3-15-1861/41 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

01.12.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-1861

Haldusasi

Virgo Raudsepa kaebus Viru Vangla 20.04.2015. a

käskkirja nr 6-2/623-T, 20.05.2015. a käskkirja

nr 63/611D ja 21.05.2015. a käskkirja nr 6-3/619-D

tühistamiseks ning 21.07.2015. a käskkirja nr 6-3/840

osaliseks tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 08.04.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Virgo Raudsepa apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Virgo Raudsepp

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 08.04.2016. a otsus

muutmata.

2. Jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 02.01.2017 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras 20.04.2015. a käskkirjaga nr 6-2/623-T V. Raudsepa tööle

majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana perioodil 20.04.-

20.07.2015. Käskkirja kohaselt on meditsiiniosakonna poolt 15.04.2015 väljastatud

tõend, et V. Raudsepp on töövõimeline ja tal ei esine organismi üldallergilisust.

2. Viru Vangla tunnistas 20.05.2015. a käskkirjaga nr 6-3/611-D V. Raudsepa süüdi

vangistusseaduse (VangS) § 67 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest ja määras

karistuseks viieks ööpäevaks kartserisse paigutamise. Käskkirja kohaselt 20.04.2015

kella 14.35 ja 15.20 paiku keeldus V. Raudsepp täitmast seaduslikku korraldust minna

koristama. Vangla märkis, et dr E. Elbergi 14.05.2015. a tõendist nähtub, et

kinnipeetav on töövõimeline ning pereõe O. Soomi 19.12.2014. a tõendist nähtub, et

organismis allergilisust ei esine. Vangla leidis, et V. Raudsepa puhul ei esine VangS §

37 lgs 2 sätestatud erandeid ning kuna tegemist on raske rikkumisega, kuid V.

Raudsepal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, siis on 5 ööpäeva kartserit piisav

karistus selleks, et kinnipeetav saaks aru rikkumise tõsidusest.

3. Viru Vangla tunnistas 21.05.2015. a käskkirjaga nr 6-3/619-D V. Raudsepa süüdi

VangS § 67 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest ja määras karistuseks viieks

ööpäevaks kartserisse paigutamise. Käskkirja kohaselt 21.04.2015 kella 14.35 ja 16.00

paiku keeldus V. Raudsepp täitmast seaduslikku korraldust minna koristama. Vangla

märkis, et dr E. Elbergi 14.05.2015. a tõendist nähtub, et kinnipeetav on töövõimeline

ning pereõe O. Soomi 19.12.2014. a tõendist nähtub, et kinnipeetavalt võetud ÜldIgE

7,54 on normis ja organismis allergilisust ei esine. Vangla leidis, et V. Raudsepa puhul

ei esine VangS § 37 lg-s 2 sätestatud erandeid ning kuna tegemist on raske

rikkumisega, kuid kuna V. Raudsepal puudusid distsiplinaarmenetluse läbiviimisel

kehtivad distsiplinaarkaristused, siis on 5 ööpäeva kartserit piisav karistus selleks, et

kinnipeetav saaks aru rikkumise tõsidusest.

4. Viru Vangla tunnistas 21.07.2015 käskkirjaga nr 6-3/840 V. Raudsepa süüdi VangS

67 ps 1 ja § 37 lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest ning määras 24.06.2015,

30.06.2015 ja 06.07.2015 toime pandud rikkumiste eest karistuseks kolm seitsmeks

ööpäevaks kartserisse paigutamist. Lisaks lõpetas 22.06.2015. a ja 26.06.2016. a

ettekannete alusel kaebaja suhtes algatatud distsiplinaarmenetlused. Vangla märkis, et

kuna meedik isikut töötamisest ei vabastanud peavalude, kõrge vererõhu/pulsi tõttu

ega muu kaebuse tõttu, oli V. Raudsepp 24.06., 30.06. ja 06.07.2015 tervise poolest

võimeline töötama ning pidi alluma temale antud korraldusele, mida eirates pani ta

toime raske rikkumise ning proportsionaalne ja eesmärgipärane on kinnipeetava

karistamine kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks.

5. Viru Vangla jättis 25.06.2015. a vaideotsusega nr 6-12/82-4 V. Raudsepa vaide

20.04.2015. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

6. Viru Vangla jättis 25.06.2015. a vaideotsusega nr 6-12/106-2 V. Raudsepa vaide

20.05.2015. a ja 21.05.2015. a käskkirjade kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

7. Viru Vangla jättis 07.09.2015. a vaideotsusega nr 6-12/226-2 V. Raudsepa vaide

21.07.2015. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

8. V. Raudsepp esitas 24.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus

tühistada Viru Vangla 20.04.2015. a käskkiri nr 6-2/623-T, 20.05.2015. a käskkiri nr 6-

3/611-D ja 21.05.2015. a käskkiri nr 63/619-D. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-

15-1861. Kaebuse põhjendused:

Käskkirjad on kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalsed. Kaebaja tervislik seisund ei

võimaldanud töötada koristajana, kuna tal on diagnoositud kõrge allergia tolmu suhtes,

millega vangla ei arvestanud ning töö jätkamisel on oht tema seisundi oluliseks

halvenemiseks, seega oli tema käitumine ainuõige. Perearsti ja meditsiiniõe arvamused seoses

allergiaga on ebaõiged ja tehtud pädevust ületades. Vangla on jätnud tähelepanuta kaebaja

selgitused ning ei ole kogunud asjas tähtsust omavaid tõendeid. Kaebajale ei tagatud õigusabi,

millega on rikutud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6

lg-t 1 ja art-t 13. Määratud karistused on ebaproportsionaalselt ranged, mistõttu on need

õigusvastased. Ei esine erandlikke asjaolusid Euroopa vanglareeglistiku p 60.5 mõttes, mis

õigustanuks kaebaja suhtes rangeima distsiplinaarkaristuse määramist.

9. V. Raudsepp esitas 05.10.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus

tühistada Viru Vangla 21.07.2015. a käskkiri nr 6-3/840 osas, millega määrati

karistuseks kokku 21 ööpäeva kartserit; tunnistada põhiseadusega (PS) vastuolus

olevaks ja kehtetuks vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §st 17 tulenev inspektor-

kontaktisiku otsustuspädevus karistuse määramisel; tuvastada vangla toimingu

õigusvastasus osas, millega karistuse määraja oli ka menetluse läbiviija ning tuvastada

vangla toimingute õigusvastasus ja rikkumised distsiplinaarmenetluses kaebajale

kaitseõiguse tagamata jätmisel advokaadi näol. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-

15-2592. Kaebuse põhjendused:

Vangla pidanuks kaebajale kaitseõiguse tagamiseks andma advokaadi. Kartserisse

paigutamine 21 ööpäevaks on vastuolus EIÕK art-tega 6 ja 13 ning Euroopa Inimõiguste

Kohtu (EIK) praktikaga Khmel vs Venemaa (nr 20383/04) lahendi valguses. VSkE §-st 17

tulenev inspektor-kontaktisiku otsustuspädevus VangS § 64 lg 4 osas on vastuolus PS § 3 lg-

ga 1, §-ga 10, §ga 11, §-ga 13, §-ga 14 ja § 22 lg-ga 1 ning EIÕK art 6 lg-ga 1. Käskkiri on

kaalutlusvigadega, eiratud on uurimisprintsiipi ja kaebaja väited on jäetud kontrollimata.

06.07.2015 ei ole meditsiiniõde pannud kirja kaebaja kaebusi ja taotlusi ning on teadlikult

märkinud ebaõiged andmed vererõhu kohta. Arvestatud ei ole, et 24.06. ja 30.06.2015 tegi

meditsiiniõde kaebajale süstid, mis näitab, et tema tervislik seisund oli halb ja töötamine oli

vastunäidustatud. Olukord, kus tööle asumise korral oleks kaebajale kaasnenud oht

tervisekahjustuse tekkimiseks ja haiguse süvenemiseks, andis kaebajale õiguse korralduse

täitmisest keeldumiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4 kui erinorm

ning tema karistamine on inimväärikust alandav PS § 18 lg 1 ja EIÕK art 3 mõistes. Määratud

karistus on ebaproportsionaalne.

10. Tartu Halduskohus võttis 22.09.2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-1861

kaebaja poolt 24.07.2015 esitatud kaebuse menetlusse. Tartu Halduskohus võttis

21.10.2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-2592 kaebaja poolt 05.10.2015 esitatud

kaebuse menetlusse, leides, et kaebuse tuvastamisnõue on hõlmatud

tühistamisnõudega. Tartu Halduskohus liitis 18.11.2015. a määrusega haldusasjad ühte

menetlusse ning luges haldusasja numbriks 3151861.

11. Tartu Halduskohus jättis 08.04.2016. a otsusega V. Raudsepa kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused:

1) 20.04.2015. a käskkirja õiguslik mõju ei ole vaatamata ajalise perioodi möödumisele lõppenud.

Kinnipeetava töövõimelisus on õiguspäraselt tuvastatud ka juhul, kui seda on teinud peale

allergoloogi mõni muu vangla meditsiiniosakonna töötaja, kellel on vastav erialaline

kvalifikatsioon. Meditsiiniõiguslikult tegutseb tervishoiutöötaja vanglas haiglavälist

eriarstiabi andva arsti seisundis (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-d 20-21),

osutades kinnipeetavale sisuliselt ambulatoorset üldarstiabi (TTKS § 7 lg 1) vastavalt

perearsti kvalifikatsioonile. Meditsiiniosakonna 15.04.2015. a tõendist nähtub, et analüüside

tulemusel ei esinenud V. Raudsepal organismi üldallergilisust ja tema terviseseisund

võimaldab tal töötada majandustöödel ilma erisusteta. Ka meditsiiniosakonna 13.05. ja

14.05.2015. a tõendite kohaselt ei esinenud kinnipeetaval allergilisust ning tervislik seisund

võimaldab tal töötamist ilma erisuseta. Puudub alus kahelda arsti otsuses, kuna ainult arst

võib kinnipeetava tervisliku seisundi hindamisel otsustada isiku töövõimelisuse. Mitte

igasugust terviseprobleemi, valuaistingut või ebamugavustunnet ei ole põhjust pidada

töötamise kohustusest vabastavaks töövõimetuseks. Ruumide koristamine pole reeglina raske

füüsiline töö, mistõttu saab sellega seonduvaid ülesandeid täita ka terviseprobleemidega isik,

kui ta järgib arsti poolt antud soovitusi, kasutab oma seisundiga sobivaid töövõtteid ja

arvestab tööga kaasneda võivate riskidega. Kaebaja oli oma tervisliku seisundi alusel

võimeline tööd tegema. 20.04.2015. a käskkirja puhul on täidetud kõik tööle vormistamise

nõuded, mis on loetletud justiitsministri 07.02.2007. a määrusega nr 9 kehtestatud

„Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 4 lg-s 1.

Käskkiri on antud VSkE § 12 lg-s 1 sätestatud pädevuse piires, järgib kaebaja kohta arsti

15.04.2015. a tõendis sisalduvat ettekirjutust ning toodud on ka viited asjakohaste õigusaktide

sätetele. 20.04.2015. a käskkiri on õiguspärane.

2) Kaebaja ei saanud tugineda TTOS § 14 lg 5 ple 4. Kaebajal ei olnud 20.04.2015 õiguslikku alust tööst

keeldumiseks. Vastustaja on karistuse määramisel õigesti arvestanud distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi,

isiku suhtumist rikkumisse ja võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. 20.05.2015. a käskkirjas on

põhjendatud, miks muud karistused ei täida karistuse eesmärki. Vastustaja on kaalutlusõigust nõuetekohaselt

rakendanud ja kartserikaristuse kestvus on proportsionaalne. Karistus ei ole ilmses vastuolus rikkumise

raskusega. Käskkiri on antud VangS § 63 lg 1 p 4 ja § 64 lg 4 alusel ja kooskõlas. Käskkirja andmisel on järgitud

distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja käskkirjas märgitud rikkumised on kaebaja poolt toime pandud.

Sellele ei vaidle vastu ka kaebaja. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud

võimalus seisukoha, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. 20.05.2015. a käskkiri on karistuse määramise osas

õiguspärane.

3) Kaebaja ei saanud 21.04.2015 tugineda TTOS § 14 lg 5 p-le 4 ja tööst keeldumiseks ei olnud õiguslikku alust.

II üksuse valvuri U. Võhma korraldus oli õiguspärane ega vastanud tühise haldusakti tunnustele.

Meditsiiniosakonna juhataja K. Irdi 20.05.2015. a tõendist nähtub, et kaebaja käis 20.04.2015 arsti vastuvõtul,

kus talle selgitati, et isikul ei ole allergiat. Arst kontrollis kaebaja poolt näidatud tõendit ja teatas, et tõendist ei

nähtu allergilist reaktsiooni. Kaebaja on 22.04.2015 keeldunud arstile analüüside andmisest, mh korduvast

allergia analüüsist. Vastustaja on karistuse määramisel õigesti arvestanud distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi,

isiku suhtumist rikkumisse ja võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. 21.05.2015. a käskkirjas on

põhjendatud, miks muud karistused ei täida karistuse eesmärki. Vastustaja on kaalutlusõigust nõuetekohaselt

rakendanud ja kartserikaristuse kestvus on proportsionaalne.

4) Kuna meedik kaebajat peavalude, kõrge vererõhu/pulsi ega ka muude kaebuste tõttu töötamisest ei

vabastanud, oli V. Raudsepp 24.06., 30.06. ja 06.07.2015 võimeline töötama ning pidi alluma temale antud

korraldustele. Vangla arst K. Ird on 25.08.2015. a tõendis leidnud, et analüüside tulemusel kaebajal allergiat ei

esine. Meditsiiniosakonna õe O. Soomi 09.07.2015. a tõendist nähtub, et kaebaja on kurtnud peavalu just

kuupäevadel, mil talle on antud korraldus tööle asumiseks, kusjuures päeva jooksul ei ole kaebusi esinenud.

Kaebaja ei olnud vaidlusalustel kuupäevadel töökohustusest vabastatud VangS § 37 lg 2 p-i 3 tähenduses,

kuivõrd tervislikku seisundit arvestades oli kinnipeetav võimeline koristaja tööülesandeid täitma. Kuna kaebaja

puhul ei ilmnenud töötamist välistavaid asjaolusid, pani kaebaja toime rikkumise mitte alludes korraldusele

asuda tööle. Vastustaja on karistuse määramisel õigesti arvestanud distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi, isiku

suhtumist rikkumisse ja võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. 21.07.2015. a käskkirjas on

põhjendatud, miks muud karistused ei täida karistuse eesmärki. Vastustaja on kaalutlusõigust nõuetekohaselt

rakendanud ja kartserikaristuse kestvus on proportsionaalne.

5) Üksnes asjaolu, et distsiplinaarmenetluse on läbi viinud ja karistuse määranud sama ametnik, ei anna alust

kahelda ametniku erapooletuses või karistusotsuse õiguspärasuses. VangS-ist ega teistest õigusaktidest ei tulene

vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavale distsiplinaarmenetlusega seoses riigi kulul õigusabi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

12. V. Raudsepp esitas 11.05.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 08.04.2016. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebused rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) 20.04.2015 kaebaja tööle määramise käskkirja osas asus kohus ebaõigesti seisukohale, et

töövõimelisust võis hinnata arst, kes ei ole allergoloog. Kohus on jätnud tähelepanuta, et

seoses kaebajal esineva tolmuallergiaga ei ole täiendavaid tõendeid kogutud ega arvestatud, et

detsembris 2014 võeti kaebajalt vereproov, mis näitas kõrget allergiat (IgE 7,54).

Meditsiiniosakond pidanuks tegema uued testid enne 20.04.2015. a käskkirja andmist.

Arvestatud ei ole, et meditsiiniosakond on fikseerinud, et 2014. a oli kaebajal vanglas pidev

nohu, tegemist on allergilise nohuga.

2) 20.05.2015. a käskkirja osas ei ole kohus arvestanud, et kaebaja 27.04.2015. a seletuskirja

kohaselt valutas tal 20.04.2015 tugevalt alaselg, kuna samal päeval tuli ta pikaajaliselt

kokkusaamiselt, kus oli kandnud oma lapsi turjal. Seljavaludega ei olnud ta võimeline

töötama. Kohus ei vastanud kaebuse põhjendustele, et olukorras, kus kaebajal puudusid

varasemad distsiplinaarkaristused, oli kartserisse paigutamine ebaproportsionaalne karistus.

3) Kuna kinnipeetav vaevles tugevate peavalude käes, on tema karistamine 21.05.2015. a

käskkirjaga vastuolus EIÕK art-ga 3.

4) 21.07.2015. a käskkirja osas on kohus ebaõigesti ainult vastustaja seisukohti arvestanud

ega arvestanud kaebaja väiteid, et tal olid tugevad peavalud, väga halb enesetunne ja väga

kõrge vererõhk. Kohus ei ole vastanud kaebuses esitatud põhjendustele. Kaebaja tugineb

ühtlasi vaide punktidele 3.1-3.9 ja 4.1-4.2.

5) EIÕK art-ga 6 on vastuolus olukord, kus menetleja on enda poolt läbi viidud menetluses ka

karistuse määrajaks. Seega ei ole käskkirjad objektiivsed ega sõltumatud. Kohus ei ole

põhjendanud, miks ei olnud kaebajal distsiplinaarmenetluses kaitseõiguste kaitseks vaja

advokaati.

13. Viru Vangla esitas 01.06.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.04.2016. a otsus muutmata. Vastuse

põhjendused:

1) Kaebuses esitatud väiteid on kohus üksikasjalikult hinnanud ja väidete osas seisukoha

võtnud. Kohus on piisava põhjalikkusega uurinud tõendeid ja tuvastanud asjakohased

faktilised asjaolud, kohtuotsusest on jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine.

2) Tervisehäire ei ole iseenesest takistus tööle määramisel, kui kinnipeetav on sõltumata talle

määratud diagnoosist võimeline tööülesandeid täitma ning pakutud töö on vastav kinnipeetava

kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kaebaja tervislikku seisundit on objektiivselt tööle

määramisel hinnatud. Iga kord peale tööle asumise korralduse eiramist on kinnipeetava

terviseseisundit kontrollinud meditsiiniosakonna teenistuja, kes ei täheldanud olulisi

tervisehäireid. Kaebaja soovimatus koristajana töötada tuleneb pigem isiku subkultuurilisest

hoiakust koristaja ametikoha suhtes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus

on otsuses vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust igakülgselt hinnanud, tuginenud

asjakohastele õigusnormidele ja vaidlusküsimustega seonduvatele Riigikohtu lahenditele,

järginud kohtumenetluse norme ning õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele esitab ringkonnakohus esmalt oma selgitused 20.04.2015. a.

kaebaja tööle määramise käskkirja osas (I), seejärel 20.05.2015. a distsiplinaarkaristuse

määramise käskkirja osas (II), 21.05.2015.a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja osas

(III) ning 21.07.2015. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja osas (IV). Viimaks

lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse taotlused (V).

I

15. Halduskohus on õigesti selgitanud, et VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava

võimelisuse töötada kindlaks arst. Vangistusseadus, samuti justiitsministri 07.02.2007. a

määrus nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“

(määrus) ei näe ette, et allergilise kinnipeetava puhul peab töövõimelisuse kindlaks tegema

allergoloog. VangS § 52 lg 2 sätestab, et arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate

terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama

ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid.

Ringkonnakohus leiab, et selliseks ülesandeks saab käesoleval juhul pidada ka kinnipeetavate

töövõimelisuse kindlakstegemist. Kuigi ringkonnakohus ei välista, et isiku töövõimelisuse

kindlakstegemisel saab arst juhinduda ka allergoloogi esitatud tõenditest, ei anna

vangistusseaduse ega määruse sätted siiski alust järeldada, et kinnipeetava töövõime

kindlakstegemine ei ole vanglas töötava arsti pädevuses või et vangla arst peaks esmalt

suunama kinnipeetava arvamuse andmiseks eriarstiabi osutaja juurde, olgu selleks siis

allergoloog, südame- ja veresoonkonna arst, kõrva-, kurgu- ja ninaarst, silmaarst või mõni

muu arst. Seega leiab ringkonnakohus kokkuvõtlikult, et puuduvad õigusnormid, millest

tuleneks, et kaebaja töövõimelisust pidi hindama allergoloog.

16. Kaebaja väitel jättis halduskohus arvestamata, et 2014. a detsembris võeti kaebajalt

vereproov, mis näitas kõrget allergiataset (IgE 7,54) ning Viru Vangla jättis kaebaja vastavas

osas ära kuulamata ja olulised väited kontrollimata. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei

nõustu. Vaidlustatud käskkirjast (I kd, tl 28) nähtub, et kaebajal oli enne käskkirja koostamist

võimalus esitada asja kohta oma arvamus, mida ta 09.04.2015. a kirjaga ka tegi (I kd, tl 33).

Kirjas selgitas kaebaja 2014. a detsembris antud vereprooviga seonduvat, kuid kirjast ei

nähtu, et kaebaja oleks kirja lisana esitanud vanglale 2014. a detsembris tehtud vereproovi

vastuse. Haldusorgan on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6 tulenevalt kohustatud välja

selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks

tõendeid omal algatusel. Nimetatud säte ei pane siiski vanglale kohustust koguda omal

algatusel ka neid tõendeid, mida valdab kinnipeetav, kuid mida viimane ei ole pidanud

vajalikuks esitada. HMS § 38 lg 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile

esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud. Seega

pidanuks kaebaja esitama vanglale 09.04.2015. a kirja lisana ka tõendi, mille arvestamist ta

vangla poolt käskkirja andmisel oluliseks pidas. Haldusasja materjalidest (vt kaebaja

27.04.2015. a seletuskiri, I kd tl 55-58) nähtub, et vastava arstitõendi esitas kaebaja

esmakordselt vangla arstile alles pärast seda, kui vangla oli tööle asumise käskkirja koostanud

ning kaebaja keeldus 20.04.2015 tööle minekust. Seetõttu ei saanud vastustaja kaebaja

viidatud vereproovi vastusele tugineda, kuid on asjakohaselt kaebaja töövõime

kindlakstegemisel arvestanud vangla meditsiiniosakonna poolt hiljem, 15.04.2015 väljastatud

tõendiga (I kd tl 31), millest nähtub, et kaebajal organismi üldallergilisust ei esine.

Ringkonnakohus märgib, et vangla ametnikel puudub pädevus vangla arsti poolt

kinnipeetavate töövõimelisuse kohta antud hinnanguid kahtluse alla seada, samuti vangla

arstile ette kirjutada, kas või milliseid teste tuleb kinnipeetava töövõime kindlakstegemiseks

teha. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus asuda halduskohtust teistsugusele

seisukohale.

II

17. Kaebaja arvates pidanuks halduskohus Viru Vangla 20.05.2015. a käskkirja peale esitatud

kaebuse lahendamisel arvestama, et kaebaja 27.04.2015. a seletuskirja kohaselt valutas tal

20.04.2015 tugevalt alaselg, kuna kaebaja tuli samal päeval pikaajaliselt kokkusaamiselt, kus

oli oma lapsi turjal kandnud ning seljavaludega ei olnud ta võimeline töötama.

18. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja selgitus alaselja valu kohta tööst keeldumise põhjusena

ei ole veenev. Nimelt nähtub valvur U. Võhma 20.04.2015. a ettekandest, et kaebaja keeldus

samal päeval kell 14.35 koristajana tööle asumisest tervislikel põhjustel, väites, et tal on selle

kohta arstitõend. Kell 14.40 toimetati kaebaja meditsiiniosakonda arsti juurde, kes kinnitas, et

kaebaja on töövõimeline (I kd tl 50). Arsti poolt 20.04.2015 tehtud sissekandest ilmneb, et

alles pärast seda, kui arst kinnitas, et kaebaja allergiatase on normis, asus kaebaja väitma, et

tal on alaseljavalud (I kd tl 40). Asjaolu, et kaebaja keeldus 20.04.2015 töö tegemisest

tolmuallergia tõttu, mille järel mindi arsti juurde, nähtub ka kaebaja 27.04.2015. a

seletuskirjast (I kd tl 5558). Alles seejärel asub kaebaja seletuskirjas väitma, et tal valutas

samal päeval ka selg, selgitamata, millal ta vastava põhjendusega töö tegemisest keeldus.

Valvur U. Võhma 20.04.2015. a ettekandest nähtub, et kella 15.20 paiku andis ta kaebajale

uuesti korralduse tööle asuda, mille järel kinnipeetav keeldus, öeldes: „Kust see arst teab, kas

mul selg valutab või mitte“ (I kd tl 50). Eeltoodud tõenditest kogumis järeldab

ringkonnakohus, et kaebaja asus väitma seljavalu alles pärast seda, kui arst talle selgitas, et tal

puudub allergia näol vastunäidustus töötamiseks. Kuna kaebaja väitel valutas tal tugevalt

alaselg seetõttu, et ta tuli samal päeval pikaajaliselt kokkusaamiselt, kus oli oma lapsi turjal

kandnud, leiab ringkonnakohus, et sellisel juhul pidanuks seljavalu avalduma juba siis, kui

kaebaja esmakordselt kell 14.30 töö tegemisest keeldus, mitte alles arsti poolt enda allergia

kohta seisukoha saamisel. Sel põhjusel on kaebaja väited seljavalu kohta ebaveenvad.

19. Kaebaja leiab, et distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine oli ebaproportsionaalne,

kuna kaebajal puudusid varasemad distsiplinaarkaristused. Ringkonnakohus nõustub

vaidlustatud käskkirja p-s 3 (I kd, tl 35p) ning halduskohtu otsuses (p-d 40-45, I kd, tl 122p)

esitatud põhjendustega kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste proportsionaalsuse osas ega

pea vajalikuks neid korrata. Seega ei anna kaebaja väited alust pidada Viru Vangla

20.05.2015. a käskkirja õigusvastaseks.

III

20. Viru Vangla 21.05.2015. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja osas leiab kaebaja,

et kuna ta vaevles 21.05.2015 tugevate peavalude käes, oli tema keeldumine tööst õiguspärane

ning karistamine vastuolus EIÕK artikliga 3. Ringkonnakohus märgib vastuseks, et

21.04.2015 on vangla arst kaebajat kontrollinud ning märkinud, et ta on töövõimeline (I kd tl

72). Valvur U. Võhma 21.04.2015. a ettekandest nähtub, et kaebaja keeldus tööst ka pärast

arsti otsust; ühtlasi keeldus ta seletuse andmisest (I kd tl 69). Halduskohtul puudub pädevus

asuda kaebaja väidete alusel vangla arsti otsust ümber hindama. Seega ei kinnita asjas

kogutud tõendid, et koristamine seadis ohtu kaebaja tervise ning ringkonnakohtul ei ole alust

halduskohtu seisukohti ümber hinnata.

IV

21. Kaebaja leiab, et 21.07.2015. a käskkirja osas on kohus ebaõigesti arvestanud ainult

vastustaja seisukohti, mitte kaebaja väiteid tugeva peavalu, väga halva enesetunde ja väga

kõrge vererõhu kohta. Ringkonnakohus märgib esmalt, et vangla 21.07.2015. a käskkirjaga

määrati kaebajale distsiplinaarkaristus 24.06.2015, 30.06.2015 ja 06.07.2015 toimunud

rikkumistes, mille kohta on samadel päevadel koostatud valvurite ettekanded. Ettekannetest

nähtuvalt viidi kaebaja kõigil kolmel korral meditsiiniosakonda, kus õde kontrollis kaebaja

tervislikku seisundit (24.06.2015 mõõtis vererõhku ja kehatemperatuuri; 30.06.2015 ja

06.07.2015 mõõtis vererõhku ja kehatemperatuuri), kuid kaebaja töövõimetust ei tuvastanud

ning andis loa koheselt tööle asuda. Ringkonnakohus möönab, et poolte vahel ei ole vaidlust

selle üle, et 24.06.2015 ja 30.06.2015 tegi meditsiiniosakonna õde kaebajale valuvaigistavad

süstid seoses viimase kaebustega peavalu kohta. Sellest ei saa aga ringkonnakohtu hinnangul

siiski veel järeldada, et kaebaja ei olnud võimeline tööle asuma. Riigikohus on leidnud, et

olukorras, kus arst on juba varem tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle

määramisel, kuid ootamatu terviserikke tõttu keeldub kinnipeetav tööle asumisest, saab

kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde (RKHK

22.01.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14). Seega oli meditsiiniosakonna õde käesoleval juhul

pädev otsustama kaebaja töövõimelisuse üle. Haldusasja materjalidest nähtuvalt olid kaebaja

kaebused meditsiiniosakonna õele teada, mistõttu ei saa järeldada ka seda, et luba tööle

asumiseks anti ebatäielikele andmetele tuginedes. Eeltoodust tulenevalt puudus kaebajal alus

tööst TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel keelduda.

22. Viru Vangla 21.07.2015. a käskkirja osas väidab kaebaja, et käskkirja andmisel rikuti

EIÕK artiklit 6, kuna menetleja on enda poolt läbi viidud menetluses ka karistuse määrajaks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga (otsuse p 56) selles, et üksnes asjaolu, et

distsiplinaarmenetlust on läbi viinud ja karistuse määranud sama ametnik, ei anna alust

kahelda ametniku erapooletuses või karistusotsuse õiguspärasuses. Ka on halduskohus

piisavalt põhjendanud inspektor-kontaktisiku otsustuspädevust kaebajale distsiplinaarkaristuse

määramisel, millega ringkonnakohus nõustub (otsuse p 55). Ringkonnakohus peab täiendavalt

vajalikuks selgitada, et VangS § 64 lg 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi ja

distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Samas sätestab VangS § 64 lg 4,

et ka distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus. Seega ei ole eelviidatud sätete eesmärgiks

lahutada menetluse läbiviija ja otsuse tegija. Selline eesmärk ei nähtu ka karistusseadustiku,

kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (382 SE)

seletuskirjast. Nimetatud seaduseelnõu vastuvõtmisega jõustusid eelviidatud sätted kehtivas

sõnastuses. Samasugusele seisukohale on analoogses haldusasjas nr 3-13-1616 asunud ka

Tallinna Ringkonnakohus 02.04.2015. a otsuses, mis on jõustunud (otsuse p-d 8-9).

23. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga ka selles, et halduskohus ei põhjendanud,

miks ei olnud kaebajal distsiplinaarmenetluses kaitseõiguse teostamiseks vaja advokaati.

Halduskohus nõustus vastustaja seisukohaga selles, et vangistusseadusest ega teistest

õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavale distsiplinaarmenetlusega

seoses riigi kulul õigusabi (otsuse p 56). Viru Vangla 20.05.2015. a käskkirjast nr 6-3/611-D

nähtub, et 30.04.2015 taotles kaebaja, et vangla osutaks talle riigi õigusabi ja määraks

kaebajale advokaadi, kes kaitseks kaebaja õigusi distsiplinaarmenetluses. Vangla 07.05.2015.

a vastuses kaebajale selgitati, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lõike 3 kohaselt esitatakse

taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses, õigusdokumendi

koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja elu- või

asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Ühtlasi

ilmneb, et vangla juhendas kaebajat riigi õigusabi taotluse täitmisel ja riigi õigusabi taotleja

majandusliku seisundi kohta andmete täitmisel. Ringkonnakohus nõustub vangla seisukohaga

selles, et RÕS § 10 lg-st 3 tulenevalt ei olnud Viru Vangla kaebaja taotluse lahendamiseks

pädev ning kaebaja taotluse pidi lahendama kaebaja asukohajärgne maakohus (Viru

Maakohus). Seega on kaebaja etteheited vastustajale riigi õigusabi andmata jätmise kohta

alusetud.

24. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja poolt apellatsioonkaebuses viidatud

vaidemenetluses esitatud seisukohtadega (II kd, kaebaja vaide p-d 3.1-3.9, tl 3-14) nagu oleks

distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise puhul tegemist kriminaalõigusliku iseloomuga

karistusega. Kaebaja seisukohta ei kinnita õigusaktid ega kohtupraktika. Vangistuseaduse § 63

lg 1 loetleb kartserisse paigutamise distsiplinaarkaristuste hulgas. Ka Riigikohus on leidnud,

et kinnipeetava paigutamine kartserisse on distsiplinaarmeede, olgugi, et kõigist võimalikest

rangeim, mistõttu riivab kartserisse paigutamine intensiivselt kinnipeetava põhiõigusi (RKHK

22.03.2006. a otsus asjas nr 3-3-1-2-06, p 11). Kartserisse paigutamise määratleb

distsiplinaarkaristusena ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses Rec(2006)2

Euroopa Vanglareeglistiku kohta (p 60.5). Seega ei saa vastavat liiki distsiplinaarkaristust

iseenesest õigusvastaseks pidada. Vaidlus saab olla vaid selle üle, kas pidada seda liiki

karistust kaebaja poolt toime pandud distsipliinirikkumiste suhtes proportsionaalseks.

Ringkonnakohus leiab, et vangla on vaidlustatud käskkirjas kartserikaristuste määramist

piisaval määral põhjendanud, selgitades ka seda, miks ei oleks antud juhul eesmärgipärane

karistada kaebajat muude alternatiivsete distsiplinaarkaristustega. Ringkonnakohus ei pea

vajalikuks vangla seisukohti (vangla 21.07.2015. a käskkirja p 3, II kd tl 34p-35) korrata.

Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu põhjendustega kaebajale määratud

distsiplinaarkaristuste proportsionaalsuse kohta (otsuse p 53) ega pea HKMS § 201 lg 4 alusel

vajalikuks neid korrata. Seega ei anna apellatsioonkaebuse väited alust pidada vangla

21.07.2015. a käskkirja õigusvastaseks.

V

25. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

08.04.2016. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad poolte

menetluskulud (kaebajal tasutud riigilõiv) apellatsiooniastmes nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel