2-12-4873/101 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

29. november 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-4873

Tsiviilasi

Larissa Urbaniku hagi korteriühistu LÄÄNE 7 TARTU

vastu töövaidluses

Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. septembri 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Larissa Urbaniku määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Larissa Urbanik (isikukood:

XXXXXXXX)

Vastustaja (kostja): korteriühistu LÄÄNE 7 TARTU

(registrikood: 80124526); esindaja vandeadvokaat Urmas

Kõrgesaar

RESOLUTSIOON

1. Jätta Larissa Urbaniku määruskaebus rahuldamata ning

Tartu Maakohtu 13. septembri 2016 määrus muutmata.

2. Tagastada Larissa Urbanikule järgmised tõendid:

OÜ Poetarvete Äri 3. oktoobri 2014 arve-müügitšekk ning

maksekviitung, 21. oktoobri 2014 arve-müügitšekk nr 3122

ning maksekviitung, 26. septembri 2014 arve-müügitšekk nr

3024 ning maksekviitung, 15. septembri 2014 arve-

müügitšekk nr 1988 ning maksekviitung, 23. oktoobri 2014

arve-müügitšekk nr 3511, 30. septembri 2014 arve-

müügitšekk nr 3037 ning maksekviitung.

Menetluskulude jaotus

Määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulusid

ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Larissa Urbaniku (hageja) hagi korteriühistu LÄÄNE 7

TARTU (kostja) vastu töövaidluses.

Tartu Maakohtu 14. novembri 2014 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning jäeti menetluskulud

kostja kanda. Tartu Ringkonnakohtu 25. septembri 2015 otsusega jäeti hageja

apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus jättis

maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda ning apellatsiooniastmes kantud menetluskulud

hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 1. veebruaril 2016 Riigikohtu määrusega.

2. Vastuseks maakohtu 15. aprilli 2016 e-kirjale edastas hageja esindaja Sergei Desjatnikov

22. aprillil 2016 kohtule arve nr 21.04/2016, mille kohaselt on lepinguline esindaja osutanud

hagejale õigusteenust 300 euro eest.

Kostja 2. märtsi 2016 avalduse kohaselt on kostja menetluskuluks ringkonnakohtu menetluses

kantud õigusabikulu 559 eurot (sh käibemaks). Kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja

palus mõista välja ka viivise menetluskuludelt. Hageja taotlus menetluskulude

kindlaksmääramiseks on esitatud menetlustähtaega rikkudes. Sergei Desjatnikovi Õigusbüroo

arve ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lg 1 järgi nõutavale

menetluskulude nimekirjale. Puudub hageja avaldus ja menetlusdokument „menetluskulude

nimekiri“. Hageja õigusabikulude suuruse osas kostjal vastuväiteid ei ole.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus määras 13. septembri 2016 määrusega hageja menetluskulude rahaliseks

suuruseks 300 eurot, kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 559 eurot, tegi

menetluskulude osas tasaarvestuse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 259

eurot ning menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Maakohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kuna hageja avaldus

oli ebaselge, pöördus maakohus põhiasjas varem hagejat esindanud juristi S. Desjatnikovi ja

vandeadvokaat Karl Saavo poole. 22. aprillil 2016 edastas S. Desjatnikov vastuseks kohtu

kirjale arve hagejale osutatud õigusteenuse kohta. Vandeadvokaat K. Saavo vaatamata kohtu

korduvale pöördumisele vastust ei esitanud.

Maakohus leidis, et hageja ei ole ületanud kohtu poolt määratud tähtaega, kuna maakohus kogus

ise tõendid hageja õigusabikulude kohta (TsMS § 447 lg-d 5 ja 7, § 5 lg 3). Asjaolu, et hageja

ei ole esitanud nõuetekohast menetluskulude nimekirja, ei ole aluseks, et jätta hageja

menetluskulud kindlaks määramata. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Pooled ei vaidle menetluskulude suuruse ning nende põhjendatuse ja vajalikkuse üle. Maakohus

luges hageja õigusabikulu 300 eurot ja kostja õigusabikulu 559 eurot põhjendatuks ja

vajalikuks. Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, tegi maakohus

nõuete osas tasaarvestuse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 259 eurot (559–300).

Pärast asjas põhivaidluse osas lõpplahendi jõustumist tõi hageja maakohtusse lisamiseks

avaldusele arvukad lisad. Maakohus jättis tähelepanuta ja tagastas vaidlustatud määrusega

hageja poolt kohtule esitatud dokumendid, mis on seotud põhivaidlusega. Menetluskulude

kindlaksmääramise menetluses ei ole võimalik enam arutleda haginõude olemuse, selle

lahendamise põhimõtete ja kohtu tehtud otsustuse üle.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus (II kd, tl 191).

Määruskaebuse kohaselt vormistasid hagejale dokumente juristid, kuid kviitungeid selle eest ei

väljastanud. Iga dokumendi ja kohtuistungil osalemise eest maksis hageja esindajatele 100

eurot, tunnistaja ütluste diktofonile salvestamise eest 60 eurot. Hageja palub vaadata üle

dokumendid tõlke eest tasumise kohta.

Koos määruskaebusega esitas hageja taotluse lahendada põhivaidlus ning oma väidete

põhivaidluse osas tõendamiseks esitas uusi tõendeid, s.o arveid-müügitšekke, mida hageja

palub võtta tsiviilasja materjalide juurde.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Vastuse kohaselt puudus määruskaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Kostja eeldab, et

maakohus on kaebuse esitamise õigeaegsust kontrollinud. Hageja poolt 5. oktoobril 2016

esitatud määruskaebus ei vasta TsMS §-s 662 sätestatud sisu- ja vorminõuetele. Hageja poolt

20. oktoobril 2016 maakohtule esitatud avalduse sisu ei ole seotud määruskaebuseks loetud

varasema avalduse sisuga, kuid erinevalt esimesest avaldusest on sellele käsikirjas kirjutatud

taotlus tsiviilasjas nr 2-12-4873 tehtud määruse tühistamiseks. Maakohus ei ole määruskaebust

kostjale seisukoha esitamiseks edastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks.

7. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 3. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18; 18. mai

2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; 2. detsembri 2010 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-132-10, p 10; 26. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 11; 15. veebruari

2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 8; 13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-13, p 24).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Hageja ei ole

tõendanud oma määruskaebuses esitatud väidet, et lepingulistele esindajatele tasus ta iga

menetlustoimingu, s.o dokumendi koostamise või kohtuistungil osalemise eest 100 eurot.

Hageja on esitanud koos määruskaebusega Keelemapp OÜ arved vene keelest eesti keelde tõlke

kohta. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole hageja menetluskuludega TsMS § 143 p 1

mõistes, kuna arved on koostatud pärast praeguses tsiviilasjas lõpplahendi jõustumist. Sellise

kulu hüvitamine ei ole seadusega kooskõlas ning ringkonnakohus jätab selles osas hageja

taotluse rahuldamata.

8. Vastuseks vastuväitele määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Hageja sai vaidlustatud määruse kätte 21. septembril 2016 (II kd, tl 178), seega on

määruskaebus esitatud tähtaegselt.

Maakohus edastas hagejale 6. oktoobril 2016 päringu, paludes täpsustada 5. oktoobril 2016

esitatud avalduse eesmärki. Maakohus palus muuhulgas täpsustada, kas hageja soovib

13. septembri 2016 määruse tühistamist, ning kui jah, siis tuleb hagejal tasuda riigilõiv. Sellest

tulenevalt esitas hageja täiendavalt 20. oktoobri 2016 avalduse.

Kuigi ringkonnakohus nõustub, et hageja poolt esitatud määruskaebus on ebaselge, on hageja

tahe, s.o tühistada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise määrus, siiski tuvastatav ning

kaebuselt on tasutud riigilõiv. Sellest tulenevalt võttis maakohus põhjendatult määruskaebuse

menetlusse ning selle rahuldamata jätmisel edastas lahendamiseks ringkonnakohtule

(TsMS § 663 lg-d 1 ja 5).

Kuna määruskaebuses ei ole sisulisi vastuväiteid maakohtu määrusele, ei pidanud maakohus

otstarbekaks küsida teise menetlusosalise seisukohta. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude

rahalise kindlaksmääramise peale esitatud määruskaebus puudutab otseselt kostja õigusi ning

kostjal on õigus esitada selle suhtes oma vastuväiteid. Sellest tulenevalt nõudis ringkonnakohus

kostja seisukohta määruskaebuse osas (TsMS § 664 lg 1, § 663 lg 3).

9. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta hageja määruskaebuses esitatud väited põhivaidluse osas

ning kaebusele lisatud OÜ Poetarvete Äri arve-müügitšekid, kuna need ei puuduta

määruskaebusega vaidlustatud maakohtu määruse lahendamist. Põhivaidluse osas on jõustunud

lõpplahend, mida enam vaidlustada ei saa. Ringkonnakohus tagastab määruskaebusele lisatud

arve-müügitšekid (TsMS § 238 lg 3 p-d 3–4).

10. TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke