3-15-954/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S US

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel, Madis Ernits

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

30.11.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-954

Haldusasi

OÜ Mürin kaebus 13.03.2015 sõidukist kütuse välja

võtmises ja ladustamises seisnenud Maksu- ja

Tolliameti toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks

ning kütuse tagastamisele kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.06.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Mürin apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Mürin

Lepinguline esindaja Igor Sumarok

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet (MTA)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu

18.06.2015. a otsus.

2. Teha uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt, tuvastada veoki ja

selle haagise läbivaatuse aktis nr 15-12.1-5/00/2772 märgitud MTA toimingute,

mis seisnesid kaebajale kuuluva veoauto DAF (reg.nr 489BBD) ja selle haagise

(reg.nr 279YHG) standardsetest kütusepaakidest kütuse väljapumpamises ja

hoiulevõtmises, õigusvastasus ning kohustada vastustajat tagastama kaebajale

365,17 liitrit diislikütust kasutamiseks kaebajale kuuluvas veoautos DAF (reg.nr

489BBD). Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt kaebaja kasuks välja 1230 eurot

menetluskulu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 30.12.2016 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 13.03.2015 kella 03:10 paiku sisenes Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki Ida

tollipunkti Narva mnt piiripunkti kaudu OÜle Mürin kuuluv veoauto DAF (reg.nr

489BBD) koos järelhaagisega (reg.nr 279YHG). Veoki juht deklareeris piiriületusel

tolliametnikule, et veoki kahes standardses kütusepaagis on kokku ligikaudu 550 liitrit

diislikütust ja veo eesmärgiks kaubavedu sihtkohaga Tartu.

2. 13.03.2015 kella 5:45 paiku koostas MTA vaneminspektor OÜ-le Mürin kuuluva

eelpool nimetatud veoauto DAF ja selle järelhaagise suhtes veoki läbivaatuse akti

nr 1512.15/00/2772 (tl 7). MTA märkis selles, et pumpas kütuse koguse

kindlakstegemiseks sõiduki standardsetest kütusepaakidest välja kogu kütuse 515,41

liitrit, millest pidas kinni ja hoiustas aktsiisivabastuse kontrolliks 365,17 liitrit kütust.

3. 16.03.2015 saatis MTA kaebajale teavituskirja nr 12.2-3/030674-3 (tl 20-21p),

milles teavitas tolliformaalsuste teostamise kohustusest.

4. OÜ Mürin esitas 13.04.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-4p), milles palus

tuvastada MTA toimingu õigusvastasuse, mis seisnes kaebajale kuuluva auto

standardses kütusepaagis sisse veetud kütuse väljavõtmises ja ladustamises, ning

kohustada MTA-d kaebajale kütust tagastama.

Kaebaja tugines alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 68 lg-le 6 ja

maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg-le 2 ning leidis, et tolliametnikul puudus õigus

kütuse äravõtmiseks ja ladustamiseks. Kaebaja väitel tegeleb ta rahvusvaheliste autovedudega

ega saa teostada veoteenust ühe veo põhimõttel, vaid omab õigust kasutada tangitud kütust

rahvusvahelise autoveo teostamiseks. MTA välistas kaebaja õiguse arvamuse esitamiseks,

jättis viitamata toimingu tegemise alusele ning otsuse põhistamata. Ettevõtlusvabadusse

oluliselt sekkuva toimingu tegemisel tuleb selle proportsionaalsuse põhimõttele vastavust

kontrollida eriti hoolikalt. Tuvastamisnõude eraldiseisvana esitamist põhjendas kaebaja

viitega varasematele sarnastele toimingutele ning huviga välistada haldusorgani jätkuvat või

korduvat õigusvastast tegevust tema suhtes, kuid lisas ka väite kahju hüvitamise nõude

esitamise kohta.

5. MTA palus vastuses kaebusele (tl 16-19) jätta kaebus rahuldamata.

MTA leidis, et 13.03.2015. a läbivaatuse aktis on selgelt kirja pandud kontrolli läbiviimise

asjaolud ja kütuse kinnipidamise põhjendused. MTA teavitas kaebajat tolliformaalsuste

teostamise kohta teavituskirja väljastamisest ja saatis kaebajale vastava teavituskirja. MTA

viitas kaebaja suhtes läbi viidud väärteomenetluses kogutud teabele ja asjaolule, et 13.03.2015

suutis veoki juht esitada selgitusi üksnes kauba veo kohta Tartusse, mille alusel MTA

tollivabastust kohaldas. Kaebaja pidi arvestama vajadusega tõendada aktsiisivabastuse aluseks

olevaid asjaolusid, kuid veoki juht ei osanud seda veenvalt teha ja ka kohtumenetluses pole

kütuse kasutamise kohta põhjendusi esitatud. Ettevõtlusvabaduse piiramise kohta esitatud

etteheidet pidas MTA arusaamatuks ja märkis, et kütuse väljapumpamise ja kinnipidamise

üheks eesmärgiks on hoopis veoki tolliformaalsuste teostamiseks järelevalve alla jätmisega

seda mitte takistada.

6. Tartu Halduskohus jättis 18.06.2015. a otsusega (tl 43-44p) kaebuse rahuldamata.

Maksuhalduri ülesanded on loetletud MKS § 10 lg-s 1 ja tolliseaduse (edaspidi TS) §-s 14.

Muuhulgas sisaldavad need ka kohustust jälgida, kas maksusoodustusi kohaldatakse

seadusega sätestatud suuruses ja korras, kaitsta ühiskonda ja majandust maksupettuste ja

salakaubaveo tõkestamise läbi, koguda kauba importimisel tasumisele kuuluvaid makse ning

hõlbustada Eesti ja liiduväliste riikide vahelist seaduslikku kaubandust. TS § 9 lg 1 kohaselt

teostab toll kõiki ühenduse tolliseadustiku artiklis 13 sätestatud kontrolle. TS § 40 lg 1 annab

tolliametnikele õiguse Eesti Vabariiki saabuva transpordivahendi peatamiseks ja läbi

vaatamiseks. Kuna seejuures ei ole seaduseandja kehtestanud muid nõudeid peale sama

paragrahvi lõikes kaks ettenähtud sõiduki valdaja juuresoleku läbivaatusel, on maksuhalduri

ametnikel oma vastavate kohustuste täitmise viisi ja vahendite valikul ulatuslik

kaalutlusõigus. See, et toimingu sooritamise viis, ulatus ja menetlemise kord määratakse

haldusorgani äranägemisel, on selgelt kirjas ka haldusmenetluse üldisi põhimõtteid sätestava

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 lg-s 2.

Mootorsõidukiga Eestisse toimetatava kütuse aktsiisist vabastamise korda reguleerib

ATKEAS. Liiduvälisest riigist rahvusvaheliste vedude puhul aktsiisivabalt Eestisse

sisseveetava kütusega seonduv sisaldub selle § 68 lg-tes 4 ja 5. Neis sätestatu kohaselt on

lubatud tuua liiduvälisest riigist aktsiisivabalt kütust mootorsõiduki standardses kütusepaagis,

kui see on ette nähtud kasutamiseks kütusena samas mootorsõidukis. Seejuures on

maksuhaldurile antud õigus jätta kohaldamata aktsiisivabastus standardses kütusepaagis oleva

kütuse sellele osale, mis ületab veo alguspunktist sihtkohta jõudmiseks vajaliku kütuse kogust

juhul, kui veo sihtkoht asub Eestis ja veo peamine eesmärk võib olla aktsiisivaba kütuse

toomine. Sama paragrahvi lõikes kuus on täpsustatud aktsiisivabalt sisseveetud kütuse

kasutamise korda ja kehtestatud üheselt mõistetavalt, et aktsiisivabalt sisseveetud kütust tohib

kasutada ainult selles sõidukis, millega kütus Eestisse veeti, kütust ei tohi sõidukist välja võtta

ega ladustada ja isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda tasu eest ega

tasuta üle anda. Seaduseandja eesmärgiks niisuguse korra kehtestamisel on olnud soov

vabastada aktsiisi maksmise kohustusest üksnes see kütus, mida kasutatakse samas sõidukis

rahvusvahelise veo teostamiseks. Seejuures laieneb kütuse paagist väljavõtmise keeld aga

üksnes sõiduki omanikule või mistahes muule tema nimel või ülesandel tegutsevale isikule,

mitte tolliametnikule nagu kaebaja ekslikult arvab.

Kaebaja sõiduk peeti kinni ja vaadati läbi selleks, et selgitada välja, kas selle kütusepaagis

olevale kütusele kohaldub ATKEAS § 68 lg-s 4 ettenähtud aktsiisivabastus või mitte.

Niisugune tegevus on kooskõlas eelnevalt osundatud sätetest MTA-le tulenevate õiguste ja

kohustuste sisu ja piiridega. MTA ametnik on läbivaatuse kohta koostatud akti märkinud nii

viited oma tegevuse aluseks olevatele seadusesätetele, veoki juhi poolt antud seletused kui

üksikasjaliku põhjenduse selle kohta, miks tal on tekkinud kahtlus, et kütus soovitakse

transportida Eesti Vabariiki ärilisel eesmärgil. Aktis on selgelt ära märgitud ka see, et 365,17

liitrit kütust peeti kinni ja hoiustati aktsiisivabastuse kontrolliks ning selle kohta väljastatakse

kaebajale teatis tolliformaalsuste teostamiseks. Koos kaebusele antud vastusega

kohtutoimikusse edastatud 16.03.2015 teavituskiri nr 12.2-3/030674-3 ja sellele lisatud

väljatrükk AS Omniva infosüsteemist kinnitavad, et kaebajat informeeriti tolliformaalsuste

teostamise kohustusest ning talle anti võimalus esitada asja kohta oma seisukohad ja neid

kinnitavad tõendid. Seega ei ole mingit alust kaebaja väidetel ka selles osas, et toiming jäeti

põhistamata, talle ei selgitatud selle eesmärki ja kütusega seotud edasisi toiminguid ning

välistati tema õigus arvamuse esitamiseks.

Kaebaja pole ümber lükanud läbivaatuse aktis sisalduvaid väiteid veoki juhi poolt

deklareeritud kütuse koguse, veoki keskmise kütusekulu, sihtkoha ega ka enda suhtes

varasemalt vormistatud läbivaatuseaktides tuvastatu kohta ning piirdub üksnes arvamusega, et

maksuvabastuse saamiseks piisab pelgalt sellest, et kütus asub sõiduki kütusepaagis. Eelnevalt

juba käsitletud seadusesätetest tulenevalt pole see nii, sest maksuhaldurile on antud õigus jätta

aktsiisivabastus kohaldamata standardses kütusepaagis oleva kütuse osale, mis ületab veo

alguspunktist sihtkohta jõudmiseks vajaliku kütuse kogust juhul, kui veo sihtkoht asub Eestis

ja veo peamine eesmärk võib olla aktsiisivaba kütuse toomine. Antud juhul on kaebaja veokit

juhtinud isik teatanud, et tema sihtkohaks oli Tartu. Lisaks andsid kaebaja kohta varasemalt

kogutud andmed aluse kahtlustuseks, et kogu paagis olev kütus ei ole ette nähtud mitte

rahvusvahelise veose teostamiseks, vaid teenib aktsiisivaba kütuse Eestisse toomise eesmärki.

Kaebaja ei ole ka neid kahtlusi ümber lükanud. Samuti ei nähtu, et ta oleks esitanud MTA

poolt koostatud teavituskirjas küsitud tõendeid kütuse kasutamise kohta aktsiisivabastuse

aluseks oleva rahvusvahelise veo teostamisel või teostanud MTA teavituskirjas nõutud

tolliformaalsused, millised annaksid võimaluse kinni peetud kütuse tagastamiseks.

On üldiselt teada, et aktsiisivabastuse alusel mootorsõiduki standardses kütusepaagis kütuse

Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki toomine on majanduslikult kasulik ning isikud on seda

võimalust aktiivselt ka kasutanud. Kaebaja puhul viitavad väärteosasjas nr 930012001593

võetud tunnistajate ütlused ja maksumenetluse käigus kolmanda isiku pool antud suulised

seletused selgelt, et Vene Föderatsioonis tangitud kütus võeti peale Eestisse saabumist

sõidukite kütusepaakidest välja ega kasutatud sama sõidukiga rahvusvaheliste vedude

tegemiseks. Niisugune käitumine sai anda maksuhaldurile aluse nii kaebajale kuuluva sõiduki

kontrollimiseks piiril kui kahtlusteks, et kogu selle kütusepaagis olev kütus pole ette nähtud

mitte rahvusvaheliseks veoks, vaid võib teenida aktsiisivaba kütuse Eestisse toomise

eesmärki.

Kuna kaebaja tegeleb rahvusvaheliste vedudega, siis peab ta hästi teadma nii tollieeskirju kui

aktsiisvabastust reguleerivate õigusaktide asjakohaseid sätteid ning arvestama sellega, et tal

võib tekkida vajadus Venemaal tangitud kütuse aktsiisivabastusega seotud asjaolude

täiendavaks tõendamiseks. Kaebaja pole tõendanud, et ta oleks seda MTA nõudmise peale

teinud, ning kaebuse väidetest nähtub, et ta ei saa ega tahagi aru saada kehtivast korrast,

sealhulgas ka sellest, et tegelikult ei võetud kütust üldse ära, vaid peeti üksnes kuni

tolliformaalsuste teostamiseni kinni. Eelnevalt käsitletu kohaselt on tegemist MTA

kohustusega jälgida maksusoodustuste õiget kohaldamist, tõkestada maksupettusi ja

salakaubavedu, koguda kauba importimisel tasumisele kuuluvaid makse ning hõlbustada Eesti

ja liiduväliste riikide vahelist seaduslikku kaubandust. Kõik need eesmärgid lähtuvad

avalikust huvist ega riku või takista kuidagi kaebaja poolt väidetud rahvusvaheliste vedudega

tegelemises seisnevat ettevõtlusvabadust. Põhiseaduse §-s 31 ette nähtud vabadus ei ole

absoluutne, sest seadus võib sätestada selle kasutamise tingimused ja korra. Eelnevalt juba

käsitletud õigusaktide kehtestamisega ongi seaduseandja seda teinud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja esitas 20.07.2015 hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl 49-52, 72-74), milles

palub tühistada halduskohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus või

alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule.

Kaebaja väidab, et vastustaja loob sihilikult tema majandustegevusele (rahvusvaheline

kaubavedu) piiranguid ja rikub omandiõigust.

Kaebaja leiab, et sama põhjendusega saaks MTA arestida ka kaebaja töötajaid või kaebaja

vara konfiskeerida. Halduskohus kohaldas valesti MKS § 10 lg-t 1 ja TS § 40 lg-t 1.

MTA ülesandeid reguleeritav MKS § 10 lg 1 on blanketne norm. Konkretiseerimata normi

rakendamine kujutab endast kaebaja õiguste rikkumist.

Kütus on vallasasi ja selle hoiulevõtmisel tuleks kohaldada TS § 18 ja korrakaitseseaduse

(KorS) § 52 nende koostoimes. Kütuse hoiulevõtmist ette nägevad õigusnormid on ette

nähtud korrakaitseseaduses.

Kaebaja ei vaidle MTA õigusele Eestis viibiva ja Eestist lahkuva transpordivahendi peatada ja

läbi vaadata. MTA on kogu menetluse jooksul väitnud, et kontrollis, kas kütusepaagis olevale

kütusele kohaldub ATKEAS § 68 lg-s 4 ettenähtud aktsiisivabastus või mitte. Seega peaksid

MTA toimingud olema suunatud kütusele ja vastama vallasaja jaoks ettenähtud

regulatsioonile.

Halduskohus eksib oluliste mõistetega: kütuse äravõtmine, kütuse hoiulepanemine, veoauto

peatamine ja läbivaatamine. Toimingud olid seotud kaebaja veoautoga ja mitte kütusega.

Kaebaja ei jätnud täitmata deklareerimiskohustust, sest tal ei ole veoauto paagis asuva kütuse

deklareerimiskohustust. Halduskohus eksib viidates tolliformaalsuse vajadusele ja asjaolule,

et OÜ Mürin ei ole täitnud vajalikke tolliformaalsusi ega esitanud tõendeid aktsiisivabastuse

kohta.

Kaebajal puudub kohustus seaduslikult Eestisse viidud kütuse deklareerimiseks. Kaebaja

tugineb Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele nr 3-3-1-18-13 (p 14).

MTA tugines toimingu tegemisel sellele, et toimingu põhjustas OÜ Mürin autojuhi käitumine.

Halduskohtu poolt otsuses viidatud tõendid ei ole seotud 13.03.2015. a MTA toiminguga.

Kõik halduskohtu otsuses viidatud tõendid on seotud varem uuritud ja lõpetatud

väärteomenetlusega. 13.03.2015. a toimingu tegemisel ei viidanud MTA väärteoasja

materjalidele, vaid autojuhi suhtes algatatud väärteomenetlusele.

Õigusriigis peab haldusorganil olema isiku omandis oleva asja hoiule võtmiseks piisavalt

selgelt määratletud õiguslik alus. Ükski norm ei sätesta aktsiisivabastuse kontrolli viisil, et

sõiduki standardses kütusepaagis olev kütus võetakse hoiule. TS § 40 lg 1 annab aluse ainult

sõiduki peatamiseks ja läbivaatamiseks. TS § 18 järgi võib MTA tolliseaduses sätestatud

riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30, 31, 32, 34, 44, 45, 46, 47, 48, 49,

50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel

ja korras. Et TS § 40 lg 1 puhul tegemist on blanketse viitenormiga, peab meetme

rakendamiseks olema täidetud ka korrakaitseseaduse vastava volitusnormi koosseis.

Käesoleval juhul tuleb kõne alla ainult KorS § 52 lg 1 p 1. Selle sätte järgi peab esinema kas

vahetu oht või kaebaja poolne korrarikkumine. Antud juhul korrarikkumist ei esine, sest piiri

ületamisel kütuse omamine sõiduki standardses kütusepaagis ei ole keelatud, see ei kahjusta

kellegi subjektiivseid õigusi ega ühtegi õigushüve. Vastustaja selgitustest ilmneb, et tollil

tekkis kahtlus, et kütust soovitakse importida ärilisel eesmärgil. Samuti on MTA

teabeanalüüsile tuginedes väljendanud kahtlust, et aktsiisivabalt sisse veetud kütust võetakse

ebaseaduslikult sõidukitest välja ja antakse tasu eest üle kolmandatele isikutele. Kaebaja leiab,

et sellest ei piisa vahetu ohu põhjendamiseks.

8. MTA hiljem täiendatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl 63-66p, 79-80p) palub jätta

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastuse põhjendused:

MTA leiab, et vaidlusalune halduskohtu otsus on õiguspärane ja põhjendatud.

Kohtul tuleb anda üksnes hinnang sellele, kas maksuhalduri tegevus kütuse aktsiisivaba

impordi takistamisel ja kütuse kinnipidamisel on olnud õiguspärane või mitte.

Kaebaja ei ole ei maksuhaldurile ega ka kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaks kütuse

kasutamist rahvusvaheliseks veoks.

Vastustaja ei ole keelanud äriühingul rahvusvaheliste kaubavedude teostamist ega pidanud

kinni veo teostamiseks vajalikku sõidukit. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit,

millest saaks teha järelduse, et MTA takistab äriühingu majandustegevust.

Vastustaja pole kohtumenetluses seadnud kahtluse alla asjaolu, et äriühing tegeleb

kaubavedudega. Kütuse kinnipidamise põhjuseks on asjaolu, et MTA-l on tekkinud

põhjendatud kahtlus, et äriühing kuritarvitab aktsiisivabastust ning soovib ebaseaduslikult

importida Eesti Vabariiki aktsiisikaupa ärilistel eesmärkidel (st mitte rahvusvahelise veo

teostamisega seoses).

Aktsiisivabastuse aluseks olevad asjaolud on sätestatud seaduses ning kaebaja tegeledes

rahvusvaheliste autovedudega ja ületades regulaarselt piiri peaks vastava ala seadustega

selgelt kursis olema. Lisaks on MTA sõiduki kinnipidamisel nii sõiduki juhile kui ka

kaebajale saadetud teavituskirjades aktsiisivabastuse aluseks olevaid asjaolusid selgitanud.

Seoses täiendavate kontrolltoimingutega piiril on läbiviidavatest kontrollidest ja

aktsiisivabastuse põhimõtetest ka veokite ja busside juhte piiril tolliametnike poolt aktiivselt

teavitatud ning MTA on teinud teavitustööd ka erinevate autovedusid koondavate

organisatsioonidega kohtumistel. Piiril teostatavatest täiendavatest kontrolltoimingutest on

teavitatud ka MTA kodulehel.

Kütuse kinnipidamise aluseks on asjaolu, et kinnipeetud kütuse osas ei ole apellandi poolt

tõendatud, et kütus oleks rahvusvahelise veo teostamiseks vajalik ja eeltoodud eesmärgil

sooviti kütust Eesti Vabariiki importida.

Kaebaja pole esitanud ei tollile piiril ega ka peale teavituskirjade saamist tõendeid mis

kinnitaks, et piiri ületanud veok oleks teostanud vedu mõnda muusse Euroopa Liidu riiki.

Kuna käesoleval juhul ei ole MTA aktsiisivabastust piiranud asjaolu tõttu, et isik teostas

rahvusvahelist vedu mõnda teise Euroopa Liidu riiki, siis on kaebaja väide asjakohatu.

Kaebaja esitas piiril veo teostamise kohta andmed, mis näitasid veo teostamist üksnes Vene

Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahel ning tolliametnikud on sellest infost ka õiguspäraselt

lähtunud.

Apellandile saadetud teavituskirjades teavitatakse isikut, et tal tuleb kinnipeetud kütuse osas

teostada tolliformaalsused, mille üheks võimaluseks on tõendada ka kinnipeetud kütusele

aktsiisivabastuse kohaldumist ning seeläbi saada kütus tagasi.

See, et läbivaatusaktis ei põhjendata kõiki kütuse kinnipidamise aluseks olevaid asjaolusid, ei

saa olla aluseks toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks, sest läbivaatusakt sisaldas selgelt

asjaolu, et MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kinnipeetud kütusele ei kohaldu

aktsiisivabastus ning seda võidakse importida ärilisel eesmärgil. Vastustaja hinnangul annab

selliseks kahtluseks piisavalt alust, et MTA on tuvastanud sõiduki paagis kütuse puudujäägi,

mida pole kaebaja kuidagi põhjendanud.

Kaebaja ei tee vahet kütuse kinnipidamisele ja kütuse äravõtmisel ning tarbimisse lubatud ja

tarbimisse mittelubatud kaubal. Kui kaubad peetakse piiril kinni ja ei lubata nende

sisseviimist Eesti Vabariiki, siis sellised kaubad ei ole tarbimisse lubatud.

Aktsiisivabastuse soovijal tuleb tõendada asjaolusid, mis on aktsiisivabastuse aluseks, ning

kui MTA nendega ei nõustu, siis tuleb MTA-l mittenõustumist põhjendada. Vastupidine

tõendamiskoormus tähendaks sisuliselt seda, et MTA-l puuduks võimalus võidelda piiril

ebaseadusliku kütuseimpordi vastu, sest kütust mis asub sõiduki paagis on ilmselgelt võimalik

kasutada samas sõidukis.

Isegi kui jaatada MTA esmast tõendamiskoormust aktsiisivabastuse mittekohaldumise suhtes,

siis vastustaja hinnangul on käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades ka toll selle täitnud.

Kaebaja ei osanud piiril selgitada Vene Föderatsioonis vahetult enne Eesti Vabariiki

sisenemist tankimise vajadust ning suutis tõendada kütuse kasutamist samas sõidukis üksnes

väikses ulatuses, mille osas ka MTA kaebajale kütuse tagastas ning aktsiisivabastuse

kohaldumise tõendatuks luges.

MTA ei nõustu, et kütuse kinnipidamist piiril saab käsitleda vallasasja hoiule võtmisena.

Vaidlusaluse aktiga ei võtnud MTA kaupa hoiule, vaid pidas kauba kinni ja ei lubanud kaupa

vabasse ringlusesse, sest kauba suhtes olid vajalikud tolliformaalsused teostamata. Ka

toimikus olevatest tõenditest nähtub, et MTA on kaebajale saatnud teavituskirja. Põhjus, miks

kütus veoki paagist eemaldati ja eraldiseisvalt kinni peeti, seisnes selles, et MTA-l puudub

alus pidada koos kütusega kinni veokit, mille paagis kütus asus.

MTA tugineb MKS § 3 lg 2 p-le 7 ning ATKEAS § 1 lg-le 1, § 19 lg-le 1 ning § 68 lg-tele 4 ja

6. Aktsiisi osas nimetab MTA oma tegevuse alusena ka maksukorralduse seadust (MKS § 1

lg 2), iseäranis MKS § 10 lg 2 p 1.

Aktsiisi maksmisel tuleb arvestada ka ühenduse tolliseadustikuga. Tollieeskirjade

rakendamisel on MTA ülesanneteks ühiskonna ja majanduse kaitsmine maksupettuste ja

salakaubaveo tõkestamisega, kauba importimisel tasumisele kuuluvate maksude kogumine

ning Eesti ja liiduväliste riikide vahelise seadusliku kaubanduse hõlbustamine (TS § 14).

MTA teostab kõiki ühenduse tolliseadustiku artiklis 13 sätestatud kontrolle (TS § 9 lg 1).

MTA tugineb ühenduse tolliseadustiku art-tele 13 ja 37 lg 1.

Eeltoodust järeldub vastustaja hinnangul, et MTA-l on kohustus kontrollida, kas ATKEAS

§ 68 lg-s 4 ettenähtud aktsiisivabastuse kohaldamist taotleval isikul esinevad ka tegelikult

maksuvabastuse aluseks olevad asjaolud, ning võtta meetmeid välistamaks aktsiisivabastuse

kuritarvitamist. Selle kohustuse täitmise viisi ja vahendite valikul on MTA-l enda arvates avar

kaalutlusruum. Seejuures on MTA-l vastustaja hinnangul avar kaalutlusruum otsustamaks,

kuidas täpsemalt kontrollida seda, et kaebaja ei kasuta kütust, mida ta soovis aktsiisivabalt

Eesti Vabariiki importida, ATKEAS § 68 lg-te 4 ja 6 järgi keelatud viisil.

Vedelkütuse seaduse (VKS) § 242 lg 1 kohaselt võib MTA asjaolude selgitamiseni kinni

pidada kütust, mille mitte-eesmärgipärane kasutamine toob kaasa aktsiisimaksukohustuse

tekkimise või suurenemise. See säte andis vastustaja hinnangul õiguse piiripunktis kinni

pidada kütust, et koguda kaebajalt täiendavat teavet kütuse kasutamise eesmärgi kohta

tegemaks lõplikult kindlaks, kas kõnealusele kütusele kohaldub aktsiisivabastus või mitte.

Veel tugineb MTA TS § 12 lg-le 2 ja § 2 lg-le 10.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus

tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt, tuvastab MTA

veoki ja selle haagise läbivaatuse aktis nr 15-12.1-5/00/2772 märgitud toimingute, mis

seisnesid kaebajale kuuluva veoauto DAF (reg.nr 489BBD) ja selle haagise (reg.nr 279YHG)

standardsest kütusepaagist kütuse väljapumpamises ja hoiulevõtmises, õigusvastasuse ja

kohustab vastustajat tagastama kaebajale 365,17 liitrit diislikütust kasutamiseks kaebajale

kuuluvas veoautos DAF (reg.nr 489BBD). Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata.

10. Ringkonnakohus tugineb käesolevat otsust põhjendades Riigikohtu halduskolleegiumi

23.11.2016. a otsusele nr 3-3-1-45-16 ning Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2016. a otsusele

nr 314-53230.

11. Õigusriigis peab haldusorganil olema isiku omandis oleva asja hoiulevõtmiseks piisavalt

selgelt määratletud õiguslik alus. MTA 13.03.2015. a veoki läbivaatuse aktis on märgitud

kütuse hoiulevõtmise eesmärgina aktsiisivabastuse kontroll. Sel alusel sõiduki standardses

kütusepaagis oleva kütuse hoiulevõtmiseks ei volita Eesti õiguskorras teadaolevalt ükski

õigusnorm. Vastustaja ja halduskohus on pidanud piisavateks alusteks TS § 14 ja § 40 lg 1.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Riigikohus on eelviidatud otsuses selgitanud, et sellist

alust ei tulene ka ATKEAS-st ega VKS-st. Samuti ei tulene sellist alust ühenduse

tolliseadustikust.

12. TS § 14 sätestab MTA ülesande. Selle järgi on MTA ülesanneteks tollieeskirjade

rakendamisel ühiskonna ja majanduse kaitsmine maksupettuste ja salakaubaveo

tõkestamisega, kauba importimisel tasumisele kuuluvate maksude kogumine ning Eesti ja

liiduväliste riikide vahelise seadusliku kaubanduse hõlbustamine. See norm ei kujuta endast

alus- ega volitusnormi, vaid tegu on ülesandenormiga.

13. TS § 40 lg 1 alusel võib toll Eestisse saabuva, Eestis viibiva ja Eestist lahkuva

transpordivahendi peatada ja läbi vaadata. See norm ei anna alust kütuse hoiule võtmiseks,

vaid ainult sõiduki peatamiseks ja läbivaatamiseks.

14. Nagu Riigikohtu eelpool viidatud otsuse puhulgi, ei ole ka praegusel juhul vaidlust, et

kaebaja teostas rahvusvahelist vedu ATKEAS § 68 lg 4 mõttes ning kütus oli standardses

kütusepaagis. Riigikohus on nimetatud otsuses selgitanud, et viidatud normist ei saa kuidagi

tuletada nõuet, et veokit kasutataks järgnevateks rahvusvahelisteks vedudeks. Riigikohus on

lisanud: „Veel vähem on võimalik normist tuletada piirangut, et piiril veoki paagis tuvastatud

kütuse kogus peab olema vajalik konkreetse veo lõpetamiseks. Aktsiisivabastuse

kohaldumiseks on oluline, et veok ületaks piiri eesmärgiga teostada rahvusvahelist vedu,

teostades sõidu vähemalt ühel suunal veose või sõitjatega, ning kütus oleks veoki standardses

kütusepaagis. Piiril ei ole võimalik tõendada ega kontrollida seda, et Eestisse toimetatud

kütust kasutatakse samas veokis. Igal juhul ei saa kütuse kasutamist samas veokis tagada

kütuse väljapumpamise ja kinnipidamisega“ (p 13). Sarnaselt Riigikohtu poolt lahendatud

kaasusega, ei ole ka käesoleval juhul täidetud VKS § 242 lg 1 koosseisulised tingimused.

Peale selle on Riigikohus avaldanud kahtlust, kas VKS § 242 ja ATKEAS § 31 lg 16

kohaldamine rahvusvahelise veo ja veoki standardse kütusepaagi puhul oleks üldse kooskõlas

seaduse eesmärgiga (p 14).

15. Ühenduse tolliseadustikust ei tulene samuti alust maksuhalduri toimingutele käesoleval

juhul. MTA on vastuses apellatsioonkaebusele tuginenud Nõukogu 12.10.1992. a määruse

(EMÜ) nr 2913/92 art 13 lg 1 ja art 37 lg 1 sõnastusele. Ringkonnakohus märgib esmalt, et

nimetatud määruse tunnistas kehtetuks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 23.04.2008. a

määruse (EÜ) nr 450/2008 art 186, mida asendab käesoleval ajal omakorda Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu 09.10.2013. a määrus (EL) nr 952/2013. 13.03.2015 kehtinud

määruses nr 450/2008 sisaldus vastav regulatsioon art 25 lg-s 1 ja art-s 91. Määruse nr

450/2008 art 25 lg 1 sätestas: „Toll võib läbi viia mis tahes tollikontrolle, mida ta peab

vajalikuks. Tollikontroll võib eelkõige seisneda kauba läbivaatamises, proovide ja näidiste

võtmises, deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimises ja dokumentide olemasolu

ja autentsuse kontrollimises, ettevõtjate raamatupidamise ja muude dokumentide

läbivaatamises, transpordivahendite kontrollis, pagasi või muu isikute poolt või isikutega

kaasas või nende juures oleva kauba läbivaatamises, ametlike päringute tegemises ning

muudes sellistes tegevustes.“ On ilmne, et kütuse hoiulevõtmine ei ole „muu selline tegevus“

nimetatud sätte mõttes. Määruse nr 450/2008 art 91 lg 1 sätestas: „Ühenduse

tolliterritooriumile toodud kaup kuulub tollijärelevalve alla alates selle saabumisest ja toll

võib seda kontrollida. Vajaduse korral kehtivad kauba suhtes keelud ja piirangud, mis on muu

hulgas õigustatud kõlbluse, avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohast, inimeste,

loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks, keskkonna kaitsmiseks, kunstilise, ajaloolise

või arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse kaitsmiseks ning tööstus- või

kaubandusomandi

kaitsmiseks,

sealhulgas

uimastite

lähteainete,

teatud

intellektuaalomandiõigusi rikkuvate kaupade ja ühendusse saabuva sularaha kontroll, samuti

kalavarude kaitse ja majandamise ning kaubanduspoliitika meetmete rakendamine. Kaup jääb

järelevalve alla niikaua, kui see on vajalik selle tollistaatuse määramiseks ning seda ei või

sealt ära viia ilma tolli loata. Kui kauba tollistaatus ühenduse kaubana on kindlaks tehtud, ei

kuulu see enam tollijärelevalve alla, ilma et see piiraks artikli 166 kohaldamist.

Ühenduseväline kaup jääb tollijärelevalve alla seniks, kuni selle tollistaatus muutub või see

re-eksporditakse või hävitatakse.“ Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et põhimõtteliselt

võib viimati nimetatud säte olla järelevalve alla jätmise aluseks, kuid käesoleval juhul sätestab

sellest üldreeglist erandi ATKEAS § 68 lg 4, mis lubab rahvusvahelise veo korral tuua

liiduvälisest riigist aktsiisivabalt kütust mootorsõiduki ja selle erikonteineri standardses

kütusepaagis, kui see kütus on ette nähtud kasutamiseks kütusena samas mootorsõidukis.

Seega ei tule ka ühenduse tolliseadustiku üldsätted käesoleval juhul tolli toimingute õiguslike

alustena kõne alla.

16. Eelnevast tulenevalt puudus tolli tegevusel seaduslik alus, mistõttu see oli õigusvastane.

Maksuhalduri väidetud lai kaalutlus saab eksisteerida ainult siis, kui seaduslik alus, mis sellise

kaalutluse ette näeb, on olemas. Kui selline alus puudub, siis puudub ka väidetav kaalutlus.

Ülejäänud maksuhalduri väited ei kõiguta kuidagi eelnimetatud järeldust.

17. Ringkonnakohus rahuldab seetõttu apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse.

Kaebaja on taotlenud kohtult MTA toimingu, mis seisnes kaebajale kuuluva auto standardsest

kütusepaagist kütuse väljavõtmises ja ladustamises, õigusvastasuse tuvastamist. Nimetatud

taotlus tuleb rahuldada ja tuvastada MTA veoki läbivaatuse aktis nr 15-12.1-5/00/2772

märgitud toimingute, mis seisnesid kaebajale kuuluva veoauto DAF (reg.nr 489BBD) ja selle

haagise (reg.nr 279YHG) standardsest kütusepaagist kütuse väljapumpamises ja

hoiulevõtmises, õigusvastasuse.

18. KorS § 52 lg 4 järgi luuakse hoiulevõetud asja omanikule või seaduslikule valdajale

viivitamata pärast hoiulevõtmise aluse äralangemist võimalus asi kätte saada. Kuna

hoiulevõetud diislikütuse puhul on tegemist asendatava asjaga tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 51 mõttes, siis on vastustaja kohustatud tagastama kaebajale hoiulevõetud

diislikütusega võrdse koguse diislikütust, so 365,17 liitrit diislikütust. Ringkonnakohus leiab

aga, et kohus ei saa välja mõista rohkem, kui kaebajal oleks seaduse järgi olnud õigus ilma

MTA sekkumiseta. ATKEAS § 68 lg 4 järgi on käesoleval ajal tolli valduses olevat kütust

lubatud kasutada ainult kütusena samas mootorsõidukis ehk kaebajale kuuluvas veoautos

DAF (reg.nr 489BBD). Seega tuleb rahuldada kaebaja kohustamisnõue selliselt, et vastustaja

on kohustatud tagastama kaebajale 365,17 liitrit diislikütust kasutamiseks kaebajale kuuluvas

veoautos DAF (reg.nr 489BBD). Kui seda ei saa teha korraga, siis tuleb seda teha osade

kaupa. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme

kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata,

muudab ta kohtukulude jaotust. Kahe kohtuastme riigilõivud on kokku 30 eurot.

Ringkonnakohtus tõendas kaebaja kohtuväliseid kulusid 1440 eurot, millest soovis 1200 euro

hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et kantud kohtuvälised kulud on asja keerukust ja mahtu

arvestades vajalikud ja põhjendatud. Lisaks leiab ringkonnakohus, et kuna kaebus

rahuldatakse peaaegu täielikult, ei oleks käesoleval juhul õiglane ega mõistlik jätta osa

kaebaja kuludest kaebaja enda kanda. Seetõttu kuuluvad kaebaja kulud 1230 eurot täies

ulatuses välja mõistmisele vastustajalt. Vastustaja ei ole asjas kaebajalt menetluskulude

väljamõistmise taotlust esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits