puuduvad ainuõigused, ei saa nad nõuda kahjutasu.

4. 05.10.2015 esitas kostja vastuhagi hagejate kaubamärkide ainuõiguse kehtetuks tunnistamise

nõudes. Alternatiivselt palus kostja tunnistada hagejate õigused kaubamärkidele tühisteks, sest

nende osas ei ole täidetud kaubamärgi tegeliku kasutamise kohustust kõikide kaupade ja teenuste

osas. Kostja alternatiivseks nõudeks oli tühistada hagejate ainuõigused alates 04.12.2014 kõikide

klasside ja teenuste osas.

Sõnalise kaubamärgi lubatud viieaastane kasutamisest hoidumise periood lõppes 11.09.2005. ja

kombineeritud kaubamärgil vastavalt 09.11.2012. Hagejad ei ole oma kaubamärke registreerimise

järgselt järjestikuse viie aasta jooksul registreeritud kaupade ja teenuste osas kasutanud. Hagejad on

trükiteenuseid osutavad ettevõtted, kuid kaubamärke ei ole registreeritud klassis 40.

Alternatiivselt leidis kostja, et hagejad registreerisid oma kaubamärgid pahauskselt, olles teadlikud,

et tähistel puudub eristusvõime. Hagejad pidid teadma tähiste „media“ ja „print“ laiaulatuslikku

kasutamist. Hagejate naaberriigis Austrias on juba alates 1988. aastast tegutsenud ettevõte

Mediaprint Zeitungs- und Zeitschriftenverlag GmbH & Co KG.

Põhihagi tuleb rahuldamata jätta ka siis, kui kohus vastuhagi ei rahulda. Sõnad „Media“ ja „Print“

on oma olemuselt eristusvõimetud ja tavapärased tähised.

Kehtetuks ei saa tunnistada EÜ kaubamärki alustel, mis muutusid kohaldavateks üksnes uue

liikmesriigi ühinemise tõttu. Järelikult peaksid kehtetuse alused esinema ainult Eestis, kuid kostja

on väitnud, et tähised „media“ ja „print“ on eristusvõimetud kogu EL inglise keelt kõnelevate

8(28)

tarbijate jaoks. Inglise keel on asjatundliku avalikkuse jaoks arusaadavaks võõrkeeleks Euroopa

Liidus tervikuna. Ingliskeelne tähis „mediaprint“ on väga laialdaselt kasutusel (erinevates EU

liikmesriikides).

Hagi (järelikult ka vastuhagi) ei pea olema esitatud asjast huvitatud isiku poolt (erinevalt KaMS §-

des 52 ja 53 sätestatust). Ühenduse kaubamärkide tühiseks/kehtetuks tunnistamine nö igamehe

õigus ning arvesse ei pea võtma vastuhagi esitaja tegevusvaldkondi. ESÜA juhendis

tühistamismenetluste kohta on sätestatud, et absoluutsetel põhjustel põhineva tühistamise või

kehtetuks tunnistamise taotluse võib esitada mistahes füüsiline või juriidiline isik. Kostja õiguslik

huvi samas tuleneb esitatud hagist, sest hagejad ise on tuginenud oma kaubamärkide kõikidele

kaupadele ja teenustele. Hagejad ei ole tõendanud oma kaubamärkide kasutamist klassides 16, 35,

36, 38, 41, 42. Kaupade/teenuste samaliigilisusele saab tugineda ainult kaubamärgi rikkumise üle

peetavas menetluses, kuid käesoleval juhul vaieldakse selle üle, kas hagejad on reaalselt oma

kaubamärke kasutanud.

Hagejad on oma kaubamärgid registreerinud trükiste osas klassis 16, kuid tegelikkuses osutavad

nad üksnes trükiteenuseid (klass 40). Esitatud tõenditest ei nähtu, et ühelgi neist oleks toodud

kaubamärk „Mediaprint“ trükise nimetuse või selle tähistamise tähenduses. Hagejate esitatud

tõendid ei ole piisavad tõendamaks kaubamärgi tegelikku kasutamist.

Hagejate kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud.

Maakohtu otsus

5. Maakohus keeldus osaliselt otsusega kostja vastuhagi menetlemisest, rahuldas hagi ja jättis

vastuhagi osas, milles seda menetlusse võeti, rahuldamata, määras menetluskulude jaotuse ja

mõistis välja kostjalt hagejate kasuks menetluskulud.

Kohus tuvastas, et:

- hagejale 1 kuulub alates 20.12.2006 Euroopa Ühenduse kaubamärk „mediaprint+ kuju“ nr

005608211 klassides 16, 35, 36, 38, 39, 41 ja 42;

- hagejale 2 kuulub alates 24.04.1998 Euroopa Ühenduse sõnaline kaubamärk „Media-Print“ nr

000808188 klassides 16, 35, 42;

- OÜ Hansavalve registreeris 04.07.2010 domeeninime www.mediaprint.ee ja 09.06.2007

domeeninime www.mediaprint.eu;

- kohtumenetluse käigus võõrandas OÜ Hansavalve domeenid www.mediaprint.ee ja

www.mediaprint.eu kostjale;

- kostja asutati 13.04.2010 ning kostja ärinimeks on Mediaprint Group OÜ;

- kostja kasutab oma igapäevases majandustegevuses domeene www.mediaprint.ee ja

www.mediaprint.eu;

- kostja osutab trükiteenuseid ja trükiste järeltöötlemise teenuseid Euroopa Liidus ja väljaspool

seda;

- kostja kasutab oma veebilehtedel tähist „mediaprint“;

- hageja 1 teavitas kostjat 30.04.2014 endale kuuluvast kaubamärgist ja palus lõpetada

kaubamärgiomaniku õiguste rikkumine ja kostja keeldus hageja 1 nõude täitmisest 16.05.2014

kirjaga;

- kostja esitas 09.05.2014 Euroopa ESÜA-le taotluse sõnalise kaubamärgi MEDIAPRINT

registreerimiseks trükiteenuste ja trükiste järeltöötlemise teenuste osas klassis 40

(kaubamärgitaotlus nr CTM 012864583), kuid võttis selle menetluse käigus tagasi.

6. Esmalt käsitles kohus kostja vastuhagist tulenevaid nõudeid.

9(28)

7. Maakohus leidis, et kostja vastuhagi lahendamisel tuleb kohtul hinnata kostja õigust esitada

vastuhagi Eesti siseriikliku õiguse alusel (EEÜKM art 14 (1), art 56 (1) (a), art 96, art 99 (1), art

100 (1), 101 (2) ja (3)). Õigusliku huvi puudumise tõttu jättis kohus menetlusse võtmata (TsMS §

371 lg 2 p 1 järgi) kostja vastuhagi kaubamärgi „mediaprint+kuju“ ja „Media-Print“ suhtes

klassides, milles hageja kaubamärgid olid registreeritud, kuid mille tegevusvaldkond ei olnud

seotud kostja majandustegevusega. Kohus määratles, millises osas kuulub kostja vastuhagi kuulub

läbivaatamisele (otsuse p-d 131-132 ja 141-142, 143).

Kohus kohaldas EEÜKM art 165 (1), (2) ja (4) ja leidis, et sõnalise kaubamärgi osas ei saa kostja

tugineda nõude esitamisel artikli 52 (1) alusel asjaoludele, mis esinesid Eestis, Bulgaarias, Tšehhi

Vabariigis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias, Slovakkias, Bulgaarias ja

Rumeenias.

8. Kohus jättis rahuldamata vastuhagi I alternatiivse nõude – tunnistada hagejate kaubamärgid

kehtetuks EEÜKM art 7 (1) (b), (c) ja (d) ning art 52 (a) alusel.

Maakohus analüüsis, kas hageja kaubamärgid on eristusvõimelised, kohaldades EEÜKM art 7 (1)

(b) (c) (d), (2), art 12, art 52 (1) (a), (3), art 55 (1), (2). Kostja esile toodud väited ja asjaolud

võimaldasid kaaluda EEÜKM art 7 (1) (c) ja (d) kohaldamist. Eesti keeles puudub sõna

„mediaprint“. Õiguslikku tähendust ei oma, kas või kuidas mõistavad Eesti tarbijad kaubamärgis

kasutatud tähist „mediaprint“, sest antud vaidluse puhul esitati sõnalise kaubamärgi „Media-Print“

registreerimistaotlus 24.04.1998, mil Eesti Vabariik ei olnud veel liitunud Euroopa Liiduga.

Seetõttu ei oma tähendust eestlaste inglise keele oskus.

Värvikinnituse näitest (toimiku 1. kd, lk 204) ei saa järeldada, et asjaomane avalikkus peaks hageja

1 kombineeritud kaubamärgi kujunduslikku osa automaatselt kirjeldavaks klassides 16, 35, 41 ja 42

toodud asjakohaste teenuste ja kaupade suhtes. Kombineeritud kaubamärki tuleb hinnata terviklikult

arvestades keskmiselt tähelepaneliku tarbija vaatenurka, kes ei analüüsi kaubamärkide kujundlike

osade eripärasid. Kombineeritud kaubamärgi kujunduslikust osast ei saaks asjaomanike avalikkus

otseselt ja ilma täiendavate selgitusteta teha mistahes järeldusi nende kaupade või teenuste suhtes,

milliste jaoks on kaubamärk registreeritud. Seetõttu ei saa kostja vastuhagi kummagi hageja

kaubamärgi suhtes EÜKM artikli 7 lg 1 p b alusel rahuldada.

Vastuhagi rahuldamiseks artikli 7 lg 1 punkti c alusel pidi kostja tõendama, et kahe kirjeldava tähise

„media“ ja „print“ kombinatsiooni tulemusena ei tekkinud uut eristusvõimelist tähist, sest

koondsõna on mõlema vaidlustatud kaubamärgi kõigi teenuste ja kaupade suhtes mõnda teenuse või

kauba omadust kirjeldav. Ka neid väiteid ei ole kostja põhistanud ega tõendanud. Tähis

„mediaprint“ koosneb kahest inglisekeelsest sõnast ning järelikult tuleb tähise kirjeldavuse

hindamisel lähtuda eeskätt inglise keelt emakeelena rääkiva tarbija arusaamadest.

Kostja ei ole tõendanud tähisele „mediaprint“ omistatud tähendust inglise keelt kõnelevatele

tarbijatele ning seda seisuga 24.04.1998, mil esitati sõnalise kaubamärgi taotlus. Samuti seda, et

trükiteenuseid tarbivad tarbijad on erilised ega võrreldavad tavatarbijatega. Inglise keeles oleks

korrektne vaste kostja väidetud tähendusele mitte „mediaprint“, vaid „printed media“ või „printing

services of paper products“. Keeleliselt ei ole sõnade kombinatsioon „mediaprint“ selles mõttes

korrektne, et inglise keelt kõnevad isikud ei saaks antud tähist kasutades kirjeldada ühtegi tegevust

ega ühegi kauba või teenuse omadust. Hageja 1 kombineeritud kaubamärgi puhul oleks kostja

pidanud tõendama kaubamärgi kui terviku eristusvõime puudumist ehk kirjeldavust artikli 7 lg 1

punkti c mõistes.

10(28)

ESÜA 28.05.2013 otsuses nr R1994/2012-4 ei tuvastatud hagejate kaubamärkidel eristusvõime

puudumist ja otsuse punktis 15 leiti, et tegemist on kujundusliku kaubamärgiga, kus sõnade

esitlusviis ja graafiline kujund omavad tähtsust. Punktis 16 leidis apellatsioonikoda, et sõna „media”

tähendab massikommunikatsiooni, näiteks ajalehti, raadiot ja televisiooni. Sõna „print” tähendab

koopiat või reproduktsiooni. Kahe sõna kombinatsioon on asjaomaste teenuste ja kaupade osas

nõrgalt eristusvõimeline. Samas asuti punktis 25 selgele seisukohale, et tervikuna ei olnud hageja 1

kaubamärk kirjeldav, sest see ei kirjeldanud asjaomaste kaupade ja teenuste omadusi ning arvestada

tuli kaubamärgi kujunduslikke elemente.

Tähis „mediaprint“ on eristusvõimeline tähis asjaomaste kaupade või teenuste osas, sest kuigi

tähises on kasutatud kahte sõna, mida tavaliselt võib kasutada seoses trükitoodete või teenustega, ei

ole nende kombinatsiooni näol tegemist kirjeldava tähise ehk sõnaga, mis otseselt, ilma täiendavate

selgitusteta inglise keelt kõneleva tarbija jaoks viitaks mõnele teenusele või kaubale või nende

omadustele. Tähisega „mediaprint“ ei saa kirjeldada otseselt ühtegi teenust või kaupa või nende

funktsioone, milliste jaoks vaidlusalused kaubamärgid registreeritud olid ja vastupidist ei ole kostja

tõendanud. Järelikult on kahe kirjeldava sõna kombinatsiooniga tekkinud tähis, mis on midagi

enamat, kui pelgalt kahe kirjeldava sõna summa ning seda sõltumata sellest, et tähis „mediaprint“ ei

ole eriti fantaasiarikas. Järelikult ei kuulu kostja vastuhagi EÜKMe artikli 7 lg 1 p c alusel

rahuldamisele.

Kuivõrd hageja 2 sõnalise kaubamärgi taotlus esitati 24.04.1998, tuli kostjal tõendada, et tähis

„mediaprint“ oli muutunud igapäevases keelekasutuses või kindlaks kujunenud kaubandustavades

mõne kauba või teenuse omadust kirjeldavaks. Kostja vastavat asjaolu ei tõendanud.

Kostja esitatud tõendid tähise „mediaprint“ kasutamise kohta Eestis, Lätis, Bulgaarias, Horvaatias,

Tšehhis, Ungaris, Leedus, Poolas, Rumeenias, Slovakkias ja Sloveenias on asjakohatud nõude

esitamisel EÜKM artikli 7 lg 1 punkti d mõistes, sest kaubamärgitaotluse esitamise ajal ei olnud

nimetatud riigid veel Euroopa Liiduga liitunud.

Väljavõtetest erinevatest Euroopa Ühenduses registreeritud domeeninimedest „mediaprint“ ei saa

järeldada, millal on domeenid registreeritud ning kas kõiki domeeninimesid kasutatakse

trükitoodete ning trükiteenuste valdkonnas. Seega ei saa esitatud tõendid kostja vastuväiteid

tõendada. Hagejad selgitasid, et domeen mediaprint.tv kuulub ettevõttele, mille ainuosanikuks on

hageja 1 (toimiku 2. kd, lk 45-56). Veebileht mediaprint.org kuulub hagejaga 1 koostööd tegevale

ettevõttele (toimiku 2. kd, lk 57-65). Hagejatega seotud domeeninimed ei saa kuidagi kohtu

hinnangul tõendada kostja väiteid selle kohta, et tähist „mediaprint“ oli juba kaubamärgitaotluse

esitamise ajal asjaomastes valdkondades kasutatud mõnda asjaomast kaupa või teenust kirjeldavana.

Kohus analüüsis kostja koostatud tabelit tähise „mediaprint“ kasutamise kohta Euroopa Liidus koos

vastavate veebilehtede näidetega ja leidis kokkuvõttes, et neist ei saa järeldada, et tähist

„mediaprint“ oleks kasutatud mõne teenuse või kauba kirjeldamiseks. EÜKM artikli 12 järgi võib

antud juhul tegemist olla olukorraga, kus hagejatel ei olnud õigust keelata kasutamast oma nime

nendel ettevõtetel, kellel see oli juba olemas varasemalt. Sõna „mediaprint“ kajastavate

domeeninimede ja veebilehtede kohta erinevates riikides ja järeldas, et esitatud tõenditest ei nähtu,

et tähist „mediaprint“ oleks kasutatud mõne teenuse või kauba kirjeldamiseks.

Väljavõttest saksakeelsest Wikipediast (toimiku 3. kd, lk 108-111m, tõlge toimiku 4. kd, lk 71-74)

Austrias samanimelise ettevõtte olemasolu kohta nähtub küll tähise „mediaprint“ kasutamine, kuid

järeldada ei saa, et tähist on kasutatud mõne kauba või teenuse omaduse kirjeldamiseks. Hageja

11(28)

kodulehe väljavõttest (toimiku 3. kd, lk 112, tõlge lk 113) ei saa ka järeldada, et hageja ise kasutaks

tähist „mediaprint“ millegi kirjeldamiseks.

Väljavõttest inglise-eesti masintõlkesõnastikust Eesti Keele Instituudi kodulehelt (toimiku 3. kd, lk

105) nähtub, et sõnad „print meedium“ tähendavad eesti keeles trükisõna. Samuti on Eestis

registreeritud 24.05.2000 OÜ Print Media (toimiku 3. kd, lk 106), mis on trükitooteid valmistav

ettevõte (toimiku 3. kd, lk 107). Kohtu hinnangul on tegemist asjakohatu tõendiga, sest sellest ei saa

järeldada, kuidas asjaomane avalikkus tajus tähist „mediaprint“ seisuga 24.04.1998.

9. Kohus ei rahuldanud kostja vastuhagi teist alternatiivset nõuet tunnistada hagejate õigused

kaubamärkidele tühisteks EÜKM artikli 51 (1) (a) alusel alates 04.12.2014. Osas, milles kohus

keeldus vastuhagi menetlusse võtmast, ei hinnanud kohus vastuhagi puhul seda, kas vastavates

klassides on hageja 1 ja 2 oma kaubamärki kasutanud. Kohus kohaldas EÜKM art 51 (1) (a) ja art

52 (2).

Kostja vastuhagi kuuluks rahuldamisele juhul, kui kumbki hagejatest ei oleks vaidlusaluseid

kaubamärke kasutanud (sealhulgas eristusvõimet mitte muutval kujul) nii esimese viie aasta jooksul

pärast registreerimist kui ka viieaastase ajavahemiku lõpu ja vastuhagi esitamise vahelisel ajal.

Kohus luges hagejate arvetega, tootenäidistega aastatest 2011-2015 tõendatuks kaubamärkide

kasutamise asjakohastes klassides ja teenuste liikides. EÜKM-st ei tulene, et kaubamärgi kasutamist

saaks lugeda tõendatuks vaid siis, kui kaubamärgiomanik esitaks selle kohta laiaulatuslikult ja

rohkearvuliselt tõendeid.

10. Kohus jättis rahuldamata nõude tunnustada hagejate kaubamärgid kehtetuks seoses hagejate

pahausksusega taotluste esitamisel. tunnistamise nõue. Kohus kohaldas EÜKM art 52 (1) (b).

Hagejate kaubamärkides on kasutatud hagejate ärinime ning hageja 2 oli sama ärinime all

tegutsenud mitmeid aastaid enne, kui esitas kaubamärgi registreerimise taotluse. Järelikult oli

hageja 2 kasutanud oma äritegevuses tähist „mediaprint“ juba alates 1991. aastast. Kostja ei ole

väitnud ega tõendanud, et hagejad registreerisid oma kaubamärgid ilma kavatsuseta neid reaalselt

kasutada ning sooviga takistada mõne teise isiku õigust pakkuda sama tähise abil kaupu või

teenuseid.

Väljavõttest saksakeelsest Wikipediast Austrias samanimelise ettevõtte olemasolu kohta ei saa aga

järeldada hagejate pahausksuse olemasolu. Tõendist ei saa järeldada, kas hagejad 1998. aastal

esimese kaubamärgitaotluse esitamise ajal olid teadlikud või pidid olema teadlikud teise

samanimelise ettevõtte olemasolust Austrias. Ainuüksi pelk fakt, et kaubamärgitaotluse esitamise

ajal tegutses samanimeline ettevõte teises liikmesriigis ei ole piisav, et põhistada ja tõendada

hagejate pahausksust kaubamärgitaotluste esitamisel.

Kostja väited, milliste kohaselt olid hagejad kaubamärgitaotluste esitamisel teadlikud vaidlusalustel

kaubamärkidel eristusvõime puudumise kohta, ei ole tõendatud ega põhistatud. Kostja esitas

kohtule hulgaliselt Interneti väljavõtteid tähise „mediaprint“ kasutamise kohta, kuid enamikel

juhtudel ei ole tegemist olukorraga, kus tähist oleks kaubamärgi tähenduses või kaupu ning

teenuseid kirjeldavana enne 24.04.1998. Eeltoodust tulenevalt jääb kostja kolmas alternatiivne nõue

tunnistada hagejate kaubamärgid kehtetuks EÜKM artikli 52 lõike 1 punkti b alusel rahuldamata.

11. Kohus rahuldas hagejate esimese nõude kostja suhtes KaMS § 57 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 3

punkti 1 alusel ja kohustas kostjat lõpetama tähise "Mediaprint group+kuju" kasutamine ja hoiduma

12(28)

sellisest kasutamisest tulevikus. Kohus kohaldas EÜKM art 9 (1) (a), (b), (c), (2) (a), (b), (c), (d),

(2), (3), art 12 (a), (b), KMS § 57 lg 1, VÕS § 1055 lg 1.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hagiavalduse esitamise ajal kasutas kostja oma

veebilehtedel tähist mediaprint.ee ja mediaprint.eu.

Maakohus analüüsis kostja kaubamärgi kujunduslikku ja sõnalist osa kogumis ja leidis, et kostja

kasutatud tähise on identne ja äravahetamiseni sarnane mõlema hageja kaubamärgiga. Menetluse

kestel kostja muutis kasutatava tähise kuju, kuid tähise sõnaline osa on sama ning on endiselt

identne hagejate kaubamärkide sõnalise osaga. Muudatused kostja tähise kujunduslikus osas ei too

kaasa sarnasuse puudumist tähise ja hagejate kaubamärkide vahel eeskätt sõnaliste osade identsuse

tõttu. Samuti ei ole kostja kasutatud tähisega tekitatud üldmulje endiselt kontseptuaalselt erinev

hageja 1 kaubamärgi üldmuljest. Seetõttu kasutab kostja endiselt tähist, mis on äravahetamiseni

sarnane hagejate kaubamärkidega.

Puudub vaidlus selle üle, et kostja kasutab vaidlusalust tähist oma majandus- ja kutsetegevuses

ärilise tulu saamiseks. Kostja kasutab hagejate kaubamärkidega identset ning äravahetamiseni

sarnast tähist kaupade ja teenuste suhtes, mis on identsed ja sarnased nende kaupade ning

teenustega, milliste jaoks on hagejate kaubamärgid registreeritud.

EÜKM artikli 9 (1) kohaldamisel ei oma tähtsust Nizza klassifikatsioon, sest kaubamärgiomanikul

on õigus kasutada identsete ja sarnaste tähiste kasutamist mitte ainult identsete kaupade ja teenuste

puhul, vaid ka sarnaste kaupade ja teenuste puhul. Kostja väited oleksid asjakohaseid vaid siis, kui

mõni kostja osutatavatest teenustest või müüdavatest kaupadest oleks täiesti erinev nendest, milliste

jaoks on hagejate kaubamärgid registreeritud, kuid kostja ei ole ühtegi sellist teenust või kaupa esile

toonud.

Kohus ei nõustu kostja väitega, et kliendid, kellele on tema kaubad ja teenused suunatud, erinevad

täielikult hagejate klientidest, mistõttu on tähiste segiajamise võimalikkus välistatud. EÜKM artikli

9 lõikest 1 ei tulene, et kaubamärgiomanik võib keelata kolmandal isikul sarnase või identse tähise

kasutamise siis, kui segiajamine on reaalselt aset leidnud. Piisab segiajamise tõenäosusest, mis on

tõendanud.

Kostja ei ole vastuhagis tõendanud oma väidet hagejate kaubamärkide eristusvõime puudumise

kohta. Kuivõrd vastuhagi on jäänud rahuldamata, tuleb lähtuda kaubamärkide kehtivuse eeldusest

(EÜKM artikkel 99) ning hagejate kaubamärkidega antud õigused jõustusid kostja kui kolmanda

isiku suhtes alates kuupäevast, mil avaldati kaubamärkide registreerimine (EÜKM artikkel 9 (3)).

12. Kohus rahuldas hagejate nõude ja kohustas kostjat tegema hagejale Media-Print Group GmbH-

le allkirjastatud tahteavaldus domeeninimest www.mediaprint.ee loobumiseks hageja Media-Print

Group GmbH kasuks ning tegema oma igakordsele domeeninimega www.mediaprint.eu seotud

teenuseid osutavale registripidajale tahteavalduse domeeninime www.mediaprint.eu hagejale

Media-Print Group GmbH-le üleandmiseks vajaliku kinnituskoodi edastamiseks ja selle Media-

Print Group GmbH-le üleandmiseks ning asendada kostja vastavad tahteavaldused kohtulahendiga,

millega kohustatakse kostjat tahteavaldusi tegema. Kohus kohaldas VÕS § 1055 lg 1, KaMS § 57 lg

1 p 1, TsÜS § 68 lg 5, tippdomeenide .ee registreerimist reguleerivad .ee domeenireeglite p-i

4.1.4.6, tippdomeeni .eu reguleerivat Euroopa Komisjoni 28.04.2004 määruse nr 874/2004 art-t 20,

art 21 p 1 (a), viidates Riigikohtu lahendi 3-2-1-4-06.

13(28)

Tõenditest nähtub, et domeeninimi mediaprint.eu on registreeritud 08.06.2007 ning see kuulub

kostjale. Domeeninimi mediaprint.ee on registreeritud 04.07.2010 ning see kuulub.

Domeeninimedes on kasutatud hagejate kaubamärkide sõnaliste osadega „mediaprint“ ja „Media-

Print“ identset tähist „mediaprint“. Vaidlus puudub selle üle, et kostjal või domeeninimed

registreerinud OÜ-l Hansavalve puudus hagejate nõusolek domeeninimede registreerimiseks.

Domeeninimesid www.mediaprint.ee ja www.mediaprint.eu kasutab kostja oma äritegevuses selliste

kaupade ja teenustega seoses, mis on sarnased nende kaupade ja teenustega, milliste suhtes on

hagejate kaubamärgid registreeritud. Seetõttu rikub kostja vastavaid domeeninimesid kasutades

hagejate kui kaubamärgiomanike õigusi EÜKM artikli 9 lg 1 punkti b mõistes.

Kostja vastuväited, et tähis „mediaprint“ vabaks kasutamiseks mõeldud sõna, ei ole põhistatud ega

tõendatud. Mitmetel kostja viidatud juhtudel on kolmandad isikud registreerinud oma

domeeninimed, sest nende ärinimi sisaldab tähist „mediaprint“ ning see ärinimi on varasem

võrreldes hagejate kaubamärgitaotluste esitamise ajaga. Olukorras, kus ettevõtja kasutab

registreeritud kaubamärgiga võrreldes varasemat ärinime oma domeeninimena, võib tegemist olla

EÜKMe art 12 (a) toodud juhtumiga, sel juhul järgib nimetatud ettevõtja ausat tööstus- või

kaubandustava. Kostja puhul ei ole aga tegemist sellise olukorraga, sest kostja registreeris oma

domeeninimed hiljem võrreldes hagejate kaubamärkidega.

Tähis „printmedia“ ei ole identne tähisega „mediaprint“. Hagejatel on endal õigus otsustada, kas

nad soovivad või ei soovi esitada mõnda kaubamärgiomanike õigustest tulenevat nõuet tähist

„printmedia“ kasutava isiku vastu. Sellise nõude esitamata jätmine ei anna kostjale õigust kasutada

domeeninimedes tähist „mediaprint“.

13. Kohus kohustas kostjat lõpetama tähise „mediaprint“ kasutamise oma ärinimes ja hoiduma

tähise „mediaprint“ sellisest kasutamisest tulevikus. Kohus kohaldas ÄS § 12 lg 3, ÄS § 15 lg 1, §

33 lõiget 11, KaMS § 57 lg 1, VÕS § 1055 lg 1 ja lg 3 punkt 1viitas Riigikohtu lahenditele 3-2-1-4-

06, p 36, 37 ja 3-2-1-162-14, p 21.

Kohus tuvastas, et kostja ärinimi on Mediaprint Group OÜ ja esimene registrikanne on tehtud

13.04.2010. Järelikult võttis kostja vastava ärinime kasutamisele pärast hagejatele kuuluvate

kaubamärkide registreerimist. Kostjal puudus ärinimes hagejate kaubamärkidena registreeritud

tähiste kasutamiseks ÄS § 12 lõikes 3 toodud hagejate nõusolek. Kostja ärinimes sisalduv tähis

„mediaprint“ on identne hagejate kaubamärkide sõnaliste osadega „mediaprint+ kuju“ nind „Media-

Print“. Kostja näol on tegemist äriettevõtjaga, kes osutab samu teenuseid ja müüb samu tooteid,

milliste suhtes on registreeritud hagejate kaubamärgid. Kostja väited, milliste kohaselt on tähis

„mediaprint“ vabalt kõigi jaoks kasutatav, ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud. Seega rikub

kostja tähise „mediaprint“ kasutamisel oma ärinimes hagejate kui kaubamärgiomanike õigusi.

14. Kostja rikkus hagejate kui kaubamärgiomanike õigusi, kui kostja kasutas oma

majandustegevuses sõnalist tähist „mediaprint“ ning tähist „mediaprint+kuju“. Antud tähist kasutas

kostja muuhulgas oma veebilehel, domeeninimedes ning ärinimes. Tähise kasutamisega pani kostja

toime õigusvastase teo. Kohus tuvastas, et hagejad püüdsid lahendada vaidlust ja lõpetada kostja

õigusrikkumist kohtuväliselt, millega seoses kandsid nad õigusabikulusid summas 720 eurot.

Kostjalt tuleb hagejate kasuks kahju hüvitisena välja mõista 720 eurot (VÕS § 1045 lg 1 p 5, § 128

lg 3, § 113 lg 1 alusel). ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 720 eurot

alates hagiavalduse esitamisest 06.11.2014 kuni kahju hüvitise 720 euro täieliku tasumiseni.

14(28)

15. Kohus jättis jõusse hagi tagamise määruse lahendi täitmise tagamiseks, jättis hagejate

menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt välja hageja menetluskulud.

Kostja apellatsioonkaebus

16. Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega vastuhagi rahuldada ning

jätta hagi rahuldamata.

17. Juba menetlusse võetud nõuet ei ole võimalik enam mitte menetlusse võtta.

18. Vastuhagi läbivaatamisel tulnuks lähtuda EÜKM-st. Kostja kordab maakohtu menetluses

esitatud seisukohta, et EÜKM kohaselt on Ühenduse kaubamärkide tühiseks/kehtetuks tunnistamine

nö igamehe õigus, st arvesse ei pea võtma vastuhagi esitaja tegevusvaldkondasid.

Isegi kui lähtuda maakohtu seisukohast, mille kohaselt peab lähtuma Eesti kaubamärgiseadusest, on

kohtu seisukoht õigusliku huvi puudumise kitsendamise osas on ebaõige. Kostja viitas Riigikohtu

praktikale (RKTKo 3-2-1-167-14). Kuna vastustajad tuginevad apellandile tegevuspiirangute

tegemisel oma Euroopa Ühenduse kaubamärkidele tervikuna, siis tulenevalt TsMS § 3 lg-st 1 on

apellandi õigustatud huviks oma õiguse või huvi kaitseks astuda vastusamme samas ulatuses

millega tema vastu pretensioone esitatakse. Ka hagejad on kostja õiguslikku huvi laiemalt

sisustanud: 27. märtsi 2015. a menetlusdokumendis on vastustajad leidnud, et apellandi teenused on

muuhulgas identsed ja samaliigilised ka nende kaupade/teenustega, mille maakohus on otsuse p-s

141 ja 142 (ja resolutsiooni p 2 ja 3) välistanud.

Klassides 36, 38 ja 39 sisalduvaid kaupasid/teenuseid ei ole kohus otsuse p-des 141 ja 142

välistanud, kus selgitab, miks ta keeldub menetlusse võtmast vastuhageja nõuet. Oma eelviidatud

27. märtsi 2015. a menetlusdokumendis on vastustajad leidnud, et apellandi teenused on muuhulgas

identsed ja samaliigilised ka klassi 39 teenustega.

19. Sisuliselt on vastuhagi esimese alternatiivse nõude osas tehtud paljasõnaline otsus p-s 176,

millele eelnes 30 punkti väljavõtteid varasematest kohtulahenditest ja õigusaktidest. Kohus jõuab

seisukohale, et kuigi tegemist pole eriti fantaasiarikka tähisega, on see siiski eritusvõimeline.

„BabyDry“ lahend on õiguslikus mõttes vananenud. Kahest tavapärasest inglise keelsest sõnast

moodustatud tähistel puudub kaubamärgina õiguskaitse. Maakohus on nendest lahenditest toodud

seisukohtade analüüsi jätnud tegemata. Märgitust tulenevalt on maakohtu lahend vastuoluline.

Sõnaühendite kasutamisel on tänaseks väljakujunenud Euroopa kohtu praktikas leitud, et üldjuhul

ainuüksi osade ühend, millest iga osa kirjeldab kauba või teenuse omadust, mille jaoks

registreerimist taotletakse, on ka ise neid omadusi kirjeldav.

Kohus on ebaõigesti kohaldanud EÜKM art 7 (1). Normis toodud absoluutsed keeldumisalused on

üksteisest sõltumatud ning neid tuleb hinnata eraldi. Kohus on neid käsitlenud segamini.

Kui asjaomane avalikkus saab aru sõnade/mõistete „media“ ja „print“ tähendusest ja saab aru ka

nende lihtsate sõnade ühendamisel tekkivast mõistest, so kombinatsioonist „mediaprint“. Kuivõrd

vastustajate varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaubad ja teenused on otseselt seotud

trükimeediaga (trükised, perioodika, trükitud massiteabevahendid ja nende trükkimine), siis on

ilmne, et need tähised ei saa funktsioneerida selles valdkonnas kaubamärkidena, kuna nende abil ei

ole võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest.

Sõnal ei pea olema ühene tähendus selleks, et asjaomane avalikkus sellest aru saaks. Ühenduse

kaubamärgimääruse artikli 7 (1) (c) alusel ei ole vajalik, et kaubamärki moodustavad märgid ja

tähised, millele on selles sättes viidatud, on tegelikult registreerimise taotlemise ajal kasutusel kas

15(28)

kaupu või teenuseid või kaupade või teenuste omadusi kirjeldavana, millega seoses taotlus esitati.

Piisab sellest, kui neid märke ja tähiseid saab sellel eesmärgil kasutada. Selle sätte alusel ei

registreerita sõnamärki, kui vähemalt üks selle võimalikest tähendustest tähistab asjaomaste

kaupade ja teenuste omadust (C-191/01P Doublemint, p 32).

EÜKM artikli 7 (1) (c) osas ei pea tõendama tähisele omistatud tähendust (kirjeldavust). Sätte mõte

on kaitsta avalikke huvisid, et isik ei saaks enda nimele registreerida tähist, mis on tulenevalt selle

kirjeldavusest vabaks kasutamiseks kõigile asjast huvitatud isikutele. Apellant esitas tõendeid

tähiste „media“ ja „print“ tähenduste osas.

Tähise kirjeldavuse üle otsustamisel ei ole määrav grammatiliselt õige nimi- ja omadussõnade

kasutamine. Eri keelte sõnadest moodustatud kombinatsioonid ei pruugi tulemust muuta, kui

asjaomased tarbijad mõistavad mõlemat sõna ilma täiendava pingutuseta. Nii on see ka antud juhul

ja kohus on sellega oma otsuses nõustunud. Pigem tuleb hinnata, kas sõnaühendi tähendus

ümberpööramise korral muutub. „Mediaprint“ ja „Media-Print“ on samaväärsed tähistega „print

media“, „printmedia“ ja „print medium“ e. trükimeedia (trükisõnalised massiteabe-vahendid).

Maakohus leidis ebaõigesti (lahendi p-s 150), et Ühenduse kaubamärk on ühtne, mille põhjal

järeldas kohus, et ühenduse kaubamärgi puhul saab eristusvõime puudumist hinnata tervikuna

liikmesriikides, mitte ainult ühe liikmesriigi pinnalt. EÜKM art 7 (2) tulenevalt kohaldatakse art 7

(1) keeldumisaluseid olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused on ainult teatavas

ühenduse osas. Seega piisab absoluutsete keeldumisaluste olemasolust kasvõi ühes liikmesriigis, et

ühenduse kaubamärki mitte registreerida (või kehtetuks tunnistada).

Seega piisaks nõude rahuldamiseks vaid sellest, kui vaid ühes liikmesriigis tajuksid isikud

vaidlusalust tähist eritusvõimetuna. Inglise keel on arusaadavaks võõrkeeleks Euroopa Liidus

tervikuna asjaomase asjatundliku avalikkuse hulgas. EÜKM artikli 7 (1) (b) kohaselt ei pea

tõendama asjaomase tarbija keeleoskust kaubamärgitaotluse esitamise kuupäeva seisuga. Samuti ei

pea inglise keele oskus olema vastava tarbija emakeele oskusega võrdsel tasemel.

Sõnad „media“ ja „print“ on laensõnadena otseselt ka eesti keeles samatähenduslikena kasutusel

(meedia, printima), nende tähendust teab keskmine eesti tarbija olenemata tema inglise keele

tasemest.

Kostja kordab maakohtus esitatud väiteid asjaomase tarbijaskonna keskmisest suurema

informeerituse ja tähelepanu ning inglise keele rolli kohta.

Maakohtu ESÜA otsusest R1994/2012-4 tehtavad järeldused on ebaõiged. Asjaolu, et

tervikkaubamärk (koos kujundusega) peeti eristusvõimeliseks, pole oluline. Oluline on, et sõnalise

osa „mediaprint“ õiguskaitse ulatuse osas andis Komisjon oma õigusliku hinnangu ja sellest

tulenevalt ei saa vastustaja esitada pretensioone kolmandatele isikutele, kes soovivad seda vabaks

kasutamiseks mõeldud sõnaühendid oma majandustegevuses kasutada.

EÜKM artikli 7 (1) (d) alusel esitatud hagi jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata. Apellant on

esitanud piisavalt tõendeid nii enne 24. aprilli 1998 (vt nt otsuse p-d 181, 182), kui ka 20.

detsembrit 2006. Tõendid, mis on esitatud vahemiku 24. aprill 1998 kuni 20. detsembri 2006 osas,

saab edukalt kasutada seoses kaubamärgiga vastustaja 1 kaubamärgi CTM 005608211 analüüsiga,

mida maakohus ei teinud.

16(28)

Maakohus on ekslikult leidnud, et paljude domeeninimede ja ärinimede koosseisus on kasutatud

tähist „mediaprint“ koos muude sõnaliste elementidega ja järelikult ei oma need asjassepuutumust.

Ärinimede õiguslik regulatsioon on üles ehitatud teisiti, kui kaubamärkide oma. Ärinimi peab olema

eristatav teistest ärinimest, kuid erinevalt kaubamärgist võib ärinimi olla sellega tähistatava

tegevusvaldkonna suhtes kirjeldav. Domeeninimedega on sisulisest olukord analoogne – need

võivad olla tegevusvaldkonna suhtes eristusvõimetud või kirjeldavad. Sama tippdomeeniga saab

olla ainult üks identne domeeninimi. Kui see domeeninimi on kaubamärgi mõistes eristusvõimetu

või kirjeldav, siis teised kasutades sarnast domeeninime, peavad sellele lisama täiendavaid

elemente. Saksamaal on lisaks vastustajate domeeninimedele registreeritud mitmeid

domeeninimesid, mis sisaldavad tähist „mediaprint“ (vt otsuse p 188). Järelikult omavad käesolevas

asjas puutumust ka ärinimed ja domeeninimed, mis sisaldavad endast tähist „mediaprint“ ja lisaks

veel mingeid sõnalisi elemente, kuna nende kasutamine on vajalik, et eristada ärinimesid ja

domeeninimesid tulenevalt nende eristamist/registreerimist reguleerivatest regulatsioonidest.

See ei ole samastatav kaubamärkide eristamise ja registreerimise nõuetega. Tähise „mediaprint“

laialdane kasutamine näitab selgelt, et tegemist on tavapärase tähisega vastavas valdkonnas ja lisaks

kirjeldava tähisega, mida tohivad ja ka kasutavadki paljud iseseisvad ettevõtjad erinevates riikides.

Tavapärasuse tõendamiseks piisab, kui tähist „Mediaprint“ on laialdaselt kasutatud erinevate isikute

ärinime või domeeni osana – seda on apellant tõendanud. Apellant on lisaks tõendanud, et tähist on

kasutatud ka üksikuna ainult ärinime või domeeninimena.

Artikli 12 lg 2 käsitleb füüsilise isiku nime. Ärinimede, domeeninimede ja kaubamärkide (ka

nimed) kohta on erinevad regulatsioonid ja sellele artikli 12 lg a ei laiene. Järelikult saab siin

lähtuda sellest, et tegemist on kirjeldava ja tavapärase tähisega.

Domeeninimedega seonduvad tõendid on asjakohased, kui võrrelda vastavaid kuupäevi vastustajate

kaubamärkide esitamise kuupäevadega (vastavalt 20. detsember 2006. a vastustaja 1 24. aprill 1998.

a vastustaja 2). Kostja toob näiteid domeeninimedest ja nende registreerimise kuupäevadest.

Asjaolu, et osad neist internetilehekülgedest on veel loomisel, ei oma antud juhul tähtsust, kuivõrd

oluline on siinkohal asjaolu, et domeen on kellegi poolt registreeritud, st ka see isik on eeldanud, et

tegemist on vabaks kasutamiseks mõeldud tähisega. Samuti ei oma tähendust domeeni

mittekasutamine täna, sest välistada ei saa, et see alles võetakse kasutusele või, et see oli kasutusel

varem. Avalikkus ei taju seda tähist kaubamärgina vaid kui eristusvõimetu, tavapärase ja

asjaomaseid valdkondasid kirjeldava tähisena. Tulenevalt eeltoodust tuleb käesolevas asjas otsuse

tegemisel arvesse võtta ka hilisemaid domeeninimesid ja ärinimesid, kuna need näitavad selgelt

avalikkuse arvamust antud tähise osas.

Tavapärasuse tõendamiseks tuleb tõendada, et tarbija on vaidlusesemeks oleva tähisega puutunud

kokku mujal, kui kaubamärgi kontekstis, mille tõttu tuntakse ära tähise tavapärane tähendus seoses

taotletavate kaupade ja teenustega. Maakohus on lähtunud sellest, kas domeeninimes peituv tähis

kirjeldab selle domeeninimega hõlmatud tegevusalasid. Kirjeldavus on hoopis teine kaubamärgi

registreerimisest keeldumise alus – EÜKM artikli 7 (1) (c).

Kostja kordab maakohtus esitatud väiteid hageja 1 kujundliku kabamärgi kujundelemendi kohta ja

viitab ESÜA Apellatsioonimenetluse otsusele R 2600/2011-1 (14.11.2012). Ruutudest koosnev

kujunduselement on eristusvõimetu, mistõttu selle elemendi lisamine kaitsevõimetule sõnale

„mediaprint“ ei anna kaubamärgile eristusvõimet.

17(28)

20. Hagejad ei tegutse mitte üheski klassis, milles nende kaubamärgid registreeritud on.

Kaubamärkide kasutamist ei ole hagejate poolt toimunud. Klassis, milles hagejad reaalselt teenuseid

pakuvad, ei ole mitte kumbki kaubamärk üldse kaitstud.

Kõik trükiteenuse osutamisega kaasnevad teenused (pakkimine, küljendamine, transport jms) on

vaid trükkimisega seonduvad abiteenused, mis moodustavad tervikliku trükise valmistamise ja

kliendini kohaletoimetamise teenuse. Vastustaja poolt varasemas kohtumenetluse astmes esitatud

tõenditest ei nähtu, et ühelgi neist oleks toodud kaubamärk „Mediaprint“ trükise nimetuse või selle

tähistamise tähenduses ehk siis puudub see kaup (trükis), mis iseseisvalt vastavate kaubamärkidega

on tähistatud.

Asjaolu, et trükiteenuse pakkumise tagajärjel on sündinud trükis, millele on märgitud trükiteenuse

osutajat reklaamivad andmed, ei ole veel kaubamärgi kasutamine trükitoodete (kl 16) valdkonnas.

Kokkuvõttes on hagejate tegevus oma olemuselt siiski ainult trükiteenus, mis kuulub kaubamärkide

klassifitseerimise Nizza klassifikaatori klassi 40, mille osas aga hageja kaubamärgid pole

registreeritud ja mille osas oma tegevuse näitamine ei oma mingisugust tähendust kaubamärgi

tegeliku kasutamise tõendamisel kaubamärgiregistreeringutes toodud klassides. Kohus on

arusaamatult jätnud märgitud asjaolu vajaliku hinnanguta.

Apellant jääb oma varasemas kohtumenetluses toodud seisukohtade juurde, milles seisneb

kaubamärgi tegelik kasutamine ja et vastustaja pole tõendanud tegelikku kaubamärgi kasutamist

kaubamärgiregistreeringutes toodud kaupade ja teenuste osas.

Kohus pole tõendeid põhjalikult analüüsinud. Hagejad on esitanud mitmeid arveid, mis pole üldse

seotud vastustajate isikutega (tegemist on teisenimelised äriühingud) ning osades tõendites pole

kasutatud „Mediaprint“ tähist. Samuti tuleb kriitiliselt suhtuda arvetel toodud selgitustesse, kuivõrd

need on kõik seotud trükiteenustega kaasnevate tegevustega, mida tehakse vastustajate poolt ainult

trükiteenust osutades. Vastustajate poolt esitatud dokumendid ei ole piisavad tõendamaks

kaubamärgi tegelikku kasutamist, tõendite hulk on väike ja pealiskaudne. Hinnates, kas kaubamärki

on reaalselt kasutatud, ei tohi arvesse võtta kaupade/teenuste võimalikku samaliigilisust.

21. Hagejad on registreerinud oma kaubamärgid pahauskselt. Olukorras, kus vastustajate

naaberriigis tegutseb pikaajaliselt suur kirjastus Mediaprint Zeitungs- und Zeitschriftenverlag

GmbH & Co KG, on vastustajad registreerinud kaubamärgina tähise, mis on identne viimase omaga

ning mis koosneb inglise keelsetest tavapärastest sõnadest. Ei ole eluliselt usutav, et märgitu on

juhus.

22. Hagejad ei saa keelata kellegi eritusvõimetute tähiste kasutamist ja seda lisaks veel klassis,

milles hagejate kaubamärgid pole kaitstud. Apellandi tegevusalaks on üksnes trükiteenuste

osutamine (klass 40). Sellest tulenevalt on võrreldavad kaubad ja teenused eriliigilised.

Tähised „Mediaprint“ ja „Media-Print“ osad „media“ ja „print“ on asjaomaste kaupade/teenuste

osas olematu eristusvõimega ja kirjeldavad tähised. Kujundelemendil puudub eristusvõime ja see

on kirjeldav ning koosneb üksnes kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks. Tegemist

on vabaks kasutamiseks mõeldud tähistega.

23. Hagi mitterahuldamise eelduseks saanuks lisaks olla ka kohtu poolt kehtivatele EÜ

kaubamärkide õiguskaitse ulatusele õigusliku hinnangu andmine (EÜKM art 12 (b)). Hagi saab

rahuldamata jätta ka selliselt, et EÜ kaubamärgid jäävad registrisse alles, kuid kohus määrab nende

õiguskaitse ulatuse (mittekaitstav osa).

18(28)

Apellant on järgides ausat tööstus- või kaubandustava oma majandustegevuses (ärinimes,

domeeninimes ja logos) kasutanud vabaks kasutamiseks mõeldud tähiseid – sõna mediaprint ja

värvilised kastikesed, mis sümboliseerivad trükinduses tavapäraselt kasutatavaid elemente

(trükipoognal kasutatavate värvide proovilappe). Apellant ei ole sellise tegevusega kuidagi rikkunud

vastustajate kaubamärkide õiguskaitset.

24. Vastustajate kahju hüvitamise nõue on alusetu.

Ringkonnakohtu seisukoht

25. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära pooled kohtuistungil, leiab, et

maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus keeldus kostja hagi osalisest menetlusse

võtmisest. Ringkonnakohus saab teha nimetatud osas uue otsuse, millega jätab hagi nimetatud osas

läbi vaatamata. Maakohtu otsus jääb muus osas lõppjäreldustes muutmata, arvestades ka

ringkonnakohtu põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja 2¹).

I

26. Maakohus leidis põhjendatult, et hagejate ja kostja kaupade/teenuste näol on tegemist sarnaste

(samaliigiliste) või identsete kaupade ja teenustega, mille tõttu võib avalikkus võrreldavad tähised

segi ajada. Ringkonnakohus nõustub nimetatud osas maakohtu põhjendustega ja ei korda neid.

27. Maakohus kohaldas õigesti EÜKM-i, kui leidis, et kostja õigusliku huvi sisustamisel tuleb

lähtuda Eestis kehtivast menetlusõigusest. Nimetatu tuleneb EÜKM art 100 (1), art 101 (2) ja (3)

sätestatust nende koostoimes. Nimetatud normidest tegi maakohus õige järelduse, et menetluslikus

mõttes tuleb kostja vastuhagi lahendamisel hinnata vastuhagi esitamise lubatavust Eesti

menetlusõiguse alusel. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja kasutab tähist trükiteenuste ja trükiste

järeltöötlemise teenuste osutamiseks. Maakohus leidis õigesti, et nende kaupade ja teenuste osas,

millistega kostja ise ei tegele, ei saa ta vastuhagi tulenevalt TsMS § 3 lg 1 esitada. Maakohus on

põhjenanud otsuse p-des 141 ja 142 välistatud kaupade ja teenuste väljajäämist apellandi õigusliku

huvi ulatusest õigesti sellega, et apellant ei tegele p-des 141 ja 142 märgitud kaupade tootmise ja

teenuste osutamisega. Vastupidist pole apellant väitnud.

Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei saanud 22. oktoobri 2015. aasta

määrusega (IV köide, tl 75-76) menetlusse võetud kostja vastuhagi nõuete osas keelduda menetlusse

võtmisest kohtuotsusega. Sisuliselt on arusaadav, mida maakohus on silmas pidanud, maakohus on

eksinud vaid menetluslikult. Ringkonnakohus tühistab nimetatud osas maakohtu otsuse ja teeb uue

otsuse, millega jätab vastavad nõuded läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.

28. Maakohus on tõlgendanud õigesti EÜKM art 165 (1), (2) ja (4) sätestatut, kui leidis, et kostja ei

saa EÜKM art 52 (1) alusel esitatud hagis hageja 2 sõnalise kaubamärgi „Media-Print“ osas

tugineda asjaoludele, mis esinesid Eestis, kuna kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise ajal

24.04.1998 ei olnud Eesti veel ühinenud Euroopa Liiduga (ühines 01.05.2004).

29. Otsuse p-s 143 määratles maakohus õigesti, milliste kaupade või teenuste suhtes kuulub kostja

vastuhagi hagejate kaubamärkide kehtetuks tunnistamise osas läbivaatamisele. Kokkuvõtvalt võib

öelda, et nendeks kaupadeks on trükised nendega seotud teenused nagu kujundus- , reklaami ja

transporditeenused.

II

19(28)

30. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejate kaubamärgid (vastavalt registreerimise aja seisuga

või tavapäraseks muutumise osas hetkeseisuga) on eristusvõimetud, kirjeldavad ja tavapärased

tähised EÜKM art 7 (b), (c) ja (d) mõistes, ning seetõttu registreeritud Euroopa Liidu

Intellektuaalomandi Ameti (ELIA) (varasema nimega Euroopa Liidu Siseturu Ühtlustamise Amet

ehk ESÜA) poolt ekslikult.

31. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on tsiteerinud olulises ulatuses Euroopa

Kohtu lahendeid, tegemata neist igaühe juures otseseid järeldusi käesoleva vaidluse kontekstis.

Samas näitab see maakohtu siseveendumuse kujunemist lahendites toodud põhimõtetest

juhindumisel, samuti ei ole see viinud lõpptulemusena ebaõige lahendini maakohtu poolt.

32. Kas tähis on registreerimistaotluses nimetatud kaupade/teenuste suhtes kaitstav kaubamärgina,

kas ta on eristusvõimetu, kirjeldav, tavapärasena registreeritud või muutunud kasutamise käigus

tavapäraseks, sõltub sageli sellest, kuidas tajub tähist kaubamärgitaotluses märgitud

tooteid/teenuseid tarbiv tarbijaskond. Vaidluse lahendamise seisukohalt oli seetõttu oluline määrata

ka asjaomane avalikkus. Hageja leidis, et asjaomane avalikkus on Eesti keskmine trükiste ja

trükiteenuste tarbija. Kostja on leidnud, et tegemist on keskmisest tähelepanelikuma tarbijaga.

Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et vaidlusaluste kaupade/teenuste osas on

asjaomaseks avalikkuseks üksnes suurendatud teadmistega ja eelduslikult ka keskmisest parema

inglise keele oskusega isikud. Milline tarbijate või ärisektor on relevantne, sõltub vastavatest

kaupadest/teenustest. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlusaluste teenuste ja kaupade tarbijaks nii

ärisektor kui ka n.ö lõpptarbija. Iga eraisik või ettevõtja võib oma teenuste või kaupade

reklaamimiseks või pakendamiseks kõnealuseid teenuseid tellida, olemata seejuures eriti

tähelepanelik spetsiifiline trükiteenuste tarbija.

Kui kaubamärk on suunatud, nagu käesoleval juhul, lisaks ärisektorile ka lõpptarbijale, tuleb

arvestada normaalselt informeeritud ja mõõdukalt tähelepaneliku ja asjatundliku keskmise tarbija

vaatepunktiga. Tegemist on normatiivse tarbija mõistega ehk kaubamärki tuleb hinnata

normatiivselt väärtustades, tegemist on õigusliku, mitte faktiküsimusega (kohus tugineb siinjuures

Franz Hackeri teosele „Markenrecht. Das deutsche Markensystem.” Carl Heymanns Verlag, 2007,

lk 44, äärenumber 109). Nõustuda ei saa seetõttu maakohtu seisukohaga, et kostja oleks pidanud

tõendama, et tükiteenuseid tarbivad tarbijad on erilised ega ole võrreldavad tavatarbijatega.

Tegemist ei ole mitte faktilise asjaoluga, vaid õigusliku küsimusega. Kuivõrd aga tooted või

teenused on suunatud niikuinii muuhulgas lõpptarbijale, ei oma see maakohtu eksimus asja

lahendamisel sisulist tähendust.

Apellatsioonkaebuses viidatud kohtuasja Capital Markets (T-490/08 p 59) asjaolud erinevad

käesoleva vaidluse omadest. Nimetatud kohtuasjas oli asjaomaseks avalikkuseks väga

tähelepanelik, hästi informeeritud ja ingliskeelset finantssõnavara valdav tarbijaskond, kes peab

vähetähtsaks sõnade capital ja markets tähendust, kuna need kirjeldavad kõnealuseid teenuseid ega

võimalda kindlaks teha asjaomaste kaubamärkide majanduslikku päritolu. Käesoleval juhul on

tegemist lõpptarbijaga.

33. Õige on apellandi käsitlus, et EÜKM art 7 (1) kohaldamisel on kõik keeldumisalused üksteisest

sõltumatud ning neid tuleb hinnata eraldi. Euroopa Kohus on sedastanud, et EÜKM art 7 (b), (c) ja

(d) vastavad kohaldamisalad teatud määral kattuvad (vt 12. veebruari 2004 otsus kohtuasjas C-

363/99 Koninklijke KPN Nederland p 67 ja sama kuupäeva otsus kohtuasjas C-265/99 Campina

Melkunie p 18). Siiski on määruse artiklis 1 nimetatud keeldumispõhjused teineteisest sõltumatud

20(28)

ning vajavad eraldi hindamist (vt nt 12. jaanuari 2016 otsus kohtuasjas C-173/04 Deutsche SiSi-

Werke vs. Siseturu Ühtlustamise Amet p 59).

34. Iseenesest õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on n.ö seganud erinevaid käsitletud

kehtetuks tunnistamise aluseid, mis tulenevad EÜKM art 7 (b) - (d). Nii on nt maakohtu otsuse p-s

167, mis käsitleb kaubamärgi eristusvõimet, asunud maakohus hindama kirjeldavust. Samas ei ole

nimetatu viinud maakohut vale lõppjärelduseni ja teatud ulatuses on see ka vajalik (vt

ringkonnakohtu otsuse p 37).

35. Samuti on põhjendatud apellandi seisukoht, et absoluutsete keeldumisaluste olemasoluks on

piisav, et need esineksid kasvõi ühes liikmesriigis. Maakohtu otsust tuleb nimetatud põhjenduse

osas muuta.

III

Hagejate kaubamärkide eristusvõime EÜKM art 7 (1) (b) mõttes

36. Eristusvõime on tähise omadus näidata kaubamärgiregistreeringus hõlmatud kaupade/teenuste

päritolu/kuuluvust kindlale ettevõtjale ja seeläbi eristada neid kaupu/teenuseid teiste ettevõtjate

omadest. Teisest küljest tuleb eristusvõimet hinnata lähtuvalt sellest, kuidas asjaomane avalikkus

neid tajub.

37. Eristusvõime küsimus on tihedalt seotud kirjeldavuse küsimusega. Seda põhjusel, et

kohtupraktika kohaselt peetakse just kirjeldavaid andmeid ja märke eristusvõimetuteks (vt nt

Postkantoor C-363/99 p 86). Seega on kaubamärgi registreerimisel esitatava eristusvõime

vastuväite hindamine problemaatiline ja senini vaieldav. Puuduvast eristusvõimest on võimalik

lähtuda, kui kaubamärgil on märgitud kaupade/teenuste osas ilmne kirjeldav iseloom või, niivõrd

kuivõrd on tegemist sõnaliste kaubamärkidega, on tegemist tavalise sõnaga kas emakeeles või

tuntud võõrkeeles, mida avalikkus mõistab selle vahetus mõttes ega taju eristuvana. Nii on

sõnamärkide puhul peetud tükitoodete, eriti kalendrite puhul eristusvõimetuks tähist

„Kalenderfabrik“ (vt eelpool tsiteeritud Fr. Hackeri teos, lk 52-53, äärenumber 127-129, lk 55,

äärenumber 132).

38. Hageja 1 kaubamärgi sõnaline osa „mediaprint“ ja hageja 2 sõnaline kaubamärk „Media-Print”

koosnevad kahest inglisekeelsest sõnast „media” ja „print”. Mõlemad sõnad on tänu inglise keele

laiale levikule tuttavad ega jää tarbijatele arusaamatuks. Samas on kahel sõnal eraldi ja nende

kombinatsioonil palju erinevaid tähendusi ja pole võimalik väita, et sõnakombinatsioonil oleks

olemas üheselt mõistetav tähendus nagu maakohus õigesti otsuse p-s 169 leidis. Õige on ka

maakohtu otsuse p-s 172 tehtud järeldus, et hageja 1 kombineritud kaubamärgi kujundlikust osast ei

saaks asjaomane avalikkus vahetult ja ilma täiendavate selgitustega teha järeldusi nende kaupade

või teenuste suhtes, milliste jaoks on kaubamärk registreeritud.

39. Ka kostja poolt viidatud ELIA neljanda Apellatsioonikoja otsuse p-de 16 ja 25 (kättesaadav

arvutivõrgus: https://oami.europa.eu/eSearchCLW/#basic/*///number/1994%2F2012-4 ) kohaselt

on hageja 1 kombineeritud kaubamärgis kasutatavad sõnad nõrgalt eristusvõimelised, kui mitte

eristusvõimetud, kuid kombineeritud kaubamärk kui tervik on eristusvõimeline. Lahend ei sisalda

seisukohta, kas sõnakombinatsioon „mediaprint“ kui kahe vähesel määral eristusvõimelise sõna

kombinatsioon on eristusvõimetu. Otsuses ei ole „mediaprint“ eristusvõimetus täie kindlusega

tuvastatud, kuna kombineeritud kaubamärgi puhul selleks ka vajadus puudus.

21(28)

40. Maakohus leidis õigesti, et eristusvõime hindamisel tuleb vaadelda kaubamärki tervikuna. Juba

üksnes üksik kaitstav element, nagu ülejäänud osas kirjeldava märgi eriline graafiline kujundus või

ebatavaline ja seetõttu individuaalselt mõjuv sõnamoodustis, on piisav selleks, et tähis oleks

eristusvõimeline. Maakohus jõudis analüüsi tulemusel järelduseni, et tähis „mediaprint“ on piisavalt

eristusvõimeline täitmaks kaubamärgi funktsiooni (individuaalselt mõjuv sõnamoodustis).

Maakohus on oma seisukohta piisavalt põhjendanud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda

maakohtust teisele järeldusele.

41. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus õigesti seisukohale, et kostja vastuhagi ei saa rahuldada

kummagi hageja vastu EÜKM art 7 (1) (b) alusel.

IV

Hagejate kaubamärgid kui kirjeldavad kaubamärgid EÜKM art 7 (1) (c) mõttes

42. See, kes kirjeldab kaupa/teenust nende tunnuste järgi, ei individualiseeri seda reeglina. Toimiva

konkurentsi põhieelduseks on, et iga kaaskonkureerija kirjeldaks oma pakutavat, ilma sellega

kolmandate isikute õigusi rikkumata. Kirjeldavate andmete kasutamine tähises ei ole seetõttu

lubatud (eelpool tsiteeritud Fr. Hackeri teos, lk 46, äärenumber 112).

43. Kaubad ja teenused liigitatakse märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste

rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe alusel vastuvõetud kaupade ja teenuste

rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi. Kaupade ja teenuste liigitus Nizza klassifikatsiooni järgi ei

oma tähendust kaupade ja teenuste samaliigilisuse määratlemisel. Seega ei oma ka tähendust,

millistes klassides on hagejate kaubamärgid registreeritud. Trükiteenused on seotud kõigi

klassidega, milles maakohus on otsuse p-s 143 otsustanud kostja vastuhagi läbi vaadata, nii

klassides 16, 35, 41 kui ka 42. Selle hindamisel, kas hageja kaubamärk on kirjeldav, tuleb arvesse

võtta asjakohast hageja kaubamärgiregistreeringus märgitud kaupade/teenuste loetelu, mille

maakohus otsuse p-s 143 asjakohaselt tuvastas.

44. Põhimõtteliselt on õige apellatsioonkaebuse väide, et Euroopa Kohtu BabyDry lahend (C-

383/99) on n.ö vananenud ja vaikivalt on Euroopa Kohus sellest taganenud, esmalt Companyline

otsuses (C-104/00, p-d 98-100), hiljem järjest selgemalt otsustes Postkantoor (C-363/99, p-d 98-

100), BIOMILD (C-265/00, p-d 37-41), EUROHYPO (C-304/06, p-d 45, 69), COLOR EDITION

(C-408/08, p-d 61-64), 1000 (C-51/10, p 40). Samas ei ole maakohus otsust tehes tuginenud üksnes

BabyDry lahendile.

45. Maakohus nõustus küll sellega, et kuigi tähises on kasutatud kahte sõna, mida tavaliselt võib

kasutada seoses trükitoodete või teenustega, ei viita nende sõnade kombinatsioon ilma täiendava

selgituseta inglise keelt kõneleva tarbija jaoks mõnele teenusele või kaubale, milliste jaoks

vaidlusalused kaubamärgid on registreeritud.

46. Euroopa Kohus on märkinud järgmist: et pidada kaubamärki, mis koosneb mitmest keeleliselt

uuenduslikust koostisosast, kirjeldavaks direktiivi art 3 (1) c mõttes (EÜKM käesolevas vaidluses

kohaldatud redaktsiooni järgi vastab see art-le 7 (c)), ei piisa sellest, et iga kaubamärgi koostisosa

oleks võimalikult kirjeldava iseloomuga. Selline iseloom peab olema ka keelelisel uuendusel endal.

Seejuures ei ole vajalik, et märgid või andmed, millest kaubamärk koosneb, oleks juba tõepoolest

registreerimistaotluse esitamise ajal kasutatavad kaupade või teenuste märkimiseks nagu need on

taotluses esitatud või nagu neid kasutatakse kaupade või teenuste tunnustena. Üldiselt jääb

üksikosade lihtne kombinatsioon, millest igaüks kirjeldab kauba või teenuse tunnuseid, art 3 (1) c

mõttes neid tunnuseid ise kirjeldavaks ka siis, kui see kujutab endast keelelist uudissõna. Selliste

22(28)

koostisosade lihtne järjestamine, ilma ebatavalise muutmiseta, eriti süntaktilist või semantilist laadi,

võib tuua endaga kaasa kaubamärgi, mis koosneb eranditult tähistest või andmetest, mis kirjeldavad

käibes märgitud kaupade või teenuste tunnuseid. Sellisel kombinatsioonil võib ka kirjeldav iseloom

puududa, kui kombinatsioonist tulenev mulje erineb piisavalt sellest, mis tekib tema komponentide

kokkupanekust. Sõnamärgi puhul, mida võib nii kuulda kui näha, tuleb arvestada nii akustilist kui

ka visuaalset muljet (lahendis C-265/00 BIOMILD, p-d 37-40)

47. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kostjal lasus kohustus põhistada, milliseid konkreetseid

kaupade või teenuste omadusi (funktsiooni, kvaliteeti, kogust vms) kirjeldavad hagejate

kaubamärkides toodud sõnakombinatsioon „mediaprint“ või sõnakombinatsioon „mediaprint“ koos

kujundusega (maakohtu otsuse p 167), mis oleks olnud asjaomasele avalikkusele vahetult ilma

täiendavate selgitusteta mõistetav.

48. Omadus kirjeldavuse kontekstis tähendab põhimõtteliselt tõendatavat toote omadust, nii nt on

Saksa kohtupraktikas peetud trükitööstuse toodete osas kirjeldavaks tähist „foolio“ klassides 9, 16,

38 ja 42 (vt BPatG, Beschl. V. 31.1.2007, 29 W (pat) 214/04, kättesaadav arvutivõrgus

http://www.jusmeum.de/urteil/bpatg/879cbe4428d296a10afccbcee2f376610b85c00b9dba4559c8cef

8445b857e32). Eelviidatud otsuses leidis Saksa Bundespatentamt kui kaubamärgitaotlusi

apellatsioonikorras läbivaatav organ, et tähis „foolio“ märgistas trükitoodete omadust, kuna

tähendas trükitoote suurust ja oli seetõttu kirjeldav.

49. „Mediaprint“ ilma ja koos vaidlusaluse kujundusega ei kirjelda trükiteenust kui sellist.

Maakohus on otsuse p-s 169 õigesti leidnud, et tähisel „mediaprint“ sellised vastavates klassides

märgitud toodete või teenuste omadused puuduvad. Seetõttu jättis maakohus kostja vastuhagi

EÜKM art 7 (c) alusel põhjendatult rahuldamata.

V

Hagejate kaubamärkide tavapärasus

EÜKM art 7 (1) (c) mõttes

50. Seoses apellandi etteheidetega erinevate kehtetuse aluste segiajamise kohta maakohtu poolt,

tuleb kõigepealt vastata küsimusele, mis on erinevus kaubamärgi kirjeldavuse (EÜKM art 7 (c)) ja

tavapärasuse (EÜKM art 7 (d)) vahel.

51. Absoluutset õiguskaitset välistav asjaolu – tähise tavapärasus – ei sõltu sellest, kas tähis on

kirjeldav, vaid on seotud sellega, kas see on muutunud käibes tavapäraseks, kuna viimane on

vastuolus kauba pärituolu näitamise funktsiooniga. Kui selline tavapärasus on olemas, ei ole

oluline, kas tähis kirjeldab kaupu või teenuseid. Registreerimisele ei kuulu seega mitte ainult

reklaamihüüdlaused, kvaliteeti märkivad või kaupu ostma kutsuvad tähised (ärisuhtluses ja

reklaamides kasutatavatena), vaid ka tähised ja andmed, mis on tavapärased (tavapäraseks

muutunud) kaupade/teenuste kirjeldamiseks. Seega on kirjeldavus selles mõttes tavapärasusega

seotud. Eeldus kaubamärgi tavapäraseks pidamisel on kõikidel juhtudel märgi või tähise

tavapärasus üldises keelekasutuses või suulises ja püsivas käibetavas. See tähendab, et märk või

tähis peaks olema relevantse tarbijaskonna poolt kasutatav vastavate kaupade/teenuste

tähistamiseks. Ka siin tuleb arvesse normaalselt informeeritud ja mõõdukalt tähelepaneliku ja

asjatundliku keskmise tarbija kontseptsioon. (vt Ströbele/Hacker „Markengesetz” 8. Auflage, Carl

Heymanns Verlag, 2006, lk 356, ääremärkus 298). Kuivõrd hagejate kaubamärke tuleb hinnata

tervikuna, ei anna tõendid alust väita, et tähised olid muutunud hagejate kaubamärkide

registreerimistaotluse esitamise ajal tavapäraseks vastavate teenuste tarbijate poolt Euroopa Liidus,

v.a kaubamärgi registreerimistaotluste esitamise aja seisuga Euroopa Liitu mittekuulunud riigid.

23(28)

52. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et domeeninimedes tähise „mediaprint“ sage

kasutamine näitab tähise tavapärasust. Domeeninimega seonduvaid õiguslikke aspekte lahates on

Riigikohus m.h selgitanud, et „domeeninimi on osa Internetis kasutatavast aadressist, mis aitab

leida soovitud dokumenti või saata e-kirja. /…/ Domeeninimi ei ole üksnes aadress, vaid see kannab

lisaks tehnilisele funktsioonile ka muid ülesandeid. Viidates domeeninime omajale, mõjutab

domeeninimi nt Interneti kasutajaid külastama just seda veebilehekülge. Seega sarnaneb

domeeninimi oma funktsioonidelt kaubamärgiga, kuna see hõlbustab eristamist ja meeldejätmist,

annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni“ (vt RKTKo 3-2-1-4-

06, p 48 ja 49). Domeeninimes tähise kasutamise eesmärk võib seega olla lisaks ettevõtja

reklaamimisele ka tema kaupade ja teenuste identifitseerimine ja reklaamimine.

53. Maakohus leidis siiski põhjendatult, et kostjal ei tulnud tõendada mitte seda, kas ja kui palju

keegi Euroopas tähist „mediaprint“ ärinimedes või domeeninimedes kasutas, vaid tõendada tuli, et

tähise „mediaprint“ kasutamine eraldiseisvalt või domeenides ärinimena on vaadeldav nende

kasutusena ärisuhtluses või reklaamides tavapäraste sõnade või väljenditena. Kuna apellant tugines

ise eelkõige asjaolule, et tähis „mediaprint“ on eristusvõimetu ja kirjeldav, ei ole ebaõige maakohtu

hinnang asjaolule, et tähis ei ole muutunud igapäevases keelekasutuses või kindlaks kujunenud

kaubandustavades mõne kauba või teenuse omadust kirjeldavaks. Maakohus on põhjendatult

leidnud, et kostja tõendid (hoolimata nende hulgast) ei ole asjakohased ega tõenda vaidlusaluste

kaubamärkide tavapärasust. Keelekasutuse tavapärasuse hindamise seisukohalt on tegemist

asjakohatute tõenditega. Seetõttu ei oma vaidluse lahendamisel iseenesest tähendust asjaolu, et

maakohus jättis analüüsimata kostja poolt esitatud apellatsioonkaebuse lk-l 15 märgitud tõendid,

mis olid esitatud ajavahemiku 24.04.1998 – 20.12.2006 kohta. Nimetatud tõenditest ei nähtu, et

turuosalised kasutaksid vastavaid domeeninimedes sisalduvaid tähiseid tavapärase ärisuhtluse või

kaupade/teenuste reklaamimiseks.

54. Kuivõrd kohus on vaid ühe ettevõtte osas tuginenud ebaõigesti EÜKM § 12 (a)-le (otsuse p

181), ei muuda see ebaõigeks kohtu lõpphinnangut.

55. Kaubamärke hinnatakse nende eristusvõime, kirjeldavuse ja tavapärasuse aspektist tervikuna,

seega tuleb hageja 1 kaubamärgi puhul lisaks sõnalisele osale arvestada ka selle kujundusega.

Apellant tugineb apellatsioonkaebuses ebaõigele eeldusele, et hageja 1 osutatav teenus on suunatud

üksnes asjatundlikule professionaalile. Oma seisukoha nimetatud osas on ringkonnakohus

väljendanud (otsuse p-s 32). Põhjendatud on maakohtu otsuse p-s 172 väljendatud seisukoht, et

hageja 1 kaubamärgi kujundlikust osast ei saaks asjaomane avalikkus otseselt ja ilma täiendavate

selgitusteta teha järeldusi nende kaupade või teenuste suhtes, mille jaoks on kaubamärk

registreeritud.

56. Kokkuvõttes jättis maakohus kostja vastuhagi esimese alternatiivse nõude osas põhjendatult

rahuldamata.

VI

Kaubamärkide tühistamise nõue tulenevalt nende mittekasutamisest (EÜKM art 51 (1) (a) mõttes.

57. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et hagejad ei kasuta kaubamärke klassides, milleni

ulatub kostja õiguslik huvi. Apellandi kaebuses toodud teoreetilised käsitlused kaubamärgi

kasutamisest on õiged, kuid ei anna teha teistsugust järeldust maakohtu poolt tehtust. Maakohus on

piisava põhjalikkusega hinnanud hagejate poolt esitatud tõendeid otsuse p-des 200-201 ja leidnud

põhjendatult, et hagejad on tõendanud kaubamärkide kasutamist asjakohastes klassides.

24(28)

58. Euroopa Kohus on oma 7. juuli 2005 kaubamärgi registreerimist käsitlevas kohtuvaidluses

PRAKTIKER (C-418/02 p-d 34-35) tõlgendanud „teenuse“ mõistet direktiivi 89/104 tähenduses

jaekaubanduses ja leidnud, et „jaekaubanduse eesmärk on kaupade müümine tarbijatele. Selline

kaubandus seisneb lisaks õiguslikule müügitehingule kõikides ettevõtja tegevustes, mille eesmärk

on aidata kaasa sellise tehingu sõlmimisele. Nimetatud tegevus seisneb eelkõige müügiks pakutava

kaubavaliku väljavalimises ja erinevate teenuste pakkumises, mille eesmärk on suunata tarbijat

tehingu sõlmimisele pigem kõnealuse jaemüüjaga kui konkurendiga. Direktiivist ega ühenduse

õiguse üldpõhimõtetest ei tulene ühtegi mõjuvat põhjust, mis välistaks selliste teenuste liigitamise

mõiste „teenused” alla direktiivi tähenduses või jaemüüja õiguse omandada tema kaubamärgi

registreerimise kaudu kaubamärgi kui tema poolt osutatavate teenuste päritolu tähise kaitset.“

Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud lahendi seisukohad kohaldatavad ka käesolevas vaidluses.

Trükised, nagu see on määratletud Nizza klassifikatsiooni klassis 16, ja trükiteenuste osutamine

(klassis 40, milles hagejate kaubamärgid ei ole registreeritud) on omavahel tihedalt seotud ja

üksteist täiendava iseloomuga.

59. Apellandi etteheited, et tõendite hulk on väike ja pealiskaudne, ei muuda maakohtu otsust

iseenesest ebaõigeks. Oma vastuväiteid kaubamärgi mittekasutamise kohta oleks apellant maakohtu

menetluses pidanud põhistama. Kaubamärgi kasutamine ei pea olema alati kvantitatiivselt oluline

selleks, et pidada kasutamist tegelikuks, vaid sõltub vastava turu kaupade või teenuste iseloomust.

Kohtupraktikas on peetud piisavaks ka kaubamärgi minimaalset kasutamist, tingimusel, et seda

peetakse õigustatuks vastavas ärisektoris turuosa säilitamiseks või loomiseks kaupade ja teenuste

jaoks, mis on kaubamärgiga kaitstavad. Kaubamärgi kasutamise territoriaalne ulatus on seejuures

vaid üks arvestatavaid asjaolusid (vt selle kohta U. Hildebrandt „Harmonised Trade Mark Law in

Europe“, Carl Heymanns Verlag, München 2008, lk 203, ääremärkus 1156-1160).

VII

Hagejate pahausksus kaubamärgi registreerimisel EÜKM art 52 (1) (b) mõttes

60. Pahausksuse sisustamisel tuleb lähtuda objektiivsetest kriteeriumidest, st ilmsetest asjaoludest,

mis viitavad pahausksusele. Seejuures ei tähenda „ilmne” seda, et pahausksust ei peaks üldse

kontrollima või uurima, vaid pahausksus peab ilmnema ja järelduma kontrollijale tema erialastest

teadmistest, tavalistest informatsiooniallikatest ja asjas esitatud asjaoludest ning materjalidest (vt nt

Ströbele/Hacker eelpool toodud viide, lk 423, äärenumber 428 ja Büscher/Dittmer/Schiwy

kommentaar „Gewerblicher Rechtschutz. Urheberrecht. Medienrecht” Carl Heymanns Verlag, 2008,

lk 465, äärenumber 45-46).

61. Kes tähise kaubamärgina registreerimist taotleb, ei ole tingimata seetõttu pahauskne, et ta teise

isiku identsest või äravahetamiseni sarnasest kasutatavast tähisest samade või sarnaste kaupade

puhul teadlik on. Konkurendil ei ole kohustust teostada kaubamärgi kasutuselevõtuks turu-

uuringuid teiste äriühingute poolt kasutatavate kaubamärkide kohta või tunda teise äriühingu

toodangut. Pahausksuse puhul peavad esinema täiendavad kriteeriumid, mis võimaldavad pidada

taotleja käitumist kõlvatuks konkurentsiks (sellisele seisukohale on asunud nt Saksa Liidukohus

pahausksuse hindamisel lahendites AKADEMIKS, BGH, Urt, v 10.01.2008 - I ZR 38/05 ja EROS,

BGH, Urt, v 26.06.2008 - I ZR 190/05, kättesaadavad arvutivõrgus

http://www.bundesgerichtshof.de/ ).

62. Maakohus leidis eeltoodust tulenevalt põhjendatult, et tõendamist ei leidnud hagejate

tegutsemine kaubamärgi taotluste esitamisel pahauskselt. Maakohtu seisukoht, et

kaubamärgitaotluse esitamise pahausksust ei põhista fakt, et taotluse esitamise ajal tegutses Austrias

kirjastus Mediaprint Zeitungs- und Zeitschriftenverlag GmbH & Co KG, on põhjendatud.

25(28)

63. Kuivõrd tuvastamist ei leidnud, et hagejate kaubamärkide näol on tegemist kõigile huvitatud

isikutele vabaks kasutamiseks mõeldud sõnaühendiga, on apellandi vastavad väited põhjendamatud.

VIII

Põhihagi rahuldamine

64. Seoses vastuhagi rahuldamata jätmisega rahuldas maakohus õigesti põhihagi. Ringkonnakohus

on põhjendanud (otsuse p-s 58), miks on trükiste valmistamine ja trükiteenuste osutamine

lahutamatult seotud ning miks tuleb nimetatud asjaolu arvestada hagejate kaubamärkide

kaitseulatuse arvestamisel.

65. Hagejate kaubamärkide eristusvõime, kirjeldavuse ja tavapärasuse osas on ringkonnakohus oma

hinnangu eelpool andnud ning seda ei korda. Kuivõrd maakohus leidis õigesti, et nii

sõnakombinatsioon „mediaprint“ kui ka ruudukestest koosnev graafiline kujutis on

eristusvõimelised ja mittekirjeldavad tähised, puudub alus EÜKM art 12 (b) kohaldamiseks.

66. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagejad pöördusid kohtuväliselt enne hagi esitamist kostja

poole nende kaubamärkidest tulenevate õiguste rikkumise lõpetamiseks, kuid kostja leidis, et ta ei

riku hagejate õigusi. Maakohus tuvastas, et hagejad kandsid sellega seoses õigusabikulusid 720

eurot. Seetõttu on põhjendatud ka hagejate kahju hüvitamise nõue.

IX

Menetluskulud

67. Apellatsioonkaebuses heidab apellant maakohtule ette, et maakohus ei arvestanud kostja

vastuväidetega menetluskulude väljamõistmisele ega ole nimetatu arvestamata jätmist ka

põhjendanud. Tegemist on maakohtu poolse menetlusõiguse rikkumisega, kuid ringkonnakohus

saab selle rikkumise kõrvaldada, hinnates apellandi vastavasisulisi väiteid.

68. Toimikust nähtuvalt on kostja maakohtus vaidlustanud menetluskulude väljamõistmise

advokaadi õigusabikulude osas konkreetsete arvete lõikes (20150394, 20151193 ja 20160112)

põhjusel, et menetlusdokumentidelt nähtub üksnes asjaolu, et need on allkirjastanud patendivolinik.

Arvelt nr 20150394 (V kd, tl 123) ei nähtu, et selle alusel nõutaks advokaadi teenuste eest tasu,

teisel kahel arvel on märgitud tasu nii patendivoliniku kui ka advokaadi teenuse eest.

Apellatsioonimenetluses on kostja täpsustanud, milliseid dokumente ta silmas on pidanud.

69. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määranud õigesti kindlaks hagejate menetluskulud. Kui

ka igale menetlusdokumendile mõlemad esindajad alla ei kirjutanud, oli kostja teadlik kahe esindaja

olemasolust juba alates hagiavalduse kättesaamisest. Kui üldjuhul peab esindaja olemasolu

menetluses nähtuma sellest, et ta allkirjastab menetlusdokumente ja ei piisa sellest, et esindaja

olemasolu ilmneb alles menetluskulude nimekirja esitamisel, siis käesoleval juhul oli kahe esindaja

osavõtt kostjale teada. Samuti ei teki 27.03.2015 vastuse, 03.08.2015 vastuse ja 01.02.2016 lõplike

seisukohtade osas kahtlust, et nende koostamiseks olid vajalikud lisaks patendivolinikule ka

advokaadi erialased teadmised. Dokumentide pealdises on mõlemad esindajad märgitud ja

maakohus on õigesti pidanud kahe esindaja osalemist ka vajalikuks. Seetõttu jääb

apellatsioonkaebus nimetatud osas rahuldamata.

70. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele osas, millega maakohus kostja vastuhagis esitatud nõude

menetlemisest osaliselt keeldus. Samas jätab ringkonnakohus kostja vastuhagi nõude vastavas osas

26(28)

läbi vaatamata. Apellatsioonkaebuse osaline rahuldamine ei too kaasa kostja vastuhagi rahuldamist

või hagejate hagi rahuldamata jätmist. Seoses sellega maakohtu menetluskulude jaotuse

muutmiseks alus puudub. Poolte ringkonnakohtu menetluskulud jäävad 100 % kostja kanda (TsMS

§ 173 lg 1).

71. Ringkonnakohus määrab vastavalt TsMS § 174 lg 3 kindlaks väljamõistetavad menetluskulud.

72. Hagejad esitasid ringkonnakohtu istungil menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles

paluvad vastaspoolelt välja mõista oma lepinguliste esindajate kulude katteks 7540 eurot.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejatele osutatud õigusabi 58 tunni ulatuses tunnitasuga 130

eurot. Hagejate lepingulised esindajad teostasid apellatsioonimenetluses järgmisi toiminguid:

maakohtu 18.03.2016 otsuse ettekandmine hagejatele (3 h); apellatsioonkaebusega tutvumine ja

vastuse koostamine (42 tundi); patendivoliniku poolt kohtuistungiks ettevalmistamine, sh kohtukõne

kirjalike seisukohtade koostamine (10 h) ning vandeadvokaadi poolt kohtuistungiks ettevalmistamine

(3 h). Eelnimetatud toimingutele lisandub esindajate osalemine 14.11.2016 istungil kestusega 1,5 h.

Hagejad kinnitasid, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega, ning palusid

märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vaidles hagejate menetluskuludele

vastu, leides, et need ei ole põhjendatud. Hagejate esindajate tunnihinnale kostja vastuväiteid ei

esitanud.

73. Ringkonnakohus, tutvunud hagejate esindajate õigusabitoimingute nimekirjaga ning analüüsinud

selles näidatud toiminguid toimiku materjalide põhjal, leiab, et hagejate lepinguliste esindajate poolt

õigusabi osutamise käigus tehtud toimingutele kulunud aeg oli esindajate töö eeldatavat mahtu

arvestades TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik osaliselt.

Ringkonnakohtu hinnangul on õigusabitoimingute ajakulu seoses apellatsioonkaebusele vastuse

esitamisega (42 h) ülemäära suur, ringkonnakohus loeb nimetatud ajakulu põhjendatuks 25 tunni

ulatuses. Ringkonnakohus arvestab eeltoodud ajakulu määratlemisel käesoleva asja keerukust,

esitatud dokumentide sisulist mahtu ning seda, et kõik vaidluse asjaolud ja materjalid olid hagejate

lepingulistel esindajatel juba eelnevalt seoses maakohtu menetlusega teada ning läbi töötatud.

Osaliselt põhjendatuks saab hinnata ka hagejate õigusabikulu, mis on tekkinud seoses lepinguliste

esindajate kohtuistungiks ettevalmistumisega (3 h vandeadvokaadil ja 10 h patendivolinikul). Istungi

põhjendatud ettevalmistusajaks loeb ringkonnakohus vastavalt 2 tundi ja 5 tundi, mille hulka on

arvestatud ka kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamise ajakulu, kuivõrd sisuliselt on hagejate

kohtukõne teeside puhul tegemist varasemalt esitatu kordusega.

Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest kestis 14.11.2016 istung ringkonnakohtus 1,5 tundi, hagejate

lepingulised esindajad on istungist osa võtnud ning seega on esindajate istungil osalemise ajakulu

põhjendatud 1,5 tunni ulatuses kummagi esindaja osas. Kuivõrd tegemist oli keskmisest keerukama

vaidlusega, oli ringkonnakohtu arvates kahe esindaja kasutamine käesolevas asjas põhjendatud.

Põhjendatud ja vajalikuks toiminguks ei saa ringkonnakohtu hinnangul hüvitatavate menetluskulude

suuruse kindlaksmääramisel pidada hagejate esindajate poolt maakohtu 18.03.2016 otsuse

ettekandmist hagejatele (3 h). Kuivõrd nimetatud toimingu eest esitatud Lasvet Patendibüroo arve nr

20160376 kannab kuupäeva 08.04.2016, on toiming tehtud enne kostja poolt apellatsioonkaebuse

esitamist (20.04.2016) ning seega ei ole tegemist apellatsioonimenetlusega seotud toiminguga.

27(28)

Seega loeb ringkonnakohus hagejate lepinguliste esindajate toimingud põhjendatuteks ja vajalikeks

kokku 35 (25 + 2 + 5 + 1,5 + 1,5) tunni ulatuses.

74. Lisaks esindamisele kulunud ajale tuleb kohtul TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata ka ühe tööühiku

hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse

kohaselt on hagejatele osutatud õigusabi teenust tunnihinnaga 130 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul

ei ületa hagejate esindajate tunnitasu määr keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

75. Eeltoodust tulenevalt on hagejate esindajate põhjendatud ajakulu kokku 35 tundi ning kostjalt

kuulub hagejate kasuks väljamõistmisele lepinguliste esindajate kulude hüvitamiseks kokku 4550 (35

x 130) eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 tuleb rahuldada hagejate taotlus menetluskuludelt

viivise maksmiseks kohustamiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Liis Arrak

Ele Liiv

Kaupo Paal

28(28)