2-16-13740/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-13740

Tsiviilasi

Jaan Jürgensoni kaebus kohtutäitur Aive Kolsari tegevuse

peale täiteasjas nr 170/2009/3605

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. septembri 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaan Jürgensoni määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(avaldaja):

Jaan

Jürgenson

(isikukood: XXX)

Puudutatud isik: kohtutäitur Aive Kolsar

RESOLUTSIOON

1. Jätta Jaan Jürgensoni avaldus kohtutäituri otsuse peale

kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Jätta Jaan Jürgensoni määruskaebus Tartu Maakohtu

20. septembri 2016 määruse peale rahuldamata ning Tartu

Maakohtu 20. septembri 2016 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud Jaan Jürgensoni kanda. Menetlusosalistele

hüvitatavad kulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Jaan Jürgenson (avaldaja) esitas 12. septembril 2016 kaebuse kohtutäitur Aive Kolsari

6. jaanuari 2016 otsuse peale täiteasjas nr 170/2009/3605, millega kohtutäitur jättis avaldaja

kaebuse rahuldamata. Avaldaja soovis kohtutäiturile esitatud kaebuses osalist kohtutäituri tasu

tagastamist täiteasjas nr 170/2009/3605.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus keeldus 20. septembri 2016 määrusega kohtutäitur Aive Kolsari tegevuse

peale esitatud kaebuse täiteasjas nr 170/2009/3605 menetlusse võtmisest.

Avaldaja on kinnitanud, et sai vastava kohtutäituri otsuse kätte 8. jaanuaril 2016 (tl 26).

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-te 1 ja 5 kohaselt võib täitemenetluse osaline

kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest

keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse

esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Kohtutäitur teeb kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle

menetlusosalistele kätte.

Vastavalt TMS § 218 lg 1 võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale

esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle

tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 66 kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal

tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses

sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle

menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud

juhul.

TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt loetakse kaebus kohtutäituri otsuse peale hagita asjaks. TsMS

§ 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p-st 2 ei võta kohus

(hagi)avaldust menetlusse, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Täitemenetluse seadustik näeb kohtutäituri otsuse peale kohtule kaebuse esitamiseks ette

tähtaja kümme päeva arvates kohtutäituri otsuse kättesaamisest. Avaldaja on kohtutäituri

6. jaanuari 2016 otsuse kätte saanud 8. jaanuaril 2016, selle peale kohtusse kaebuse esitanud

aga alles 12. septembril 2016, ehk rohkem kui üheksa kuud hiljem. Avaldaja ei ole põhjendanud

kaebuse mittetähtaegset esitamist ega taotlenud tähtaja ennistamist. Kuna kaebus on kohtusse

esitatud seaduses sätestatud tähtaega järgimata, ei ole avaldajal võimalik kaebusega taotletavat

eesmärki saavutada ja avaldaja kaebus tuleb jätta menetlusse võtmata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus ning teha uus määrus, millega rahuldada kaebus. Alternatiivselt palub avaldaja saata

tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Avaldaja palub menetluskulud jätta kohtutäituri

kanda.

Määruskaebuse kohaselt sai avaldaja sügisel 2015 pangale tehtud päringu vastusest, et avaldaja

suhtes oli algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 170/2009/3605. Täitemenetlusest teadasaamise

hetkeks oli täitemenetlus juba lõpetatud. Nimetatud täiteasjas ei olnud kohtutäituril kehtivat

täitedokumenti ning täitur ei ole avaldajale saatnud täitmisteadet ega muid dokumente. Seega

ei olnud avaldajal võimalust kohtutäituri tasu otsust ka vaidlustada. Kohtutäituril puudus õigus

võtta rohkem, kui 50% tasust isegi juhul, kui ta oleks dokumente avaldajale kätte toimetanud.

Avaldaja

esitas

23. novembril

2015

avalduse

kohtule

täitemenetluse

täiteasjas

nr 170/2009/3605 tühisuse tuvastamiseks. Maakohus keeldus 1. detsembri 2015 määrusega

tsiviilasjas nr 2-15-17608 avalduse menetlusse võtmisest.

Avaldaja esitas 11. detsembril 2015 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Täitur jättis kaebuse

rahuldamata 8. jaanuari 2016 otsusega. Avaldaja tegi avalduse kriminaalmenetluse

algatamiseks, kuid kriminaalmenetlust ei alustatud. Avaldajale soovitati pöörduda riigi

vastutuse seaduse alusel kohtusse, mida avaldaja ka tegi. Avaldaja sai 21. septembril 2016

määruse tsiviilasjas nr 2-16-17340, millega maakohus keeldus asja menetlusse võtmisest.

Täiteasjas nr 170/2009/3605 ei ole selgust, millise dokumendi alusel on täitemenetlus algatatud.

Avaldajale ei ole saadetud täitemenetluse lõpetamise otsust. Täitemenetluse lõpetamise otsusel

puudub loetav pitser, millega on kohtutäitur rikkunud ka riigivapi seaduse §-i 20.

Avaldaja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Kohtutäitur ei ole määruskaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja avaldus tähtaja ennistamiseks ning määruskaebus tuleb

jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg 1 sätestab, et juhul kui menetlusosaline lasi

mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse

alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja

möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse

tagajärje.

Menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda TsMS § 422 lg-s 1

sätestatust. Viidatud säte ei kehtesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu. Mõjuv põhjus

tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus.

Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa

(Riigikohtu 23. mai 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07; 24. jaanuari 2007 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06).

Asja materjalidest nähtuvalt sai avaldaja kohtutäituri otsuse kätte 8. jaanuaril 2016 (tl 26).

kohtutäituri otsuse kättesaamist 8. jaanuaril 2016 kinnitab avaldaja ka oma määruskaebuses

(tl 42). Kohtutäituri otsuses on kaebuse esitamise korda selgitatud ning on märgitud, et kaebuse

esitamise tähtaeg hakkab kulgema otsuse kättesaamisest. Asjaolu, et avaldaja esitas avalduse

kriminaalmenetluse algatamiseks, ei ole tähtaja ennistamise aluseks. Kui avaldajal puuduvad

juriidilised teadmised, on tal võimalik pöörduda õigusabi saamiseks esindaja poole või taotleda

riigi õigusabi. Avaldaja ei ole seda teinud.

8. Maakohus on põhjendatult keeldunud avaldaja avalduse menetlusse võtmisest.

Avaldaja soovib saada tagasi täiteasjas nr 170/2008/3605 pool kohtutäituri põhitasust. Vaidlust

ei ole, et täitemenetlus nimetatud täiteasjas on lõpetatud 26. jaanuaril 2010 (tl 17). Isegi kui

avaldaja sai kohtutäituri väidetavast õigusvastasest tegevusest, s.o raha arestimisest ning

äravõtmist, teada alles sügisel 2015, siis tuli avaldajal TMS § 217 lg-st 1 tulenevalt esitada

kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse

esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse 8. jaanuari 2016 otsusega (tl 3, 32 (otsuse kuupäev

6. jaanuar, kuid allkirjastatud 8. jaanuaril)) läbivaatamata põhjusel, et avaldaja sai kohtutäituri

tasu sissenõudmisest teada hiljemalt 18. novembril 2009. TMS § 218 lg 1 kohaselt tuleb

kohtutäituri otsuse peale esitada kaebus maakohtule 10 päeva jooksul alates kohtutäituri otsuse

kättetoimetamisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja

kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati

kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega hakkas avaldaja jaoks

kaebuse esitamise 10-päevane tähtaeg kulgema alates temale kohtutäituri otsuse

kättetoimetamisele järgnevast päevast, s.o alates 9. jaanuarist 2016. TsÜS § 135 lg 2 järgi lõpeb

tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud

päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Seega

saabus avaldaja jaoks kaebuse esitamise viimane päev 18. jaanuaril 2016. Avaldaja esitas

kohtutäituri 8. jaanuari 2016 otsuse peale kaebuse maakohtule alles 12. septembril 2016, s.o

rohkem, kui 8 kuud pärast otsusest teadasaamisest.

Sellest tulenevalt on maakohus põhjendatult keeldunud TsMS § 475 lg 1 p 15, § 477 lg 1 ja §

371 lg 2 p 2 (maakohtu määruses on ekslikult märgitud § 371 lg 1 p 2) alusel avaldaja kaebuse

menetlusse võtmisest. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga, s.o selle möödalaskmisel õigus

lõpeb.

9. Määruskaebuses märgib avaldaja, et 12. septembri 2016 kaebuse puhul on tegemist

avaldusega kohtutäituri vastu riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel.

Kuigi avaldaja viitab 12. septembri 2016 kaebuses RVastS normidele, ei saa ringkonnakohtu

hinnangul käsitleda seda kaebusena kohtutäituri vastu kahju hüvitamiseks RVastS § 17 lg 1

alusel. Kaebus kahju hüvitamiseks kohtutäituri vastu tuleb esitada halduskohtule (RVastS § 17

lg 1) 3 aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada

sai või pidi teada saama (RVastS § 17 lg 3). Tsiviilasja materjalist nähtuvalt sai avaldaja

täitemenetluse algatamisest teada juba 9. septembril 2009 (tl 16), avaldaja on täituriga ühendust

võtnud juba 18. novembril 2009, teatades trahvi tasumisest (tl 11) ning on taotlenud

vaidlusaluses täiteasjas pensionist kinnipidamiste teostamise lõpetamist 27. novembril 2009

(tl 20). Isegi kui lugeda õigeks avaldaja väidet, et ta ei teadnud 2009. aastal kohtutäituri tasu

suurusest ega arestimisest, pidi ta sellest teada saama hiljemalt täitemenetluse lõpetamise

hetkeks jaanuaris 2010. Täitemenetlus on lõpetatud nõude rahuldamisega (tl 17), seega on

täitemenetluse lõpetamise hetkeks rahuldatud ka täituri tasu nõuded. Eluliselt usutav ei ole

määruskaebuses esitatud väide, et avaldaja sai tema suhtes toimunud täitemenetlusest teada

alles ligi 6 aastat pärast täitemenetluse lõpetamist ning seda panga kaudu.

Eespoolöeldust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et isegi kui avaldaja kaebust tuleks käsitleda

kaebusena kahju hüvitamiseks riigivastutuse seaduse alusel, ei olnud maakohus pädev seda

lahendama ning see oli esitatud hilinemisega, s.o rohkem, kui 3 aasta jooksul pärast kahjust ja

selle põhjustanud isikust teada saamisest.

10. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb määruskaebuse lahendamisega seotud

menetluskulud jätta avaldaja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kohtutäitur ei ole määruskaebusele

vastuse esitanud, seega ei ole täituril kulusid tekkinud. Kohtutäituri poolt kantavad

õigusabikulusid ka TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata. Sellest tulenevalt menetlusosalistele

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke