3-14-52479/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.12.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52479

Haldusasi

EM ja AL kaebus Vabariigi Valitsuse 12.09.2014

määruse nr 147 „Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala

kaitse-eeskiri“

tühistamiseks

osas,

millega

kehtestatakse

sihtkaitsevöönd

Vissi-Jaani

maaüksusele (katastritunnusega 87202:002:0051)

Menetlusosalised

Kaebajad – EM ja AL, esindaja vandeadvokaat Tarmo

Pilv

Vastustaja

–

Vabariigi

Valitsus

(Keskkonna-

ministeeriumi kaudu), esindaja Helen Holtsman

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.02.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

EM ja AL apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta õiguskantsleri 07.09.2016 ettepanek nr 6-1/150922/1603597 haldusasja

nr 3-14-52479 materjalide juurde võtmata ning tagastada EM-le ja AL-le.

2. Jätta EM ja AL apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.02.2016

otsus haldusasjas nr 3-14-52479 muutmata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.01.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-14-52479

2(8)

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. EM ja AL on Põlva maakonnas Vastse-Kuuste vallas Kiidjärve külas asuva Vissi-Jaani

maaüksuse (katastritunnusega 87202:002:0051) kaasomanikud (tl 18). Vissi-Jaani maaüksus

asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala piirkonnas ning sellel kasvab 16,5 ha ulatuses mets.

Vabariigi Valitsuse 17.07.2001 määrusega nr 247 kinnitatud Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala

kaitse-eeskirja (kehtetu alates 26.09.2014) kohaselt asus 16,1 ha Vissi-Jaani maaüksusest Ahja

jõe ürgoru maastikukaitseala piiranguvööndis.

Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala asub Ahja loodusalal (EE0080217), mis esitati Vabariigi

Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615 Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja. Vabariigi

Valitsuse korralduse nr 615 lisa 1 p 2 alap 8 järgi kuulub Ahja loodusala Euroopa Liidu

Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku

kaitse kohta (loodusdirektiiv) I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud loodusalade nimekirja. Ahja loodusalal paikneb mh loodusdirektiivi I lisas nimetatud

kaitstav elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*). Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri

kinnitati Euroopa Komisjoni 12.12.2008 otsusega.

2. Keskkonnaamet algatas Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala uue kaitse-eeskirja eelnõu,

millega sooviti muuta kaitseala vööndite piire, mh kehtestada Vissi-Jaani kinnistule osaliselt

sihtkaitsevöönd. EM ja AL esitasid eelnõule oma seisukohad (tl 14-15), milles palusid jätta

Vissi-Jaani kinnistul sihtkaitsevöönd kehtestamata.

Keskkonnaamet selgitas EM-le ja AL-le 01.03.2013 edastatud vastuses (tl 13-13p), et Vissi-

Jaani maaüksusel 2001. a ja 2011. a läbi viidud elupaikade inventuuride andmete alusel

inventeeriti Vissi-Jaani maaüksusel C väärtusega (keskmine, arvestatav esinduslikkus) vanade

loodusmetsade (9010*) elupaik. Lisaks on sihtkaitsevööndisse planeeritav metsaosa sobiv

elupaik kaitsealal elutsevatele kaitsealustele linnuliikidele nagu kanakull, laanerähn, väike-

kärbsenäpp, öösorr ja karvasjalg-kakk. Ahja sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vana

loodusmetsa arengu tagamine loodusliku protsessina, aluspõhjapaljandite, pinnavormide ja

allikate säilimine, poollooduslike koosluste säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade

kaitse. Sihtkaitsevööndite piiritlemisel lähtuti sellest, et kogu väärtuslik metsakooslus jääks

tervikuna range kaitse alla ning rangelt kaitstavad vööndid oleksid piisavalt suured, et säilitada

ka tulevikus kõik bioloogilise mitmekesisuse väärtuslikud aspektid ning vältida killustatust ja

servaefekti. Lubatud on metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ehk metsade

hooldamine eelkõige matkaradade ja puhkeobjektide ümbruses. Vissi-Jaani maaüksusest osa

on arvatud sihtkaitsevööndisse, et kehtestada sobivad kaitsemeetmed kinnistul asuvale

elupaigale vana loodusmets (9010*).

3. Vabariigi Valitsus kinnitas 12.09.2014 määrusega nr 147 Ahja jõe ürgoru

maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskirja § 2 lg-ga 2 määratletud kaitseala piiride

kohaselt paikneb EM-le ja AL-le kuuluvast Vissi-Jaani kinnistust 12,3 ha kaitseala

piiranguvööndis ning 3,6 ha sihtkaitsevööndis. Vissi-Jaani maaüksusest sihtkaitsevööndisse

3-14-52479

3(8)

arvatud metsaelupaik jääb Ahja sihtkaitsevööndisse, mille kaitse-eesmärk on kaitse-eeskirja §

9 lg 1 kohaselt elupaiga arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

Kaitse-eeskirja

seletuskirja

(https://www.envir.ee/sites/default/files/seletuskiriahja.pdf)

kohaselt tingis uue kaitse-eeskirja kehtestamise vajadus tagada paremini loodusdirektiivi I lisas

nimetatud metsaelupaigatüüpide kaitse ning Ahja sihtkaitsevööndi piir on määratud elupaiga

inventuuri tulemusel vana loodusmetsa levikuala järgi.

4. EM ja AL esitasid 16.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 2-4) Vabariigi Valitsuse

12.09.2014 määruse nr 147 tühistamiseks osas, millega kehtestatakse sihtkaitsevöönd Vissi-

Jaani maaüksusele.

1) Vissi-Jaani maaüksusel sihtkaitsevööndi kehtestamine ja selles osas majandustegevuse

keelamine ei ole põhjendatud. Kaitse-eeskirja eesmärkide täitmine oleks võimalik ka kinnistu

jätmisel piiranguvööndisse. Loodusdirektiiv ei sätesta otseselt, milliseid kaitsemeetmeid peab

liikmesriik kohaldama. Kaebajate kinnistul olev mets on seisukorras, mis tagab maastiku ning

liikide kaitse aspektist kaitse-eeskirja eesmärkide täitmise.

2) Kaebajate kinnistul 16,5 ha ulatuses kasvavat metsa on võimalik majandada kooskõlas

looduskaitse arengukavas sätestatud põhimõtetega. Arengukava üheks strateegiliseks

eesmärgiks on loodusvarade pikaajalise püsimise tagamine ning nende kasutamisel

ökosüsteemse lähenemise põhimõtetega arvestamine. Samuti on arengukavas selgitatud, et puit

on olulisemaid Eesti taastuvaid loodusvarasid ning metsanduses tuleb järgida eelkõige

põhimõtet, et puitu varutakse viisil ja ulatuses, mis tagab metsade elustiku mitmekesisuse,

tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali.

3) Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 kaitse-eeskiri on ebamõistlikult koormav, kuna sisuliselt jääb

kogu kaebajate kinnistul asuv mets sihtkaitsevööndisse. Samas on seadusandja ette näinud

võimaluse kaitse-eeskirja eesmärkide täitmiseks viisil, mis koormaks kaebajate õigusi vähem.

Looduskaitseseaduse (LKS) § 31 lg 3 kohaselt võib kaitse-eeskirjaga piiranguvööndis seada

tingimusi maastikuilme ning koosluse loodusliku tasakaalu, liikide ja vanuse mitmekesisuse

säilitamiseks ning keelata puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Lisaks annab

LKS § 31 lg 4 võimaluse seada kaitse-eeskirjaga piiranguid raielangi suurusele, samuti raie

tegemise ajapiiranguid, mis on vajalikud koosluse või sellesse kuuluva kaitsealuse liigi

säilimiseks

ja

elutingimuste

parandamiseks.

Ka

sihtkaitsevööndi

puhul

tuleneb

LKS § 30 lg 2 p-st 1 võimalus lubada sihtkaitsevööndis majandustegevust, kui see kaitse-

eeskirjaga vastavalt sätestada. Seega on kaitse-eeskirjaga võimalik kehtestada piiranguvööndis

asuval kinnistul kasvava metsa majandamisele teatud piiranguid, lubades jätkuvalt

piiranguvööndis majandustegevust.

4) Kaebajate kinnistule sihtkaitsevööndi kehtestamine põhjusel, et kinnistu võib olla sobivaks

elupaigaks erinevatele linnuliikidele, ei ole õigustatud. Majandustegevuse lubamisel ei muutu

antud piirkonnas linnuliikide elupaiga sobivus. Metsa majandamisele seatud tingimused ja

keelud peavad olema põhjendatud, samuti peab olema faktiliselt tõendatud kaitsealuse isendi

olemasolu kinnistul. Antud juhul on peetud küll võimalikuks, et teatud isendid võivad kasutada

Vissi-Jaani maaüksusel asuvat metsakooslust, kuid andmed tegeliku olukorra kohta puuduvad.

5) Kaebajate kinnistu asub Saesaare paisjärve läänekaldal. Paisjärve idakaldal ja kaebajate

kinnistust ca 200 m kaugusel asuv mets on jäetud piiranguvööndisse. Usutav ei ole, et

Vissi-Jaani kinnistul paikneda võivad liigid vajavad suuremat ja ulatuslikumat kaitset, kui seda

nähakse ette pelgalt 200 m eemal asuvale metsakooslusele. Ka kaebajate kinnistule on sarnaselt

paisjärve idakaldal asuva metsakooslusega võimalik kehtestada kaitse-eesmärkidega kooskõlas

olev piiranguvöönd või lubada kaitse-eeskirjaga majandustegevus.

3-14-52479

4(8)

5. Vabariigi Valitsus palus jätta kaebus rahuldamata (tl 35-40).

1) Vaidlusalune ala on olnud kaitse all pikemat aega ning sellega on olnud tagatud

loodusväärtuste soodsa seisundi säilimine. Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja

vastavusse viimisel LKS-ga tehti kaitse-eeskirja muudatusi lähtuvalt loodusväärtuste

esinemisest ja kaitsevajadustest. Samuti oli vajalik loodusväärtuste kaitseks kohaldatavate

meetmete ajakohastamine seetõttu, et ala esitamise tõttu Natura 2000 võrgustikku oli vaja

tagada Euroopa tasandil kaitset väärivate loodusväärtuste (elupaigad, liigid) kaitse.

Sihtkaitsevööndisse arvati ala, millel asub elupaigatüüp vanad loodusmetsad. Elupaik vanad

loodusmetsad on seatud ka Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks. Elupaigatüüpi

vanad loodusmetsad on vaja kaitsta nii riigisisese kui Euroopa tasandil looduskaitse

(Natura 2000 võrgustik) vajadusest. Sihtkaitsevööndi režiim on vajalik kaitsealuste liikide

elupaikade ja metsakoosluste loodusliku arengu ning metsailme tagamiseks ning

poollooduslike koosluste säilimiseks.

2) Natura 2000 võrgustiku eesmärk on kaitsta Euroopas ohustatud ja haruldasi liike ning

elupaigatüüpe. Vanad loodusmetsad (9010٭) on märgitud direktiivi 92/43/EMÜ lisas I

esmatähtsa elupaigatüübina. Direktiivi art 1 p d kohaselt iseloomustab esmatähtsaks määratud

elupaigatüüpe see, et need on kadumisohus ja nende kaitsmisel on ühendusel ja liikmesriigil

eriline vastutus. Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala jääb Ahja loodusalale, mille kaitse-

eesmärgiks on seatud elupaigatüüp vanad loodusmetsad (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004

korraldus nr 615 lisa 1 punkt 1 alapunkt 8). Direktiivi 92/43/EMÜ art 6 lg-test 1 ja 2 tulenevalt

on Eesti riigil kohustus rakendada Natura võrgustikku esitatud alal kaitse-eesmärgiks seatud

loodusliku elupaigatüübi säilimiseks vajalikke kaitsemeetmeid.

3) Elupaigatüübi vanad loodusmetsad säilimiseks on vajalik välistada raied ja jätta ala

looduslikule arengule. Seda on võimalik tagada sihtkaitsevööndis, kus majandustegevus ja

loodusvarade kasutamine on keelatud. LKS võimaldab teha kaitse-eeskirjaga seaduses

sätestatust erisusi üksnes juhul, kui see on lähtuvalt loodusväärtustest võimalik. Elupaigatüübis

vana loodusmets raiete võimaldamisel elupaiga seisund kindlasti halveneks ja halvimal juhul

häviks. Seega ei saa kaitse-eeskirjaga LKS sätestatud majandustegevuse piirangule leevendusi

teha. Piiranguvööndis (LKS § 31 lg 2 p 5) on keelatud üksnes uuendusraied, kuid ülejäänud

raied on võimalikud, mistõttu ei taga piiranguvööndi kaitsekord vana loodusmetsa looduslikku

arengut.

4) Kaebaja on looduskaitse arengukavas sätestatud põhimõtetele viidates jätnud tähelepanuta,

et arengukava järgi tuleb tagada ka metsade elustiku mitmekesisus ja seetõttu võib olla puidu

varumine välistatud.

5) Vissi-Jaani maaüksusest jääb sihtkaitsevööndisse, kus metsa majandada ei saa, 3,6 ha.

Piiranguvööndisse, kus metsa majandamine on võimalik, jääb 12,3 ha metsaga maad. Lisaks on

metsaga kaetud eraldisi kaitsealast välja jääval maaüksuse osal.

6) Kaebajate kinnistu sihtkaitsevööndisse arvamise põhjuseks oli sellel asuv loodusväärtus –

vana loodusmets. See, et vana loodusmets on sobilik elupaik paljudele kaitsealustele liikidele,

on lisandväärtus. Loodusväärtust saab ja tuleb kaitsta seal, kus see asub.

7) Kaebajate kinnistul paiknev metsaala arvati erinevalt paisjärve idakaldal olevast metsast

sihtvööndisse, sest kaebajate maaüksusele jääb kompaktne ala loodusmetsadest, mis moodustab

kokku ühe tervikliku metsaala. Teisel pool paisjärve on üksikud väikesed killud loodusmetsa

elupaigast (kaart tl 43), mistõttu ei ole põhjendatud selle ala arvamine sihtkaitsevööndisse.

6. Tallinna Halduskohus jättis 03.02.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.

1) Kaebajate kinnistu majandamise õigusi ei ole piiratud vastuolus kehtivate õigusaktidega ning

piiramisel ei ole tehtud kaalutlusvigu. Kaebajate kinnistul seatud sihtkaitsevööndil paikneb

3-14-52479

5(8)

3,6 ha ulatuses iseseisev elupaigatüüp, vana loodusmets (9010*). Loodusdirektiivist tulenevalt

on liikmesriik kohustatud võtma kasutusele meetmed, et vältida loodusliku elupaiga

halvenemist Natura 2000 võrgustiku alal. Sisuliselt tähendab see ala uuesti kaitse alla võtmise

kohustust. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks on vajalik elupaigatüübi säilitamiseks

välistada raied ja jätta ala looduslikule arengule.

2) Kaitse-eeskirja § 9 lg-s 1 sätestatud sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgi saavutamine on

võimalik eelkõige majandustegevuse välistamisega ega ole tagatav elupaiga piiranguvööndisse

jätmisega ja selle kasutamiseks lubatud piirangute seadmisega. Raiete võimaldamisel

loodusmetsa alal elupaiga seisund kindlasti halveneks ja halvimal juhul häviks. Seega ei saa

kaitse-eeskirjaga

teha

leevendusi

LKS-s

sätestatud

majandustegevuse

piirangule.

Piiranguvööndi kaitsekord ei tagaks vana loodusmetsa looduslikku arengut, kuna selles on

LKS § 31 lg 2 p 5 kohaselt keelatud üksnes uuendusraied.

3) Vastustaja on sihtkaitsevööndite piiritlemisel lähtunud sellest, et kogu väärtuslik

metsakooslus jääks tervikuna range kaitse alla ning rangelt kaitstavad vööndid oleksid piisavalt

suured, et säilitada ka tulevikus kõik bioloogilise mitmekesisuse väärtuslikud aspektid ning

vältida killustatust ja servaefekti. Tegemist on sihtkaitsevööndiga seonduva õigusliku režiimi

kehtestamiseks olulise ja piisava alusega. Kuivõrd sihtkaitsevööndisse arvamist on põhjendatud

eelkõige elupaigatüübi olemasolu ja selle kaitse tagamise vajadusega, ei ole kaitserežiimi

määramisel otsustava tähtsusega tõendamine, et vaidlusalusel alal elavad faktiliselt kaitsealused

linnuliigid.

4) Kaebajate huve on kaalutud. Viimast näitab üheselt see, et neile on selgitatud võimalust müüa

oma kinnistu osa, mille kasutamist sihtkaitsevööndisse jätmisega piiratakse, LKS § 20 alusel

riigile (tl 13p).

5) Asjaolust, et teisel pool Saesaare paisjärve olev mets on jäetud piiranguvööndisse, ei saa

järeldada kaebajate ebavõrdset kohtlemist. Kaebajate kinnistul asuv sihtkaitsevööndisse

arvatud metsaala on kompaktne ala, kuid teisel pool paisjärve on ainult üksikud väikesed killud

loodusmetsa elupaigast, mille arvamine sihtkaitsevööndisse ei olnud seetõttu põhjendatud.

6) Kaebajad on jätnud looduskaitse arengukavale viidates tähelepanuta, et selles toodud

põhimõtete kohaselt tuleb tagada metsade elustiku mitmekesisus ja seetõttu võib olla puidu

varumine välistatud. Kaebajate kinnistul asuva metsa vaidlusaluses osas on just selline olukord.

7) Kaebajad on eksitavalt väitnud, et sisuliselt jääb kogu nende kinnistul asuv mets

sihtkaitsevööndisse. Piiranguvööndisse, kus metsa majandamine on võimalik, jääb 12,3 ha

metsaga maad ja lisaks on metsaga kaetud eraldisi kaitsealast välja jääval Vissi-Jaani

maaüksuse osal.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. EM ja AL paluvad apellatsioonkaebuses (tl 66-68p) tühistada Tallinna Halduskohtu

03.02.2016 otsus ja rahuldada kaebus.

1) Halduskohus on otsuse rajanud üksnes vastustaja seisukohtadele ega ole arvestanud

kaebajate seisukohtadega.

2) Halduskohus on vääralt tõlgendanud loodusdirektiivi. Direktiiv ei sätesta otseselt, milliseid

kaitsemeetmeid liikmesriik peab kohaldama. Halduskohus pole põhjendanud, miks oli vaja

kehtestada Vissi-Jaani maaüksusele sihtkaitsevöönd ja mil määral ei täitnud piiranguvöönd

kaitse-eeskirja eesmärke. Kinnistul kasvav varasemalt piiranguvööndis olnud mets oli nii enne

kui praegu seisukorras, mis tagab kaitse-eeskirja eesmärkide täitmise maastiku ning liikide

kaitse aspektist.

3-14-52479

6(8)

3) Maaomanike seisukohad ning ettepanekud on jäetud kaitse-eeskirja kehtestamisel

põhjendamatult tähelepanuta. Vastustaja on jõudnud maaomanike ettepanekutele antud

tagasisides vääratele järeldustele.

4) Kaebajate kinnistul 16,5 ha ulatuses kasvavat metsa on võimalik majandada kooskõlas

looduskaitse arengukavas sätestatud põhimõtetega. Arengukavas on selgitatud, et puit on üks

olulisemaid Eesti taastuvaid loodusvarasid ning metsanduses tuleb järgida eelkõige põhimõtet,

et puitu varutakse viisil ja ulatuses, mis tagab metsade elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse,

uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali.

5) Kaitse-eeskiri on kaebajate suhtes ebamõistlikult koormav, kuna sisuliselt jääb kogu

kaebajate kinnistul asuv mets sihtkaitsevööndisse. Samas on seadusandja näinud ette võimaluse

kaitse-eeskirja eesmärkide täitmiseks viisil, mis on kaebajate õigusi vähem koormav. Kaitse-

eeskirjaga on võimalik kehtestada piiranguvööndis asuval kinnistul kasvava metsa

majandamisele piiranguid, lubades jätkuvalt piiranguvööndis majandustegevust, mis järgib

kaitse-eeskirja eesmärke.

6) Kaebajate kinnistust ca 200 m kaugusel asuv mets on jäetud piiranguvööndisse. Usutav ei

ole, et Vissi-Jaani kinnistul paikneda võivad liigid vajavad suuremat ja ulatuslikumat kaitset,

kui seda nähakse ette pelgalt 200 m eemal asuvale metsakooslusele. Sarnaselt paisjärve

idakaldal asuva metsakooslusega on ka kaebajate kinnistul võimalik kehtestada kaitse-

eesmärkidega kooskõlas olev piiranguvöönd või lubada majandustegevus. Sihtkaitsevööndi

kehtestamine ei ole õigustatud põhjusel, et kaebajate kinnistul sihtkaitsevööndisse arvatud

metsaala on kompaktne ala.

8. Vabariigi Valitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata (tl 79-80p).

1) Kohus on analüüsinud ja põhjendanud, miks ei piisa kaebajate kinnistul piiranguvööndi

kaitsekorrast ning vajalik on sihtkaitsevööndi kaitsekord kehtestatud piirides.

2) Vanad loodusmetsad (9010 )٭on loodusdirektiivi lisa I kohaselt esmatähtis elupaigatüüp.

Sihtkaitsevööndisse määratud aladel (sh vaidlusalusel Vissi-Jaani kinnistu osal) asub mets, mis

vastab elupaigatüübile vanad loodusmetsad (9010*). Loodusdirektiivist tuleneb Eesti riigile

kohustus rakendada Natura võrgustikku esitatud alal kaitse-eesmärgiks seatud loodusliku

elupaigatüübi säilimiseks vajalikke kaitsemeetmeid. Elupaigatüübi säilimiseks on vaja

kehtestada oluliselt tõhusam kaitsemeede kui piiranguvööndi kaitsekord.

3) Looduskaitse arengukavas kavandatu eesmärk on tagada liikide ja elupaikade soodne seisund

ning maastike mitmekesisus nii, et elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna.

4) Kaebajate kinnistul olevast metsamaast jääb sihtkaitsevööndisse vaid 3,6 ha. Metsa

majandamine on võimalik 12,3 ha ulatuses piiranguvööndis ja kaitsealast välja jääval

metsamaal.

5) Elupaigatüübi vanad loodusmetsad säilimiseks on vajalik välistada raied ja jätta ala

looduslikule arengule. Seda on võimalik tagada sihtkaitsevööndis, kus majandustegevus ja

loodusvarade kasutamine on keelatud. Piiranguvööndis on keelatud üksnes uuendusraied,

mistõttu ei taga see kaitsekord vana loodusmetsa looduslikku arengut. Riigikohus on

kinnitanud, et sihtkaitsevööndis kehtiv režiim on oluliselt rangem kui piiranguvööndis kehtiv

režiim ning sihtkaitsevööndis jätab seadus omaniku huvid selgelt tahaplaanile võrreldes

looduskaitselise avaliku huviga (kaitse-eesmärgiga). Kuna sihtkaitsevööndi eesmärk on

looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamine (LKS § 31 lg 1), pole kahtlust, et

sihtkaitsevööndisse kuuluva metsa erahuvist lähtuvat ümberkujundamist tuleb vältida

(Riigikohtu 16.03.2016 otsuse nr 3-3-1-81-15 p-d 12, 16).

3-14-52479

7(8)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud

ebaõigesti materiaalõigust. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu

otsuse tühistamiseks ja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.

10. Kaebajad on esitanud ringkonnakohtule uue tõendina asja juurde võtmiseks õiguskantsleri

07.09.2016 ettepaneku LKS § 20 põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ning arvestab asja lahendamisel ainult

sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu

ei ole vaja tõendada. Praeguses asjas vaidlevad pooled selle üle, kas vastustaja on toiminud

õiguspäraselt, kui muutis 12.09.2014 kaitse-eeskirjaga kaebajate kinnistul paiknevast

maaüksusest 3,6 ha suuruse ala kaitsekorra piiranguvööndist sihtkaitsevööndiks. Sellele

küsimusele vastamiseks ei tule kohtul kohaldada LKS §-i 20, mis reguleerib kaitstavat

loodusobjekti sisaldava kinnistu omandamist riigi poolt. Vastustaja on kaebajatele selgitanud,

et kinnistu omandamise menetlust on võimalik algatada eraldiseisvalt käesolevast vaidlusest.

Kuivõrd käesolevas asjas ei kuulu kaebajate kinnistu osaline riigi poolt omandamine vaidluse

esemesse, ei ole vaja tõendada sellega seotud asjaolusid ning õiguskantsleri 07.09.2016

seisukoht ei ole tõendina asjakohane. Seetõttu tuleb tõendi vastuvõtmisest keelduda ja see

kaebajatele tagastada.

11. Halduskohus on asunud õigele seisukohale, et kaebajate kinnistul kehtiva kaitsekorra

osaliselt rangemaks muutmist ei saa pidada õigusvastaseks ega ebaproportsionaalseks.

Vastustaja on sihtkaitsevööndi kehtestamise vajadust põhjendanud nii kaitse-eeskirja

seletuskirjas kui kaebajate seisukohtadele esitatud vastuses (tl 13-13p) ning neid põhjendusi ei

saa pidada asjakohatuteks. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud arvestamata

mõne asjas tähtsust omava asjaoluga, mis välistaks sihtkaitsevööndi kehtestamise vajaduse.

12. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajate kinnistul paikneb vanade loodusmetsade elupaik, mis

on loodusdirektiivi I lisa kohaselt ühenduse tähtsusega looduslik elupaigatüüp (9010*,

loodusdirektiivis kasutatud samatähenduslikku terminit „läänetaiga“). Asja materjalidest

nähtuvalt on selle elupaigatüübi olemasolu kaebajate kinnistul leidnud kinnitust 2001. a ja

2011. a läbi viidud inventuuride käigus. Lisaks on tehtud kinnistul 01.03.2013 täiendavaid

välitöid ja hinnatud metsaelupaika pärast kaebajate poolt eelnõule ettepanekute esitamist.

Loodusdirektiivi art 6 lg 1 sätestab järgmist: „Liikmesriigid kehtestavad erikaitsealade suhtes

vajalikud

kaitsemeetmed,

mille

hulka

kuuluvad

vajaduse

korral

asjakohased

kaitsekorralduskavad, mis on eraldi välja töötatud või lisatud muudesse arengukavadesse, ning

asjakohased õiguslikud, halduslikud või lepingulised meetmed, mis vastavad aladel esinevate

I lisa looduslike elupaigatüüpide ja II lisa liikide ökoloogilistele vajadustele.“ Seega on

liikmesriigil ka loodusdirektiivi I lisas märgitud elupaigatüübi vanad loodusmetsad

säilitamiseks kohustus kehtestada kaitsemeetmed, mis vastaksid kaitstava elupaigatüübi

ökoloogilistele vajadustele.

13. Kaitse-eeskirja § 9 lg 1 kohaselt on Ahja sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk vana loodusmetsa

arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina, aluspõhjapaljandite, pinnavormide ja allikate

säilimine, poollooduslike koosluste säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

Kaitse-eeskirja seletuskirjas selgitatakse, et vööndi piirid on pandud paika vana loodusmetsa

elupaiga leviku järgi. Alad on määratud sihtkaitsevööndisse seepärast, et piiranguvööndi

kaitsekord ei taga vana loodusmetsa säilimist. Sihtkaitsevööndi piir on määratud elupaiga

inventuuri tulemusel vana loodusmetsa levikuala järgi. Samuti on seletuskirjas peetud oluliseks,

et tagatud oleks loodusliku koosluse puutumatus ehk alal oleks välistatud majandustegevus.

14. Kaebajad ei ole toonud välja asjaolusid, millest saaks järeldada, et Vissi-Jaani kinnistul

asuva elupaigatüübi säilimine ja üksnes loodusliku arengu tagamine oleks võimalik

3-14-52479

8(8)

piiranguvööndi kaitsekorra kehtima jätmise korral. Kohtul puuduvad alused kahelda kaitse-

eeskirja seletuskirjas ja eelnõule antud ekspertarvamuses (tl 44-49) väljendatus, et

elupaigatüübi vana loodusmets säilitamiseks on vajalik alal kehtestada sihtkaitsevöönd, et

tagada loodusmetsa areng loodusliku protsessina. Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust

kaebajate väited, et looduskaitse arengukavas sätestatud põhimõtete järgimine on võimalik ka

piiranguvööndi täies ulatuses säilitamise puhul. Vastustaja on õigesti viidanud, et looduskaitse

arengukava kohaselt tuleb järgida ka seda, et looduslike elupaikade (sood, metsad) kaitse oleks

tagatud ning seda tuleb teha nende puutumatuse tagamisega. Viimati nimetatud eesmärgi

saavutamiseks on LKS §-s 30 sätestatud sihtkaitsevööndi kaitsekord vaieldamatult kohasem kui

LKS §-s 31 sätestatud piiranguvööndi kaitsekord.

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et paisjärve erinevatel kallastel erineva

kaitsekorra kehtestamisest ei saa järeldada kaebajate ebavõrdset kohtlemist. Toimikusse lisatud

inventeeritud elupaikade kaardilt (tl 43) nähtub, et paisjärve idakaldal esineb loodusmetsa

üksnes väikestes osades, mis ei ole teineteisega ühendatud ega moodusta ühtset kooslust

(kaardil märgitud punase joonega). Küll aga nähtub kaardilt, et loodusmets moodustab ühtse

tervikliku koosluse kaebajate kinnistul paisjärve läänekaldal. Eelnevat ei saa pidada kaitsekorra

määratlemisel tähtsusetuks. Seega ei tulene sellest vastustaja otsustuse õigusvastasus.

16. Eelneva põhjal puudub alus Vabariigi Valitsuse määruse tühistamiseks osas, milles see

kehtestab Vissi-Jaani üksusel osaliselt Ahja sihtkaitsevööndi. Apellatsioonkaebus jääb seetõttu

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.02.2016 otsus muutmata.17. Kaebajate menetluskulud

jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda ning vastustaja menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel tema kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets