2-15-115745/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-115745

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi Tatjana Toropova vastu

võlgevuse ja viiviste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

100,62 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 4. aprilli 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tatjana Toropova apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Tatjana

Toropova

(isikukood

XXXXXXXX)

Vastustaja (hageja): osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479), esindaja Kadri Timuska

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 4. aprilli 2016 otsus

väljamõistetud viivise suuruse osas ning välja mõista

Tatjana Toropovalt viivis 12 eurot 78 senti osaühingu

Aktiva Finants kasuks ajavahemiku 19.10.2013 kuni

05.12.2016 eest ning alates 06.12.2016 viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhisumma 50 eurot

31 senti tasumiseni, kuid mitte suuremas summas

põhinõudest.

2. Muus osas jätta Viru Maakohtu 4. aprilli 2016 otsus

muutmata.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„3.1. Rahuldada hagi osaliselt.

3.2. Välja mõista Tatjana Toropovalt osaühingu Aktiva

Finants kasuks põhivõlgnevus 50 eurot 31 senti.

3.3. Välja mõista Tatjana Toropovalt osaühingu Aktiva

Finants kasuks ajavahemiku 19.10.2013 kuni 05.12.2016

eest viivis summas 12 eurot 78 senti ning alates 06.12.2016

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni

põhisumma 50 eurot 31 senti tasumiseni. Viivis kokku ei

tohi ületada põhinõuet 50 eurot 31 senti.

3.4. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.“

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 30. septembril 2015 hagiavalduse Tatjana Toropova

(kostja) vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmis

kostja 27. jaanuaril 2013 AS-ga Tele2 Eesti liitumislepingu nr 30066299. AS Tele2 Eesti täitis

oma kohustusi nõuetekohaselt ning edastas kostjale arved osutatud teenuste eest. Kostja pole

tasunud arveid perioodil 1. juuni 2013 kuni 1 oktoober 2013. Kostjal on arvete eest tasumata

65,31 eurot. Kostja kohustus sõlmitud lepingu lisa kohaselt tasuma viivist 0,15% päevas. AS Tele2

Eesti loovutas nõude kostja vastu hagejale, mille kohta edastas ka teatise kostjale lepingus

avaldatud aadressil. Hageja volitas Julianus Inkasso OÜ-d võlgnevuse sissenõudmiseks. Hageja

edastas korduvalt kostjale teatisi võlgnevuse kohta nii posti kui ka e-posti teel. Hageja palub hagi

rahuldada ja mõista kostjalt välja menetluskulud.

2. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema ja hageja vahel lepingut sõlmitud. Hageja ei ole

tõendanud, et temal on nõue kostja vastu, esitatud arved ei tõenda nõude olemasolu. Hageja ei ole

pöördunud kostja poole kohtuväliselt ja kostjale ei ole antud võimalust täita nõue vabatahtlikult.

Hagiavaldusest ei nähtu viivise arvestus.

Kostja hinnangul ei ole AS-il Tele2 Eesti nõuet kostja vastu. Esitatud arved kajastavad interneti

kasutamist, mida kostja ei ole tellinud ega kasutanud. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas osaliselt 4. aprilli 2016 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 100,62 eurot. Maakohus jättis menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud summas 180,78 eurot koos seadusjärgse viivisega alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Maakohus tuvastas, et AS-i Tele2 Eesti ja Tatjana Toropova vahel oli sõlmitud liitumisleping.

Lepingus sisalduvate kliendi kinnituste kohaselt on AS-il Tele2 Eesti õigus (mitte kohustus) piirata

teenuse osutamist limiidi ületamisel. Kostja on tutvunud interneti kasutamise tingimustega ning

need tingimused on poolte vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks.

Kostja on toonud vastuväitena asjaolu, et ta ei ole internetti kasutanud ega seda teenust soovinud.

Maakohus möönas, et kaasaegses mobiiltelefonis on võimalik internetikasutus kasutaja teadmata

(mh tarkvara uuendused). Asjaolu, et telefoni kasutaja ei tea, millal ja kuidas telefon programme

uuendab, ei pane vastutust teenuse osutajale. Telefoni kasutaja peab olema ise hoolikas ja jälgima

telefoni tegevust. Telefoni seadete oleku eest vastutab kasutaja. Kohtule esitatud arvetest ja kõnede

erisustest on näha, et kostja telefoninumbritelt on internetti kasutatud. Ei oma tähtsust kostja

tahtlus interneti kasutamisel, sest kostja kinnitas lepingu sõlmimisel, et oli teadlik pakettide

kasutamise tingimustest.

Kostja ei ole tõendanud, et tema rikkumine oleks mingil põhjusel vabandatav. Kohus luges

tõendatuks, et AS Tele2 Eesti on kostjale interneti teenust osutanud ja kostja peab teenuse

osutamise eest maksma. Kostja on jätnud tasumata mitte ainult interneti kasutustasu, vaid ka

põhipaketi teenustasu. Seega on hageja nõue VÕS § 108 lg 1 alusel põhivõlgnevuse tasumiseks

põhjendatud.

AS Tele2 Eesti on esitanud kostjale arve nr 40195884 summaga 15 eurot. Nõutud summa ei ole

VÕS § 1132 lg-ga 1 kooskõlas ja seega antud lepingu tingimus on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel.

Seega jättis maakohus hageja nõude sissenõudmiskulude väljamõistmiseks rahuldamata.

Hageja on vähendanud viivist ja ei nõua viivist põhinõudest suuremas ulatuses. Maakohus

rahuldas viivise summas 50,31 eurot ehk hagi rahuldatud osast mitte suuremas ulatuses.

Kohus selgitas, et isegi kui kostja ei teadnud enne kohtumenetlust, et AS Tele2 Eesti on oma nõude

loovutanud, et tähenda, et uus võlausaldaja ehk OÜ Aktiva Finants ei saa kohtumenetluses kostjalt

võlgnevust nõuda. Kostja teadmatus nõude loovutamisest ei muuda võlgnevust olematuks. Kui

kostja ei teadnud nõude loovutamisest, oli tal kohustus maksta võlgnevus senisele võlausaldajale.

Seda ei ole aga kostja teinud.

Kohus rahuldas hagi 77% ulatuses, seega jättis kohus menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda

ning 23% ulatuses hageja kanda. Kohus jättis kostja kanda riigilõivu summas 57,75 eurot ja

õigusabikulud summas 123,03 eurot, kokku menetluskulud 180,78 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. T. Toropova esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 4. aprilli 2016 otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub jätta kõik

menetluskulud vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) lahendas maakohus asja ühekülgselt ja kiirustades, jättes täitmata selgitamiskohustuse kostja

suhtes. Hageja andis kohtule valed andmed ja kohus tegi otsuse nendele tuginedes;

2) ei ole AS Tele2 Eesti arve põhjendatud, kuna see oli koostatud teise telefoninumbri kohta.

Apellandi telefoninumber on XXXXXXX, AS Tele2 Eesti väidab, et teenus on osutatud numbrile

XXXXXXXXXX;

3) nõudis AS Tele2 Eesti kostjalt raha teenuse eest, mida talle ei osutatud. Interneti kasutamise

teenust on osutatud eraisikule nimega Ü.T. ning mitte kostjale.

5. Osaühing Aktiva Finants vaidleb T. Toropova apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle

rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on hagiavalduse aluseks kostja ja AS Tele2 Eesti vahel 27. jaanuaril 2013 sõlmitud

liitumislepingute ümbervormistamine, mille alusel vormistati ümber Teadus ja Tarkus

Koolituskeskus MTÜ nimel olnud telefoninumbritega XXXXXXX ja XXXXXXX seotud

liitumislepingud apellandi nimele;

2) kajastuvad hagiavaldusele lisatud arvetel teenused, mida on kasutatud telefoninumbritega

XXXXXXX ja XXXXXXX;

3)

on

mobiilsideteenuseid

osutatud

kostjaga

sõlmitud

liitumislepingus

märgitud

telefoninumbritele ning apellant on kohustatud kasutatud teenuste eest tasuma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Viru Maakohtu 4. aprilli

2016 otsus tuleb tühistada osaliselt väljamõistetud viivise suuruse osas ning ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab välja kostjalt hageja kasuks viivise seisuga 05.12.2016

12 euro 78 senti ning alates 06.12.2016 kuni põhivõlgnevuse 50 eurot 31 tasumiseni viivise VÕS

§ 113 lg-s 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ühtlasi muudab ringkonnakohus menetluskulude

jaotust.

Muus osas tuleb jätta maakohtu vaidlustatud otsus muutmata.

6. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmiti AS Tele2 Eesti ja kostja vahel 27.01.2013 liitumislepingute

ümbervormistamise leping (tl 18-19). Lepingu kohaselt on kostja nimele vormistatud kaks

telefoninumbrit (XXXXXXX ja XXXXXXX). Kostja on lepingus kinnitanud, et on tutvunud ja

nõustub lepingu lahutamatuks osaks olevate Tele2 teenuste kasutamise tingimustega, Tele2

interneti kasutamise tingimustega, teenuste ja seadmete kasutamise juhendmaterjalidega ning

kohustub neid täitma.

Hageja esitas kostja vastu nõude lepingust tuleneva võlgnevuse 65 eurot 31 senti väljamõistmiseks

ning nõudes tugineb hageja järgmistele kostja poolt tasumata arvetele: arve nr 38897889 summas

34 eurot 96 senti, arve nr 39141765 summas 10 euro 35 senti, arve nr 39538927 summas 5 eurot

ja arve nr 40195884 summas 15 eurot (tl 21-24).

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti rahuldanud hagi osaliselt ja välja mõistnud

kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 50 eurot 31 senti ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud

põhjendus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks nimetatud osas.

Kostja seisukoha kohaselt ei ole AS Tele2 Eesti arve põhjendatud, kuna see oli koostatud teisele

isikule kuuluva telefoninumbri kohta. Kostja telefoninumber on XXXXXXX, kuid AS Tele2 Eesti

väidab, et internetiteenust on osutatud numbrile XXXXXXXXXX. Oma väite tõendamiseks on

kostja esitanud e-kirjavahetuse Tele2 klienditeenindusega mais 2013 (tl 72-73).

Ringkonnakohus leiab, et viidatud e-kirjavahetus ei tõenda kostjale AS Tele2 Eesti poolt esitatud

arvete nr 38897889, nr 39141765, nr 39538927 ja nr 40195884 ebaõigsust. Asjaolu, et

klienditeenindaja on e-kirjas märkinud mitte kostja kasutuses oleva telefoninumbri, vaid kolmanda

isiku kasutuses oleva telefoninumbri, milliselt internetikasutust ta kontrollis (tel nr

XXXXXXXXXX), ei välista kostja kasutuses olevalt telefoninumbrilt internetiteenuse kasutamist

(s.o interneti päevapiletite ostmist). Ebaõige telefoninumbri internetikasutuse kontrollimine ja

sellele viitamine e-kirjas näitab AS Tele2 Eesti klienditeenindaja eksitust.

Kuna kostja poolt esitatud e-kirjavahetus ei tõenda, et kostja kasutuses olevalt telefoninumbrilt ei

ole internetiteenust kasutatud, ning muid tõendeid kostja oma vastuväite tõendamiseks ei ole

esitanud, siis saab asuda seisukohale, et AS Tele2 Eesti poolt väljastatud arved nr 38897889,

nr 39141765, nr 39538927 ja nr 40195884 kajastavad kostjale osutatud reaalseid teenuseid ning

kostjal on lepingujärgne kohustus nende eest tasuda.

8. Lisaks põhivõlgnevusele on hagiavalduse kohaselt hageja nõudnud kostjalt viivise

väljamõistmist alates 19.10.2013. Aluseks võttes hagiavalduses esitatud viivise arvestuse ja

viivisenõude põhjenduse, saab asuda seisukohale, et hageja on nõudnud viivise väljamõistmist

põhinõudega samas summas, s.o alates 19.10.2013 kuni põhinõude suuruse summani.

Viivisemääras on hageja tuginenud Tele2 teenuste kasutamise tingimuste (tl 25-31) p-le 6.13.2,

mille kohaselt „Maksetähtpäevaks tasumata summalt on Tele2-l õigus nõuda kliendilt viivist.

Viivist arvestatakse alates arvele märgitud tähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata

summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Tarbijakrediidilepingutes lähtub Tele2

viivise arvestamisel võlaõigusseadusest.“

Maakohus on hageja viivisenõude rahuldanud, asudes seisukohale, et kostja ei ole taotlenud viivise

vähendamist. Samas ei ole kohus pööranud tähelepanu asjaolule, et teenuste kasutamise tingimuste

p 6.13.2. on tüüptingimus ning on jätnud kontrollimata tingimuse kehtivuse. Riigikohtu praktika

kohaselt peab kohus omal algatusel tüüptingimuse kehtivust hindama ka siis, kui pool tingimuse

tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (vt Riigikohtu

lahendid tsiviilasjas nr 3-2-1-56-08 p 13; tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13 p 24).

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole teenuste kasutamise tingimuste p-i 6.13.2. kui

tüüptingimuse kehtivust hinnanud ning seetõttu on ebaõigesti rahuldanud hageja viivisenõude

nõutavas suuruses.

Ringkonnakohtu seisukoha kohaselt on teenuste kasutamise tingimuste p 6.13.2 tüüptingimus

(VÕS § 35). Asjas materjalidest nähtuvalt sõlmis kostja lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal

kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui

tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab

teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi

saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse

lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija

jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s 3. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral

maksma

tingimuse

kasutajale

ebamõistlikult

suurt

leppetrahvi,

ebamõistlikult

suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse

võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult

kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on

tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle

kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

[---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14,

p 11).

Teenuste kasutamise tingimuste p-s 6.13.2 on viivisemääraks 0,15% päevas (s.o 54,75% aastas).

Riigikohus on lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et „Hindamaks viivisemäära

mõistlikkust, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja

seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni.“

Arvestades viivisenõude perioodi, oli seadusjärgne viivisemäär alla 9% aastas (s.o alla 0,025%

päevas). Praeguses asjas on kokkulepitud viivisemäär 54,75% aastas ja ületab seaduslikku

viivisemäära üle kuue korra. Ringkonnakohus leiab, et sellist selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat)

ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks.

Eelnevalt viidatud lahendis on Riigikohus asunud seisukohale, et „Viivise "mõistlik määr" tuleb

sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult

hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud

viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära.

Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni

seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.“

VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus

osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks

mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki

lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või

leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse

nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni

2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

Arvestades eeltoodut on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seaduses sätestatud ulatuses.

Ajavahemiku 19.10.2013 kuni 05.12.2016 eest on viivise suuruseks 12 euro 78 senti

(vt http://www.viivisekalkulaator.ee) ning alates 06.12.2016 kuni põhivõlgnevuse 50 eurot

31 senti tasumiseni kuulub kostja poolt tasumisele viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõlgnevus.

10. Arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust (hagi kuulub rahuldamisele 49%

ulatuses, rahuldamata jääb 51% ulatuses) jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel

menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson