Legislator Case Law & Legislation
3-16-2135/9 AI generated

3-16-2135/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-16-2135/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

RESOLUTSIOON Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.11.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-2135 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AN esitas Tallinna Halduskohtule 25.10.2016 kaebuse, milles palus tuvastada, et vangistusseaduse (VangS) § 44 lg-d 2 ja 3 on vastuolus põhiseadusega. Kaebaja taotles ka riigilõivu tasumisest vabastamist maksejõuetuse tõttu.

Legislator headnote

AI generated

3-16-2135/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Halduskohus ei teosta abstraktset kontrolli õigusnormi põhiseadusele vastavuse üle. Normi põhiseadusele vastavust saab halduskohus kontrollida üksnes siis, kui norm on asjassepuutuv konkreetse toimingu või haldusakti üle peetava kohtuvaidluse lahendamisel. Kohtule teadaolevalt ei ole kaebajal sissetulekuid. Nii nähtub näiteks haldusasja nr 3-16-2065 toimikus olevatest kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõtetest perioodi 15.05.2016-17.10.2016 kohta, et kaebaja isikuarvele ei ole toimunud ühtegi laekumist, mistõttu ei ole VangS § 44 alusel tehtud kinnipidamisi nõuete täitmiseks ja vabanemistoetuse hoiustamiseks.

Keywords

AI generated
protective statutory provisions labour standard authorisation requirement clarity of legal norms persons covered by the regulations normative clause
AI generated
3-23-800/12
XX esitas 9. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles järgnevat: 1) mõista Eesti Vabariigilt välja kaebajale õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitis 3000 eurot; 2) mõista Eesti Vabariigilt välja väärkohtlemise eest vastutusele võtmise ja uurimiseks kohustamise seaduse/regulatsiooni andmata jätmisega ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsuste täitmata jätmisega tekitatud moraalse kahju hüvitis 3000 eurot; 3) kohustada Eesti Vabariiki ja kohtunik Ülle Polluksit lõpetama ebaõigete andmete esitamine ja kaebaja õiguste rikkumine; 4) tunnistada põhiseadusega ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 3 vastuolus olevaks Eesti seadustes ametnike poolt toime pandud väärkohtlemise eest vastutusele võtmise ja vastava menetluse läbiviimise regulatsiooni puudumine.
3-11-2295/14
XXX esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1597,79 eurot seoses läbiotsimise käigus inimväärikuse alandamisega.
3-15-1913/5
30.07.2015 esitas A-E.K. Tallinna Halduskohtule avalduse, milles palub peatada tema väärtegude menetlus, kuna Tallinna Vangla ametnikud on korduvalt rikkunud moraalinorme ja seaduseid. 31.07.2015 määrusega jättis Tallinna Halduskohus A-E.K.u avalduse käiguta ja andis avalduse esitajale puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu 15 euro tasumiseks ning avalduse täpsustamiseks aega 7 päeva alates kohtumääruse kättetoimetamisest ning hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel võib kohus jätta avalduse sisuliselt läbi vaatamata. Kohus käsitles halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 alusel A-E.K.u esitatud avaldust selle sisust lähtuvalt esialgse õiguskaitse taotlusena ning leidis, et see ei vasta HKMS § 250 ja 251 nõuetele. Kohus märkis, et A-E.K. esitas kohtule üksnes avalduse Tallinna Vangla poolt tema suhtes algatatud menetluste peatamiseks, millele ei lisatud ühtegi täiendavat dokumenti. Ka ei märkinud A-E.K. avalduses, et soovib tühistada mõnda konkreetset Tallinna Vangla haldusakti või tuvastada konkreetse Tallinna Vangla haldusakti või toimingu õigusvastasust või esitada muud HKMS §-is 37 märgitud nõuet. Samuti ei nähtunud taotlusest, kas A-E.K.
3-11-21/6
V J esitas 04.01.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tartu Halduskohtu tegevus ja teha halduskohtule kohustav ettekirjutus kaebaja poolt taotletud materjalide tagastamiseks haldusasjas 3-10-1788. Tartu Halduskohtu 14.01.2011.a määrusega tagastati V J kaebus HKMS § 11 lg 4 alusel, kuna kohus ei ole haldusorganiks ning kohtu tegevust või tegevusetust ei saa vaidlustada halduskohtus.
3-12-1636/31
AS KÜTE JA EHITUS esitas 6.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 29.11.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2135 Haldusasi AN kaebus vangistusseaduse § 44 lg-te 2 ja 3 põhiseadusevastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – AN Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 02.11.2016 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.11.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-2135 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AN esitas Tallinna Halduskohtule 25.10.2016 kaebuse, milles palus tuvastada, et vangistusseaduse (VangS) § 44 lg-d 2 ja 3 on vastuolus põhiseadusega. Kaebaja taotles ka riigilõivu tasumisest vabastamist maksejõuetuse tõttu.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 31.10.2016 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, leides, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. HKMS ega põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei võimalda isikul pöörduda halduskohtu poole vahetult normi põhiseadusevastasuse tuvastamise nõudega. Normi põhiseaduslikkuse kontrolli on võimalik taotleda selle normi alusel antud haldusakti või toimingu vaidlustamise korral. AN ei ole vaidlustanud ühtegi tema suhtes VangS § 44 lg-te 2 või 3 alusel antud haldus-akti või toimingut. Ainult normi põhiseadusevastasuse tuvastamise nõudega ei saa kohtusse pöörduda.

3. AN esitas Tallinna Halduskohtule 04.11.2016 määruskaebuse, jäädes halduskohtule esitatud nõude juurde.

4. Tallinna Halduskohus jättis 15.11.2016 määrusega AN taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, leides, et määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu. HKMS § 110 lg-st 1 ja § 111 lg-st 1 tulenevalt on riigilõivu tasumisest vabastamise üheks tingimuseks piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on

23-16-2135 2(2) edukas. Praegusel juhul see nii ei ole. Seadus ei võimalda pöörduda halduskohtusse vahetult õigustloova akti (antud juhul vangistusseaduse) normi põhiseadusevastasuse tuvastamise nõudega.

5. AN esitas halduskohtu 15.11.2016 määruse peale 18.11.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis määruskaebuse 21.11.2016 rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. AN soovib määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 15.11.2016 määruse tühistamist, jäädes kõigi halduskohtule esitatud taotluste juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks ja kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning ei pea HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid kõiki korrata. Halduskohus leidis põhjendatult, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja seetõttu on perspektiivitu ka kaebuse tagastamise määruse peale esitatud määruskaebus. Eduväljavaadeteta määruskaebuse esitamisel ei ole kaebajale menetlusabi andmine õigustatud.

8. Halduskohus ei teosta abstraktset kontrolli õigusnormi põhiseadusele vastavuse üle. Normi põhiseadusele vastavust saab halduskohus kontrollida üksnes siis, kui norm on asjassepuutuv konkreetse toimingu või haldusakti üle peetava kohtuvaidluse lahendamisel. Kohtule teadaolevalt ei ole kaebajal sissetulekuid. Nii nähtub näiteks haldusasja nr 3-16-2065 toimikus olevatest kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõtetest perioodi 15.05.2016-17.10.2016 kohta, et kaebaja isikuarvele ei ole toimunud ühtegi laekumist, mistõttu ei ole VangS § 44 alusel tehtud kinnipidamisi nõuete täitmiseks ja vabanemistoetuse hoiustamiseks.

Seetõttu pole kohtul põhjust ka arvata, et kaebaja soov VangS § 44 põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks võiks olla ajendatud mingist konkreetsest elulisest sündmusest ja saaks olla tema õiguste kaitseks vajalik. Kui kaebaja vanglasisesele isikuarvele laekuvad mingid summad, neist tehakse kinnipidamisi VangS § 44 alusel ning ta peab vastavat toimingut oma subjektiivseid õigusi rikkuvaks, on kaebajal võimalus taotleda normikontrolli haldusorgani toimingu vaidlustamise raames.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets