2-16-12436/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-16-12436

Tsiviilasi

Swedbank AS kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei

6. augusti 2016 otsusele ja kohtutäituri tegevusele teabe

nõudmisel

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei,

kohtutäituri asendaja Vladimir Kutšmei

Vastustaja:

Swedbank

AS

(avaldaja)

(registrikood:

10060701);

Puudutatud isikud:

1. Eesti Inkasso OÜ (sissenõudja) (registrikood: 12438291),

seaduslik esindaja August Käära;

2. Merle Lõhmus (võlgnik) (isikukood: XXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir

Kutšmei määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

6. oktoobri 2016 määrus muutmata.

2. Jätta menetluskulud kohtutäitur Oksana Kutšmei

asendaja Vladimir Kutšmei kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

ärakirja

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. AS Swedbank (avaldaja) esitas 16. augustil 2016. a kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja

Vladimir Kutšmei (kohtutäituri) 8. augusti 2016. a otsuse ja tegevuse peale täiteasjas nr

084/2013/3216.

Kohtutäitur kohustas avaldajat teatama täiturile, milline on võlgniku kinnistule registriosa numbriga

XXX avaldaja kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõude esialge suurus ja millise summa võrra on

arestimisakti kättesaamise kuupäeva seisuga eelnimetatud nõue vähenenud. Avaldaja keeldus

nimetatud teavet väljastamast.

Kaebuse kohasel on kohtutäituri tegevus õigusvastane. Seadusandja on soovinud sätestada vaid

võimaluse küsida krediidiasutuselt teatud teenuse kasutamise fakti kohta. Täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 26 lg 3 on Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg 5 p 5 suhtes erisäte. Praegusel juhul ei

vaja kohtutäitur nõutud infot täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks, sest

kohtutäitur ei saa Asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 349 lg 2 tulenevat õigust teostada, selline õigus ei

ole arestitav ning seetõttu ei ole andmed vajalikud. Hüpoteegiga tagatud nõude esialgne suurus ning

nõude vähenemise suurus ei anna ülevaadet hüpoteegi vähendamise ulatusest ja seetõttu ei saa olla

see vajalik info täitemenetluses. Kõrvalnõuded võivad ajas suureneda, mistõttu konkreetse ajahetke

kohta käiv info ei anna lõplikku teavet nõuete võimalikust suurusest ja vastavas ulatuses hüpoteegi

vähendamise võimalusest. Kohtutäitur peaks eelistama andmete küsimist võlgnikult (TMS § 26

lg 1). Pangasaladust saab väljastada vaid muu olulise kaaluga huvi prevaleerimisel, mis muuhulgas

peab olema seaduses sätestatud. Praeguses situatsioonis selline kaalukas huvi puudub ja info

väljastamise eesmärk ei ole saavutatav. Kaebuse esitaja palus kohtul tuvastada kohtutäituri tegevuse

õigusvastasus teabe küsimisel, tühistada 14. juuli 2016. a teabenõue ning sunniraha määramise

hoiatus, tühistada kohtutäituri 8. augusti 2016. a otsus ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. TMS § 26 lg 3 tõlgendus on põhjendamatu ja praktikaga

vastuolus. Ebaõige on seisukoht, et TMS § 26 lg 3 täpsustab KAS § 88 lg 5 p-i 5. TMS §-st 8

tulenevalt on kohtutäitur kohustatud koguma täitemenetluseks vajalikku teavet, mille ulatuse

määramine on kohtutäituri pädevuses. Sõltuvalt konkreetsest olukorrast võib kohtutäitur vajada

andmeid laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tingimuste kohta, andmeid laenusaaja isiku

kohta või ka andmeid laenu jäägi kohta. Kohtutäitur on seisukohal, et AÕS §-st 349 lg 2 tulenev

hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikust võlgniku õigus on arestitav vähemalt juhul, kui

üheaegselt pööratakse sissenõuet võlgnikule kuuluvale hüpoteegiga koormatud kinnisasjale.

Võlgnikule kuuluva korteri turuväärtust arvestades ei pruugi sellele sissenõude pööramine

õnnestuda. Võlgniku vara hindamisel TMS § 74 lg 5 järgi peab kohtutäitur vara arestimise hinna

määramisel arvestama asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist, st

võlgnikule kuuluva korteri arestimise hinnaks on korteri turuväärtus miinus korteriomandit

koormava hüpoteegi summa. Arvestades kaebuse esitaja kasuks hüpoteegi seadmisest möödunud

aega (6 aastat), on tõenäoline, et hüpoteegiga tagatud nõue on märkimisväärselt vähenenud ja

hüpoteegi suurus ei vasta hüpoteegiga tagatud nõude suurusele, seega hüpoteegipidaja õigustatud

huvide kaitseks piisaks ka väiksemast hüpoteegist. Kohtutäitur ei pea põhjendatuks olukorda, kus

hüpoteegipidaja sisuliselt „hoiab kinni“ võlgniku vara olukorras, kus hüpoteegiga tagatud nõuet ei

eksisteeri või on tagatud nõude jääk hüpoteegi summast kordades väiksem. Ebavajalikult suur

hüpoteek takistab võlgniku teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist. Juhul kui sellises olukorras

õnnestub võlgniku vara müüa hinnaga korteri turuväärtus miinus korteriomandit koormava

hüpoteegi summa, siis rikub selline müük võlgniku õigusi ja viib vara ostnud isiku põhjendamatule

rikastumisele võlgniku arvel.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus rahuldas 6. oktoobri 2016. a määrusega avaldaja kaebuse ja tunnistas

õigusvastaseks kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei tegevuse täiteasjas

084/2013/3216 avaldajalt teabe küsimisel hüpoteegiga tagatud nõude kohta. Maakohus tühistas

kohtutäituri 14. juuli 2016. a teabenõude ja sunniraha määramise hoiatuse ning 8. augusti 2016. a

otsuse. Maakohus jättis menetluskulud kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei

kanda ja mõistis välja kohtutäitur Oksana Kutšmei asendajalt Vladimir Kutšmeilt Swedbank AS-i

kasuks riigilõivu katteks 15 eurot.

Kohtutäitur soovis laenuandjast avaldajalt, Swedbank AS-lt andmeid võlgnikule antud hüpoteegiga

tagatud nõude esialgse suuruse ja nõude jäägi kohta. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei ole

kohtutäituri poolt nõutav informatsioon KAS §-s 88 lg 5 p 5 sätestatud info, st ei ole kohtutäiturile

vajalik Täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks. Hüpoteegi vähendamise nõuet

saab AÕS § 349 lg 2 alusel esitada ainult koormatud kinnisasja igakordne omanik, mitte

hüpoteegipidaja ega kohtutäitur. Kuivõrd kohtutäitur ega hüpoteegipidaja ei saa nõuda hüpoteegi

vähendamist või selle kustutamist, siis ei ole täitemenetluses vajalik teave selle kohta, kui suur on

hüpoteegiga tagatud kohustus konkreetsel ajamomendil.

Kohus nõustus kaebuse esitajaga, et KAS § 88 lg 5 p 5 on erinorm kohtutäiturile väljastatava

informatsiooni mahu kohta. Krediidiasutus võib osutada mitmesuguseid teenuseid, ka selliseid, mida

seadusandja ei pruugi ette näha või ei pea vajalikuks seadusesättesse välja kirjutada. Selles mõttes

on TMS § 26 lg 3 kohtu hinnangul üldnorm: kohtutäituril on õigus saada teavet krediidiasutustest

võlgniku kontode, hoiuste ja muude krediidiasutuse poolt võlgnikule pakutavate teenuste kasutamise

kohta. Väljastatava teabe ulatust reguleerib KAS § 88 lg 5 p 5: väljastatav teave peab olema

kohtutäiturile vajalik täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks.

