2-11-44378/157 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja

koht

30. november 2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-44378

Tsiviilasi

3N Reval OÜ avaldus üle võõra kinnisasja

juurdepääsuõiguse tingimuste kindlaksmääramiseks ja

kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks nõusoleku

andmise kohustuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. septembri 2015 määrus menetluskulude

kindlaksmääramises

Kaebuste esitajad ja

kaebuste liigid

3N Reval OÜ määruskaebus

IV ja MV määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: 3N Reval OÜ (registrikood 11980013), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Kristjan Mägi ja Tarvo Lindma

Puudutatud isik 1: menetluses 11. juunini 2014 aktsiaselts Restor

(registrikood 10049450), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Andres Aavik, ja menetluses 12. juunist 2014 ŽT-O (isikukood

XXXXXXXX)

Puudutatud isik 2: Tallinna Linn (Tallinna Linnavalitsuse

kaudu), esindaja Raul Keba

Puudutatud isik 3: RÕ (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik 4: VT (sündinud XXX)

Puudutatud isik 5: LG (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik 6: WHC (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik 7: AK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik 8: TT Invest OÜ (registrikood 12014786)

Puudutatud isik 9: EV (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik 10: VS (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik 11: RS (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik 12: TL (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik 13: KR (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik 14: KK (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik 15: MN (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik 16: LV (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik 17: LK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik 18: AV (endise perekonnanimega P, isikukood

XXXXXXXXXXX)

2 (10)

Puudutatud isik 19: VV (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik 20: IV (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik 21: MV (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikute 20 ja 21 ühine lepinguline esindaja advokaat

Martin Kirsipuu

Puudutatud isik 22: EI (endise perekonnanimega H, isikukood:

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik 23: PG (sündinud XXX)

Puudutatud isik 24: Osaühing SINONIM (registrikood

10228566)

Puudutatud 25: osaühing Sneh Holding (registrikood 10655831)

Puudutatud isik 26: AU (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikute 3, 5, 7–11, 14, 17, 19, 24, 26 ühine

lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 2. septembri 2015 määrus tühistada osaliselt 3N Reval OÜ-lt

(registrikood 11980013) RÕ (isikukood XXXXXXXXXXX), LG (isikukood

XXXXXXXXXXX), AK (isikukood XXXXXXXXXX), TT Invest OÜ (registrikood

12014786), EV (isikukood XXXXXXXXXXX), VS (isikukood XXXXXXXXXXX),

RS (isikukood XXXXXXXXXXX), KK (isikukood XXXXXXXXXXX), LK

(isikukood XXXXXXXXXXX), VV (isikukood XXXXXXXXX) ja AU (isikukood

XXXXXXXXXXX) kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ning uue

määrusega vähendada RÕ, LG, AK, TT Invest OÜ, EV, VS, RS, KK, LK, VV ja AU

maakohtus kantud hüvitatavat menetluskulu 568,80 euro võrra ja ringkonnakohtus

kantud hüvitatavat menetluskulu 41,53 euro võrra.

2. Harju Maakohtu 2. septembri 2015 määrus tühistada osas, millega maakohus jättis

IV

(isikukood

XXXXXXXXXX)

ja

MV

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Teha selles osas uus

määrus, millega avaldus rahuldada osaliselt. Mõista 3N Reval OÜ-lt välja IV ja MV

kasuks maakohtus kantud menetluskulu 388,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Mõista

3N Reval OÜ-lt ja ŽT-O-lt (isikukood XXXXXXXXXXX) solidaarselt IV ja MV

kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulu 41,54 eurot (sisaldab

käibemaksu).

3. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 2. septembri 2015 määrus muutmata.

4. Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviksõnastus on järgmine:

4.1. Rahuldada

aktsiaseltsi

Restor

(registrikood

10049450)

avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

4.2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista

3N Reval OÜ-lt välja aktsiaseltsi Restor kasuks menetluskulu kokku

5 735,96 eurot käibemaksuta (õigusabi 3 215,96 eurot + ekspertiisitasu

2 520 eurot).

4.3. Jätta

rahuldamata

aktsiaseltsi

Restor

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks 4 000, 60 euro ulatuses (õigusabikulu 1 300, 60 eurot ja

asja läbivaatamise kulud 2 700 eurot).

3 (10)

4.4. Rahuldada RÕ, LG, AK, TT Invest OÜ, EV, VS, RS, KK, LK, VV ja AU

avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

4.5. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista

3N Reval OÜ-lt välja RÕ, LG, AK, TT Invest OÜ, EV, VS, RS, KK, LK, VV ja

AU kasuks maakohtus kantud õigusabikulu 2 138,40 eurot käibemaksuga ja

apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu 228,47 eurot käibemaksuga.

Mõista ŽT-O-lt välja RÕ, LG, AK, TT Invest OÜ, EV, VS, RS, KK, LK, VV ja

AU kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu summas 270 eurot

käibemaksuga (õigusabikulud), mis on solidaarkohustus eelmises lauses

märgitud summa 228,47 eurot ulatuses.

4.6. Jätta rahuldamata RÕ, LG, AK, TT Invest OÜ, EV, VS, RS, KK, LK, VV ja

AU avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 1 371,60 euro ulatuses.

4.7. Rahuldada IV ja MV avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

4.8. Määrata kindlaks IVe ja MVe hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus.

Mõista 3N Reval OÜ-lt välja IV ja MV kasuks maakohtus kantud

menetluskulu 388,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Mõista 3N Reval OÜ-lt ja

ŽT-O-lt solidaarselt IV ja MV kasuks välja ringkonnakohtus kantud

menetluskulu 41,54 eurot (sisaldab käibemaksu).

4.9. Jätta rahuldamata IV ja MV avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

1 813,66 euro ulatuses.

5. Määruskaebused rahuldada osaliselt.

6. Määruskaebuste lahendamisega seonduvad menetluskulud kõigis kohtuastmetes

jätta iga menetlusosalise enda kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA KULUDE KINDLAKSMÄÄRAMISE TAOTLUSED

1. Põhimenetluses esitas 3N Reval OÜ (edaspidi „avaldaja“) 22. septembril 2011 Harju

Maakohtule avalduse aktsiaseltsi Restor (edaspidi „algne puudutatud isik 1“) vastu üle võõra

kinnisasja juurdepääsuõiguse tingimuste kindlaksmääramiseks ja kinnistusraamatusse märkuse

kandmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks.

2. Harju Maakohus lubas 26. mai 2014 määrusega puudutatud isiku 1 eriõigusjärglasena tema

asemel menetlusse astuda ŽT-O-l (edaspidi „puudutatud isik 1“).

3. Harju Maakohus rahuldas avalduse 21. augusti 2014 määrusega, määras avaldajale

kuuluvale kinnistule juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt üle puudutatud isiku 1 kinnistu ja

täpsustas juurdepääsu tingimusi. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.

Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused avaldaja ja puudutatud isik 1.

4 (10)

Maakohtu määrus jõustus 14. aprillil 2015 Tallinna Ringkonnakohtu 13. märtsi 2015

määrusega, millega määruskaebused jäeti rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Määruskaebuste menetlemisega seotud kulu jäi avaldaja ja puudutatud isiku 1 kanda.

4. Harju Maakohus andis 27. aprilli 2015 kirjaga menetlusosalistele tähtaja menetluskulude

nimekirjade esitamiseks. Maakohtule esitati järgmised avaldused kulude kindlaksmääramiseks:

 IV ja MV (edaspidi „puudutatud isikud 20 ja 21“) palusid hüvitada menetluskulud

summas 2 244 eurot (koos käibemaksuga summa);

 algne puudutatud isik 1 palus avaldajalt välja mõista 9 736, 56 eurot;

 RÕ, LG, AK, TT Invest OÜ, EV, VS, RS, KK, LK, VV ja AU (edaspidi „puudutatud

isikud 3, 5, 7–11, 14, 17, 19, 26“) palusid määrata kindlaks nende menetluskulud

summas 3 780 eurot (koos käibemaksuga summa).

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus rahuldas 2. septembri 2015 määrusega (vaidlustatud määrus) algse puudutatud

isiku 1 ja puudutatud isikute 3, 5, 7–11, 14, 17, 19, 26 avaldused osaliselt. Puudutatud isikute 20

ja 21 avaldus jäi rahuldamata. Maakohus mõistis avaldajalt algse puudutatud isiku 1 kasuks

välja 5 735, 96 eurot (ilma käibemaksuta) ja puudutatud isikute 3, 5, 7–11, 14, 17, 19, 26 kasuks

2 707, 20 eurot (käibemaksuga). Lisaks mõistis maakohus solidaarselt avaldajalt ja puudutatud

isikult 1 puudutatud isikute 3, 5, 7–11, 14, 17, 19, 26 kasuks välja 270 eurot (käibemaksuga).

Maakohus hindas menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 175 lg 1 mõttes ja kohaldas hagita menetluse sätteid ega olnud TsMS § 477 lg 5

kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

Maakohus pidas algse puudutatud isiku 1 esindajate vandeadvokaatide Andres Aaviku ja

Martin Tälli mõistlikuks tunnitasuks 110 eurot (käibemaksuta) ning puudutatud isikute 3, 5, 7–

11, 14, 17, 19, 26 esindaja vandeadvokaadi Erik Lepiksoni mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot

(käibemaksuga).

6. Algne puudutatud isik 1 taotles õigusabikuluna 4 516,56 euro hüvitamist, millest maakohus

pidas põhjendatuks 29,236 t eest 3 215,96 eurot (käibemaksuta). Lisaks mõistis maakohus välja

ekspertiisitasu 2 520 eurot kui põhjendatud ja vajaliku kulu. Maakohus jättis rahuldamata

taotluse hüvitada Inseneribüroo Strantum ekspertiisiarvamuse eest 2 040 eurot, sest seda ei

peetud tsiviilasjas usaldusväärseks tõendiks.

Kokkuvõtvalt jättis maakohus rahuldamata algse puudutatud isiku 1 menetluskulude taotluse

4 000,60 euro ulatuses (sh õigusabikulu 1 300,60 eurot ja asja läbivaatamise kulu 2 700 eurot.

7. Puudutatud isikud 3, 5, 7–11, 14, 17, 19, 26 palusid välja mõista 3 780 eurot (käibemaksuga),

mis oli õigusteenuse tasu 31,5 t eest (sellest 29,25 t maakohtus ja 2,25 t määruskaebemenetlu-

ses). Maakohus pidas põhjendatuks avaldajalt välja mõista maakohtus kantud õigusabikulu

22,56 t eest 2 707,20 eurot. Selleks analüüsis maakohus osaliselt esindaja toiminguid ja pidas

neist põhjendatuks ja vajalikuks toiminguid 6,81 t ulatuses. Maakohus nõustus esindaja

toimingute vajalikkuse ja põhjendatusega 15,75 t ( = 22,56 – 6,81) ulatuses ilma neid eraldi

hindamata.

Lisaks mõistis maakohus solidaarselt avaldajalt ja puudutatud isikult 1 eelnevas loetletud

puudutatud isikute kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu 2,25 t eest

270 eurot. Rahuldamata jäi taotlus 802,80 euro ulatuses (osa õigusabikulust).

8. Maakohus jättis tervikuna rahuldamata puudutatud isikute 20 ja 21 avalduse, sest puudutatud

isik 20 on vandeadvokaat, kes on ise võimeline kaitsma hagita asja menetluses ühisomandist

tulenevaid õigusi. Hagita menetluses ei saa menetlusosalisel üldjuhul olla õigustatud ootust, et

õigusabikulud mõistetakse piiramatult teiselt menetlusosaliselt välja.

5 (10)

MENETLUSOSALISTE KAEBUSED JA SEISUKOHAD

9. Avaldaja esitas vaidlustatud määruse peale 10. septembril 2015 määruskaebuse. Ta palub

maakohtu määruse tühistada osas, millega temalt mõisteti algse puudutatud isiku 1 kasuks välja

5 735,96 eurot ja puudutatud isikute 3, 5, 7–11, 14, 17, 19, 26 kasuks maakohtus kantud

menetluskulud 2 707,20 eurot ning apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu 270 eurot.

10. Algne puudutatud isik 1 on menetlusväline isik, mistõttu tema avaldust menetluskulude

hüvitamiseks ei ole võimalik menetleda. Maakohus ei ole vastanud avaldaja sellekohasele

vastuväitele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, sh määruses, millega hagita menetluse

avaldus rahuldatakse. Maakohus lubas 26. mai 2014 määrusega algse puudutatud isiku 1

asemel eriõigusjärglasena astuda menetlusse puudutatud isikul 1. Seega 21. augusti 2014

määruse (millega kohus asja sisuliselt lahendas ning jaotas menetluskulud, jättes need avaldaja

kanda) tegemise ajal polnud algne puudutatud isik 1 enam menetlusosaline. Ka ringkonnakohtu

13. märtsi 2015 määruse (millega apellatsioonikohus asja sisuliselt lahendas ja jaotas

menetluskulud) tegemise ajal polnud algne puudutatud isik 1 enam menetlusosaline. Seega ei

saa algne puudutatud isik 1 menetluskulude jaotusele tugineda ega nõuda avaldajalt

menetluskulude hüvitamist.

Maakohus jättis tähelepanuta õigusjärgluse olemuse. Õigusjärglus tähendab õiguste ja

kohustuste üleminekut ühelt isikult teisele. Kuivõrd õigusjärglane võtab õiguseelneja rolli üle

ja saavutab seeläbi õiguseelneja õigusliku positsiooni, läheb õigusjärglasele üle ka õigus selle

õigusliku positsiooni saavutamiseks tehtud menetluskulude hüvitamise nõudmise õigus. Eelnev

tähendab ühtlasi seda, et õiguseelnejal puudub edaspidi õigus iseseisvalt esitada menetlus-

kulude rahalise kindlaksmääramise avaldust. Seega oleks saanud algse puudutatud isiku 1

kantud menetluskulude hüvitamist nõuda üksnes edaspidi menetluses osalenud puudutatud

isik 1.

Algse puudutatud isiku 1 avalduse menetlemisel ei saa tugineda ka TsMS § 210 lg-le 2, mille

kohaselt eriõigusjärglus ei mõjuta asja menetlust. Viidatud sätte mõtteks on vältida üksnes

olukorda, kus õigustatud isikute huvid saaksid kahjustatud õiguse või eseme üleandmise korral.

TsMS § 210 lg-s 2 sätestatu ei tähenda seda, et õiguseelneja saaks hiljem, kui ta ei ole enam

menetlusosaline, naasta menetlusse ja enda nimel esitada avalduse menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

11. Puudutatud isikute 3, 5, 7–11, 14, 17, 19, 26 menetluskulude hüvitamine ei ole põhjendatud

ning maakohus mõistis välja ebamõistlikud ja ebavajalikud kulud. Loetletud puudutatud isikud

oleks saanud oma seisukohti esitada ja menetluses osaleda ilma õigusabi kasutamata, kuna

hagita menetluses on kohtul TsMS § 5 lg-st 3 ja §-st 477 tulenevalt aktiivne ja uuriv roll.

Puudutatud isikute kaasamine järgis üksnes ärakuulamise eesmärki TsMS § 198 lg 3 mõttes.

Avalduses taotles avaldaja juurdepääsuõiguse saamist konkreetselt üle puudutatud isiku 1

kinnistu ega ole kunagi soovinud juurdepääsuõigust üle aadressil Vilmsi 6 asuva kinnisasja.

Avaldaja ei eita puudutatud isikute õigust kasutada õigusabi, kuid olukorras, kus õiguslikult

puudus selleks vajadus ja põhjendus, ei tule õigusabikulu hüvitada. Sellises olukorras tehtud

kulud on puudutatud isikud teinud omal soovil selleks reaalse ja õigusliku vajaduse puudumisel.

Mitmed Vilmsi 6 elanikud esitasid arvamuse ja seisukohad KÜ Vilmsi 6 juhatuse esimehe kirja

vahendusel. Elanike huvide esindamiseks olekski olnud menetluskulu mõttes ainumõistlik

huvide ühine esindamine korteriühistu kaudu. Korteriühistu juhtkond koosneb eelduslikult asja

tundvatest isikutest, kes peavad osakama ja suutma seista korteriühistu liikmete huvide eest.

Puudutatud isikud 3, 5, 7–11, 14, 17, 19, 26 jagasid menetluses avaldaja seisukohta, et

juurdepääsutee peaks kulgema üle puudutatud isiku 1 kinnistu. Seetõttu on ebaõige maakohtu

6 (10)

sedastus, et käesolevat tsiviilasja iseloomustab sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel.

Avaldaja ja eelnevas loetletud puudutatud isikute vahel ei olnud erimeelsusi üheski küsimuses.

Loetletud puudutatud isikud kinnitasid ühiselt, et nad ei ole käibemaksukohustuslased.

Äriregistri väljavõttest nähtub, et TT Invest OÜ (puudutatud isik 8) on käibemaksu-

kohustuslane alates 8. märtsist 2011. Seega on TsMS § 174 lg 10 alusel antud kinnitus osaliselt

ebaõige, aga maakohus sellega ei arvestanud.

12. Algne puudutatud isik 1 ja puudutatud isikud 3, 5, 7–11, 14, 17, 19, 26 palusid jätta avaldaja

määruskaebuse rahuldamata.

13. Puudutatud isikud 20 ja 21 esitasid 14. septembril 2015 määruskaebuse, milles palusid

vaidlustatud määruse nende avalduse rahuldamata jätmise osas tühistada ja mõista avaldajalt

nende kasuks välja menetluskulu hüvitise 2 244 eurot.

Vaidlustatud määrus diskrimineerib puudutatud isikut 20 kui õigusteadmistega isikut,

välistades tal võimaluse oma õigusi kaitsta esindaja kaudu. Arvestamata jäi tõsiasi, et esindaja

teostas esindusõigust ka puudutatud isiku 21 suhtes, kes ei ole õigusteadmistega isik.

Maakohus ei hinnanud, millised puudutatud isikute 20 ja 21 menetluskulud on põhjendatud.

Advokaat Martin Kirsipuu omab väga head kogemust sarnastes vaidlustes, millega puudutatud

isik 20 ei ole kokku puutunud. Samuti ei olnud puudutatud isikul 20 töökoormuse tõttu aega

juurdepääsutee vaidlusega tegelemiseks, mistõttu palutigi abi lepinguliselt esindajalt.

14. Avaldaja palus jätta puudutatud isikute 20 ja 21 määruskaebuse rahuldamata.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

15. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26. veebruari 2016 määrusega avaldaja määruskaebuse

rahuldamata ja vaidlustatud määruse avaldajalt välja mõistetud hüvitiste osas muutmata.

Ringkonnakohus tühistas vaidlustatud määruse osas, milles puudutatud isikute 20 ja 21

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi rahuldamata. Tühistatud osas saatis

ringkonnakohus asja maakohtule tagasi puudutatud isikute 20 ja 21 avalduse läbivaatamiseks.

16. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu määruse 19. oktoobri 2016 määrusega tsiviilasjas nr 3-

2-1-86-16 (edaspidi „Riigikohtu määrus“) ja saatis asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb avaldajalt puudutatud isikute 3, 5, 7-11,

14, 17, 19, 26 kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas osaliselt tühistada ning uue

määrusega loetletud puudutatud isikutele hüvitatavaid menetluskulusid vähendada.

Samuti tuleb määrus tühistada osas, millega maakohus jättis puudutatud isikute 20 ja 21

avalduse rahuldamata. Ka selles osas saab ringkonnakohus teha uue määruse, millega mõistab

avaldajalt ja puudutatud isikult 1 välja hüvitised põhjendatud ja vajalike toimingute ulatuses.

Ülejäänud osas jääb vaidlustatud määrus muutmata, st avaldaja ning puudutatud isikute 20 ja 21

määruskaebused rahuldatakse TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt.

18. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust ja põhjendatust osas, mille peale on menetlusosalised kaevanud. Puudutatud

isik 1, algne puudutatud isik 1 ega ka puudutatud isikud 3, 5, 7–11, 14, 17, 19, 26 maakohtu

määrust ei vaidlustanud. Seega on vaidlustatud määrus jõustunud osas, millega puudutatud

isikult 1 mõisteti välja puudutatud isikute 3, 5, 7–11, 14, 17, 19, 26 kasuks menetluskulu hüvitis

270 eurot ning osas, milles puudutatud isikute 3, 5, 7–11, 14, 17, 19, 26 ja algse puudutatud

isiku 1 taotlused jäi osaliselt rahuldamata.

19. Avaldaja määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse muutmiseks osas,

millega maakohus mõistis avaldajalt välja algse puudutatud isiku 1 menetluskulude hüvitise.

7 (10)

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja

keerukuse hindamise osas (Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14,

p 11). Maakohus ei ole algse puudutatud isiku 1 kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.

Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ning juhindudes TsMS § 659

kaudu kohalduvast § 654 lg-st 6 ei korda neid.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus kõnealuses osas järgmist. Põhjendamatu

on avaldaja väide nagu ei oleks algne puudutatud isik 1 praegu enam menetlusosaline, kes saab

taotleda menetluskulude hüvitamist. Algne puudutatud isik 1 oli asjas menetlusosaliseks kuni

puudutatud isiku 1 menetlusse astumiseni kinnistu võõrandamise tõttu. Seega kandis algne

puudutatud isik 1 kuni tema õigusjärglasega menetluses asendamiseni menetluskulusid. Selles

osas on ringkonnakohtule TsMS § 695 ja § 693 lg 2 järgi siduv Riigikohtu määruse p-s 10

märgitud seisukoht.

Avalduse kohtusse esitamise ajal kehtinud ja ka praegu kehtiva TsMS kohaselt tuli kohtul

menetluskulude jaotus kindlaks määrata asja lõpetavas lahendis. Seega tuli kohtul menetluses

osalenud isikute menetluskulude jaotuse osas seisukoht võtta alles menetlust lõpetava lahendi

tegemisel. Paratamatult ei ole kulude kindlaksmääramine mõistlikult võimalik enne kulude

jaotuse otsustamist. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti otsustanud algse puudutatud

isiku 1 menetluses kantud menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse vaidlustatud määruses.

Et algne puudutatud isik 1 osales menetluses esindaja kaudu, oli tekkida võiv menetluskulu

esindaja tasu osas avaldajale ka mõistlikult ettenähtav.

20. Osaliselt on avaldaja määruskaebus põhjendatud temalt puudutatud isikute 3, 5, 7–11, 14,

17, 19, 26 õigusabikulude katteks hüvitise väljamõistmise osas.

Selles osas määruskaebuse lahendamiseks tuleb ringkonnakohtul esmalt analüüsida, kas

puudutatud isikute menetluskulud on põhimõtteliselt hüvitatavad (järgnevas p 21), seejärel

hinnata nii eelmises lõigus loetletud puudutatud isikute kui ka puudutatud isikute 20 ja 21

esindajate toimingute vajalikkust ja põhjendatust (p-d 22–24) ning lõpuks otsustada, kui suures

osas on vastavad kulud hüvitatavad (p-d 25–27).

21. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et puudutatud isikud 3, 5, 7–11, 14, 17, 19, 26

oleksid võinud üldse mitte kasutada lepingulise esindaja abi. Tulenevalt TsMS § 198 lg-st 3 ja

§ 6182 lg-st 1 tuli menetlusse kaasata kõigi kinnisasjade omanikud, keda asja lahendamine

puudutab. Menetlusse kaasamisel ei ole menetlusosalistel TsMS sätete kohaselt oma õiguste

kaitseks välistatud või piiratud õigus kasutada õigusteenust ning osaleda menetluses esindaja

kaudu. Avaldaja seisukoha toetamine ega võimalus väljendada seisukohti korteriühistu kaudu

ei muuda eelnevas loetletud puudutatud isikute kulutusi õigusabile veel mittevajalikeks.

Samuti tuleb arvesse võtta, et kohtud on põhivaidluse lahendamisel jätnud avaldaja (ja

ringkonnakohtu menetluse osas ka puudutatud isiku 1) kanda kõik menetluskulud ega ole

puudutatud isikute 3, 5, 7–11, 14, 17, 19, 26 (ning 20 ja 21) kulusid kõigist kuludest eristanud.

22. Puudutatud isikud 3, 5, 7–11, 14, 17, 19, 26 võtsid ühise esindaja ja seega ei saa väita, et

nende menetluskulud on ebamõistlikult kõrged arvestades asja keerukust. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et loetletud puudutatud isikute esindaja tasumäär (120 eurot tunnis, mis

sisaldab käibemaksu) on põhjendatud ja kooskõlas asja keerukusega.

Samas ei ole maakohus loetletud puudutatud isikute menetluskulude nimekirjas toodud kõigi

toimingute vajalikkust ja põhjendatust piisavalt analüüsinud ega põhjendanud. Nende

toimingute osas, mida maakohus sisuliselt analüüsis (6,81 t), nõustub ringkonnakohus

maakohtuga eespool p 19 teises lõigus märgitud kaalutlustel. Ülejäänud toimingute osas,

millega seonduvaid kulusid pidas maakohus põhjendatuks ja vajalikuks menetluskulude

8 (10)

nimekirjas märgitud ulatuses, ei nähtu maakohtu määrusest, millistel kaalutlustel kohus

sellisele seisukohale jõudis. Kõnealuses osas ei ole maakohtu määrus kohaselt põhjendatud.

Ringkonnakohus saab maakohtu määruse puuduse kõrvaldada määruskaebust lahendades.

23. Ringkonnakohtu hinnang puudutatud isikute 3, 5, 7–11, 14, 17, 19, 26 lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikule ajakulule maakohtus on täiendavalt järgmine:

 21. novembri 2011 toimingute ajakulu ei ole hüvitatav, kuna nimetatud kuupäevaks ei

olnud puudutatud isikute esindaja kohtule oma esindusõigusest teatanud ja sel

kuupäeval ei ole kohtule puudutatud isikute nimel dokumenti esitatud;

 esindaja tutvus 18. veebruaril 2013 toimikuga 1 t ja 20. veebruaril 2013 materjalidega

1,25 t – nimetatud ajakulu on vajalik, kuna selleks ajaks oli kohtule esitatud mitmeid

menetlusdokumente, millega esindajal oli vaja tutvuda seisukohtade kujundamiseks;

 arvestades puudutatud isikute 22. veebruari 2013 seisukohtade sisu ja mahtu, on selle

menetlusdokumendi koostamisele kulunud 4,75 t vajalik ja põhjendatud;

 samuti

on

kohane

ajakulu

0,25 t

rahvastikuregistri

väljavõtte

esitamiseks

26. veebruaril 2013, sest kohus võttis viidatud tõendi vastu;

 5. märtsi 2013 istung kestis 0,5 t, järelikult on põhjendatud sellest osavõtt 0,5 t;

 suhtlemine kliendiga 5. märtsil 2013 on põhjendatud 0,25 t ulatuses, kuna advokaat

peab klienti regulaarselt teavitama ülesande täitmisega seonduvatest asjaoludest;

 kohane ajakulu on 6. mai 2013 seisukohtade koostamiseks 4,5 t, arvestades nende sisu;

 samuti on vajalik ajakulu 23. mail 2013 algse puudutatud isiku 1 seisukohtadega

tutvumiseks 0,25 t, arvestades kõnealuse dokumendi sisu ja mahtu;

 sarnaselt on vajalik ajakulu avaldaja 1. juulil 2013 menetlusdokumendiga ja selle lisana

esitatud tõendiga tutvumisele kulunud 0,25 t, sest esindaja peab olema kursis kõigi

menetluses esitatud dokumentidega;

 17. septembri 2013 kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu 0,25 t on mõistlik ja

vajalik, kuna istung kestis 1,5 t ning seal arutati asja sisuliselt;

 esindaja ettevalmistus 17. juuni 2014 istungiks on põhjendatud 0,5 t ulatuses, sest see

on selles menetlusetapis mõistlik ajakulu istungiks valmistumiseks;

 vajalik ajakulu 10. veebruaril 2014 eksperthinnanguga tutvumiseks ja analüüsiks on

0,5 t, sest esindaja peab olema kursis kõigi menetluses tähtsust omavate materjalidega.

Ringkonnakohtu analüüsitud toimingutest osutub põhjendatuks ajakulu 14,25 t. Kui sellele liita

maakohtu sisuliselt hinnatud ajakulu 6,81 t, siis kokku on lepingulise esindaja ajakulu maa-

kohtus põhjendatud 21,06 t (vaidlustatud määruses märgitust 1,5 t võrra vähem).

24. Järgmiseks hindab ringkonnakohus sama esindaja toimingute vajalikkust ja põhjendatust

põhivaidluse määruskaebemenetluses:

 määruskaebustega tutvumise ja analüüsi ning seisukoha koostamisele ajakulu 2 t on

vajalik ja põhjendatud, arvestades nende menetlusdokumentide sisu ja mahtu;

 samuti on vajalik ajakulu 0,25 t ringkonnakohtu 13. märtsi 2015 määrusega tutvumiseks

ja analüüsiks, et esindaja saaks kujundada edasist tegevust.

Seega on lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus põhjendatud kokku 2,25 t ulatuses.

25. Põhjendamatu on avaldaja väide nagu pidanuks maakohus arvestama, et puudutatud isik 8

on käibemaksukohustuslane. TsMS § 174 lg 6 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt

arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa

muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega võimaldab seadus

käibemaksu hüvitada ka menetlusosalisele, kes küll on käibemaksukohustuslane, kuid ei saa

9 (10)

mingil põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulude koos

käibemaksuga väljamõistmise eeldus on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada (Riigikohtu 3. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Puudutatud

isikud 3, 5, 7–11, 14, 17, 19, 26 kinnitasid, et nad ei ole käibemaksukohuslased ega saa muul

põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käibemaksu tagasiarvestamise

võimatuse muu põhjus võib olla esindaja poolt esindatavatele ühise arve või muu maksenõude

esitamine, mis ei tarvitse olla piisav käibemaksu mahaarvamiseks, samuti ei ole äriühingu iga

tegevus seotud äritegevusega sel viisil, et vastavalt kulult tasutud käibemaksu saab maha arvata.

26. Riigikohtu määruse p-s 13 sisaldub seisukoht, et kuna käesoleva asja põhimenetluses

avaldajal puudutatud isikutega 3, 5, 7–11, 14, 17, 19, 26 ning 20 ja 21 sisulist vaidlust ei olnud,

nad esindasid menetluses ühist huvi, asi ei olnud keerukas ja esindajad ei vahetunud (TsMS

§ 175 lg 3), on põhjendatud neile hüvitada menetluskulud sellises summas, mis oleks olnud

mõistlik ja vajalik ühe esindaja palkamiseks. Lisaks märkis Riigikohus, et neile puudutatud

isikutele, kellel avaldajaga sisulist vaidlust ei olnud, kuid kes esindaja palkasid, on põhjendatud

hüvitada lepingulise esindaja tasu proportsionaalselt tasu suurusega. Ka see seisukoht on TsMS

§ 695 ja § 693 lg 2 järgi ringkonnakohtule siduv.

Puudutatud isikute 20 ja 21 menetluskulude nimekirja põhjal kulus nende esindajal maakohtu

menetluse toimingutele 12,5 t ja määruskaebemenetluses 4,5 t. Esindaja osutas õigusabi

tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandus käibemaks, st 132 eurot koos käibemaksuga.

Hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulu vähemalt üldjuhul piiratumalt kui

hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professio-

naalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud

ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigi-

kohtu määruse p 12 ja selles viidatud 31. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetlusse hiljem astunud puudutatud isikute esindaja

toimingud põhjendatud ega vajalikud olukorras, kus menetlusse hiljem astunud isikud sisuliselt

jagavad samas rollis enne juba menetluses osalenud isikute seisukohti. Käesoleval juhul olid

puudutatud isikute 3, 5, 7–11, 14, 17, 19, 26 esindamisel tehtud toimingud (vt eespool p-d 23

ja 24) sellised, mille tulemusel nad saavutasid nende soovitud kohtulahendi põhivaidluses.

Samuti puudub mõistlik põhjus, miks tuleks puudutatud isikutele 20 ja 21 hüvitada kulusid

lähtudes suuremast esindaja tunnihinnast. Järelikult saab lugeda põhjendatuks ja vajalikuks

puudutatud isikute 20 ja 21 kulud üksnes sellises ulatuses nagu nad oleks neid kandnud

eelnevas loetletud puudutatud isikutega ühise esinduse korral.

27. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isikute 3, 5, 7–11, 14, 17, 19, 26 ning puudutatud

isikute 20 ja 21 õigusabikulud seoses kohtumenetlusega kokku põhjendatud maakohtus

2 527, 20 euro ulatuses ( = 21,06 × 120) ja ringkonnakohtus 270 euro ulatuses ( = 2,25 × 120).

Erinevate puudutatud isikute kasuks õigusabikulude väljamõistmisel tuleb järgmiseks kaaluda,

kas arvestada ka sellega, et puudutatud isikud 3, 5, 7–11, 14, 17, 19, 26 osalesid põhimenetluses

maakohtus praktiliselt algusest

peale. Nad kaasati menetlusse Harju Maakohtu

31. oktoobri 2011 määrusega (I kd tl 127–128). Puudutatud isikud 20 ja 21 kaasati menetlusse

aga alles 25. juunil 2014, st vahetult enne maakohtus lõpplahendi tegemist. Lähtudes

ringkonnakohtu seisukohast, et kulude hüvitamisel saab põhjendatud ja vajalikuks pidada

üksnes sellist kulu, mis tekkinuks ühise esinduse korral, ei ole vaja menetluses osalemise aega

enam arvesse võtta. Õigem on lähtuda kulude kandmiseks kohustatud puudutatud isikute arvust.

Kokkuvõtvalt peab ringkonnakohus põhjendatuks hüvitada kõnealuste puudutatud isikute

menetluskulud maakohtus summas 194,40 eurot ( = 2527,20 : 13) ühe isiku kohta ja

ringkonnakohtus 20,77 eurot ( ≈ 270 : 13).

10 (10)

Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldajalt puudutatud isikute 3, 5, 7–11, 14, 17, 19, 26 kasuks

õigusabikulude hüvitamiseks maakohtus välja mõista 2 138,40 eurot ( = 194,40 × 11) ja

ringkonnakohtus 228,47 eurot ( = 20,77 × 11). Mõlemad summad sisaldavad juba käibemaksu.

Vaidlustatud määrusega võrreldes vähenevad hüvitatavad summad maakohtu menetluse osas

568,80 euro ( = 2707,20 – 2138,40) ja määruskaebemenetluse osas 41,53 euro ( = 270 –

228,47) võrra. Ringkonnakohtus kantud kulu eest vastutavad avaldaja ja puudutatud isik 1

solidaarselt, aga kuna puudutatud isik 1 vaidlustatud määruse peale määruskaebust ei esitanud,

siis ei saa ringkonnakohus muuta temalt eelnevas loetletud puudutatud isikute kasuks välja

mõistetud summat (270 eurot).

Puudutatud isikud 3, 5, 7–11, 14, 17, 19, 26 taotlesid menetluskuluna 3 780 euro hüvitamist.

Kokku kuulub neile hüvitamisele 2 408,40 eurot ( = 3138,40 + 270), st rahuldamata jääb

avaldus 1 371,60 euro ulatuses.

28. Lõpuks lahendab ringkonnakohus puudutatud isikute 20 ja 21 määruskaebuse, mis on

osaliselt edukas.

Menetlusosalise õigusteadmised ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks

lepingulist esindajat (Riigikohtu määruse p 11), sest TsMS ei sätesta sellist piirangut (vt ka

Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 14). Samas märkis

Riigikohus, et TsMS § 172 lg 1 mõte ei ole avaldajale prognoosimatute kulude piiramatu

hüvitamiskohustuse panemine. Esiteks annab hagita menetluses menetluskulude jaotuse üle

otsustamisel juba TsMS § 172 lg 1 teine lause kohtule laia diskretsiooniõiguse kalduda

esimeses lauses sätestatud üldreeglist kõrvale, kui see oleks asjaolusid arvestades õiglane.

Eeltoodu põhjal tuleb avaldajalt ja puudutatud isikult 1 ka puudutatud isikute 20 ja 21 kasuks

lepingulise esindaja õigusabikulud osaliselt välja mõista. Lähtudes eelmises punktis saadud

vahetulemusest, et ühe isiku kohta on hüvitavad kulud vastavalt 194,40 eurot maa- ja

20,77 eurot ringkonnakohtus, kuulub puudutatud isikutele 20 ja 21 hüvitamisele 388,80 eurot

( = 194,40 × 2) maakohtus ja 41,54 eurot ( = 41,54 × 2) ringkonnakohtus kantud kuludest.

Nimetatud hüvitiste summad sisaldavad käibemaksu ja on väiksemad sellest, mille hüvitamist

kõnealused puudutatud isikud taotlesid. Vastavalt kulude jaotuse otsustusele vastutavad

ringkonnakohtus kantud kulude hüvitamise eest avaldaja ja puudutatud isik 1 solidaarselt.

Puudutatud isikud 20 ja 21 taotlesid menetluskuluna 2 244 euro hüvitamist. Kokku kuulub

neile hüvitamisele 430,34 eurot ( = 388,80 + 41,54), st rahuldamata jääb avaldus 1 813,66 euro

ulatuses.

29. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul selle normi alusel jätta

kõik määruskaebusega seonduvad kulud menetlusosaliste endi kanda.

30. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm