3-15-968/39 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-968

Haldusasi

M.S. i kaebus Varstu Vallavalitsuse 3. märtsi 2015

korralduse nr 2-1.2/14 tühistamiseks ja Varstu valla

kohustamiseks anda välja uus haldusakt

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25. veebruari 2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.S. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant M.S.

Vastustaja Varstu vald

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde apellatsioonkaebuse lisana esitatud Varstu Vallavalitsuse

18. septembri 1998 korraldus nr 145, 5. veebruari 1999 korraldus nr 23 ja

1. septembri 2003 korraldus nr 84. Apellatsioonkaebuse lisana esitatud ülejäänud

dokumendid tagastada M.S. ile.

2. Jätta M.S. i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. veebruari

2016 otsus muutmata.

3. Jätta M.S. i menetluskulud apellatsioonimenetluses tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29. detsember 2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Varstu Vallavalitsuse 3. märtsi 2015 korraldusega nr 2-1.2/14 „Ehitise teenindamiseks vajaliku

maa määramine ja korteriomandi seadmine“ määrati Varstu vallas Varstu alevikus Kesk tn 23

korterelamu ehitisealuse ja selle teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 0,56 ha.

2. Kesk tn. 23 elamu asub endise Matto Mäe Edde Karjahansu talu 1 maatükil, milles suhtes Võru

Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni

(ÕVVTK) 16. aprilli 1993 otsusega nr 1342 on õigustatud subjektideks tunnistatud M.S. ½ osas

ja H.Š. ½ osas. H.Š. le on määratud kompensatsioon õigusvastaselt võõrandatud vara eest temale

kuuluvas osas Varstu Vallavalitsuse 1. septembri 2009 korraldusega nr 85.

3. M.S. esitas 15. aprillil 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles tühistada Varstu

Vallavalitsuse 3. märtsi 2015 korraldus nr 2-1.2/14 ja kohustada Varstu valda andma uus

seadusega kooskõlas olev haldusakt ning määrata õige teenindusmaa suurus. M.S. esitas hiljem

avalduse kaebuse täiendamiseks, kuid kohus ei pidanud kaebuse nõuete muutmist põhjendatuks ja

jätkas menetlust esialgses kaebuse nõuetes.

Kaebuse kohaselt hoone Kesk tn. 23 ei ole püstitatud õiguslikel alustel, kuna ehitisel puudub maa

eraldamise kohta dokument, puudub ehitusluba ja ehitise kasutusluba. Kuna hoone on püstitatud

õigusliku aluseta, siis ei ole nimetatud maa erastamine ka võimalik ning maa tuleb tagastada

õigustatud subjektile. Vastustaja on ületanud diskretsioonipiire asja otsustamisel ning kaalutlusi ei

nähtu korralduses üldse. Puudub põhjendus, miks on maa suuruseks märgitud 0,56 ha. Kesk tn. 23

majaelanike käsutuses on rohkem maad kui vaja oleks.

Varstu Vallavalitsus venitab õigustatud subjektile maa ja talu õue- ja aiamaal asuva rehihoone

tagastamisega. Kaebaja soovib oma talu kogu maa tagastamist ja Varstu Vallavalitsuse

3. märtsi 2015 korralduse nr 2-1.2/14 tühistamist ja uue haldusakti andmiseks kohustamist,

viidates muu hulgas asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) §-le 14.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

4. 25. veebruari 2016 otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.

5. Otsuse põhjenduste kohaselt halduskohtu pädevuses ei ole maa tagastamistoimingute tegemine,

mistõttu saab kaebaja kohtult nõuda vaid seda, et kohus tühistaks kaevatava korralduse ja

kohustaks kohalikku omavalitsust uut otsust tegema. Haldusasjas nr 3-14-53234 on kaebaja

esitanud nõude kohustada Varstu valda välja andma korraldus, millega kaebajale tagastatakse

Matto Mäe Edde (Karjahansu) talu maa tervikuna, s.o 24,30 ha. Nimetatud haldusasjas ei ole veel

jõustunud kohtulahendit ning kuna selles asjas esitatud kohustamisnõue kujutab endas kohustavat

nõuet tagastada kogu maa (s.h ka Kesk tn 23 ehitisalune ja teenindusmaa), siis on kaebaja nõue

0,56 ha maa tagastamise kohta otsuse tegemise kohustamiseks hõlmatud haldusasjas

nr 3-14 53234 esitatud kaebusega.

6. Kohalikule

omavalitsusel

on

ulatuslik

hindamisruum

ning

kaalutlusõigus

ehitise

teenindamiseks vajaliku maa määramisel. Kaalutluste õiguspärasuse kontrollimisel saab kohus

hinnata, kas kohalik omavalitsus rikkus seadust või väljus kaalutlusõiguse piirest, kuid ei saa

asuda haldusorgani asemele otsustust tegema. Kaevatavas korralduses on välja toodud nii kaebaja

kui ka Kesk tn 23 korteriomanike huvid ning arvestatud on ka avaliku huviga ja muude

asjaoludega. Vastustaja on välja toonud, et elamu Kesk tn 23 on riigi vara, mis anti Varstu sovhoosi

poolt vallavalitsusele üle aktiga 15/11/137 11. augustil 1993. Elamu esmane kasutuselevõtuaeg on

1965. aasta. Elamu on ehitisregistris registreeritud (registrikood 113014735) ning ehitisregistri

andmetel on selles elamus 12 korterit, mida kasutavad 12 omanikku. Asja materjalide kohaselt on

elanikud esitanud avaldused maa ostueesõigusega erastamiseks aastatel 1998 kuni 2007 ning vald

on esitatud kohtule ka eluruumide ostu-müügi lepingud. Valla esitatud andmed on

usaldusväärsed, elamut on kasutatud viiskümmend aastat, elamu on omandireformi käigus

kohalikule omavalitsusele üle antud ja tunnustatud kui õiguspärast ehitist.

7. Varstu Vallavalitsuse 5. juuni 1998 korraldusega nr 116 „Hoonete teenindusmaa suuruse

kinnitamine“ on kinnitatud korterelamu teenindusmaa suuruseks 0,56 ha vastavalt asendiplaanile.

Korraldus on jõus ning seega on kinnitatud teenindusmaa suurus. Korraldust nr 116 sai aluseks

võtta ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel ja korteriomandi seadmisel ja on seega

õiguslikuks aluseks korterelamule teenindamiseks vajaliku maa määramisel ja korteriomandite

seadmisel.

8. Halduskohus ei tuvastanud kaevatava korralduse andmisel menetluslikke rikkumisi, mis annaks

alust kaebuse rahuldamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. 28. märtsil 2016 esitas M.S. apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus

ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

10. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt andis Varstu Vallavalitsus 1. septembril 2003

korralduse nr 84, millega tunnistas kehtetuks 18. septembri 1998 korralduse nr 145 ja vastavalt ka

viimase täienduse 5. veebruarist 1999 nr 23. Sellega on muutnud kehtetuks ka 5. juuni 1998

korraldus nr 116 korterelamule 0,56 ha suuruse teenindusmaa määramise kohta. Juba sel põhjusel

tuleb tühistada ka käesolevas asjas kaevatav korraldus..

11. 20. jaanuaril 2016 esitas Varstu vald vastuse apellatsioonkaebusele, milles vaidleb

apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et M.S. i apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu 25.

veebruari 2016 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja

HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata.

13. Esmalt märgib ringkonnakohus, et jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuse väited ja

põhjendused, mis seonduvad kaebajale maa tagastamise menetlusega, kuna need väljuvad

käesoleva asja raamidest. Halduskohus on põhjendatult osutanud, et maa tagastamise menetluses

tema väidetavalt rikutud õiguste kaitseks on kaebaja juba kaebusega halduskohtusse pöördunud,

mistõttu puudub vajadus ka kaebuse nõude muutmiseks või täiendamiseks käesolevas asjas.

14. Nõustuda ei saa M.S. seisukohaga, et Varstu Vallavalitsuse 5. juuni 1998 korraldus nr 116

Kesk tn 23 juurde teenindusmaa määramise kohta on kaotanud kehtivuse Varstu Vallavalitsus 1.

septembril 2003 korraldusega nr 84 ning juba seetõttu on Varstu Vallavalitsuse 3. märtsi 2015

korraldus õigusvastane ja tuleb tühistada.

Varstu Vallavalitsuse 1. septembri 2003 korraldusega nr 84 on tunnistatud kehtetuks Varstu

Vallavalitsuse 18. septembri 1998 korraldus nr 145, millega otsustati anda endine Matto Mäe Edde

Karjahansu talu maa M.S. i ja H.Š. kaasomandisse. Kehtetuks tunnistamist põhjendati sellega, et

H.Š. loobus maa tagastamisest ja taotles maa eest kompensatsiooni määramist. Õige on apellandi

seisukoht, et see tõi kaasa ka korraldusele nr Varstu Vallavalitsuse 5. veebruari 1999 korraldusega

nr 23 tehtud täienduste kehtetuse. Samas ei ole korraldusega nr 145 ega selle hilisema täiendusega

otsustatud vaidlusaluse teenindusmaa määramist korterelamu juurde, vaid on üksnes viidatud

teenindusmaa määramisele Varstu Vallavalitsuse 5. juuni 1998 korraldusega nr 116 ja tuginetud

sellele tagastatava maa suuruse määramisel. Vastavalt ei saanud maa tagastamise korralduse

tühistamise paratamatuks tagajärjeks olla korterelamu teenindusmaa määramise korralduse

kehtetus. Korralduse kehtetuse saabumiseks oli nõutav sellekohase otsustuse tegemine haldusakti

resolutsioonis. Kuna Varstu Vallavalitsuse 1. septembri 2003 korralduses nr 83 puudub 5. juuni

1998 korralduse nr 116 kehtetust ettenägev otsustus, siis ei mõjutanud korralduse nr 83 andmine

korralduse nr 116 kehtivust.

15. Ringkonnakohus on aga jätkuvalt juba 27. oktoobri 2009 otsuses haldusasjas nr 3-08-2316

väljendatud seisukohal, et 5. juuni 1998 korraldust nr 116 ei ole maa erastamisel käesoleval ajal

HMS § 52 lg 1 p 2 mõistes eelhaldusaktiks, sest sellega ei ole tehtud õiguslikult siduvalt kindlaks

asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavat asjaolu. 1998. a korralduse alusel korterelamu juurde

maa erastamist lõpule ei viidud ning käesolevas asjas vaidlustatud korraldus on antud

KÜ Herilased esitatud erastamisavalduse alusel. Seega on vallavalitsus maa erastamise ja

korteriomandi seadmise menetluse HMS § 44 mõistes uuendanud ja andes selle käigus uue

haldusakti. Vastavalt ei sõltu Varstu Vallavalitsuse 3. märtsi 2015 korralduse nr 2-1.2/14

õiguspärasus 5. juuni 1998 korralduse nr 116 kehtivusest.

16. Apellatsioonkaebuses ei ole M.S. enam otsesõnu tuginenud väitele, et Kesk tn 23 korterelamu

on ebaseaduslik ehitis ja selle tõttu on selle juurde maa erastamine lubamatu. Ringkonnakohus

peab siiski vajalikuks märkida, et puudub alus pidada Kesk tn 23 korterelamut ebaseaduslikuks

ehitiseks AÕSRS § 14 tähenduses. Pooled ei ole kahtluse alla seadnud, et riiklik ehitisregister

kajastab õigesti vaidlusaluse korterelamu esmase kasutuselevõtu aastat, s.o 1965. Ringkonnakohus

on seisukohal, et sõltumata sellest, kas ehitise püstitamine ja kasutuselevõtmine on sel ajal

nõuetekohaselt dokumenteeritud, tuleb aleviku keskmes asuvat korterelamut, mille kasutamist

eluruumidena on avaliku võimu poolt vähemalt vaikimisi lubatud enam kui viiekümne aasta

jooksul, pidada õiguspäraseks ehitiseks. Olukord on sarnane Riigikohtu 8. novembri 2004 otsuses

asjas nr 3-3-1-43-04 kirjeldatuga, mistõttu on asjakohane Riigikohtu seisukoht, et ehitise

ekspluatatsiooni vastuvõtmise akti võib asendada ka avaliku võimu tegevus, millega sisuliselt

tunnistatakse valminud ehitis nõuetele vastavaks ning lubatakse ehitist kasutada vastavalt

kavandatud otstarbele.

17. Ringkonnakohtu hinnangul on Kesk tn 23 korterelamu teenindusmaa määramine Varstu

Vallavalitsuse 3. märtsi 2015 korraldusega nr 2-1.2/14 õiguspärane ka muus osas.

MaaRS § 6 lg 2 p 3 kohaselt maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele

isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu

hooned või rajatised ühistu ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse

seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt käesoleva seaduse §-dele 7, 9 ja 10.

Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et käesolevas asjas ei ole tegemist AÕSRS § 14 lg 3

olukorraga, s.t puudub takistus MaaRS § 6 lg 2 p 3 kohaldamiseks. Vastavalt kuulub Kesk tn 23

hoone alune ja selle teenindamiseks vajalik maa erastamisele MaaRS § 20 lg 1 järgi. Tulenevalt

MaaRS § 6 lg 33 ls-le 1 ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning

ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise,

hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise.

18. Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993 määruse nr 198 „Eluruumide erastamise korraldamine“

punkt 29 näeb ette, et korteriomandi seadmisel määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki

suuruse ja piirid kindlaks valla- või linnavalitsus vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a

määrusega nr 267 kinnitatud «Maa ostueesõigusega erastamise korrale» ja Vabariigi Valitsuse

29. aprilli 1997. a määrusega nr 88 kinnitatud «Plaani või kaardimaterjali alusel katastriüksuse

moodustamise korrale» ning Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määrusega nr 144 kinnitatud

«Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrale» arvestades planeerimis- ja

ehitusseaduse paragrahvis 211 ja eluruumide erastamise seaduse paragrahvis 212 sätestatut.

EES § 212 kohaselt, kui ehitise püstitamisel ei määratud kindlaks selle teenindamiseks vajalikku

maatükki, määrab valla- või linnavalitsus korteriomandi seadmisel ehitise teenindamiseks

vajalikuks maatükiks selle ehitise aluse maa. Enne vastavate toimingute alustamist teavitab valla-

või linnavalitsus sellest korteriühistut või eluruume vallasasjana omavaid isikuid. Kui

korteriühistu või eluruume vallasasjana omavad isikud soovivad kinnistada ehitisealusest maast

suuremat maatükki või vaidlustavad ehitise teenindamiseks määratud maatüki suuruse või piirid,

peab korteriühistu või peavad eluruume vallasasjana omavad isikud esitama valla- või

linnavalitsuse määratud tähtpäevaks asjakohase taotluse. Käesoleval juhul on korteriomanikud

korteriühistu kaudu vastava taotluse (tl 70) vastustajale 20 aprillil 2007 ka esitanud.

19. Vastavalt MaaRS § 221 lg-le 6 määrab erastatava maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu

ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui

krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt

otstarbekas. Tiheasustusega alal asuvale elamule määratakse teenindamiseks vajaliku maa suurus

ja piirid MaaRS § 7 5. ja 51. lõikes sätestatud alustel. Mittetagastatava ja ostueesõigusega

erastatava maa, sealhulgas ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses

planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse 30. juuni

1998 määruse nr 144 „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra kinnitamine“ alusel.

Selle punkti 4 alapunktide 1 ja 2 järgi kooskõlas maakorralduse nõuetega määratakse ehitise

teenindamiseks vajalikuks maaks ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus

maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu

ekspluateerimise (avarii-, pääste- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise.

Riigikohus on 29. märtsi 2006 otsuses asjas nr 3-3-1-81-05 sedastanud, et MaaRS § 221 lg 6 ja

Vabariigi Valitsuse määruse nr 144 punkt 4 annavad kohalikule omavalitsusele ulatusliku

hindamisruumi ning kaalutlusõiguse.

20. Käesoleval juhul on vastustaja põhjendanud Kesk tn 23 teenindusmaa määramist 0,56 ha

suuruses sellega, et see optimaalselt vastab majaelanike vajadustele, lähtudes aastate jooksul välja

kujunenud maakasutusest. Korterelamu teenindusmaa tavapärasest mõnevõrra suuremana

määratlemist õigustab see, et elamu on ahiküttel, majaelanikud vajavad küttepuude töötlemise ja

ladustamise võimalust ning kasutavad maad osaliselt marjapõõsaste ja köögivilja kasvatamiseks.

Lisaks on vaja tagada võimalus laste ohutu mängu ruum ja sõidukite parkimise võimalus. Elamu

teenindamiseks vajalike abihoonete rajamisel tuleb arvestada maapinna reljeefiga ja

tuleohutusnõuetega. Vastustaja on pidanud toodud argumente kaalukamaks kaebaja huvist, et talle

tagastataks maa võimalikult suures ulatuses.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kaevatavast korraldusest, et vastustaja oleks lähtunud

lubamatutest kaalutlustest, jätnud mõne olulise argumendi arvestamata või väljunud kaalutluse

piiridest. Elamuna kasutava hoone sihtotstarbelise kasutamise tagamiseks on lubatav arvestada

ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka elanike tavapäraste vajaduste rahuldamiseks kasutatav

maa, näiteks laste mänguväljak, puhkeala või mõistlikus ulatuses maa aiasaaduste kasvatamiseks.

12 korteriga elamu elanike arvu tõttu on paratamatu, et selliselt kasutatava maa pindala on suurem

ühepereelamu juures vastavalt vajalikust. Sama kehtib nii kõrvalhoone, parkimiskohtade kui

hoone hooldamiseks vajaliku maa suuruse kohta. Kaebaja on küll väitnud, et korterelamu

teenindamiseks vajalikuks maaks piisaks oluliselt väiksemast maatükist. Samas on kaebaja väide

jäänud deklaratiivseks, kuna menetluses ei ole tuvastatud, et vastustaja oleks tuginenud

ebaõigetele faktilistele asjaoludele või hinnanud ilmselgelt ebaõigesti korralduses nimetatud

otstarvete elluviimiseks vajaliku maa suurust. Vaidlusaluse maatüki asukohta silmas pidades ei

leia ringkonnakohus, et lubamatu olnuks arvestada paikkonna elanikele omase maaeluviisiga.

Ringkonnakohus on endiselt 27. oktoobri 2009 otsuses haldusasjas nr 3-08-2316 toodud

seisukohal, et Kesk tn 23 elamu omanikel ei ole õiguspärast ootust, et korterelamu juurde

erastataks maa Varstu Vallavalitsuse 5. juuni 1998 korraldusega nr 116 elamu teenindusmaaks

määratud suuruses. Samas tuleb möönda, et Kesk tn 23 elamut ümbritseva maatüki ajalooliselt

välja kujunenud kasutus on siiski oluline elamu sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajaliku maa

suuruse kindlakstegemisel. Samuti on oluline korralduses esile toodud vajadus ajutiste puukuuride

asemele nõuetele vastava abihoone ehitamiseks, mistõttu ei saa ka Kesk tn 23 juurde määratud

0,56 ha maa käeoleval ajal osaliselt kasutamata jätmisest järeldada, et maa ei ole ehitise

teenindamiseks vajalik.

21. Asjas ei ole vaidlust, et vaidlusalune korraldus on antud kooskõlas maakorraldusnõuetega.

Seetõttu ringkonnakohus seda asjaolu täiendavalt ei analüüsi. Märkides siiski, et

MaaKS § 5 lg 2 p-de 5 ja 6 kohaselt maakorralduse läbiviimisel lähtutakse muu hulgas kinnisasja

terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamisest, lihtsate ja selgete piiride loomisest ning looduslike

piiride arvestamisest ning välditakse kinnisasja kiildumist ja ribasust. Seega sõltuvalt hoone

teenindamiseks vajaliku maa kasutamise võimalustest võib teenindusmaa hulgas olla alasid, mis

ei ole aktiivses kasutuses, kuid mille arvel teenindusmaa vähendamine ei ole põhjendatud, kuna

see tooks kaasa maatüki kiildumise või raskendaks maatüki terviklikku kasutamist.

22. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et Varstu Vallavalitsuse 3. märtsi 2015

korraldus nr 2-1.2/14 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Halduskohus on

põhjendatult M.S. kaebuse rahuldamata jätnud.

23. Ühes apellatsioonkaebusega on M.S. esitanud ringkonnakohtule täiendavad tõendid.

Ringkonnakohus võtab asja juurde Varstu Vallavalitsuse 18. septembri 1998 korralduse nr 145,

5. veebruari 1999 korralduse nr 23 ja 1. septembri 2003 korralduse nr 84. Ülejäänud tõendid tuleb

apellandile tagastada, kuna need ei seondu käesoleva asja tõendamisesemega.

24. HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

ole ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja.

Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 tema kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

Maili Lokk

Agu Timmi

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt