2-16-4543/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

30. november 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-4543

Tsiviilasi

M.Š. kaebus kohtutäitur Andrei Kreki 10. märtsi 2016 otsuse

peale täiteasjas nr 066/2016/300

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. juuli 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.Š. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja, täitemenetluses võlgnik):

M.Š. (isikukood: XXXX)

Puudutatud isikud:

1. Kohtutäitur Andrei Krek

2. A.Š. (sissenõudja) (isikukood:XXXX ); seaduslik esindaja

J.T.

RESOLUTSIOON

Jätta M.Š. määruskaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu

13. juuli 2016 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud

M.Š.

kanda.

Hüvitamisele

kuuluvad

menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. M.Š. (avaldaja, võlgnik) esitas 22. märtsil 2016 kaebuse kohtutäitur Andrei Kreki 10. märtsi

2016 otsuse peale täiteasjas nr 066/2016/300, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebused

(täitemenetluse algatamise ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste peale) rahuldamata.

Avaldaja sai otsuse kätte 15. märtsil 2016.

Täitemenetlus täiteasjas nr 066/2016/300 on algatatud sissenõudja A.Š. avalduse ning Viru

Maakohtu 16. augusti 2012 otsuse tsiviilasjas nr 2-12-22103 alusel. Täitmisel on elatise nõue

lapsele. Koos täitemenetluse alustamisega tegi kohtutäitur ka otsuse kohtutäituri tasu, s.o

täitemenetluse alustamise tasu 258 euro ning kohtutäituri põhitasu 622 euro 80 sendi,

väljamõistmiseks.

Avaldaja esitas kaebuse täitemenetluse algatamise ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste

peale, kuna täitemenetlus on algatatud ebaseaduslikult. Eelnevalt oli sissenõudja seadusliku

esindaja J.T. avalduse (tl 45) alusel täiteasi nr 066/2012/2514 lõpetatud, milles

täitedokumendiks oli sama maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-12-22103. Kaebusele lisatud

pangakonto väljavõtte kohaselt täidab avaldaja vabatahtlikult oma kohustusi lapse

ülalpidamiseks. Kuna täitemenetlus on algatatud ebaseaduslikult, siis on ka kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsus ebaseaduslik.

Kohtutäitur keeldus 10. märtsi 2016 otsusega kaebust rahuldamast. Eelneva täitemenetluse

lõpetamine sissenõudja avalduse alusel ei ole takistuseks uue täitemenetluse algatamisel sama

täitedokumendi alusel.

Uue täitemenetluse algatamine ei ole põhjendatud. Avaldaja täidab vabatahtlikult sissenõudja

seadusliku esindajaga sõlmitud suulist kokkulepet (täiteasi nr 066/2012/2548), mille kohaselt

tasub avaldaja elatisena 100 eurot. See kokkulepe oligi põhjuseks kohtutäiturile avalduse

esitamiseks täitemenetluse lõpetamiseks 2013. aastal. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 49

lg 2 eeldused ei ole täidetud. Avaldaja täidab elatise nõuet vabatahtlikult ning sissenõudja

esindaja on 22. oktoobri 2013 avaldusega loobunud võla 1996 eurot 73 senti sissenõudmisest.

2. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see läbi vaatamata. Kohtutäituril oli

õigus uuesti täitemenetlust algatada, kuna kohtuotsust võib pöörata sissenõudmiseks ükskõik

millal ja ükskõik mitu korda. Avaldaja ei ole igakuiselt maksnud kohtuotsusega ettenähtud

summat lapse ülalpidamiseks ning on jätnud kohustuse täitmata 2–3 kuu jooksul. Sissenõudja

eitab kokkuleppe 100 euro tasumise kohta olemasolu. Avalduse täitemenetluse lõpetamiseks

kirjutamisel 2013 aastal ei loobunud sissenõudja nõudest, vaid tahtis lõpetada täitemenetlust.

3. Kohtutäitur leidis, et kaebus on põhjendamatu ning palus jätta see rahuldamata. Kohtutäitur

oli 29. augustil 2012 alustanud täitemenetlust nr 066/2012/2548, mille aluseks oli Viru

Maakohtu 16. augusti 2012 otsus tsiviilasjas nr 2-12-22103 ja sissenõudja seadusliku esindaja

27. augusti 2012 täitmisavaldus. Nõude sisuks on elatisraha summas 145 eurot kuus, kuid mitte

vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 1. märtsist 2012

kuni 3. augustini 2029. Täitemenetluse käigus esitas sissenõudja seaduslik esindaja avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks (TMS § 48 lg 1 p 1). Kohtutäitur on lõpetanud täitemenetluse

nr 066/2012/2548 ning täitemenetluse lõpetamise hetkel, s.o seisuga 1. oktoober 2013

moodustas elatisraha võlgnevus 1996 eurot 73 senti.

TMS § 49 lg 2 kohaselt ei piira täitemenetluse lõpetamine sissenõudja õigust pöörduda uuesti

kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Sissenõudja ei või

pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud.

Kohtutäituril puuduvad andmed, et sissenõudja oleks kirjalikult loobunud oma nõudest.

Täitemenetluse lõpetamise avaldust ei saa käsitleda kirjaliku nõudest loobumisena. Nimetatud

avaldusega keeldub sissenõudja täitedokumendi sundtäitmisest, kuid see ei tähenda et ta on

nõudest loobunud.

Sissenõudja on 27. jaanuaril 2016 esitanud uue täitmisavalduse avaldaja suhtes eespool

märgitud kohtuotsuse täitmiseks, täiteasi nr 066/2016/300. Täitmisavalduse kohaselt

moodustab elatisraha võlgnevus 3009 eurot 57 senti (tl 77).

Avaldaja kohustus perioodil 1. oktoober 2013 – 1. veebruar 2016 on 7161 eurot 73 senti, s.o

võlgnevus täiteasjas nr 066/2012/2548 seisuga 1. oktoober 2013 1996 eurot 73 senti, kohustus

2013 aasta eest, s.o 1. oktoobri – 31. detsembri 2013 eest 480 eurot (320/2 * 3), kohustus

2014 aasta eest 2130 eurot (355/2 * 12), kohustus 2015 aasta eest 2340 eurot (390/2 * 12)

ning kohustus jaanuar 2016 eest 215 eurot (430/2).

Avaldaja on esitanud maksmist tõendavad dokumendid, mille kohaselt maksis ta perioodil

1. oktoober 2013 – 3. veebruar 2016 kokku 1590 eurot 43 senti. Seega oli avaldaja võlgnevus

seisuga 3. veebruar 2016 (täiteasja nr 066/2016/300 algatamise kuupäev) 7161,73 – 1590,43 =

5571,30 eurot. Sissenõudja nõudis täitmisavalduses elatisraha võlgnevust 3009 eurot 57 senti,

mis on oluliselt vähem kui reaalne võlgnevus. Tähtsust ei oma, milline oli võlgnevus lõpetatud

täiteasjas nr 066/2012/2548, kuna isegi selles asjas võlgnevuse puudumisel ei ületaks võlgnevus

sissenõudja täitmisavalduses märgitud elatise võlgnevuse summat (5571,30 – 1996,73 =

3574,57).

Kohtutäituri põhitasu on arvutatud sissenõudja avaldatud võlgnevuse summalt, s.o 3009 eurot

57 senti (kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg-d 1 ja 2, § 30 lg-d 1 ja 2, § 37 lg-d 1 ja 2).

Kehtiva formaliseerituse printsiibi tõttu ei saa kohtutäitur anda hinnangut sissenõudja ja

avaldaja vahel sõlmitud kokkuleppele täitemenetluses. Võlgnik ei ole esitanud kokkulepet

kinnitavaid dokumente. Kokkuleppe olemasolul tuleks avaldajal esitada sissenõudja vastu hagi

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 korras.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus jättis 13. juuli 2016 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda, märkides, et menetlusosalistele hüvitatavad kulud puuduvad.

Avaldaja vaidlustab nii täitemenetluse algatamist, kui ka kohtutäituri tasu väljamõistmist.

Maakohus leidis, et täitemenetluse alustamine 3. veebruaril 2016 täiteasjas nr 066/2016/300 oli

seaduslik ja avaldaja kaebus selles osas ei ole põhjendatud.

TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel.

Kohtule esitatud sissenõudja seadusliku esindaja avalduse täitemenetluses nr 066/2012/2548

sõnastuse kohaselt (tl 45) palus ta lõpetada avaldaja suhtes täitemenetluse nr 066/2012/2548.

Võlga seisuga 1. oktoober 2013 summas 1996 eurot 73 senti tulevikus välja mõista ei saa.

Lähtudes avalduse grammatilisest tõlgendusest saab üheselt järeldada, et sissenõudja tahe oli

lõpetada täitemenetlus ehk lõpetada nõude sundtäitmine, kuid see ei tähenda, et ta on nõudest

loobunud. Täitemenetluse lõpetamine ja nõudest loobumine ei ole üks ja sama mõiste.

TMS § 49 lg 2 kohaselt ei piira täitemenetluse lõpetamine sissenõudja õigust pöörduda uuesti

kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Sissenõudja ei või

pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud. Nõudest loobumine

peab olema väljendatud sõnaselgelt ja kirjalikult. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel

saaks järeldada, et sissenõudja oleks oma nõudest kirjalikult loobunud.

Maakohus leidis, et isegi juhul, kui oleks olnud suuline kokkulepe elatise summas 100 eurot

kuus tasumise kohta, ei piiranuks see õigust pöörduda kohtutäituri poole täitedokumendi

sundtäitmiseks. Vastavalt TMS § 23 lg-le 1 viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja

avalduse ja täitedokumendi alusel. Seega täitemenetlust saab alustada ainult TMS § 23 lg-s 1

nimetatud dokumentide alusel ning selliste dokumentide esitamisel menetluse alustamine on

kohustuslik. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mis lähtuvalt TMS § 23 lg-st 1

tähendab, et kohtutäitur peab kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt

seaduse nõuetele. Kohtutäiturile olid esitatud TMS § 23 lg-s 1 nimetatud dokumendid ja

täitemenetluse mittealustamiseks ei olnud seaduslikku alust. Kohtutäitur ei saa lähtuda suulisest

kokkuleppest, mis ei ole TMS § 2 lg-s 1 loetletud täitedokument.

Maakohus leidis, et kohtutäituri tasu on välja mõistetud korrektselt ja õiguspäraselt, seega ka

selles osas ei ole kaebus põhjendatud. Vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg-le 1 on

kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 30 lg-test 1 ja 2 tulenevalt maksab menetluse

alustamise tasu isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Täitemenetluses tasub menetluse alustamise tasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Täitemenetluses tasub menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS §

37 lg 1 ja 2 kohaselt on elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu

ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Elatusraha

sissenõudmise eest makstav põhitasu arvestatakse sissenõutavaks muutunud elatusraha

võlgnevuse summalt.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus vääralt tõlgendanud sissenõudja seadusliku esindaja

avaldust täitemenetluse täiteasjas nr 066/2012/2548 lõpetamiseks. Sissenõudja on avalduses

otseselt väljendanud tahet lõpetada täitemenetlus avaldaja suhtes. Teise lausega loobus

sissenõudja oma nõudest.

Maakohus on kokkuleppe olemasolu puudumise tuvastamisel vääralt tuginenud pelgalt

sissenõudja paljasõnalisele väitele selle puudumise kohta. Kokkuleppe sõlmimist tõendavad

kaudsed tõendid, s.o pangakonto väljavõtte, avalduse põhjendus, kohtutäituri ja kohtu poolt

toodud arvestused, mis kinnitavad kokkulepet 100 eurot kuus tasumise kohta. Vastasel juhul

poleks avaldajal olnud ka põhjust iga kalendrikuu kanda üle sissenõudja arvele 100 eurot.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHT

6. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu. Kohtutäitur ei ole määruskaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks.

8. Maakohus leidis põhjendatult, et täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi kohaselt

peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse

nõuetele. Kohtutäitur on kohustatud võtma menetlusse kõik täitedokumendid, mis formaalselt

vastavad täitedokumendile esitatavatele nõuetele. See tähendab, et dokument peab sisalduma

TMS § 2 lg 1 loetelus, olema vormistatud pädeva organi poolt, vastama vorminõuetele, olema

kohtutäiturile esitatud kas originaaldokumendina või selle notariaalselt tõestatud ärakirjana.

Täitur ei saa menetlust alustades kontrollida, kas nõue on ka tegelikult täitmata.

Kuivõrd kohtutäiturile olid esitatud TMS § 23 lg-s 1 nimetatud dokumendid, s.o täitmisavaldus

ning jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas (TMS § 2 lg 1 p 1), siis leidis maakohus põhjendatult, et

puudus alus jätta täitemenetlus alustamata.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et sissenõudja ei ole 22. oktoobri 2013

avaldusega täiteasjas nr 066/2016/300 sundtäidetavast nõudest loobunud.

Täitemenetluse täiteasjas nr 066/2012/2548 lõpetamise avaldus on sõnastatud selliselt, et

sissenõudja palub lõpetada täitemenetlus võlgniku suhtes ning kinnitab, et võlgnevust seisuga

1. oktoober 2013 summas 1996 eurot 73 senti ei saa sisse nõuda. Juhul kui avalduse teist lauset

käsitleda nõudest loobumisena, siis on sissenõudja loobunud üksnes seisuga 1. oktoober 2013

sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmisest, mitte tulevikku suunatud elatise nõudest.

27. jaanuari 2016 täitmisavalduse kohaselt soovib sissenõudja pöörata täitmisele

sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse perioodi 1. detsember 2013 kuni 31. detsember

2015 summas 3009 eurot 57 senti ning täita jooksvat elatise nõuet. Seega isegi kui sissenõudja

oli seisuga 1. oktoober 2013 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse nõudest loobunud, ei

nõua sissenõudja selle võlgnevuse täitmist täiteasjas nr 066/2016/300 ning täitmisavalduse

esitamine on lubatud.

Tsiviilasja materjalide juures on pangakonto väljavõtted, millest nähtuvad avaldaja poolt elatise

katteks tasutud summad. Avaldaja ei ole nimetatud summasid vaidlustanud ega väitnud, et ta

oleks tasunud pangakonto väljavõttest nähtuvast rohkem.

10. Formaliseerituse printsiibist lähtuvalt ei oma täitemenetluse algatamise ja kohtutäituri tasu

nõudest tulenevalt tähtsust, kas avaldaja ja sissenõudja vahel on olemas kokkulepe 100 euro

tasumise kohta. Avaldaja ei ole kokkuleppe olemasolu tõendanud. Sissenõudja eitab

kokkulepet. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kokkuleppe sõlmimine on

tõendatav kaudsete tõenditega. Pangakonto väljavõttest ei nähtu kokkulepet 100 euro tasumise

kohta, vaid see, et avaldaja on elatise katteks tasunud enamasti 100 eurot kuus, mõni kuu isegi

vähem. Tegelikkusele ei vasta avaldaja väide, et kui poleks olnud kokkulepet, poleks avaldajal

olnud põhjust iga kalendrikuu kanda üle sissenõudja arvele 100 eurot. Avaldajal on

perekonnaseadusest tulenev kohustus pidada oma alaealist last üleval ning kohustuse rahaline

suurus on määratud kindlaks jõustunud kohtuotsusega, mille kohaselt ei või avaldaja kohustus

olla väiksem kui seadusega kehtestatud elatise miinimumäär. Avaldaja poolt tasutud 100 eurot

kuus on oluliselt väiksem kui seadusega kehtestatud miinimum.

Kuivõrd täitur ei saa keelduda täitemenetluse alustamisest, kui talle esitatakse TMS §-s 23

nimetatud dokumendid, siis isegi kokkuleppe olemasolul ei ole täitemenetluse algatamine

välistatud. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituri poolt maakohtu menetluses avaldatuga, et

kokkuleppe olemasolul on avaldajal õigus pöörduda kohtu poole sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks kokkulepet ületavas osas. Sel juhul lasub avaldajal kokkuleppe sõlmimise

tõendamise koormis.

11. Maakohus jättis põhjendatult avaldaja kaebuse kohtutäituri tasu otsuse vaidlustamise osas

rahuldamata.

Avaldaja põhjendab kohtutäituri tasu väljamõistmise põhjendamatust asjaoluga, et

täitemenetluse alustamine on seadusvastane, mistõttu on seadusvastane ka kohtutäituri tasu

avaldajalt väljamõistmine. Kuivõrd ringkonnakohus leidis eespool, et kohtutäitur on algatanud

täitemenetluse õigustatult, siis on vastupidised avaldaja väited põhjendamatud.

Vastuseks määruskaebusele peab ringkonnakohus siiski vajalikuks selgitada kohtutäituri tasu

väljamõistmise põhimõtteid. Kohtutäituri tasu nõue tuleneb seadusest ning täituri tasu suurused

on seadusega kindlaks määratud. KTS § 30 lg 1 teise lause järgi maksab täitemenetluse

alustamise tasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS § 37 lg 1 esimese lause

kohaselt on elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu ühekordne

summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Täitemenetluse

täiteasjas nr 066/2016/300 alustamise hetkel, s.o 2016 aastal, on elatusraha miinimummäär

vastavalt PKS § 101 lg-le 1 ning Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määruse nr 139

„Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg-le 1 215 eurot. KTS § 32 lg 3 kohaselt lisandub

kohtutäituri tasule käibemaks. Seega on kohtutäitur mõistnud välja täitemenetluse alustamise

tasu kooskõlas seadusega.

KTS § 37 lg 2 esimese lause kohaselt arvestatakse elatusraha sissenõudmise eest makstav

põhitasu KTS § 35 alusel sissenõutavaks muutunud elatusraha võlgnevuse summalt. KTS § 35

lg 1 kohaselt sissenõude summalt kuni 3200 eurot on kohtutäituri põhitasu määr 519 eurot,

millele lisandub käibemaks. Seega vastab kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega

väljamõistetud kohtutäituri põhitasu võlgnevuselt 3009 eurot 57 senti seadusele.

12. Ringkonnakohus jätab seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega sellega kaasnevad

menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudjat esindas määruskaebemenetluses seaduslik

esindaja ning sellest tulenevalt eeldab ringkonnakohus, et menetluskulusid tal tekkinud ei ole.

Kohtutäitur ei ole määruskaebusele vastuse esitanud, seega ei ole täituril kulusid tekkinud.

Kohtutäituri poolt kantavad õigusabikulusid ka TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata. Sellest

tulenevalt menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke