3-16-2417/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2417 Haldusasi A.N.i kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna esimese üksuse sektsioonis 1-4 puuduvad igasugused vabaaja veetmise võimalused Menetlustoiming RESOLUTSIOON Kaebuse tagastamine

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.N. esitas 28.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, et halduskohus tuvastaks Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse esimese üksuse sektsioonis vabaaja veetmise võimalustega seonduvalt. Nimelt ei ole kinnipeetavatele tagatud lauamänge ega vabaaja veetmise ruumi. Teistes üksustes ning ka teistes vanglates on vabaaja veetmiseks võimalused loodud. Seega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebusele on lisatud ka üldsõnaline menetlusabi taotlus.

2. Vastusena halduskohtu 29.11.2016 kohtunõudele esitas Tallinna Vangla A.N.i vanglasisese isikukonto väljavõtte ning kaebaja pöördumised vabaaja veetmise võimalustega seonduvalt.

Vastuseks kaebusele märkis Tallinna Vangla, et kaebus ei ole lubatav, kuna kaebaja on vastavate taotlustega pöördunud vangla poole ning toimumas on vaidemenetlus. Seega on kaebajal olemas efektiivsem õiguste kaitse vahend. Samuti ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda konkreetsete vabaaja veetmiste võimaluste tagamist, mistõttu saab kaebust pidada perspektiivituks.

KOHTU SEISUKOHT

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt võib kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus või kui kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki.

4. HKMS § 38 lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. A.N. on esitatud tuvastamiskaebuses märkinud põhjendatud huviks

2(3) kahjunõude esitamise soovi. Tallinna Valgale esitatud taotlustest ja vaietest on välja loetav kaebaja eesmärgina ka see, et Tallinna Vangla võimaldaks sektsiooni 1-4 lauamängud ja vabaaja veetmise ruumi. Kohus hindab kaebust mõlemast aspektist, kuivõrd HKMS § 2 lg 4 kohaselt on kohtul õigus tõlgendada menetluseosalise avaldusi ning lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

5. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eeldusteks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lg 2 p 6 ja HKMS §

44 lg 1). Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb HKMS selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt sätestab HKMS § 45 lg 2, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada.

6. Kohtu hinnangul ei ole tuvastamiskaebuse esitamise eeldused täidetud ning kaebus tuleb kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel tagastada.

6.1. Kaebaja on tuvastamiskaebuse esitamise vajadust põhjendanud sooviga esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue. Samas ei ole kaebaja täpsustanud, milline kahju talle väidetavalt on tekkinud.

Arvestades käesoleva haldusasja asjaolusid on ilmne, et kaebajale ei ole tekkinud varalist kahju. Samuti ei nähtu kohtule, et kaebajale võiks olla tekitatud süüliselt riigivastutuse seaduse § 9 lg-s

1 nimetatud kahju. Nimelt näeb riigivastutuse seadus ette kahju hüvitamise olukorraks, kus haldusorgan on süüliselt alandanud isiku väärikust, kahjustanud isikutervist, võtnud isikult vabaduse või rikkunud kodu, eraelu puutumatuse või sõnumi saladust või teostanud au või hea nime.

Seega oleks võimalik hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu puudub kaebajal HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt kaebeõigus.

6.2. Kaebeõigus puudub kaebajal ka sel põhjusel, et praegusel juhul on kaebajal olemas tõhusam õiguskaitsevahend ning kaebaja on seda vahendit ka kasutanud. Asjaolu, et kaebaja algatatud (vaide)menetlus Tallinna Vanglas ei ole lõppenud, ei anna alust pöörduda ennatliku kaebusega halduskohtusse.

Nimelt nähtub vangla esitatud materjalidest, et kaebaja esitas Tallinna Vanglale taotlused, et sektorisse 1-4 väljastataks lauamänge ja mingeid vabaaja veetmise võimalusi (toimiku lk 7) ning tehtaks vabaaja veetmise ruum (toimiku lk 8). Seega on Tallinna Vangale esitatud taotlustest ja vaietest tulenevalt kaebaja eesmärgiks, et täiendavad vabaaja veetmise võimalused tagataks. Sellise eesmärgi saavutamine ei ole aga tuvastamisnõudega võimalik.

Tallinna Vangla jättis kaebaja taotlused rahuldamata (toimiku lk 9-10), misjärel esitas kaebaja nendele vaided (toimiku lk 11-12). Tänaseks on vaided lahendamata. Seega on kaebajal olemas tõhusam õiguskaitsevahed, milleks on vaidemenetluse järgselt kohase nõudega (kohustamisnõue) kohtusse pöördumine. Kohustamiskaebuse rahuldamise korral oleks vangla kohustatud sektsioonis 1-4 tagama lauamängud ja vastava ruumi olemasolu. Üksnes vangla vastava tegevuse õigusvastasuse tuvastamine sellist kohustust vanglale kaasa ei too.

Seega ei ole tuvastamisnõude esitamine praegusel juhul lubatav ning kaebajal puudub tuvastamisnõude esitamiseks kaebeõigust HKMS § 45 lg-st 1 tulenevalt. Täiendavalt märgib

3(3) kohus, et kuna kaebajal on läbimata vangistusseaduse § 11 lg-s 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus, siis puudub kohtul alus minna tuvastamisnõudelt üle kohustamisnõudele.

7. Lisaks selgitab kohus, et isegi kui väita kaebajal kaebeõiguse olemasolu, siis oleks tuvastamisnõue ning võimalik kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu, kuna Tallinna Vanglal puudub seadusest tulenev kohustus kinnipeetavatele individuaalseid vabaaja veetmise võimalusi tagada ning kaebajal puudub õigus konkreetseid vabaaja veetmise võimalusi nõuda. Samal põhjusel oleks perspektiivitu ka kohustamisnõue.

Kohus leiab, et vangistusseadusest, vangla sisekorraeeskirjast ega muudest alamalseisvatest õigusaktidest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda vanglalt väljastada sektsioonidesse lauamänge ning tagada konkreetseid vabaaja veetmise võimalusi või vabaaja veetmiseks ruumide kohandamist. Seda kinnitab justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §

10 lg 2, mille kohaselt on kinnipeetavale ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg.

Kaebaja ei väida, et vangla ei täida sektsioonis 1-4 kaebajale vabaaja veetmise võimaluste tagamisel vangistusseadusega pandud kohustusi, mille kohaselt võimaldatakse avatud eluosakonna kinnipeetavale jälgida raadioja televisioonisaateid, tagatakse võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju, kasutada vangistusseadusega lubatud ulatuses telefoni ja internetti. Samuti ei väida kaebaja, et vangla ei võimalda tegeleda kehakulutuuriga või tagatud ei ole ühetunnine jalutuskäik päevas.

Tallinna Vangla kodukord reguleerib punktis 18 vabaaja veetmise võimalusi ning selle kohaselt võimaldab vangla kinnipeetavale vaba aja veetmiseks huvitegevust, osaleda spordiüritustel (v.a vahistatud) ja kasutada raamatukoguteenust. Kaebaja ei väida, et talle ei ole eelviidatud vabaaja veetmise võimalusi tagatud. Et sellised võimalused ei ole isikule tagatud olukorras, kus ta viibib nt kartseris või kasutatakse tema tarvis täiendavaid julgeolekuabinõusid, siis ei anna see alust väita, et vangla tegevus oleks õigusvastane sektsiooni 1-4 vabaaja veetmisega seonduvalt. Seega ei nähtu kohtule, et praegusel juhul oleks alust lugeda Tallinna Vangla tegevust vabaaja veetmise võimaluste loomisel õigusvastaseks.

Et kaebaja soovib oma vaba aega veeta muul viisil, kui vangla seda võimaldab, siis ei saa sellest järeldada vangla tegevuse õigusvastasust. Vangistusega kaasnevad paratamatud ebameeldivused ning üheks selliseks ebameeldivuseks saab pidada ka piiranguid vabaaja veetmisel.

8. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Tulenevalt sellest, et kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus menetlusabi taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

9. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjasta digitaalselt/ Ruth Prigoda