Maakohus leidis, et võlgnikule kuuluva korteri arestimise hinnaks on korteri turuväärtus miinus

korteriomandit koormava hüpoteegi summa. Isegi kui asuda seisukohale, et korteriomandi

arestimishinna määramisel on kohtutäituril vaja teada hüpoteegiga tagatud rahalise kohustuse

konkreetset suurust teatud ajamomendil, ei anna see teavet hüpoteegiga tagatud lisanduvate nõuete

kohta (viivis, lepingu muutmise tasu jms) ning arvesse tuleb siiski võtta hüpoteegisumma.

Vaatamata kaebuse esitaja korduvatele viidetele kohtueelses menetluses, ei ole kohtutäitur

põhjendanud, miks ei ole täituril võimalik saada teavet võlgnikult, kellel on TMS § 26 lg 1 kohaselt

kohustus anda täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajalik

dokument või muu ese ette näidata. TMS § 60 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama

kohtutäituri nõudel oma vara, sealhulgas ka kohustuste nimekirja.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud kohtutäituri

kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kohtutäitur esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus täies ulatuses ja teha tühistatud osas uus lahend, millega jätta rahuldamata avaldaja kaebus.

Kohtutäitur palub jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus avaldaja kanda ja mõista avaldajalt

kohtutäituri kasuks välja määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot.

Määruskaebuse kohaselt tuleb avaldajal TMS § 26 lg 3 alusel kohtutäituri nõudel väljastada andmed

võlgniku poolt krediidiasutustelt raha laenamise teenuse kasutamise kohta, sh laenu esialgse suuruse

ja laenujäägi kohta. Ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt KAS § 88 lg 5 p 5 on TMS

§ 26 lg 3 suhtes erinormiks kohtutäiturile väljastatava informatsiooni mahu kohta. Krediidiasutusel

puudub õigus asuda sisuliselt hindama, milline teave on kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus

sätestatud ülesannete täitmiseks vajalik. Vastupidine seisukoht annaks krediidiasutusele võimaluse

mõjutada täitemenetluse käiku ja sekkuda täitemenetluse läbiviimise protsessi.

Alusetu on maakohtu seisukoht, mille kohaselt peaks kohtutäitur nõudma vaidlusalust informatsiooni

võlgnikult endalt. TMS § 26 ei sea teabe andmiseks kohustatud isikuid järjekorda. Kohtutäitur lähtub

sellest, et sissenõudja nõue rahuldada kõige kiiremal viisil. Teabe nõudmisel pöördub kohtutäitur

isiku poole, kellelt informatsiooni saamine on üldjuhul kiirem ja saadav informatsioon on täpsem.

Välistatud ei ole võlgniku huvi kinnisasjal võimalikult suure hüpoteegi hoidmine, et takistada teiste

võlausaldajate nõuete rahuldamist. Nõutud informatsioon on vajalik selleks, et sissenõudja saaks

täitemenetluses hinnata, kas hüpoteegi osalise kustutamise nõude esitamine on perspektiivikas.

Pangasaladuse kaitse ei saa prevaleerida võlgniku võlausaldajate õiguste ees. Sissenõudjal on

põhiseaduslik õigus saada oma riiklikust tunnustatud täitedokumendist tulenev nõue rahuldatud

efektiivselt.

Kohtutäituri hinnangul AÕS § 349 lg-st 2 tulenev hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikust

võlgniku õigus on arestitav vähemalt juhul, kui üheaegselt pööratakse sissenõuet võlgnikule

kuuluvale hüpoteegiga koormatud kinnisasjale. Sellisel juhul on tegemist varalise õigusega TMS §

110 jj tähenduses. AÕS § 349 lg-st 2 tulenev nõudeõigus kuulub küll kinnisasja igakordsele

omanikule ja seega ei ole eraldiseisva nõudeõigusena võõrandatav. Samas lubab TMS pöörata

sissenõude ka võõrandamatule õigusele (TMS § 127). Analoogiat rakendades on võimalik lähtuda

Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-104-15 , mille p 14 kohaselt on kohtutäituril võimalik TMS

§ 111 alusel arestida võlgnikust kaaspärija nõue teiste kaaspärijate vastu pärandvara jagamiseks.

Kohtutäituri hinnangul on AÕS § 349 lg-st 2 tuleneva nõudeõiguse teostamist võimalik anda üle

sissenõudjale, kelle kasuks on kohtutäitur alustanud kinnisasjale sissenõude pööramist. Sellise

võimaluse annab TMS § 111 alusel arestimise korral TMS § 118 lg-st 1 sätestatud sissenõudja õigus.

AÕS § 349 lg-st 2 tuleneva nõudeõiguse teostamise tulemusena on sissenõudjal võimalik saavutada

olukord, kus kinnisasja koormav hüpoteek teatud ulatuses kustutatakse. Seeläbi avaneb sissenõudjal

võimalus saada oma nõue suuremas ulatuses kinnisasja müügist rahuldatuks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Avaldaja palus jätta kõik

menetluskulud kohtutäituri kanda.

TMS § 26 lg 3 ei võimalda küsida krediidilepingute esialgseid ja hilisemaid laenujääke või tasutud

summasid. Sätte eesmärk on pakkuda kohtutäiturile võimalust pöörata võlgniku varale sissenõue ja

saada teada, kas võlgnik kasutab mingit pangateenust, mis võimaldab võlgnikul hoida

krediidiasutuses talle kuuluvat positiivset vara. TMS § 26 lg 3 alla ei kuulu info, mis seondub krediidi

andmisega.

Krediidiasutus ei saa pangasaladusega käia ümber hoolimatult, st krediidiasutus peab igal juhul

hindama väljastatavate andmete õiguslikku alust. KAS § 88 lg 6 sätestab selgelt andmed, mida täitur

peab krediidiasutusele esitatavas järelepärimises esitama. Nendes andmetes peab sisalduma andmete

kasutamise eesmärk, nende ammendav loetelu või kirjeldus ning järelepärimise esitamise õiguslik

alus. Seega ei saa väita, et kohtutäitur ei pea põhjendama ega tõendama täitetoimingu vajalikkust.

AÕS § 349 lg-st 2 tulenev nõudeõigus ei ole varaline õigus TMS § 110 jj tähenduses. Täituri poolt

viidatud lahendis märkis Riigikohus, et kaaspärijale kuuluva mõttelise osa puhul on tegemist varalise

õigusega. See on mõistetav, sest mõttelise osa realiseerimisel tekib vara. Hüpoteegi kustutamisel või

vähendamisel vara ei teki.

KAS § 88 lg 7 sätestab, et isikud, kellele on avaldatud pangasaladus, võivad seda kasutada ainult

õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ja järelepärimises nimetatud eesmärgil ning neile

laieneb pangasaladuse tähtajatu hoidmise kohustus. Sätestatud põhimõte piirab kohtutäituri võimalusi

saadud andmeid kasutada. Olukorras, kus nõutud andmed ei ole vajalikud kohtutäiturile, vaid

sissenõudjale, ei ole pangasaladuse väljastamine õigustatud. Sissenõudja ei ole andmete töötlemiseks

õigustatud isik. Isegi kui andmed oleks võimalik esitada täiturile, siis ei saa neid edastada

sissenõudjale ja hagi esitamiseks kasutada. Seejuures ei ole andmed täiturile endale vajalikud, sest

täitur ei saa oma õiguslikust positsioonist tulenevalt nõuda hüpoteegi kustutamist või

hüpoteegisumma vähendamist.

Täituri poolt küsitavatest andmetest ei ole võimalik teha järeldusi hüpoteegisumma vähendamise

ulatusest. Hüpoteek on mitteaktsessoorne, mistõttu ei oma hüpoteegiga tagatava nõude algne suurus

tähtsust. Sellele viitab ka TMS § 144 alusel kinnisasja arestimise korraldus, kus seadusandja on hinna

määramisel viidanud kinnistusraamatu seisule, mitte nõude hetkejäägile.

Hüpoteegi esialgsest seadmisest möödunud aeg ega laenu esialgne jääk ei saa anda mingil moel

arusaama hüpoteegiga tagatud nõude suuruse kohta. Hüpoteegiga on võimalik tagada uusi (sh

tulevikus tekkivaid) ja ka kolmandate isikute kohustusi.

Käesoleval juhul ei ole täitur võlgnikult vaidlusaluseid andmeid küsinud. Rakendades analoogiat

Maksukorralduse seaduse § 61 lg 2 alusel, tuleb andmete saamiseks esmalt võlgniku poole pöörduda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 6. oktoobri

2016. a määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1).

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult rahuldanud avaldaja kaebuse ja tühistanud

kohtutäituri 14. juuli 2016. a teabenõude ja sunniraha määramise hoiatuse ning 8. augusti 2016. a

otsuse.

Võlgniku suhtes on sissenõudja Eesti Inkasso OÜ avalduse ja Pärnu Maakohtu 17. septembri 2013

kohtumääruse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 084/2013/3216 (tl 23).

TMS § 26 lg 2 järgi on kohtutäituril õigus pöörduda täitemenetluseks vajaliku suulise ja kirjaliku

teabe saamiseks kolmanda isiku poole, sealhulgas nõuda andmeid võlgniku elu- või asukoha ning

kontaktandmete kohta, kui on alust arvata, et kolmas isik sellist infot omab. Kohtutäituril on õigus

nõuda täitemenetluseks vajalikke andmeid võlgniku tasunõude ja muude hüvede kohta võlgniku

tööandjalt ja teistelt võlgniku suhtes kohustatud isikutelt. Kolmas isik on kohustatud andmeid

esitama, välja arvatud juhul, kui tal on seaduse alusel õigus andmete esitamisest keelduda. Sama

paragrahvi kolmanda lõike järgi võib kohtutäitur krediidiasutustelt nõuda andmeid võlgniku kontode,

hoiuste ja muude krediidiasutuse poolt võlgnikule pakutavate teenuste kasutamise kohta ning Eesti

väärtpaberite keskregistri pidajalt andmeid võlgniku väärtpaberikontode kohta.

Antud asjas soovis kohtutäitur avaldajalt andmeid võlgnikule antud hüpoteegiga tagatud nõude

esialgse suuruse ja nõude jäägi kohta. KAS § 88 lg 1 järgi käsitatakse pangasaladusena kõiki andmeid

ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta.

Kohtutäituri nõutud andmed on pangasaladus KAS § 88 lg 1 tähenduses. KAS § 88 lg 5 p 5 järgi peab

krediidiasutus avaldama kirjalikus või elektroonilises vormis esitatud järelepärimise vastusena

pangasaladuse kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks.

Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et krediidiasutusel puudub õigus asuda

sisuliselt hindama kohtutäiturile edastatava teabe vajalikkust. Krediidiasutusel on kohustus hinnata

tema poolt väljastatava pangasaladuse päringu sisu. Pangasaladuse õigusliku aluseta avaldamisest

võib pangale tuleneda tsiviilvastutus panga ja kliendi vahelisest lepingusuhtest, mida võidakse

kvalifitseerida kui oluliste lepingutingimuste rikkumist kohustatud isiku poolt.

KAS § 88 lg 6 p 3 alusel peab krediidiasutusele esitatud järelepärimises märkima taotletavate andmete

kasutamise eesmärgi ja ammendava loetelu või kirjelduse. Seega peab kohtutäitur põhistama oma

päringuvajaduse. KAS § 88 lg 7 kohaselt peavad isikud, kellele on avaldatud pangasaladus, kasutama

seda õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ja järelepärimises nimetatud eesmärgil.

Kohtutäitur on määruskaebuses põhjendanud teabevajadust sellega, et sissenõudja saaks

täitemenetluses hinnata, kas hüpoteegi osalise kustutamise nõude esitamine oleks perspektiivikas.

Ringkonnakohus leiab, et kohtutäitur on esitanud nõude ilma õigusliku aluseta.

TMS § 158 lg 1 järgi jäävad kinnisasja täitemenetluses müügi korral püsima sissenõudja nõude või

selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust

nähtuvad õigused. Hüpoteegi kustutamise nõudeõigus tuleneb AÕS § 349 lg-st 2, mille kohaselt

hüpoteegiga tagatud nõude osalisel rahuldamisel võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda

rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist või hüpoteegi

kustutamist. Asjaõiguslik nõue kuulub ainult kinnisasja igakordsele omanikule igakordse

hüpoteegipidaja vastu. Kohtutäituri viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-81-12 ei ole

asjakohane, sest nimetatud menetluses oli kinnisasja omaniku nõue hüpoteegipidaja vastu.

AÕS § 349 lg-s 2 toodud nõude puhul ei ole tegemist varalise nõudega TMS 7. peatüki tähenduses,

mistõttu ei saa kohtutäitur TMS § 111 alusel seda arestida. Nõuet ei saa loovutada lahus

kinnisomandist. Seega puudub kohtutäituril AÕS § 349 lg-st 2 tulenev õigus nõuda koormatud

kinnisasja hüpoteegi kustutamist rahuldatud nõude ulatuses.

Avaldaja on õigesti märkinud, et AÕS § 349 lg-t 2 puudutava info põhjal ei ole võimalik teha järeldusi

hüpoteegisumma vähendamise ulatuse kohta. Hüpoteek ei eelda AÕS § 325 lg 4 järgi tagatava nõude

olemasolu ehk hüpoteek on tagatava nõude suhtes mitteaktsessoorne. Sellele osundab ka TMS § 144

lg 1, mille kohaselt kohtutäitur arvestab kinnisasja hindamisel kinnistusraamatusse enne keelumärke

kandmist kantud õigusi vastavalt kinnistusraamatu sisule. Laenujääk fikseerib kindla ajahetke (päeva)

võlgnevust, mis võib edaspidi nii väheneda kui ka suureneda. Seetõttu ei ole võimalik laenujääki

puudutava informatsiooni alusel anda hinnangut kinnisasja väärtusele informatsiooni avaldamisele

järgneval perioodil.

Ringkonnakohus leiab, et kohtutäiturile ei ole üle läinud ka võlgniku õigus nõuda võlausaldajalt

võlaarvestust. Võlausaldaja peab juhul, kui ta nõuab võlgnikult kohustuse täitmist, esitama võlgniku

nõudel võlaarvestuse, mh kõrvalnõuete osas ja näitama detailselt, millisel alusel ja ulatuses ta

kõrvalnõudeid arvestab (vt nt sissenõudja suhtes Riigikohtu 2. aprilli 2014. a. otsus tsiviilasjas 3-2-

1-190-13, p 17). Tegemist on aga võlgniku õigusega nõuda võlausaldajalt menetluses selgitust nõude

suuruse suhtes. Praegusel juhul ei ole avaldaja võlgniku vastu nõuet esitanud.

Eeltoodust lähtudes puudub kohtutäituril võimalus täita KAS § 88 lg-st 7 tulenev kohustus kasutada

avaldatavat pangasaladust õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ja järelepärimises nimetatud

eesmärgil. Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 6. oktoobri

2016. a määruse muutmata.

Võlgnikul on TMS § 26 lg 1 kohaselt kohustus anda täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku

teavet ning täitemenetluseks vajalik dokument või muu ese ette näidata. TMS § 60 lg 1 kohaselt on

võlgnik kohustatud esitama kohtutäituri nõudel oma vara, sealhulgas ka kohustuste nimekirja.

9. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kohtutäitur Oksana

Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke