1-16-8921/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016 Kriminaalasja number 1-16-8921 Kohtukoosseis kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu 1. novembri 2016 otsus Kriminaalasi Renee Miku süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses apellant Süüdistatav Renee Mikk (ik. 38507195217) Prokurör Marek Soomaa

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Renee Miku apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule. Määruskaebuse saab esitada Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus tegi 1. novembril 2016 kokkuleppemenetluses otsuse, millega mõisteti Renee Mikk süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning teda karistati 2-aastase vangistusega. KarS § 74 lg 1 alusel määras kohus, et mõistetud karistusest peab R. Mikk ära kandma 3 kuud ja 1 päeva vangistust. 1 aasta 8 kuu ja 29 päeva ulatuses jättis kohus R. Miku vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et R. Mikk ei pane 3-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid, ei tarvita narkootilisi ega psühhtroopseid aineid ega suhtle talle teadaolevalt narkootilisi aineid omavate ja tarvitavate isikutega või narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). Renee Mikult mõisteti riigituludesse välja sundraha 1075 eurot, kaitsjatasu 120 eurot ja ekspertiisikulu 252eurot. Kohtuotsuse kohaselt peab R. Mikk tasuma sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiiskulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igas kuus vähemalt 120,58 eurot. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti Renee Mikult sularaha 185 eurot.

2. Renee Mikk esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, kes taotleb sisuliselt talt välja mõistetud menetluskulude vähendamist. Taotlust põhjendab R. Mikk sellega, et talt võeti ära 180 eurot. Seda raha ei ole talle tagastatud, kuigi ta ei müünud narkootikume, vaid need olid tal enda jaoks. Sellest tulenevalt leiab R. Mikk, et talt ära võetud sularaha võrra tuleks talt välja mõistetavaid menetluskulusid vähendada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3.1 Harju Maakohus tegi otsuse kokkuleppemenetluses. Kokkuleppemenetluses on kohus KrMS § 248 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel seotud prokuröri, süüdistatava ja kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppega. Vastavalt KrMS § 245 lg 1 p-dele 10 ja 12 tuleb kokkuleppes märkida nii konfiskeerimisele kuuluv vara kui süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seega on ka nende puhul kohus seotud kokkuleppes märgituga. Kokkuleppes, mille R. Mikk on allkirjastanud, on ette nähtud nii talt ära võetud sularaha konfiskeerimine, kui ka see, millised menetluskulud R. Mikk peab tasuma.

3.2 Kuna kohus on kokkuleppemenetluses seotud kokkuleppes märgituga, on kokkuleppemenetluses tehtud otsus apellatsiooni korras vaidlustatav ainult seaduses sätestatud küsimustes. Vastavalt KrMS 318 lg 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõikele 1 vastava menetlusõiguse rikkumisega. Süüdistatav ja tema kaitsja võivad apellatsiooni esitada lisaks juhul, kui:

a) kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu,

b) see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või

c) kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Muudel alustel kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu otsust vaidlustada ei saa. Apellatsioonis esitatud väited ei vasta ühelegi ülaltoodud alusele. Apellatsioonis ei ole esitatud väiteid selle kohta, et konfiskeerimise või menetluskulude väljamõistmise osas oleks kokkuleppe sõlmimisel või kriminaalasja arutamisel maakohtus rikutud menetlusõigust.

4. Lisaks eelnevale on apellatsioon esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Vastavalt KrMS § 319 lg-le 3 võib vahistatud süüdistatav esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Toimikus oleva väljastusteate kohaselt on R. Mikk saanud kohtuotsuse kätte 1. novembril 2016. Seega oli apellatsiooni esitamise tähtaeg 16. november 2016. R. Mikk on esitanud apellatsiooni alles

28. novembril 2016. Apellatsioonis ei ole esitatud põhjendusi selle kohta, miks ei olnud apellatsiooni võimalik varem esitada.

5. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 326 lg 2 p-dele 1 ja 3 jätab ringkonnakohus apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkirjastanud digitaalselt/ Sten Lind