3-14-52440/56 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.11.2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-52440

Haldusasi

Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 25000 eurot,

Viru Vangla kodukorra p-de 7.1.43 ja 7.1.44

tühistamiseks, silmaklappide äravõtmise õigusvastasuse

tuvastamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks

tagastada kaebajale kõrvatropid

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 01.07.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kaebaja apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Aleksei Pokras

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta toimiku materjalide juurde Tartu Ringkonnakohtu 23.11.2016. a päring

Viru Vanglale ja Viru Vangla 24.11.2016. a vastus.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 01.07.2015. a otsus sõltumata

apellatsioonkaebusest silmaklappide äravõtmise õigusvastasuse tuvastamisnõude

osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta silmaklappide äravõtmise

õigusvastasuse tuvastamisnõue läbi vaatamata.

4. Jätta ülejäänud osas Tartu Halduskohtu 01.07.2015. a otsus muutmata,

täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

5. Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulu (riigilõiv 150 eurot) riigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 30.12.2016 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kambri läbiotsimise käigus 28.05.2014 võtsid Viru Vangla ametnikud kaebajalt ära

kõrvatropid ja 19.06.2014 õhtuse loenduse ajal silmamaski.

2. Kaebaja esitas 26.06.2014 Viru Vanglale taotluse (tl I-28-30p, tõlge I-31-32), milles

nõudis äravõetud kõrvatroppide ja silmamaski tagastamist, mittevaralise kahju hüvitamist

ning Viru Vangla kõigile kinnipeetavatele kõrvatroppide ja silmamaski kasutamise lubamist.

Kaebaja selgitas, et perioodil 30.05.2008−28.05.2014 kasutas ta vanglas pidevalt kõrvatroppe

ja silmamaski kaitsmaks kõrvu müra ja silmi valguse eest. 28.05.2014 toimunud kambri

läbiotsimise käigus võeti temalt ära kõrvatropid ning 19.06.2014 õhtuse loenduse ajal võeti

temalt ära silmamask. Kaebaja väitis, et ta saa enam uinuda. Kambrisse ja jalutusboksi

kostuva müra tõttu ning seetõttu, et ta ei saa pärast kõrvatroppide äravõtmist kõrvu kaitsta

müra eest, on tal tekkinud terviseprobleemid. Kaebaja väitis, et talle ei osutatud vajalikku

meditsiiniabi. Kaebaja nõudis 20000 eurot mittevaralist kahju väärikuse alandamise ja tervise

kahjustamise eest ja 5000 eurot meditsiiniabi osutamata jätmise eest.

3. Viru Vangla jättis 25.07.2014. a otsusega nr 6-16/185-4 (tl I-33) kaebaja taotluse

kõrvatroppide ja silmamaski tagastamiseks ning kasutamise lubamiseks rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 13.08.2014 (registreeritud vanglas 02.09.2014, aga tegelikult esitatud

13.08.2014, vt tl I-59, I-63) Viru Vanglale vaide (tl I-35, tõlge I-35p). Kaebaja nõudis, et

vangla tühistaks kõrvatroppide ja silmamaski kasutamise keelu ning lubaks kõigil Viru Vangla

kinnipeetavatel neid kasutada. Kaebaja nõudis temalt läbiotsimise ajal ära võetud

kõrvatroppide ja silmamaski tagastamist.

5. Viru Vangla jättis 17.09.2014. a otsusega nr 6-16/185-5 (tl I-34-34p) kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata.

6. Kaebaja esitas 13.10.2014 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl I-2-7,

I5354), milles palus tühistada Viru Vangla kodukorra p-d 7.1.43 ja 7.1.44, tuvastada

silmaklappide äravõtmise õigusvastasus, kohustada tagastada kaebajale kõrvatropid ning

mõista Viru Vanglalt välja tekitatud mittevaraline kahju summas 25000 eurot.

Kaebaja leidis, et keeld kasutada kõrvatroppe ja silmamaski on õigusvastane. Kaebaja väitis,

et tal on tekkinud terviseprobleemid ja unehäired. Kaebaja märkis, et vanglaametnikud ei

kutsunud kaebaja nõudmisel psühhiaatrit ja meditsiiniosakonna valvetöötajat.

7. Viru Vangla jättis 15.10.2014. a vaideotsusega nr 6-12/206-4 (tl I-36) kaebaja vaide

rahuldamata.

8. Tartu Halduskohus asus 30.01.2015. a määruses (tl 37-40) kaebuse tõlgendamise

tulemusena seisukohale, et kaebaja tuvastamisnõue tuleb lugeda esitatuks preventiivsel

eesmärgil ja luges 11.03.2015. a määruses (tl I-60-66) tuvastatuks, et kaebaja esitas vaide

Viru Vangla 25.07.2014. a otsuse peale tähtaegselt.

9. Vastustaja palus 08.04.2015. a kaebusele esitatud vastuses (tl I-78-79) jätta tühistamis- ja

tuvastamisnõue läbi vaatamata ning kohustamis- ja hüvitamisnõue rahuldamata.

10. Halduskohus ennistas 14.05.2015. a määrusega (tl I-110-116) tühistamisnõude osas

kaebuse esitamise tähtaja.

Halduskohus selgitas, et kaebaja üheks eesmärgiks oli, et talle tagastataks äravõetud

kõrvatropid ja silmaklapid ning tal oleks õigus neid edaspidi kasutada. Seda eesmärki ei olnud

kaebajal võimalik saavutada taotlemata Viru Vangla kodukorra p-de 7.1.43 ja 7.1.44, mis

sätestavad kinnipeetavatele silmaklappide ja kõrvatroppide kasutamise keelu, kehtetuks

tunnistamist. Seetõttu pidanuks Viru Vangla kaebaja pöördumist muu hulgas käsitama vaidena

Viru Vangla kodukorra p-de 7.1.43 ja 7.1.44 kehtetuks tunnistamiseks. Seega luges

halduskohus vangla 25.07.2014. a otsuse, milles vangla leidis, et kõrvatroppide ja

silmaklappide tagastamise ning kasutamise lubamise nõue ei ole põhjendatud, Viru Vangla

kodukorra p-de 7.1.43 ja 7.1.44 peale esitatud vaide kohta tehtud vaideotsuseks. Seetõttu

jaatas halduskohus tühistamisnõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.

11. Tartu Halduskohus jättis 01.07.2015. a otsusega (tl I-177-181p) kaebuse rahuldamata.

Halduskohus selgitas, et vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus,

kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja

ennetamisel. Halduskohus viitas Viru Vangla kodukorra seletuskirja p-le 7.1.43 ja 7.1.44,

millest nähtub, et silmaklapid ning kõrvatropid ja -klapid on keelatud VangS § 15 lg 2 p-s 3

märgitud põhjusel – need esemed ohustavad vangla julgeolekut. Kodukorra seletuskirja

kohaselt on vangla kaalunud silmaklappide keelamisel ka seda, et kinnipeetavate

tuvastamiseks öösel kambrisse sisenemine võib häirida kinnipeetavate und. Halduskohus

möönis, et silmaklappide sisse on võimalik peita keelatud esemeid ja aineid. Samuti on

silmaklappide küljes pael või kumm, mis VSKE § 641 p 1 kohaselt on kinnipeetavale vanglas

keelatud, kuna nendega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi ja silmaklappide

kasutamine võib raskendada isikute tuvastamist. Halduskohtu hinnangul võib silmaklappide

kasutamine raskendada vanglateenistuse ametnikel oma teenistusülesandeid täita.

Kõrvatroppide ja -klappide kasutamine osas leidis halduskohus, et need seavad ohtu vangla ja

ka inimeste julgeolu, sest kinnipeetav ei taju enda ümber toimuvat selgelt ja kõrvaklapid

sisaldavad juhtmeid, mida võib kasutada ründerelvana ning kõrvaklappide kaudu saab

edastada ja vastu võtta infot. Eelnevat arvestades leidis halduskohus, et silmaklappide ning

kõrvatroppide ja -klappide keelatud esemete loetelus sätestamine on olnud õiguspärane.

Halduskohus asus 30.01.2015. a määruses kaebuse tõlgendamise tulemusena seisukohale, et

kaebaja tuvastamisnõue tuleb lugeda esitatuks preventiivsel eesmärgil. Kaebaja eesmärgiks on

negatiivne mõju kõrvaldada ning saavutada olukord, kus kaebajal oleks võimalik vanglas

soovi korral kasutada silmaklappe. Kuna halduskohus jõudis seisukohale, et Viru Vangla

kodukorra p 7.1.43, mille kohaselt on kinnipeetavale keelatud silmaklapid, on õiguspärane,

käitus vangla õiguspäraselt, kui võttis 19.06.2014 toimunud loenduse ajal kaebajalt ära

silmaklapid kui vanglas keelatud esemed. Seega jättis halduskohus kaebuse silmaklappide

äravõtmise õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata.

Kuna halduskohus jõudis seisukohale, et Viru Vangla kodukorra p 7.1.44, mille kohaselt on

kinnipeetavale keelatud kõrvatropid ja -klapid, on õiguspärane, ei saa kohus kohustada

vanglat kaebajale kõrvatroppe tagastama. Viru Vangla ei saa tagastada kaebajale asju ja

esemeid, mis on kehtiva korra kohaselt kinnipeetavale keelatud. Seega jättis halduskohus

kaebaja sellekohane kaebuse rahuldamata.

Kaebaja nõudis kahju hüvitamist tervisekahju tekitamise ja inimväärikuse alandamise eest.

Kaebaja leidis, et vanglaametnikud ei ole kutsunud talle psühhiaatrit ja meditsiiniosakonna

valvetöötajat ja seetõttu on kaasnenud tema tervisele negatiivsed tagajärjed. Halduskohus

selgitas, et kaebaja tervisekaardi väljavõttest ei nähtu, et vangla arsti poolt oleks

kinnipeetavale kõrvatropid või silmaklapid meditsiiniliselt näidustatud ja kaebaja oleks

silmaklappide äravõtmisega seoses arsti poole pöördunud. Samuti pole kaebaja unehäireid

põhjendanud silmamaski äravõtmisega. Kaebaja pöördus unehäiretega arsti poole juba enne

kõrvatroppide ja silmamaski äravõtmist (tl 94p). Nii on 12.03.2014. a anamneesist nähtav, et

kaebajal on diagnoositud traumajärgse ajukahjustuse sündroom, millega kaasnevad uinumise

ja une säilitamise häired (tl I-122p). Kõrvatropid võeti kaebajalt ära 28.05.2014 toimunud

kambri läbiotsimise käigus, kuid tervisekaardi väljavõttest nähtub, et alles 22.06.2014 on

kaebaja kurtnud, et pole 3 ööd saanud magada, kuna kõrvatropid on ära võetud. 27.06.2014

on kaebaja väitnud, et pole 2 ööd magada saanud, kuna kõrvatropid on ära võetud (tl I-95p).

Asja materjalidest nähtub, et kaebajale on meditsiinilist abi osutatud (tl I-95p, I-97, I-100).

Pärast 28.05.2014. a läbiotsimist on kaebaja meditsiiniosakonna poole pöördunud 12. korral

(tl I-95-96, I-133-138). Seega on kaebaja igal nädalal mitu korda saanud meedikute poole

pöörduda.

Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus, et Viru Vangla tegevus ei olnud õigusvastane ka

meditsiiniabi osutamisega seoses. Vangla ei ole kaebaja tervist kahjustanud. Samuti ei ole

kaebaja inimväärikust riivatud. Halduskohus oli seega seisukohal, et kaebajale ei tekitatud

mittevaralist kahju, mis kuuluks hüvitamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

12. Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl II99p,

II-23), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kaebus

rahuldada.

Kaebaja väidab, et keeld kasutada kõrvatroppe ja silmamaski ei ole miski muu kui piinamine.

Kinnipeetavad, kes on ilma jäetud unest ja puhkusest, muutuvad närvilisteks ja agressiivseks.

Kaebaja leiab, et samamoodi nagu silmamaski, on ka püksid mitmekihilisest materjalist ja

sisaldavad kummi, aga pükste kandmine ei ole vanglas keelatud. Kõrvatroppe võib

tootmishoones kasutada, aga eluosakonnas mitte. Kaebaja ei nõustu väitega, et uksesilma

kaudu on vaja tuvastada kinnipeetavaid, sest valvur näeb uksesilmast vaid kinnipeetavate

jalgu ja üksikkambris viibivat isikut ei ole vaja tuvastada. Kõrvatroppide keelamine vangla

elu- ja kartseritsoonis piinab kinnipeetavaid ja jätab ilma unest ja puhkusest. Kaebaja märgib,

et jääb selle juurde, et 20.06. ja 21.06.2014 ei kutsunud valvurid kaebajale meditsiinitöötajat.

