3-15-1200/29 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1200

Haldusasi

MM ja MT kaebus Maksu- ja Tolliameti 16.12.2014

vastutusotsuse nr 13-7/00520-12 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – MM ja MT, esindaja vandeadvokaat Tarmo

Friedenthal

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Marika Salmistu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.01.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MM ja MT apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada MM ja MT apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu

29.01.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-1200.

2. Saata asi halduskohtule uueks arutamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.12.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastu-

kassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-15-1200

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 11.12.2012 korralduse nr 12.2-3/12462-1 alusel OÜ M

(registrikood XXXXXXXXX, äriregistrist kustutatud 31.12.2014) käibemaksu arvestamise ja

deklareerimise õigsuse ning 24 657,57 euro suuruse tagastusnõude põhjendatuse kontrolli

maksustamisperioodil september 2012. MTA teavitas 08.11.2013 korraldusega nr 12.2-

3/12462-15 äriühingut, et MTA kontrollib äriühingule kuuluva, aadressil XXX, Tallinn asuva

korteri, selle juurde kuuluva panipaiga ja parkimiskoha soetust ning sellega seotud tehingute

käibemaksuarvestuse õigsust. MTA koostas kontrolli tulemuste kohta 14.03.2014 kontrollakti

nr 12.2-3/12462-24. OÜ M esitas kontrollaktile 28.03.2014 eriarvamuse.

2. MTA määras 05.05.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/12462-25 OÜ-le M tasumisele

kuuluvaid makse kokku 39 904,23 eurot.

OÜ-le M kuulunud korteriomandit ei kasutatud büroona, vaid äriühingu juhatuse liikme MT

eluruumina. Seetõttu tuleb muuta äriühingu sisendkäibemaksu arvestust korteriomandi,

parkimiskoha ja panipaiga soetamiseks, korteriomandi sisustamiseks ning kommunaalmaksete

tasumiseks tehtud kulude osas. OÜ-l M puudus õigus arvata maha sisendkäibemaksu 30 198,80

eurot (korteri ettemaksul ja soetamisel tasutud käibemaks 28 333,34 eurot, mööbliostu arvetel

kajastatud käibemaks 372,17 eurot, sisustus- ja sanitaartehnika soetamisel tasutud käibemaks

244,18 eurot, sisustus- ja elektroonikakaupade ning kommunaalmaksete arvetel kajastatud

käibemaks 1249,11 eurot). Täiendavalt tuleb tasuda tulu- ja sotsiaalmaksu juhatuse liikmele

antud erisoodustuselt, milleks on äriühingule kuuluva korteri juhatuse liikmele tasuta kasutada

andmine alates 2012. a septembrist kuni korteri võõrandamiseni 2014. a jaanuari lõpus (kokku

17 kuud). Tallinna kesklinna korteri keskmine ruutmeetri üürihind vaadeldaval perioodil oli

8,5 eurot m² eest, seega on korteri üürihind selle 17-kuulise kasutamise eest kokku 12 340,30

eurot. Lisaks on äriühing tasunud kommunaalmakseid 1858,48 euro ulatuses. Erisoodustuselt

(kokku 14 198,78 eurot) arvestatud tulumaks on 3774,34 eurot ning sotsiaalmaks 5931,09

eurot.

Korteri müügikuulutus lisati kinnisvaraportaali kv.ee kui eluruumi müügikuulutus. Korteril on

alates 29.01.2014 uus omanik. Äriühing võõrandas korteri ilma käibemaksuta, müügihind oli

kokku 193 000 eurot.

3. OÜ M maksuotsust ei vaidlustanud.

4. Harju Maakohus lõpetas 25.06.2014 määrusega nr 2-14-51711 OÜ M pankrotiavalduse

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

5. MTA edastas 14.11.2014 OÜ M endistele juhatuse liikmetele MM-le ja MT-le

vastutusotsuse projekti tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks. MM ja MT esitasid

vastutusotsuse projektile vastuväited.

6. MTA kohustas 16.12.2014 vastutusotsusega nr 13-7/00520-12 MM ja MT (OÜ M

juhatuse liikmed perioodil 29.03.2007-01.07.2014) tasuma MTA 05.05.2014 maksuotsusega

tuvastatud OÜ M maksuvõla summas 55 559,30 eurot (põhivõlg 39 904,23 eurot ja intressivõlg

15 655,07 eurot). MM ja MT vastutavad solidaarselt äriühingul nende juhatuse liikmeks

olemise ajal tekkinud ja tasumata jäänud maksuvõla eest, sest nad jätsid täitmata juhatuse liikme

kohustused,

rikkudes

deklareerimiskohustust

(ebaõigete

andmete

esitamine

käibedeklaratsioonides, käibemaksusumma valesti arvestamine, alusetu sisendkäibemaksu

3-15-1200

3(8)

kajastamine) ning tehes seoses korteri soetamisega ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid

(kommunaalkulude tasumine).

Korteri müügi järgselt, 31.01.2014, andis OÜ M 78 000 eurot tagatiseta laenu SA-le.

02.04.2014 esitas OÜ M SA-le lepingu ülesütlemise teate, põhjendades seda SA rikkumistega

laenu osade tagastamisel (esimene, 28.02.2014 makse on laekumata) ning oma

majandustegevuses esinevate probleemidega. Äriühing ei esitanud ajutisele pankrotihaldurile

laenu andmise põhjendusi.

Enne korteri ostmist olid OÜ M ja MT isa JT 12.06.2012 sõlminud laenulepingu, millega JT

andis äriühingule 10 000 eurot laenu tähtajaga 31.12.2013. 28.01.2014 laenulepingu lisaga

pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 31.05.2014, laenujäägiks lisa koostamise seisuga oli

märgitud 13 600 eurot. Äriühing tagastas JT-le laenu ennetähtaegselt, eelistades JT huve teiste

võlausaldajate huvidele.

MT ja MM omasid äriühingu juhtimisel kontrolli äriühingu tegevuse üle ning tegutsesid

eesmärgiga saada eelis maksude tasumisel. MT tegutses korteri soetamise episoodis tahtlikult,

teades oma käitumise õigusvastasusest ja soovides sellist tagajärge. Laenu andmise episoodis

ja lähikondsele laenu tagastamise episoodis tegutses MT raske hooletusega, ta oli teadlik

maksumenetlusest, valest raamatupidamisarvestusest ning oma käitumisest tulenevatest

tagajärgedest. MT põhjustas oma tahtliku tegevusega äriühingu maksuvõla ja intressivõla

tekkimise. MM oli teadlik äriühingu teise juhatuse liikme õigusnormide rikkumistest ja aitas

sellele kaasa. Sellele viitab asjaolu, et tema ütlused vastutusmenetluses on vastuolulised ja

kohati väärad. MM puhul esineb kaudne tahtlus, sest ta oli laenu andmisest ja laenu

lähikondsele tagastamisest teadlik ega võtnud nende osas midagi ette, ehkki tema ei kirjutanud

neile tehingutele alla. Tuvastatud on mõlema juhatuse liikme süü tahtluse vormis.

Kui ei oleks rikutud deklareerimise kohustust, tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid,

antud kõrge riskiastmega laenu SA-le ega tagastatud laenu lähikondsele olukorras, kus

maksukontroll oli pooleli, ei oleks maksuvõlga tekkinud ning äriühing omaks rahalisi

vahendeid, mida saaks kasutada äriühingu maksuvõla vähendamiseks. Juhatuse liikmete

tegevuse ja äriühingu maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos.

Maksuhaldur ei käsitlenud vastutusotsuses MN kohustusi, kes oli äriühingu kolmas juhatuse

liige perioodil 13.11.2013-01.07.2014.

7. MM ja MT esitasid vastutusotsuse peale 16.01.2015 vaide. MTA jättis 04.02.2015

vaideotsusega nr 6-1/2576-2 vaide rahuldamata.

8. MM ja MT esitasid 11.05.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse 16.12.2014

vastutusotsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

Maksuhaldur viis maksumenetluse läbi ebaobjektiivselt ja hindas maksuotsuses tõendeid

valesti. Korter soetati bürookorterina ning seda ei kasutatud faktiliselt MT elukohana.

Tuvastada tuleb kaebajate subjektiivsed kaalutlused korteri soetamise ajal. Korteri ostmiseks

kasutas äriühing AS LHV Pank lisafinantseeringut. MT 17.05.2012 e-kirjast pangale nähtub, et

äriühing otsis bürookorteri ostmise võimalusi. Panga kinnitusel ei ole kaebajad eraisikutena

panga poole pöördunud ega nõustamisel käinud. Korteri sihtotstarbest (eluruum) ei saa tuletada

korteri faktilist kasutusotstarvet. Korteri müügiga tegelenud OÜ Kesklinna Arendus kirjaliku

selgituse kohaselt oli korteriomand sisustatud köögimööbli ja büroomööbliga, seega olid

ruumid kohandatud bürookorteriks. Teenuseid müüvate väikeettevõtete puhul ei ole korteri

hubasem sisustamine ega köögi olemasolu ebatavaline. Toiduainete paiknemine külmikus ning

3-15-1200

4(8)

isiklike hügieenivahendite olemasolu vannitoas ei võimalda teha põhjapanevaid järeldusi

korteriomandi kasutusotstarbe kohta.

Kolmest korteris läbiviidud vaatlusest esimene toimus 11.12.2012 ette teatamata. Kõigi

vaatluste ajal puudus korteris voodi. Kui MT oleks kasutanud korterit püsivalt eluruumina,

pidanuks seal olema ka voodi. Maksuhalduri fotodelt ei nähtu voodit ega kohta, kus see võinuks

paikneda. Maksuhaldur oleks pidanud järeldama, et voodi puudus, mitte spekuleerima, et see

võidi viimaste vaatluste toimumise ajaks korterist välja viia. Lisaks oli vähemalt kaks ruumi

sisustatud tööruumidena. Sellele viitavad laud, sülearvuti, dokumendikapp jmt. Objektiivseks

ega mõistlikuks ei saa pidada maksuhalduri väidet, et ka eluruumis võivad olla töötamiseks

tarvilikud vahendid. Seega oleks maksuhaldur pidanud tuvastama korteri tööruumidena

kasutamise või määrama hindamise teel korteri ettevõtluseks kasutamise proportsiooni.

Põhjendamatu on korteri kasutamise tuvastamine 100% ulatuses väljaspool äriühingu

ettevõtlust. Maksuhaldur on ebaobjektiivselt eelistanud vaatluse käigus tuvastatule korteri

müügikuulutuse juures olnud fotosid. On eluliselt usutav, et korter sisustati müügifotode

tegemise ajaks eluruumina.

MT-l puudus korteri eluruumina kasutamise vajadus. MT endine elukaaslane KT kinnitas

12.11.2013 maksuhaldurile antud ütlustes, et MT elas kuni 2013. a kevadeni koos KT-ga

aadressil XXX, Tallinn. Maksuhaldur ei ole selgitanud, miks oleks MT pidanud elama kahes

erinevas kohas. KT ütluste kohaselt vahetas MT elukohta 2013. a kevadel, asudes elama Harku

vallas XXX külas asuvasse majja, mis on ka MT praegune elukoht. MT on pangakonto

väljavõttest nähtuvalt kasutanud igapäevaste ostude tegemiseks alates 2013. a maikuust

kauplusi Keilas, Keila-Joal ja Sauel, st Harku vallas. MT on samal ajal tasunud elektrienergia

kasutamise eest XXX talus, XXX külas. Asjaolu, et korter oli sisustatud büroona ning MT elab

„kusagil maal“, on kinnitanud ka korteri müügiga tegelenud maakler KJ. KJ kinnitas sedagi, et

korteriga tutvusid ka huvilised, kes samuti soovisid seda büroona kasutada. Maksuhaldur leidis,

et OÜ M kliendid ei ole kinnitanud ärikohtumisi korteris, kuid kaebajad on teinud

maksuhaldurile ettepaneku kuulata üle tunnistajatena isikuid, kes võinuks nõupidamiste

toimumist korteris kinnitada (EE, PV, RO, TK, SV), maksuhaldur aga ei pidanud vajalikuks

täiendavat teavet koguda.

Korteri müügilepingu p 3.1 kohaselt sisaldas müügihind käibemaksu, kuid OÜ M väljastas arve

käibemaksuta põhjusel, et maksuhaldur nõudis seda vastuseks MT järelepärimisele. Äriühing

soovis müüa korteri käibemaksuga ning selle ka deklareerida, kuid maksuhaldur ise andis

korralduse kajastada müügitehingut maksuvaba käibena ega võimaldanud kontrollimenetluse

tõttu käibemaksu deklaratsiooni (KMD) esitada. Seega oli maksuhaldur sisuliselt andnud

korralduse kajastada müügitehingut maksuvaba käibena ega saa tugineda korteri müügile

käibemaksuta kui asjaolule, mis tõendab korteri teadlikku kasutamist MT eluruumina. Seega

põhinevad maksuhalduri järeldused tõendite ebaobjektiivsel ning ühekülgsel hindamisel ja

selliste asjaolude tuvastamata või arvestamata jätmisel, mis kinnitavad korteri soetamist

ettevõtluse tarbeks.

Isegi juhul, kui maksuotsuse põhjendused oleksid õiged, on maksuotsuses tulu- ja sotsiaalmaks

määratud valesti. Juhatuse liikme saadud hüve saab maksustada erisoodustusena juhul, kui

juhatuse liige ei ole samaaegselt äriühingu osanik. Osanike puhul tuleb eraldi tuvastada, kas

tegemist oli dividendiga või juhatuse liikme tasuga.

Kaebajate tahtlus maksueelise saamiseks ei ole tuvastatud. Ükski tõend ei kinnita, et korter

soetati kavatsusega kasutada seda MT elukohana. Tahtlust ei saa tuvastada läbi tehingute, mis

ei seondu korteri soetamisega. Maksuotsus ei ole piisavalt motiveeritud ka põhjusel, et

maksuhaldur pole välja toonud, millist konkreetset kohustust kaebajad rikkusid. Isegi juhul, kui

3-15-1200

5(8)

MT oleks kasutanud korterit osaliselt oma elukohana, ei oleks MM süü aste tahtluse vormis.

MM

ei

allkirjastanud

korteri

ostmisega

seonduvaid

dokumente,

ei

esitanud

maksudeklaratsioone ega kasutanud korterit eluruumina. Tema hilisema kontrollimenetluse

raames antud ütlustest ei saa järeldada, et ta oleks korteri soetamise ajal soovinud õigusvastase

tagajärje saabumist.

Põhjuslik seos puudub. Kui maksuhaldur ei oleks andnud korraldust käsitleda 29.01.2014

toimunud korteri müüki maksuvaba käibena, oleks olnud võimalik deklareerida tehingult

käibemaks summas 38 600 eurot ning tasuda see tehingust saadud vahendite arvel riigile. Seega

ei põhjustanud kaebajate rikkumine maksuvõla sissenõudmise võimatust, vaid selle tingis

maksuhalduri enda vastuoluline käitumine.

9. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata.

Kesklinna Arenduse OÜ müügipakkumine oli tehtud MT-le, mitte OÜ-le M. 11.12.2012

vaatluse läbiviimise ajal ei olnud veel selge, kas korterit kasutatakse eluruumi või kontorina.

Kaebajad kinnitasid vastustajale, et äriühing kolib kontorisse alates jaanuarist. Kaebajad tegid

maksumenetluses maksuhaldurile takistusi vaatluste läbiviimisel. Eluliselt usutav ei ole see, et

voodi viidi korterisse üksnes müügikuulutuse fotode tegemiseks. Müügilepingu p 4.3 kohaselt

anti ostjale mh üle ka voodi. Kaebajate käitumine vaatluste läbiviimisel kinnitab maksuhalduri

kahtlusi, et voodi oli korteris kogu aeg ja see viidi sealt vaatluse läbiviimise ajaks ära. Kaebajate

kinnitus, et korter sisustati eluruumina müügifotode tegemise ajaks, näitab nende soovi

võõrandada korter eluruumina, mis tähendab, et tegemist oli käibemaksuseaduse (KMS) § 16

lg 2 p-st 3 ja lg 3 p-st 2 tulenevalt maksuvaba käibega ning kaebajatel puudus käibemaksu

lisamise õigus.

Maksuhaldur küsitles maksumenetluses kaebajate poolt nimetatud kliente, kellest keegi ei

käinud Paldiski mnt büroos. Kaebajad ei maininud maksumenetluses maksuhaldurile kaebuses

märgitud isikuid, kuigi maksuhaldur küsis kaebajatelt, kes on nende põhilised kliendid.

Ükski säte ei keela üheaegselt äriühingu osanikuks oleva juhatuse liikme saadud hüve

maksustamist erisoodustusena. Praegusel juhul maksustati erisoodustusena juhatuse liikme

eluasemekulude katmine, mitte konkreetset rahalist väljamakset.

MT ja MM OÜ M seaduslike esindajatena pidid mõistma, et tehes OÜ-le M kahjulikke

tehinguid, rikuvad nad maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust tagada

esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik

täitmine. MM rikkus igal juhul kohustusi vähemalt raskest hooletusest. Põhjuslik seos esineb,

sest kui kaebajad ei oleks maksustamisperioodi september 2012 kohta ebaõigete andmetega

KMD esitanud ja alusetult sisendkäibemaksu deklareerinud, ei oleks äriühingul ka maksuvõlga

tekkinud. Ka kõrge riskitasemega tagatiseta laenu andmata jätmisel ei oleks maksuvõlga

tekkinud. KMS § 16 lg 3 p-st 2 tulenevalt ei saa eluruumina kasutatud kinnisasja müüki ka

vabatahtlikult käibemaksuga maksustada, seega oli äriühing kohustatud korteri müügi

deklareerima maksuvaba käibena ning kohatu on maksuhaldurit süüdistada osaühingule

maksuvõla tekitamises.

10. Tallinna Halduskohus jättis 29.01.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.

Maksuotsus ja vastutusotsus on õiguspärased. Kaebajad ei ole tõendanud, et maksusumma

määrati valesti (MKS § 150 lg 1). HKMS § 165 lg 2 alusel saab nõustuda MTA poolt

maksuotsuses, vastutusotsuses ja vaideotsuses esitatud põhjenduste ja järeldustega, samuti

tuleb nõustuda MTA poolt kohtule esitatud argumentidega. MT ja MM ei ole esitanud selliseid

kvalitatiivselt uusi väiteid ega tõendeid, millele MTA ei oleks vastanud juba eelnevates

3-15-1200

6(8)

menetlustes. MT poolt OÜ M nimel kontrollaktile esitatud eriarvamuses toodud väited

kajastuvad praeguses kaebuses ning MTA analüüsis neid ja vastas neile maksuotsuse p-s 2.

Vastutusotsuse projektile esitatud vastuväiteid käsitles MTA vastutusotsuse p-s 11.

Vastutusotsuse peale esitatud vaides toodud väidetele on põhjalikult vastatud vaideotsuse III

osas. Kaebuses esitatud väidetele on MTA vastanud vastulauses. Maksuhalduri vastused

kaebajate väidetele on olnud asjakohased, põhjalikud ja põhjendatud ning nendega on kaebajate

etteheited ümber lükatud. Arvestades asjaolu, et praeguse haldusasja raames ei ole alust asuda

viidatud haldusaktidest teistsugustele seisukohtadele, esitatud dokumentaalsete tõendite mahtu

ning seda, et kohus on esitanud poolte seisukohad otsuses praktiliselt terviklikult ja varustanud

seejuures poolte viited tõenditele viidetega toimikulehekülgedele, kus tõendid paiknevad,

puudub mõte kaebajate igale väitele ja seisukohale uuesti vastata olukorras, kus kohus jagab

MTA seisukohti ja järgib tema põhjendusi.

Maksuotsuse tegemise ajal 05.05.2014 olid kaebajad äriühingu juhatuse liikmed ning nad oleks

saanud esitada maksuotsuse peale vaide või kaebuse. Kaebajad ei teinud seda. Järelikult ei

pidanud nad maksuotsust õigusvastaseks. Maksuotsus on jõustunud ja õiguspärane haldusakt,

vastupidist ei ole tuvastatud. Kaebajad ei vaidlustanud ka Tallinna Halduskohtu 14.08.2014

määrust nr 3-14-51739, millega kohus andis MTA-le loa kaebajatele koostatava vastutusotsuse

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.

MT-l ja MM-l juhatuse liikmetena lasus võrdselt kohustus tagada, et OÜ M täidaks

maksuseadustest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja õigeaegselt. Vastustaja tuvastas

õigesti, et kaebajad tegutsesid teadlikult maksude tasumise vähendamise eesmärgil, esitades

maksuhaldurile valeandmeid, sh olid nende poolt maksumenetluses antud seletused

vastuolulised ja väärad (vastuolu muude tõenditega, püüd varjata tegelikke asjaolusid jms).

Sisendkäibemaksu suurendamisel on tegemist tahtliku teoga, mis on toime pandud kasu saamise

eesmärgil läbi maksukohustuse vähendamise, mille tulemusena arvestatakse riigieelarvesse

tasumiseks vähem käibemaksu. Ka Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-62-06 leidnud, et kui

tegemist on maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil tehtud tehingutega, saab see oma olemuselt

olla ainult tahtlik. Nõustuda ei saa väitega, et maksuhaldur ei ole kaebajate süü tuvastamisel

välja toonud, millist juhatuse liikme kohustust on rikutud (vastutusotsuse p-d 6 ja 7). MTA on

õigesti teinud kindlaks mõlema juhatuse liikme vastutuse eelduste olemasolu ja süü vormi.

Esitatud tõendite põhjal puudub alus järeldada, et MTA on rikkunud maksuotsuse või

vastutusotsuse tegemisel uurimispõhimõtet, kaalutlusõigust ja/või ärakuulamisõigust või et

nende haldusaktide andmise menetluses oleks esinenud niisuguseid menetluslikke vigu või

selliseid vorminõuete eiramisi, mis oleks võinud viia väärade järelduste tegemisele ehk oleksid

mõjutanud asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse § 58).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. MT ja MM paluvad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus halduskohus oluliselt menetlusõiguse normi (HKMS §

165 lg 1 p 4), jättes osa kaebuse väiteid sisuliselt analüüsimata ning nõustudes üldsõnaliselt

vastutusotsusega ja sellele eelnenud haldusaktidega. Kaebajad jäävad kaebuses esitatud

seisukohtade juurde, põhjendades kaebust lisaks järgmiselt.

Kaebajate käitumisest maksuotsuse vaidlustamata jätmisel ei saa tuletada maksuotsuse

aktsepteerimist. Kaebajatel on õigus esitada maksuotsusele samu vastuväiteid, mida saanuks

esitada põhivõlgnik. Halduskohus tuvastas valesti korteri kasutamise otstarbe. Korterit kasutati

äriühingu büroona. Kuna korteri tegeliku kasutusotstarbe väljaselgitamine on olulise

tähendusega, rikkus halduskohus kaebajate esitatud tunnistajate ülekuulamise taotluse

3-15-1200

7(8)

rahuldamata jätmisega kaebajate õigust tõendada oma väiteid (HKMS § 59 lg 1). Kaebajad

esitasid halduskohtu tegevusele menetlusliku vastuväite. Kaebajatele ei saa ette heita

kaasaaitamiskohustuse rikkumist seoses sellega, et nad ei esitanud tunnistajate ülekuulamise

taotlust äriühingu kontrollimenetluses. Ringkonnakohtul on võimalik olemasolevaid tõendeid

hinnates tuvastada korteri faktiline kasutusotstarve, mistõttu ei taotle kaebajad selle

menetlusrikkumise tõttu asja saatmist uueks arutamiseks halduskohtule. Kaebajad on

põhjendanud, miks ei sisaldanud korteri müügiarve käibemaksu. Käibemaksu puudumisele ei

saa seega tugineda maksuotsuse ja vastutusotsuse õiguspärasuse hindamisel.

Maksuotsuses on valesti määratud tulu- ja sotsiaalmaks. Maksuhalduri käsitlus on vastuolus

kohtupraktikaga. Halduskohus pidanuks seda argumenti käsitlema, sest maksuhaldur ei ole

juhatuse liikme saadud hüve dividendina maksustamise väidet analüüsinud. Maksustamise

aluse muutumisega muutuks märkimisväärselt ka maksuvõla suurus. Selle väite käsitlemata

jätmisega rikkus halduskohus põhjendamiskohustust.

Kaebajate juhatuse liikme ja maksuseaduste kohustuste tahtlik rikkumine ning maksuvõla

tahtlik põhjustamine on põhjendamata ja tõendamata. Tahtlus tuleb tuvastada maksuseaduse

rikkumise hetke seisuga. MM süü aste ei saa igal juhul olla tahtluse vormis. Maksuhaldur leidis

ebaõigesti, et hinnang MT käitumisele põhjendab ka MMi tahtlust.

Põhjuslik seos puudub. Maksuvõlg tekkis seetõttu, et maksuhaldur ei lubanud lisada korteri

edasimüügile käibemaksu ja hindas seejärel ümber korteri soetuse ja kasutamise eesmärgi.

Asjas ei ole tuvastatud, et riigil ei oleks olnud võimalik korteri edasimüügil käibemaksuga

tehingult arvestatud käibemaksu sisse nõuda.

12. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta

rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja jääb kõigi halduskohtus esitatud

vastuväidete juurde.

Kaebuses kajastasid kaebajad samu vastuväiteid, mille nad esitasid 29.11.2013 vastuväidetes

vastutusotsuse projektile ning 16.01.2014 esitatud vaides. Halduskohus lähtus õigesti HKMS §

165 lg-st 2, seega oli põhjendamiskohustus täidetud.

Halduskohus põhjendas piisavalt tunnistajate üle kuulamata jätmist 21.10.2015 ja 05.11.2015

määrustes. Kui maksukohustuslane jättis maksumenetluses tõendid esitamata tahtlikult, kuulub

kohaldamisele MKS § 102 lg 1 p 2. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid, millest tuleneks, et

vastustaja takistas äriühingul maksumenetluses kaasaaitamiskohustuse täitmist või keeldus

mõne tõendi või teabe vastuvõtmisest. Kaebajad ei taotlenud nimetatud isikute ülekuulamist

maksumenetluses ega vaidemenetluses. Seega jättis halduskohus HKMS § 65 lg-st 2 lähtudes

põhjendatult nende isikute ülekuulamise taotluse rahuldamata.

Vastustaja selgitas vastuses halduskohtule, et hüve maksustamine erisoodustusena ei ole

keelatud, ning põhjendas, miks ei kohaldu praegusel juhul kaebaja viidatud Riigikohtu

seisukoht hüve dividendina maksustamise käsitlemise osas. Kohus on selle väite osas seega

seisukoha võtnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et kaebajate etteheited seoses põhjendamiskohustuse täitmisega on

põhjendatud. HKMS § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt

kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist

on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja

kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib

viidata põhjendusega nõustumisele. Seega olukorras, kus kohtuotsuses nõustutakse

3-15-1200

8(8)

vaidlusalustes dokumentides esitatud järeldustega, ei pea kohus hakkama kordama juba neis

dokumentides öeldut, vaid piisab viitest haldusaktidega nõustumisele.

14. HKMS § 199 lg 2 p 2 kohaselt võib ringkonnakohus kohtuotsuse tühistada ja saata asja

uueks arutamiseks juhul, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja

ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. HKMS § 199 lg 2 p 2 kohaldamine eeldab

seega, et halduskohtu otsuses oleks kaebuses esitatud väited olulises osas käsitlemata jäetud.

Praegusel juhul nõustus halduskohus vastustaja poolt maksuotsuses, vastutusotsuses ning

vaideotsuses esitatud seisukohtadega. Samuti nõustus kohus vastustaja kohtumenetluses

esitatud seisukohtadega. Halduskohus märkis, et kaebajate kõigile argumentidele on varasemas

menetluses asjakohaselt, põhjalikult ja põhjendatult vastatud, viidates maksuotsuse p-le 2

(eriarvamus), vastutusotsuse p-le 11 (ärakuulamisõiguse võimaldamine), vaideotsuse III osale

(MTA seisukoht ja resolutsioon) ning vastustaja kohtumenetluses esitatud vastulausele.

15. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole hinnanud maksu- ja vastutusotsuse tegemise

aluseks olnud tõendeid ega analüüsinud otsuste õiguspärasust puudutavaid väiteid. Seega ei ole

otsust olulises ulatuses põhjendatud. Seda ei korva asjaolu, et otsuse kirjeldavas osas on poolte

seisukohad esitatud praktiliselt terviklikult ning varustatuna viidetega toimiku vastavatele

lehtedele. Halduskohus on otsuse põhjendavas osas pikemalt argumenteerimata nõustunud

vastustaja seisukohtadega kõigi kaebuse väidete osas, vastavaid viiteid sisuliselt

konkretiseerimata. Seega ei ole halduskohus kaebuse väidetele sisuliselt vastanud. Samuti on

halduskohus üldsõnaliselt nõustunud vastustaja kohtumenetluses esitatud põhjendustega tulu-

ja sotsiaalmaksu määramise osas, mis ei ole HKMS § 165 lg 2 alusel lubatav. Selle puuduse

kõrvaldamine ringkonnakohtus piiraks poolte menetlusõigusi, sest olukorras, kus alles

ringkonnakohus asub kõiki asjas olevaid tõendeid hindama, ei oleks pooltele tagatud piisavat

edasikaebeõigust (HKMS § 211 lg 1 ls 1).

16. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus MM ja MT apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu

otsuse ning saadab asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna kohtumenetlus jätkub,

menetluskulusid ei jagata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets