1-16-3773/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-16-3773

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

29. november 2016

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-3773 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär

Prokurör Ingrid Koddo juuresolekul

Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 29.11.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid G.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu G.S isikukood XXX, xxx ,

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. G.S

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru päeva jooksul alates

Maakohtule 15 päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 10.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.S tingimis

i enne tähtaega vabastamiseks. G.S Viru Maakohtu 03.05.2016 kohtuotsusega on süüdi tunnistatud KarS § 423¹ järgi KarS § 65 lg 2, 68 alusel

24 päeva

karistati ja liitkaristusega 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise . algus 13.06.2016 06.04.2017 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses G.S tal kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanedes soovib asuda elama enda korterisse aadressile xxx. Kinnipeetaval on , põhiharidus

on õppinud mehhanisaatoriks, kuid katkestas õpingud. Emakeel on eesti keel. Haridustee jätkamisest on huvitatud. töötas mitteametlikult, vabanemisel kindel töökoht Enne vangistust

puudub. ca 6000 eurot.

Tasumata nõudeid Lähedastest on tal ema, õed ja poolvend.

S

ugulastega suhtleb harva isiku alkoholilembuse tõttu. Toetav sugulaste võrgustik puudub.

Tutvusringkonda kuuluvad negatiivset mõju avaldavad kriminaalse taustaga isikud, kelle poolt võib olla mõjutatav. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Toimepandud kuriteod ja väärteod on sooritanud valdavalt alkoholijoobes. Varasemalt on isik korduvalt rikkunud lisakohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Isik ei taju alkoholi tarvitamisest probleemi, leides, et tegemist on hea lõõgastumisviisiga. 3 korral on teda karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Kinnipeetav on karistatud 14 korda ning reaalset vangistust kannab 6. korda. Varasemad karistused ei ole mõju avaldanud, isik on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Probleemkäitumine on olnud seotud alkoholi

kuritarvitamisega. Isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Katseajad on korduvalt lõppenud negatiivselt , mistõttu on tulnud karistused kanda vanglas. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on %, väg ivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 49 Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. %. Viru Vangla ei toeta G.S tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt G.S soovib a da elama su enda korterisse aadressil xxx. . Garanteeritud töökoht puudub Toetav võrgustik isikul puudub, suhtlusringkonda kuulusid kriminaalse taustaga iskud. Teda on varasemalt tingimisi karistatud, kuid ta sooritas katseajal uusi kuritegusid.

Prokurör

ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. G.S taotleb e

nnetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega

ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud

G.S arvamuse, leiab, et G.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine

käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

G.S kannab vanglakaristust liikluskuritegude toimepanemise eest.

Vabanedes on kinnip toetus eetaval olemas elukoht, garanteeritud töökoht puudub, lähedaste puudub. Distsiplinaarkaristused puuduvad.

Kohus leiab, et kuna isik on 14 korda kriminaalkorras karistatud, ei ole seega varasem karistus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Ta pani katseajal toime uue kuriteo ning temale mõistatud varasem karistus pöörati täitmisele.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vanglas ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus leiab, et arvestades G.S kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole ennetähtaegne G.S

vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel üle 06.04.2017

4 kuu, mis on piisavalt pikk aeg . Kohus leiab, , võrreldes temale mõistetud karistusajaga (9 kuud 24 päeva)

et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud.

Samuti ei

puudub isikul garanteeritud töökoht või muu legaalne sissetulek ning lähedaste toetus, mis on samuti uue kuriteo toimepanemise riskiks. Kõige suuremaks riskiks kuritegude toimepanemiseks on G.S puhul aga alkoholi tarvitamine, kuna enamus kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91- on

06 p 8.1). Käesolevas asjas see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristus . ed

Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu G.S vabastamata temale Viru Maakohtu 03.05.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Larissa Prokopenko / /