5000 eurot on kompensatsiooninõue inimväärikuse alandamise eest, 20000 eurot kahju

tekitamise eest füüsilisele ja psüühilisele tervisele.

13. Viru Vangla palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl II-33-33p) jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Vastustaja jääb menetluses seni väljendatud seisukohtade juurde ja palub ringkonnakohtul

nendega arvestada. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib vastustaja, et Viru Vanglas on

kinnipeetavatele vältimatu abi igati tagatud. Vastustaja on seisukohal, et kõrvatroppide

küsimus lahendati halduskohtus ammendavalt ja õigesti. Kõrvatroppe kasutatakse

tootmishoones kaitsevahendina ja kõrvatroppe ei või eluosakonda kaasa võtta. Sisutu on ka

apellandi arutlus silmaklappide ja riietusesemete, sh aluspesu, võrdluse osas. Riiete, sh

aluspesu kasutamine ja kandmine meie kliima- ja kultuuriruumis on vajalik ja aktsepteeritud.

Apellandi poolt taotletav silmamask seda otsesõnu ei ole – tegemist on mugavusvahendiga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsus tuleb sõltumata apellatsioonkaebusest tühistada silmaklappide äravõtmise

õigusvastasuse tuvastamisnõude osas. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega jätta

silmaklappide äravõtmise õigusvastasuse tuvastamisnõude läbi vaatamata. Ülejäänud osas

tuleb jätta halduskohtu otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva

otsuse põhjendustega.

15. Kaebaja on esitanud kohtule neli kaebust: Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 25000 eurot, Viru Vangla kodukorra p-de 7.1.43 ja 7.1.44

tühistamiseks, silmaklappide äravõtmise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Viru Vangla

kohustamiseks tagastada kaebajale kõrvatropid. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt

apellatsioonkaebust Viru Vangla kodukorra p-de 7.1.43 ja 7.1.44 osas ja nõuet tagastada

kõrvatropid (I), seejärel kahju hüvitamise nõuet (II) ning kaebust silmaklappide

õigusvastasuse tuvastamiseks (III). Lõpuks lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja

menetluskulude küsimuse.

I

16. Viru Vangla kodukorra p-de 7.1.43 ja 7.1.44 osas ja kõrvatroppide tagastamisnõude osas

nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 201 lg 4). Halduskohus on põhjalikult analüüsinud kodukorra nimetatud punktide

vastavust volitusnormidele (VangS § 15 lg-d 2 ja 4) ning käsitlenud oma lühiduses

ammendavalt ka kõrvatroppide äravõtmise õiguspärasust. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses

välja toonud ühtegi uut sisulist argumenti, mis tingiks täiendava põhjendamise vajaduse.

II

17. Riigivastutusnõude osas märgib ringkonnakohus järgmist.

18. Kaebaja on esitanud kohtule kahju hüvitamise kaebuse väärikuse alandamise ja

tervisekahju põhjustamise tõttu. Vastav nõudeõigus tuleneb riigivastutuse seaduse § 7 lg-st 1

koosmõjus § 9 lg-ga 1. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4

ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline

isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise

kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse

rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS §-des 3, 4 ja 6 on sätestatud vastavalt

haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue, toimingu lõpetamise nõue ning haldusakti andmise

või toimingu sooritamise nõue.

19. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega osas, mis käsitlevad silmaklappide

ja kõrvatroppide kaebajalt äravõtmise õiguspärasust, ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS

§ 201 lg 4).

20. Ringkonnakohus pöördus Viru Vangla poole väidetava meditsiinitöötaja kutsumata

jätmise osas 20.06.2014 ja 21.06.2014 ning selgitamaks e-kontaktiga seonduvaid asjaolusid,

millele kaebaja apellatsioonkaebuses viitab. Ringkonnakohus võtab uurimispõhimõttest

tulenevalt toimiku materjalide juurde ringkonnakohtu 23.11.2016. a päringu Viru Vanglale ja

Viru Vangla 24.11.2016. a vastuse. Alus selleks tuleneb HKMS § 198 lg 2 p-st 1. Viru Vangla

vastas kohtule, et „e-kontakt on ainult üks abivahend erinevate üksuste/osakondade ning

teenistujate vahelises teadete edastamises. Nii on tavapärane, et ametnik (nt valvur) helistab,

saadab meili või Lync/Skype sõnumi tervishoiutöötajale kinnipeetava sooviga kohtuda

tervishoiutöötajaga, samuti liiguvad õed osakondades ning neid on võimalik informeerida ka

suuliselt. Kõrvutades esitatavat väljatrükki ning kaebaja tervisekaarti nähtub samuti, et e-

kontakti on kasutatud arvuliselt marginaalsetel kordadel võrreldes tegelike tervishoiuteenuse

osutamise kordadega. Vangla kinnitab, et ametnikel puudub igasugune mõistlik põhjus jätta

tervishoiutöötaja teavitamata, seda enam, et selliselt käitudes võib ametnik toime panna

distsiplinaarsüüteo tunnustega teo.“ Ringkonnakohus juhib vangla tähelepanu HKMS § 59

lgtele 1 ja 4. HKMS § 59 lg 1 sätestab: „Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid

asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui

tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada,

kus tõendid asuvad või võivad asuda.“ HKMS § 59 lg 4 sätestab: „Kui menetlusosaline ei

esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tõendama, ja

tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib

kohus hinnata asjaolu tema kahjuks.“ Nendest sätetest tulenevalt on vangla kohustatud

tõendama, et kinnipeetav ei soovinud arsti vastuvõtule pääseda. Kui vanglal puudub

registreerimissüsteem, kus on kajastatud kõik arsti juurde pääsemise soovid, siis ei pruugi

vanglal õnnestuda oma tõendamiskoormust täita. Käesoleval juhul hindab ringkonnakohus

vangla selgitusi ja esitatud tõendeid kogumis siiski piisavalt usutavateks, et lugeda

tõendatuks, et kaebaja ei soovinud 20.06.2014 ega 21.06.2014 arsti juurde pääseda.

Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendada, et poolte vahel ei ole vaieldav, et kaebaja sai

22.06.2014 meditsiinitöötaja vastuvõtule. Nii et isegi kui kaebaja 20.06.2014 väljendatud

soovi ei rahuldatud koheselt, siis maksimaalselt kahepäevane ooteaeg ei kujutaks kaebaja

kaebuste iseloomu arvestades endast veel vangla õigusvastast käitumist. Vabaduses viibides

tuleb mõnikord oodata mitu kuud, et pääseda eriarsti vastuvõtule. Halduskohus on ülejäänud

osas põhjendanud väidetava arstivastuvõtule mittepääsemisega seonduvat ammendavalt ning

ringkonnakohus tugineb ka nendele halduskohtu otsuse põhjendustele (HKMS § 201 lg 4).

III

21. Silmamaski äravõtmise õigusvastasuse tuvastamise nõude osas märgib ringkonnakohus

järgmist.

22. HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei

leidu tõhusamaid vahendeid; võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada

tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega

võidi kahju tekitada; hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Käesoleval juhul leidus õiguste kaitseks tõhusam vahend, milleks oli kohustamiskaebuse

esitamine silmamaski tagastamiseks, sarnaselt kohustamiskaebusele, mille kaebaja on

esitanud kõrvatroppide tagastamiseks. Käesoleval juhul on kaebaja kõrvatroppide puhul

soovinud algusest peale nende tagastamist, silmaklappide puhul aga ainult nende äravõtmise

õigusvastasuse tuvastamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja tegelik soov on

suunatud siiski silmamaski tagasisaamisele. HKMS § 45 lg 2 järgi oleks tulnud esitada

kohtule ka vastav nõue.

23. Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 45 lg 2 tõttu puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus

esitada tuvastamisnõuet silmaklappide äravõtmise õigusvastasuse tuvastamiseks (HKMS

§ 121 lg 2 p 1), mistõttu tuleb kaebus selles osas jätta läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 2 p 1).

IV

24. Eelnevast tulenevalt tuleb jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohtu

otsus tuleb sõltumata apellatsioonkaebusest tühistada silmaklappide äravõtmise

õigusvastasuse tuvastamisnõude osas. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega jätta

silmaklappide äravõtmise õigusvastasuse tuvastamisnõude läbi vaatamata. Ülejäänud osas

tuleb jätta halduskohtu otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva

otsuse põhjendustega.

25. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 118 lg 3 ls 1 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja

vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda.

Ringkonnakohus ei mõista käesoleval juhul apellatsioonimenetluse menetluskulu (riigilõiv

150 eurot) kaebajalt välja, vaid jätab selle riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

Agu Timmi

Madis Ernits