4-16-6518/40 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2016.a Pärnu

Väärteoasja number

4-16-6518

Kohtunik

Rubo Kikerpill

Kohtuistungi sekretär

Jaanika Lusti

Väärteoasi

G.G´e kaebus Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo

Lääne Sisekontrollitalituse sisekontrolli erisüüteomenetleja

Marika Liivi 23.08.2016.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas

nr 2100,15,000069.

Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kaebuse esitaja kaitsja

kohtuvälise menetleja ametnikuna

G.G (ik XXX; elukoht XXX)

Vandeadvokaat Ljudmilla Tamar

Politsei- ja Piirivalveameti Sisekontrollibüroo Lääne

sisekontrollitalituse politseileitnant Marika Liiv

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 5, § 119, § 190, § 193, KarS §

81 lg 3, kohus määras

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo Lääne Sisekontrollitalituse sisekontrolli

erisüüteomenetleja Marika Liivi poolt koostatud 23.08.2016.a. üldmenetluse otsuse väärteoasjas

nr 2100,15,000069 G.G´e karistamise kohta KarS § 218 lg 1 järgi ning lõpetada menetlus seoses

väärteo aegumistähtaja möödumisega.

Välja mõista Eesti Vabariigilt kaitsja tasu hüvitamiseks 540 eurot (koos käibemaksuga) G.G´e

kasuks.

Määruse ärakiri edastada G.G-le, tema kaitsjale ja Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo Lääne

Sisekontrollitalitusele.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatava

kohtumääruse tegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

G.G esitas 07.09.2016 Pärnu Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo Lääne

Sisekontrollitalituse sisekontrolli erisüüteomenetleja Marika Liivi 23.08.2016.a. üldmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2100,15,000069, millega G.G-le KarS § 218 lg 1 alusel määrati rahatrahv 150

trahviühikut, s.o 600 eurot.

21.11.2016 toimunud kohtuistungil avaldas kohtuvälise menetleja ametnik arvamust, et väärteoasi on

aegunud, mille peale taotles kaebuse esitaja kaitsja väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu menetluse

lõpetamist. Kohtuvälise menetluse esindaja aegumise kohaldamise osas vastuväiteid ei esitanud.

Pärnu Maakohtu seisukoht

KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse

1 (2)

jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Selgitada tuleb, et väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja

otsuses on märgitud väärteo toimepanemise ajaks 30.09.2014 – 29.10.2015. Kohtule esitatud kaebuses

on kaebuse esitaja leidnud, et ei saanud väärtegu toime panna peale 03.11.2014, so alates ajast, mil

Avo G.G ei olnud enam PPA administratsiooni logistikabüroos tööülesannete täitmise juures.

21.11.2016 kohtuistungil on kohtuväline menetleja selgitanud, et viimase süüteoepisoodi

toimepanemise aeg oli 30.10.2014. Väärteoprotokollis märgitud väärteo toimepanemise aega tuleb

seega muuta ning lugeda teo toimepanemise ajaks 30.09.2014-30.10.2014.

Väärteo toimepanemisest, s.o. ajavahemikust 30.09.2014-30.10.2014, möödus 2 aastat 30.10.2016.

Väärteoasjas puudub jõustunud otsus. Väärteo aegumine on kohtuliku arutamise absoluutne

menetluslik takistus.

Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 5 kohaselt alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui

väärteo aegumistähtaeg on möödunud.

Kohus leiab, et VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaselt tuleb lõpetada menetlus väärteoasjas G.G karistamise

kohta KarS § 218 lg 1 järgi Politsei- ja Piirivalveameti 23.08.2016 otsuse nr 2100,15,000069 alusel

KarS § 81 lg 3 sätestatud aegumistähtaja möödumise tõttu.

VTMS § 23 järgi väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud

alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega

tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

Kohus leiab, et kaebuse esitajal on õigus kaitsja tasu hüvitamisele. Kaitsja tasu mõistliku suuruse

tuvastamiseks võtab kohus aluseks Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-99-11, millega Riigikohus on andnud

juhiseid kaitsja tasu suuruse kindlakstegemiseks ning korrastanud varasemat kohtupraktikat.

Riigikohus leiab, et kaitsja tasu suuruse määramise kriteeriumiteks kogumis on teo eest maksimaalselt

ähvardav karistus ja väärteo keerukusest tulenev töömahukus (p 8), kaitsja ühe tööühiku hind (p 9) ja

turuhind (p 10) riigi õigusabi määramise kriteeriumid – toimingute ja kulude vajalikkus ning selleks

kulutatud aeg (p 9, 11), asja mahukus ja keerukus (p 11-12).

Kaitsjal on kulunud õigusabile kokku 7 tundi koos kohtuistungiga tunnihinnaga 100 eurot

(käibemaksuga 140 eurot) kogusummas 840 eurot (koos käibemaksuga). Kaitsja tunnihind vastab

turusituatsioonile. Samas on kaitsja esitanud tasu arvestuse just kohtuistungi osas suuremas ulatuses.

Tunnistajate ülekuulamist ja asja sisulist arutamist aegumise taotluse esitamise tõttu ei toimunud,

mistõttu jäi ka asja kohtuistung planeeritust lühemaks. Kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungi

toimumise aja (istungi pikkus 17 minutit) eest peab kohus kaitsja tasu põhjendatuks väiksemas

ulatuses, so summas 150 eurot.

Kohus peab seega põhjendatuks kaitsja tasu 4,5 tunni ulatuses (materjalidega tutvumine ja kaebuse

koostamine 3 tundi ning PPA vastusega tutvumine, istungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine

1,5 tundi, sellest ettevalmistamine 1 tund ja istungil osalemine 0,5 tundi) summas 450 eurot, koos

käibemaksuga 540 eurot. Kaitsja tasu tuleb kaebuse esitajale hüvitada riigi vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rubo Kikerpill

Kohtunik

2 (2)