1-16-9449/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2016, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-9449 (16284000376) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Kriminaalasi

C.K KarS

kokkuleppemenetluses süüdistuses § 424 järgi Prokurör Triin Tumala Süüdistatav

C.K

(isikukood ; xxxxxxxxxxx elukoht - xxxxxxxxx xx xx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ) Kaitsja

vandeadvokaat Raul Tosmann (riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada C.K

süüdi (KarS) § 424 järgi ja mõista tal karistusseadustiku le karistusena

vangistus 3 (kolm) . kuud

KarS § 22.09.2016, s.o 1 (üks) päev mõistetud

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg

karistusaja hulka ja lugeda C.K kandmata karistuseks vangistus 2 (kaks) il kuud (kakskümmend üheksa) päeva.

KarS C.K xxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx § 87 lg 1 p 2 alusel arvestades i

vabastada C.K karistusest ning kohaldada tema suhtes alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendi allutamist käitumiskontrollile 1 (üheks) aastaks t, s.o .

Vastavalt KarS § 75 lg käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi -le 1 on C.K kohustatud kontrollnõudeid:

1) ela

ma kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxx xx-xx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ;

2) ilmu

ma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

T

C.K

datud elukohast lahkumise ühistada kohtuotsuse jõustumisel tõkendina kohal ile keeld.

2. Menetluskulud :

e hüvitamine

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigi õigusabi C.K kriminaalmenetluse kuluna ilt

tasu 120 (ükssada kakskümmend) äärata kriminaalmenetluse eurot riigi kasuks. M

kulud eurot

120 (ükssada kakskümmend) tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1)

alates 2016. a detsembrikuust igakuise menetluskulu osa eurot tasumine,

10 (kümme)

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa .

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Vandeadvokaat Raul Tosmanni kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus 24 eurot (s.h käibemaks) rahuldada.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale on - Tartu Ringkonnaõigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimal ohtuotsus jõustub ik kohtus tutvuda kohtuotsusega. K edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

K naalhooldaja kriminaalhooldusäitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi ko lnõudeid või ei täida talle ntrol

pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas

(makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel. -

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis C.K toime pannud kuriteona

KarS selles, et tema juhtis 22.09.2016.a. kella 02.20 ajal Viljandi linnas § järgi, mis seisnes Paala tee 37 juures mootorsõidukit BMW 320i registreerimismärgiga XXX XXX alkoholi joobe seisundis. C.Ki kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-

0074 mõõdeti tema poolt ühes liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,84 mg/l, seega rikkus C.K oma tahtliku tegevusega LS

§ 69 lg 1 ja lg 2 p 1 sätteid. Samuti puudus isikul mootorsõiduki juhtimise õigus.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ja karistamiseks istusega 3 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel vang arvata C.Kil 22.09.2016. a eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 päev karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 87 lg 1 p 2 alusel arvestades C.Ki kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada ning oma käitumist vastavalt selle arusaamisele juhtida, vabastada ta karistusest ning kohaldada mõjutusvahendina allutamist käitumiskontrollile 1 aastaks.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja jäi sõlmitud kokkuleppele juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepp - e sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menet lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul

kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud

kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

KrMS § 248 lg 1 p le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis - eseme

asjaolud selged, vastavuses õiguslik siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista u kvalifikat vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS

§ 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri määrusest nr 139 ( 2015

), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus KrMS § .

179 lg 1 kohaselt on sundrahateise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava C.Ki kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 96 eurot.

Süüdista on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi tava C.Ki kaitsja

kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas koos käibemaksuga 24 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetl otsusega (KrMS

use kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu § 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid - .

KrMS § 180 lg 3 kohaselt m uskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist enetl

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja asjaolu, et süüdistatava C.K puhul on i

tegemist õpilasega, kellel puudub iseseisev sissetulek, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud osaliselt riigi kanda ning j ät sundraha välja mõistmata. ab

Kriminaalmenetluses on s üüdistatavale arvestuslikult menetluskuluks riigi õigusabi tasu euro, milline summa tuleb süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel riigi kasuks välja mõista.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi maksetena

aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

C.K on kahtlustatavana kinni peetud 22.09.2016, seega on C.K viibinud eelvangistuses .

1 päeva

KarS § 68 juures ühele eel lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus vangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik