1-14-7610/42 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 30.11.2016, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-14-7610 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid Rainis Põldmele karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks Süüdimõistetu RAINIS PÕLDME, ik 38708310286, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 05.05.2014 ja lõpp 05.01.2017. Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.11.2016, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 871, § 75 ja KrMS § 4261, 432 lg 3, 32, 4.

RESOLUTSIOON

Kohaldada RAINIS PÕLDME suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli, allutades Rainis Põldme käitumiskontrolli nõuetele kriminaalhooldusametniku järelevalve all.

KarS § 871 lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 (kaksteist) kuud.

Kohustada Rainis Põldme’t käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada Rainis Põldme’t käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:  mitte tarvitama alkoholi;  asuma tööle või võtma end arvele Eesti Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vangistusest vabanemisest;  osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab alkoholi tarvitamise ja agressiivsusega seotud riske.

Määrata Rainis Põldme kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Rainis Põldmele ja Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetavale Rainis Põldmele karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.

Harju Maakohtu 25.09.2014 otsusega tunnistati Rainis Põldme süüdi KarS § 121 ja § 257 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks

2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 05.05.2014.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

Kohtuistung

Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et ta ei ole nõus tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Tal on plaanis Eestist lahkuda, minna Soome venna firmasse tööle. Enne vangistust tuli Soomest tagasi, sest objekt sai läbi ja tekkisid majanduslikud raskused, sest andis oma naabrile laenu, kes ei maksnud tagasi, ainult lubas ja sellepärast ka selline kuritegu. Narkootikumidega ei ole kokku puutunud, kuid alkoholi nädalavahetustel tarbis. Alkoholisõltuvust eitab, viimati tarvitas 11 aastat tagasi. Viimane tegu ei olnud alkoholijoobes toime pandud. Vabanemisjärgsesse elukohta elama ei plaani minna, sest sama mees, kelle pärast ta vanglasse sattus, on seal naaber ja ta ei taha teda enam näha. Inglismaal oli ka kinnipidamise asutuses, kuid Soomes ei olnud ühtegi rikkumist.

Prokurör leidis kohtuistungil, et oleks vaja kinnipeetava suhtes kohaldada KarS § 871 alusel karistusjärgset käitumiskontrolli. Ta on 4 korda karistatud, on toime pannud kuritegusid ka katseajal. Vanglas on olnud 3 distsiplinaarkaristust. Vangla iseloomustuse järgi on uute kuritegude toimepanemise risk väga suur. Tal on olnud probleeme alkoholiga ja see võib olla ka uue kuriteo toimepanemises riskifaktoriks. Prokurör leiab, et piisaks Rainis Põldme allutamisest 1 aastaks käitumiskontrolli alla ja panna kohustused, mida on vangla taotlenud.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et Rainis Põldme suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli.

KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

KarS § lg sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

Rainis Põldme puhul on KarS § 871 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud. Rainis Põldme tunnistati süüdi karistusseadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud KarS § 121 järgi ning liitkaristuseks mõisteti talle 2 aastat 8 kuud vangistust. Ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 05.01.2017, seega kannab kinnipeetav mõistetud karistuse ära täies ulatuses. Samuti on täidetud käitumiskontrolli kohaldamise formaalne eeldus, mis seisneb kindla elukoha olemasolus. Kinnipeetav asub vabanemisel elama esialgu oma ema korterisse, kus elas ka enne vangistust. Ema on andnud nõusoleku poja elama asumiseks nimetatud elukohta.

Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4-l korral ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning ta ei ole teinud varasematest karistustest vajalikke järeldusi, jätkates kuritegude toimepanemist. Kuriteod on toime pandud grupis, rahalise kasu saamise eesmärgil ja enamasti vägivalda kasutades. Kuriteod on muutunud raskemaks. Isikul on vangistuses 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest võib järeldada, et isikul on probleeme distsipliinile allumisega ja reeglitest kinnipidamisega.

Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Oht on suurem, kui isik on grupis ja soovib saada majanduslikku kasu. Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht vennale kuuluvas firmas, kus on ka enne töötanud ning sellest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek ning ema on nõus poega vajadusel materiaalselt toetama. Samas nähtub iseloomustusest, et isik on ka varasemalt venna firmas töötanud, kuid ikkagi majandusliku kasu saamiseks kuritegusid sooritanud ning enne vangistust oli tema sissetulekuks vaid kuritegelikul teel saadud vahendid. Arvestades, et isik ei näe mõtet töötamisel, kui palk on liiga väike ning peab töötamist vanglas alavääristavaks, võib ta majanduslike raskuste tekkimisel, töökoha kaotamisel ja uue sobiva mitteleidmisel, uuesti sooritada kuritegusid materiaalse kasu saamiseks. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikuid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada ja teda uuesti kuritegusid sooritama kallutada, kuna enamus kuritegusid on toimepandud grupis, millest võib järeldada, et isik on teiste poolt mõjutatav. Samuti nähtub iseloomustusest, et isik ei saa aru, mida valesti tegi ning peab aegajalt vägivalla kasutamist loomulikuks ja vältimatuks, mis viitab kriminogeensele käitumisele ja valmiduse puudumisele oma senist käitumist muuta.

Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla hinnanud Rainis Põldme poolt uue ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul keskmisest kõrgemaks, s.o vastavalt 56% ja 52%.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Rainis Põldme puhul on olemas arvestatav tõenäosus tulenevalt tema varasemast käitumismustrist ja väärtushinnangutest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue vägivaldse kuriteo. Kohus on seisukohal, et Rainis Põldme vajab järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb tema suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks.

KarS § 871 lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks Rainis Põldme käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lõikes 2 p-des 2, 4 ja 8 sätestatud kohustusi.

Kui Rainis Põldme ei täida KarS §-st 75 tulenevaid nõudeid, siis KarS § 871 lg 4 kohaselt võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro Kohtunik