4-16-6260/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. november 2016, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-16-6260

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 10. novembri 2016

määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi

asendamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Haak (isikukood 36405016516), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 10. novembri 2016 määrus muutmata.

2. Aleksei Haagi määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

VTMS § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 10.11.2016 määrusega rahuldati PPA Põhja prefektuuri taotlus ning asendati

väärteoasjas nr 2302,14,005512 Aleksei Haagile määratud rahatrahv 210 trahviühikut, s.o 840

eurot, 21 päeva arestiga. A. Haagil puudub vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata.

A. Haak kinnitas kohtuistungil, et tal on trahv tasumata, sest tal puuduvad rahalised vahendid.

Maakohus märkis, et esitatud taotlus on seaduslik ning kuulub rahuldamisele, kuna A. Haagil

puuduvad rahalised vahendid ning vara, millele sissenõuet pöörata.

2. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Haak, kes leiab, et on juba väärteo eest

aresti kandnud ning palub alternatiivselt maakohtu määruse tühistada ja asendada mõistetud

arest üldkasuliku tööga. Kaebaja toob välja, et 2014. aasta novembris asendati arestiga juba

2014. aasta trahvid kolmes väärteoasjas, mille eest määrati 8 päeva aresti. Üldkasuliku töö

kohaldamise võimalusest ei olnud ta teadlik, mistõttu ei osanud A. Haak seda ka kohtult

taotleda. Üldkasulik töö oleks tõhusam karistus, mis distsiplineerib A. Haaki ja raamistab teda

rohkem peale vanglast vabanemist kui arest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide ning määruskaebuse väidetega, leiab, et

Viru Maakohtu 10.11.2016 määrusega A. Haagi rahatrahvi asendamine arestiga on

põhjendatud ning lahendi tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

Samuti ei ole põhjendatud asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesoleva määrusega lahendab ringkonnakohus A. Haagi

määruskaebuse üksnes väärteoasjas 4-16-6260 10.11.2016 koostatud määruse osas, mis

puudutab PPA 06.05.2014 otsust (kohtuvälise menetleja väärteoasja nr 2302,14,005512).

4. VTMS § 211 lg 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi

asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole

rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega

ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele

sissenõuet pöörata.

Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus tuvastas, et A. Haak ei ole rahatrahvi

tervikuna määratud tähtajaks tasunud, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja

süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Sissenõudja on seetõttu esitanud taotluse

rahatrahvi asendamiseks arestiga.

5. Määruskaebuses märgib kaebaja esmalt, et kuigi tema mälu on nõrgenenud, siis 2014. aasta

väärteoasjas mõistetud rahatrahvid asendati arestiga juba 2014 novembris, mille eest määrati

8 päeva aresti, mille A. Haak on juba ära kandnud.

Ringkonnakohus kontrollis A. Haagi poolt esitatud väidet, kuid kohtute infosüsteemi

andmetel ei ole võimalik tuvastada, et A. Haagi suhtes oleks toimunud menetlusi, mis

käsitleksid asenduskaristuse kohaldamist. Samuti ei ole võimalik rääkida mõistetud

rahatrahvide asendamisest arestiga juba novembris 2014, sest täitemenetluse toimik on avatud

A. Haagi suhtes alles 15.10.2014. Täitemenetluse registri kohaselt on kohtutäitur läbi viinud

A. Haagi suhtes enamus täitemenetluse toiminguid 2014. aasta detsembris, mis jätkusid ka

2015. aasta jooksul. Seega on kohtutäitur üritanud tagada sissenõudja poolt taotletut, kuid

11.12.2015 on teatanud kohtutäitur täitmise võimatusest. Kuna täitemenetlus on jätkunud ka

2015. aastal, siis ei ole võimalik rääkida, et PPA poolt väärteoasjas mõistetud rahatrahv on

juba asendatud arestiga.

Harju Maakohtu 28.11.2014 otsusega väärteoasjas 4-14-9026 karistati A. Haaki tõesti LS §

201 lg 2 ja § 207 järgi, kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid, 8 päeva arestiga, mis tuli A. Haagil

ära kanda Põhja Prefektuuri Tallinna arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinn ning aresti

ärakandmist arvestati alates karistuse kandmisele asumisest, s.o alates 27.11.2014 kell 02.19.

Nimetatud aresti kandmine ei ole seotud väärteoasjas nr 4-16-6260 mõistetava arestiga.

A. Haagi väited aresti ärakandmise osas jäävad edutuks.

6. Lisaks toob kaebaja välja, et maakohus ei pakkunud talle võimalust asendada arest

üldkasuliku tööga. Selles osas tuleb nõustuda A. Haagiga, sest sellise võimaluse

väljapakkumine ei tulene ei maakohtu istungi protokollist ega ka 10.11.2016 määrusest.

KarS § 72 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab

kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69

sätestatud korras.

A. Haak leiab, et üldkasulik töö distsiplineerib ja raamistab teda vanglast vabanemisel

kindlasti rohkem kui arest. Arvestades asja materjale, samuti, et kaebuse esitaja ei ole tasunud

rahatrahvi, ta kannab praegusel ajahetkel vangistust, siis peale vangistuse ärakandmist

leebema karistuse kui aresti kohaldamine ei täida karistuse eesmärki.

7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

A. Haagi määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Kohtunik