2-16-116554/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-116554

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

2. detsember 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-116554

Tsiviilasi

OÜ Castovanni hagi A.T. vastu 402,65 euro ja

lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

428,21 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja

OÜ Castovanni

(rk

12838168;

asukoht

A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), esindaja Argo

Lilles, e-post argo@castovanni.ee;

kostja A.T. (ik XXX; elukoht XXX), esindaja Armand

Mark, e-post turuoigus@gmail.com

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata OÜ Castovanni hagi A.T. vastu 402,65 euro ja lisanduva viivise

väljamõistmiseks nõude aegumise tõttu.

2. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta poolte menetluskulud OÜ Castovanni kanda.

5. Määrata tsiviilasjas nr 2-16-116554 A.T. menetluskulude rahaliseks suuruseks 338 eurot,

millest 50 eurot on riigilõiv ja 288 eurot lepingulise esindaja kulud.

6. Välja mõista OÜ-lt Castovanni A.T. kasuks menetluskulud 338 eurot.

7. Välja mõista OÜ-lt Castovanni A.T. kasuks viivis menetluskuludelt 338 eurot alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

8. Väljamõistetud menetluskuludest kanda 50 eurot (riigilõiv) Turu Õigusbüroo OÜ kontole

nr XXX ja 288 eurot (lepingulise esindaja kulud) A.T. kontole nr XXX.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

2(4)

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Kohtu põhjendused

1. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas

võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab

kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

2. Hageja on esitanud kohtusse hagi kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks summas 402,65 eurot

(põhinõue 319,56 eurot ja laenutasu 83,09 eurot) koos seadusjärgses määras viivisega alates

hagiavalduse esitamisest. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud.

3. Kohtul tuleb esitatud hagi osas lahendada taotlus aegumise kohaldamiseks.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse

ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on palunud kohaldada aegumist.

4. Vastavalt TsÜS § 142 lõikele 1 aegub nõudeõigus seaduses sätestatud tähtaja

(aegumistähtaeg) jooksul.

Kohus märgib, et nõude aegumise tuvastamiseks tuleb esmalt hageja nõue kvalifitseerida, sest

nõude kvalifikatsioonist sõltub, millise tähtaja jooksul hageja nõue aegub.

Hagis esitatud asjaoludel saab hageja nõude (omandatud loovutuste teel) kostja vastu

kvalifitseerida laenulepingu täitmisnõudena.

5. Laenulepingust tulenev nõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146

lg 1 kohaselt kolm aastat.

Antud juhul tuleb aegumistähtaja algusele kohaldada TsÜS § 147 lg 1 esimest lauset ja § 147

lõiget 2. TsÜS § 147 lg 1 esimene lause sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks

muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue

sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse

täitmist.

Kohus selgitab, et TsÜS § 147 lg 3, mis lükkab aegumistähtaja alguse kokkulepitud tasu

maksmise nõude puhul selle sissenõutavaks muutumise aasta lõpule, ei kohaldu laenulepingu

täitmise nõudele.

Kuivõrd laen (5000 krooni) koos laenutasuga (1300 krooni) tuli tagastada 04.03.2008 (laenu anti

60 päevaks, mitte üheks kuuks nagu on ekslikult märkinud hageja), muutus laenulepingust

tulenev nõue sissenõutavaks 05.03.2008 ja aegus TsÜS § 146 lg 1 ning § 147 lõigete 1 ja 2 järgi

kolme aasta jooksul samast ajast, seega 04.03.2011. Käesolevas asjas on maksekäsu

kiirmenetluse avaldus kohtule esitatud 28.07.2016, seega pärast nõude aegumist, mil kohustatud

isik (kostja) võib keelduda oma kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1 teine lause).

6. TsÜS § 144 mõtte kohaselt aegub koos põhinõudega ka sellest tulenev viivisenõue. Kui

põhinõue on aegunud, on aegunud ka viivisenõue.

7. Kohus märgib, et ei nõustu hageja seisukohaga antud asjas TsÜS § 146 lg 4 ehk kümne

aastase aegumistähtaja kohaldumise kohta põhjusel, et kostja on käitunud tahtlikult heade

kommete vastaselt, kui esitas laenulepingus tahtlikult vale kontaktaadressi. TsÜS § 14 lg 1

kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab, kusjuures TsÜS § 14 lg 2

3(4)

järgi võib elukoht üheaegselt olla mitmes kohas. Võlgnikul mitme elukoha olemasolu ja

võlausaldaja poolt nende mitteteadmine ei takista kohtu hinnangul aegumistähtaja kestel nõude

maksmapanekut kohtus. TsMS § 79 lg 2 sätestab, et kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib

tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Antud juhul on esialgne

võlausaldaja (Raha24 OÜ) nõude maksmapanekuga ise ülemäära viivitanud ja loovutanud juba

aegunud nõude.

Kuivõrd hageja ei ole esitanud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust kohaldada laenu

tagastamise nõude aegumisele TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud kümneaastast aegumistähtaega

tahtliku rikkumise korral ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte

kohaldamiseks piisav, jätab kohus antud asjas TsÜS § 146 lg 4 kohaldamata.

8. Kuna hageja laenulepingu järgne täitmisnõue on aegunud ning kostja on taotlenud aegumise

kohaldamist, siis eeltoodud kohtu põhjendustel jätab kohus OÜ Castovanni hagi A.T.e vastu

402,65 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks rahuldamata nõude aegumise tõttu.

9. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb poolte menetluskulud jätta hageja kanda.

11. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Maksekäsu kiirmenetluse kulud on kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 7 mõttes ja lepingulise

esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes.

Kostja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud maksekäsu määruse peale määruskaebust esitades

riigilõivu 50 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu

tegemiseks ette, on kostja menetluskulu (riigilõiv) 50 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja õigusabikulud 432 eurot koos käibemaksuga

(4,5 tundi × 96 eurot). Õigusabiteenus on seisnenud maksekäsu määruse ja täiteasjas

nr 170/2016/967 täitmisdokumentidega tutvumises, asjaolude selgitamises ja juriidilises

konsultatsioonis (ajakulu 0,5 tundi); määruskaebuse ja täitetoimingu peatamiseks avalduse

koostamises (ajakulu 2,5 tundi); hagiavalduse ja selle lisadega tutvumises ning kostja vastuse

koostamises (ajakulu 1,5 tundi).

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid kostja

lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses hagejalt väljamõistmist. Kuna kohtuasja

menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti

ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule, loeb kohus dokumentidega (maksekäsu määrus,

täitmisdokumendid, hagiavaldus) tutvumise hõlmatuks menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi

osutamiseks tehtavate toimingutega (määruskaebuse, täitetoimingu peatamiseks avalduse ja

kostja vastuse koostamine).

Kohus määrab kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatud ja vajalikuks suuruseks TsMS

§ 175 lg 1 mõttes 288 eurot (3 tundi × 96 eurot). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude

suurust kindlaks määrates käesoleva vaidluse sisu (aegumise vastuväide), hageja nõude olemust

(lepingu täitmise nõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (lihtmenetluse asi, vähekeerukas ja -

4(4)

mahukas) ning kostja 21.09.2016 ja 10.11.2016 menetlusdokumentides esitatud õiguslikke

põhjendusi.

Kostja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 338 eurot (50 + 288). Nimetatud

summa kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.

Kostja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt välja viivise menetluskulult

338 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik