3-12-2633/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016, Tartu

Haldusasja number

3-12-2633

Haldusasi

Aktsiaselts SIRJE kaebus Maksu- ja Tolliameti

13. detsembri 2012. a intressinõude nr 13-3/137838

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10. detsembri 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aktsiaselts SIRJE apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja aktsiaselts SIRJE

Esindaja v.-adv Helmut Pikmets

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta aktsiaselts SIRJE apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

10. detsembri 2015. a otsus muutmata.

2. Jätta rahuldamata aktsiaselts SIRJE taotlus asjas istungi korraldamiseks.

3. Aktsiaselts SIRJE apellatsiooniastmes kantud menetluskulud summas

1947,60 eurot jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 2. jaanuar

2017).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 13. detsembri 2012. a

intressinõudega

nr 13-3/137838 kohustati aktsiaseltsi SIRJE tasuma intressivõlga seisuga 13. detsember 2012

summas 75 134,80 eurot. Intressinõue tulenes aktsiaseltsile SIRJE 24. mai 2012. a

maksuotsusega

nr 12.2-3/4915-8 määratud ning tähtaegselt tasumata maksusummadelt.

2. Aktsiaselts SIRJE esitas kaebuse intressinõude tühistamiseks. Kaebuse kohaselt:

2.1. Kaebajale 24. mai 2012. a maksuotsusega määratud maksusumma on alusetu ning sellest

tulenevalt ka intressinõue.

2.2. Intressinõue on valdavas osas aegunud. Nimetatud otsus on tehtud menetluses, kus kaebajat

ei kuulatud ära ning ei tagatud kaebajale muid menetluslikke õigusi.

2.3. Intressinõue on ebaproportsionaalselt suur.

3. Halduskohtu 10. detsembri 2015. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel:

3.1. Vaidlusaluse intressinõude esitamise ajal kehtinud maksukorralduse seaduse (MKS) § 118

lg 1 kohaselt on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta, arvates maksusumma täieliku

tasumise päevast. Seega hakkab intressi arvestamise aegumistähtaeg kulgema põhivõla lõplikust

tasumisest ega sõltu sellest, kas või millistes osades on maksukohustuslane põhivõlga varem

tasunud. Intressinõude otsuses on märgitud, et seisuga 13. detsember 2012 on arvestatud

hilinemisega täielikult tasutud maksusummadelt intressi 75 134,80 eurot. Kuna kaebajale määrati

täiendavalt tasumisele maksusumma 24. mai 2012. a maksuotsusega ja intressinõue esitati

13. detsembril 2012, ei saanud olla ületatud aastane aegumistähtaeg.

3.2. Maksuhaldur ei ole intressinõude koostamise ja esitamise menetluses kaebaja õigusi

rikkunud. MKS § 115 lg 3 ei jäta maksuhaldurile kaalutlusõigust, kas esitada või jätta

intressinõue esitamata. Lisaks peab maksukohustuslane tulenevalt MKS § 115 lg-st 1

tähtpäevaks tasumata jäänud maksusummadelt intressi arvestama ja tasuma. Intressinõude

otsusele ei kohaldu täiel määral MKS §-s 46 maksuotsusele esitatud nõuded, kuna

intressinõudele ettenähtud nõuded on esitatud erisättes, milleks on MKS § 115 lg 3. Kuna

intressinõue ei ole kaalutlusotsus, puudub vajadus maksukohustuslast või teisi isikuid ära kuulata

ning koguda ja uurida uusi tõendeid. Kõik faktilised asjaolud, mis võisid mõjutada tasumisele

kuuluvat maksusummat ja sellest tulenevalt intressinõuet, oli kaebajal võimalik esitada vaidluses

24. mai 2012. a maksuotsuse üle.

3.3. Halduskohus leidis, et intressinõue on piisavalt motiveeritud.

3.4. Intressinõue ei ole ebaproportsionaalselt suur. Selle suurus on sõltunud sellest, kui pikk on

olnud vahemik päevadest, mil maksu tasumine pidi toimuma ja millal tegelikult maks tasuti või

tasaarvestati. Kuna kohus on haldusasjas nr 3-12-1335 tuvastanud, et tegemist oli näilike

tehingutega ja kaebaja oli sellest teadlik, ei ole põhjendatud pidada intressi nõudmist

ebaõiglaseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Aktsiaselts SIRJE esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja

uue otsusega kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

4.1. Intressinõue on aegunud, kuna on möödunud intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg.

Intressinõue esitati 13. detsembril 2012. MKS v. r § 132 lg 2 kohaselt on intressinõude

sundtäitmise aegumistähtaeg üks aasta, arvates selle esitamise aastale järgneva aasta 1.

jaanuarist. Seega hakkas intressinõude sundtäitmine aeguma 1. jaanuaril 2013 ja hiljemalt 1.

jaanuaril 2014 oli see aegunud.

4.2. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et haldusasjas nr 3-12-1335 kohus tuvastas, et tegemist on

näilike tehingutega ja kaebaja oli sellest teadlik, millest tulenevalt ei ole põhjendatud pidada

intressi nõudmist ebaõiglaseks.

4.3. Riigi algatatud menetlused ja nende (sh vahepealsed) tulemused andsid kaebajale alust

eeldada, et maksuhalduri kriminaalmenetluse raames 26. mail 2008 kindlaks tehtud nõue on

alusetu. Maksuhaldur asus ise 10. detsembri 2008. a kriminaalmenetlust lõpetavas määruses

seisukohale, et kaebaja juhtkond ei teadnud kontrollitavate tehingute väidetavast fiktiivsusest.

Kui maksuhaldur oleks maksuotsuse teinud kohe 2008. a, ei oleks intressisumma kunstlikult

suurenenud ajavahemikul 26. mai 2008 kuni 24. mai 2012. Kaebaja palus halduskohtul

kontrollida intressiarvestuse vastavust MKS § 119 lg 1 p-le 5, mille kohaselt ei tohi intressinõue

olla põhivõlast suurem. Halduskohus seda asjaolu ei kontrollinud.

4.4. Kaebaja on seisukohal, et ta oleks tulnud intressi määramise menetluses ära kuulata.

Maksukohustuslasel on õigus nõuda maksuhaldurilt kaalutlusotsuse tegemist intressinõude

esitamisel juhul, kui maksukohustuslane pidi ootama põhikohustuse määramist ebamõistliku aja

jooksul. Kui vastustaja oleks taganud kaebajale ärakuulamisõiguse, siis tõenäoliselt saanuksid

intressinõude proportsionaalsust, õiglust ja põhjendatust puudutavad küsimused lahendatud

intressi määramise menetluses. Intressinõude kujunemine ei ole põhjendatud ega jälgitav.

5. MTA vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja põhjendatakse seda

järgnevalt:

5.1. Kaebajale määrati maksusumma 24. mail 2012 ning intressinõue esitati 13. detsembril 2012.

Selleks ajaks oli maksusumma tasutud, mistõttu ei ole intressinõue aegunud.

5.2. Viited MKS § 132 lg-le 2 ei ole asjakohased. Sundtäitmise aegumine ei puuduta

intressinõude aegumist.

5.3. Intressi arvestamise alused tulenevad otseselt seadusest, mistõttu ei ole intressinõude

esitamisel oluline, kuidas on tekkinud põhivõlg. Seega on asjakohatud kõik kaebaja viited

kaebaja suhtes läbi viidud kontrollile ja maksuotsusele, millega tuvastati põhivõlg.

Asjassepuutumatud on ka viited haldusasjale nr 3-12-1335 ja kriminaalmenetlusele nr

08930000114. Asjaolu, et kriminaalmenetlus kaebaja ja tema juhatuse liikme suhtes lõpetati, ei

tähenda, et oleks puudunud alus täiendava maksukohustuse määramiseks. Kriminaalasjad ja

aktsiaselts SIRJE maksumenetlus ei ole tõenduslikust aspektist kattuvad, vaid üksnes osaliselt

seotud tõendite kaudu, milles kajastuvad maksumenetluses tähendust omavad asjaolud.

5.4. Väär on kaebaja seisukoht, et Riigikohtu praktikast (6. märtsi 2015. a otsus haldusasjas

nr 3-3-1-78-14) tuleneb, et maksukohustuslasel on õigus nõuda maksuhaldurilt kaalutlusotsuse

tegemist intressinõude esitamisel juhul, kui maksukohustuslane pidi ootama põhikohustuse

määramist ebamõistliku aja jooksul. Viidatud Riigikohtu lahendis ei käsitleta intressinõude

esitamist, vaid võimalust taotleda maksuhaldurilt ebamõistliku menetlusasja osas intressinõude

kustutamist. Riigikohtu lahendist ei tulene, et viivitus oleks intressinõude tühistamise aluseks,

kui intressinõue on iseenesest seaduslik. Intressinõude vähendamiseks tuleb esitada põhjendatud

taotlus (MKS § 114 lg 3). Kaebaja seda teinud ei ole.

5.5. Halduskohus on otsuses käsitlenud intressiarvestuse vastavust MKS § 119 lg 1 p-le 5. 24.

mai 2012. a maksuotsusega määratud maksusumma oli 77 376,18 eurot ja intressinõude summa

on 75 134,80 eurot. Seega ei ületa maksuotsusega määratud maksukohustuse alusel arvestatud

intress põhivõlasummat.

5.6. Intressinõue ei ole kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt, mistõttu ei pea isikut enne

haldusakti andmist ilmtingimata ära kuulama. Vaidlustatud intressinõue vastab MKS §-s 46 ja

§ 115 lg-s 3 esitatud nõuetele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Kaebajale määrati 13. detsembri 2012. a intressinõudega nr 13-3/137838 tasumiseks intress

summas 75 134,80 eurot. Intressinõude aluseks on põhivõlg, mis tuleneb 24. mai 2012. a

maksuotsusest nr 12.2-3/4915-8, millega kaebajat kohustati täiendavalt tasuma käibe- ja

tulumaksu kokku 77 396,18 eurot. Kaebaja on nimetatud maksuotsuse vaidlustanud, kuid

haldusasjas nr 3-12-1335 jättis Tartu Ringkonnakohus kaebaja kaebuse maksuotsuse tühistamise

nõudes täielikult rahuldamata. Tegemist on jõustunud otsusega. Sellest järeldub, et põhivõlg on

määratud kaebajale õiguspäraselt. Ühtlasi tuleneb viidatust, et vaidlust ei saa olla asjas selles, et

nimetatud haldusasjas jõudis kohus järeldusele, et tehinguid ei toimunud sellisel kujul, nagu

kaebaja püüdis neid maksuarvestuses näidata. Lisaks ei saa käesolevas haldusasjas olla vaidlust

ka selle üle, kas põhikohustus määrati ebamõistliku menetlusaja jooksul või mitte. See väide

puudutab põhikohustuse määramist, mitte hetkel vaidluse all olevat intressinõuet.

8. Siinses haldusasjas on ka apellatsioonkaebuses üks kaebaja põhiväiteid see, et intressinõue on

suures osas aegunud. Intressinõude tegemise ajal kehtinud MKS v. r § 118 lg 1 kohaselt on

intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta, arvates maksusumma täieliku tasumise päevast

või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast. Kui kaebaja

väide, et intressinõue on suuremas osas aegunud seetõttu, et selle tasumine on toimunud

periooditi või siis ositi, tuleb aegumistähtaja kulgema hakkamiseks lugeda ikkagi ajahetk, mil

maksusumma on täielikult tasutud. Asjas esitatud materjalidest ei nähtu küll konkreetset

kuupäeva, mil see kohustus täideti, kuid arvestades seda, et maksuotsus koostati 2012. a mais ja

intressinõue sama aasta detsembris, oli enne intressinõude koostamist maksusumma tasutud ning

hetkel ei saa olla kahtlust selles, et intressinõue ei ole aegunud. Kaebaja on leidnud, et asjas

tulnuks kohaldada sundtäitmise aegumise regulatsiooni. Isegi kui leida, et asjas tuleks analüüsida

ka sundtäitmise aegumist, ei saa intressinõuet lugeda ka selle regulatsiooni põhjal aegunuks.

Intressinõue tehti 13. detsembril 2012. Toona kehtinud MKS v. r § 132 lg 2 kohaselt on MKS §

115 lg-s 3 nimetatud intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg üks aasta, arvates selle esitamise

aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Vaidlusaluses haldusasjas peatas Tartu Halduskohus 28.

detsembri 2012. a määruse (tl 61–62) resolutsiooni p-ga 1 vaidlustatud intressinõude täitmise

kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Seega katkes MKS v. r § 132 lg 4 p 5 kohaselt

esialgse õiguskaitse abinõu rakendamisel intressinõude sundtäitmise aegumine. Järelikult kui

jõustub antud haldusasjas tehtav lahend, hakkab tähtaja kulgemine otsast peale ning uue

sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist hakatakse arvestama tähtaja katkemise aluse

äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist, nagu sätestab MKS § 132 lg 6. Kohaldamisele

peaks sel juhul kuuluma MKS § 132 lg 3, mille kohaselt on intressinõude sundtäitmise

aegumistähtaeg viis aastat nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist alates.

9. Kriminaalmenetluse lõpetamine, kus kaebaja oli kahtlustatav maksupettuse toimepanemises, ei

ole määrav maksuõiguslikele küsimustele lõpliku hinnangu andmisel, kuna isikule kahtlustuse

esitamine ning maksusumma määramine ja selle alusel intressi nõudmine toimuvad erinevates

menetlustes erinevate regulatsioonide alusel. Isikule maksusumma määramise eelduseks ei ole

süüteo toimepanemise tuvastamine. Isikule ei saanud süüteomenetluse lõpetamise järgselt

tekkida lootust sellele, et talle maksusummat ei määrata või et selle mittetähtaegsel tasumisel ei

võiks järgneda intressinõude esitamist.

10. Kuigi halduskohus ei ole otseselt analüüsinud intressinõude vastavust MKS § 119 lg 1 p-le 5,

ei esinegi siin antud juhul vastuolu, st intressinõue on põhivõlast väiksem, mistõttu ei saanudki

ega pidanudki tekkima küsimust sellest, kas nõutav intressisumma on kooskõlas nimetatud

sättega.

11. MKS § 115 lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega

sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata

maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu

tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa

arvatud. Seadusest tuleneb, et intressi nõudmiseks ei pea ilmtingimata eksisteerima haldusakti, st

intressinõuet kui sellist. Isik peab ise arvestama ja teadma, kui suur on tema maksuvõlg ja intress

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27. novembri 2008. a otsus nr 3-3-1-60-80, p 13). Järelikult ei

pea enne intressinõude esitamist ka isikut ilmtingimata ära kuulama, seda enam, et seaduse

regulatsioonist ei tulene haldusorganile mitte mingisugust võimalust kaalutlusõiguse

teostamiseks. Seal on täpselt sätestatud, mille alusel kujuneb intressinõue, näiteks intressimäär

jne. Seda enam ei saaks isiku ärakuulamine enne intressinõude tegemist mõjutada välja antavat

haldusakti.

Lisaks on maksukohustuslane ära kuulatud algses maksumenetluses, kus eelduslikult oleks tal

võimalik esitada kõige tõhusamad vastuväited maksuotsusele tervikuna.

12. Intressinõue on piisavalt motiveeritud. MKS § 115 lg 3 kohaselt tuleb intressinõudes näidata

viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg.

Vaidlusaluses intressinõudes ja selle lisas (tl 71–80p) on seda nõuet järgitud. Kuna tegemist ei

ole kaalutlusotsuse alusel antava haldusaktiga, ei saa seal ulatuslikumat motiveerimist ka nõuda

(vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 25. juuni 2012. a otsus haldusasjas nr 3-09-709, p 25).

13. Esitatud apellatsioonkaebuses on kaebaja märkinud, et soovib asjas istungi korraldamist.

Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas haldusasjas otsus võimalik teha toimiku materjalide

pinnalt ning seega ei ole istungi korraldamine halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 131

lg 1 p-st 2 tulenevalt täiendavate tõendite kogumiseks ning asjaolude välja selgitamiseks vajalik.

Lisaks toimus esimese astme kohtus istungimenetlus ning menetlusosalistel oli võimalik seal

oma täiendavaid seisukohti esitada. Samuti räägib kirjaliku menetluse kasuks

menetlusökonoomia põhimõte, kuivõrd apellatsioonkaebuse lahendamine kirjalikus menetluses

võimaldab asja kiiremat lahendamist. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata

kaebaja taotluse asjas istungi korraldamiseks.

14. Tulenevalt eelnevalt esitatust jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

10. detsembri 2015. a otsus muutmata. Kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

summas 1947,60 eurot (riigilõiv 750 eurot ja õigusabikulud 1197,60 eurot) jäävad kaebaja enda

kanda (HKMS § 108 lg 1 ls 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene