4-16-7104/33 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2016, Tallinn

Väärteoasja number

4-16-7104 (2740,16,001188)

Kohtukoosseis

Ivi Kesküla, Julia Katškovskaja, Orvi Tali

Sekretär

Kea Lemming

Väärteoasi

Aivar Puna väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 02. novembri 2016 otsus

Kohtuistungi toimumise aeg

28. november 2016

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusalune isik Aivar Puna (ik: 38902065725),

apellatsioon

RESOLUTSIOON

Pärnu Maakohtu 02. novembri 2016 otsus väärteoasjas nr 4-16-7104 jätta muutmata ja

menetlusaluse isiku Aivar Puna apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 02. novembri 2016 otsusega tunnistati Aivar Puna süüdi LS § 201 lg 2

järgi ja karistati arestiga 28 päeva. Maakohus kohustas A. Puna asuma kandma mõistetud

karistust hiljemalt 31.12.2016. Maakohus lisas, et karistuse kandmisele vabatahtliku

mitteilmumise korral hiljemalt 31.12.2016 teostatakse A. Puna suhtes karistuse kandmisele

sundtoomist.

1.1. 09.09.2016 koostatud väärteoprotokolli alusel süüdistatakse A. Puna selles, et tema

09.09.2016 kella 21:16 ajal Saare maakonnas Lääne-Saare vallas Kuressaare-Võhma-Panga

mnt 10. km-l Dolomiidi ja Soo tn vahel liikudes Soo tn suunas juhtis mootorsõidukit Audi 100

reg nr 865TEC omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt

LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, millega rikkus LS § 90 lg 1 p 3

nõudeid ja pannes seega toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1.2. Maakohus leidis, et A. Puna süü LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemises 09.09.2016 on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt 09.09.2016

antud ütlustega väärteoprotokollis, millest nähtuvalt juhtis A. Puna sõiduautot (865TEC) ilma

juhtimisõiguseta 09.09.2016 Aste alevikus. A. Puna teadis, et ta ei oleks tohtinud autot juhtida

ja kahetseb oma teguviisi.

Lisaks nähtub 09.09.2016 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, et PPA Lääne prefektuuri

Kuressaare politseijaoskonna vanempiirivalvur Ellar Ellik kõrvaldas 09.09.2016 A. Puna

sõiduki Audi 100 (865TEC) juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna A. Punal puudus vastava

kategooria sõiduki juhtimisõigus. A. Puna kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni asjaolude

äralangemiseni.

14.02.2016 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Eli Viielo

kõrvaldas 14.02.2015 A. Puna sõiduki Hyundai Santa FE (137BHB) juhtimiselt LS § 91 lg 2 p

3 alusel, kuna A. Punal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati

sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. A. Puna on juhtimiselt kõrvaldamise otsuse

kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

A. Puna suhtes väljastatud karistusregistri õiendist nähtub, et menetlusalust isikut on varem

liiklusalaste väärtegude eest karistatud LS § 201 lg 2 alusel neli korda:

1) Tartu Maakohtu 19.12.2013 otsusega 10 päeva pikkuse arestiga, mis asendati 20 tunni

üldkasuliku tööga;

2) Tartu Maakohtu 20.12.2013 otsusega 19 päeva pikkuse arestiga;

3) PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse 12.02.2015

otsusega mõisteti karistuseks rahatrahv 500 eurot;

4) PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna 12.03.2015 otsusega mõisteti karistuseks

rahatrahv 1000 eurot.

Maakohus asus seisukohale, et A. Punale inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi on

kvalifitseeritud õigesti – kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 09.09.2016 puudus

menetlusalusel isikul juhtimisõigus – viimati kõrvaldati menetlusalune isik mootorsõiduki

juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel 14.02.2015 vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seega puudus A. Punal vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimise õigus ning teda oli eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel.

Seega pani A. Puna 09.09.2016 kell 21:16 Saare maakonnas Lääne-Saare vallas Kuressaare-

Võhma-Panga mnt 10. km-l Dolomiidi ja Soo tn vahel toime LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud

keelu rikkumise. Eeltoodu tõttu leidis maakohus, et A. Puna on selliselt käitudes pannud

toime LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo.

1.3. Maakohtu hinnangul pani A. Puna LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo toime tahtlikult,

kuna A. Puna oli teadlik, et tal puudub sõiduki juhtimise õigus, olles eelnevalt ka samalaadse

rikkumise tõttu sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Vaatamata eeltoodule asus A. Puna

mootorsõidukit juhtima. Maakohtus märkis, et antud väärteoasjas ei tuvastatud A. Puna

käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

1.4. A. Punale karistuse mõistmisel märkis maakohus, et karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades

menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et A. Puna on varem liiklusalaste

väärtegude toimepanemise eest LS § 201 lg 2 järgi karistatud nii rahatrahvide kui arestiga,

viimati PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna 12.03.2015 otsusega mõisteti

karistuseks rahatrahv 1000 eurot ning käesolevalt on menetlusalune isik pannud toime uue

väärteo, asus maakohus seisukohale, et rahatrahv kui kergem karistusliik on end

ammendanud, kuivõrd see ei taga oodatud tulemust ega sunni A. Puna loobuma väärtegude

toimepanemisest. Eeltoodu näitab maakohutu hinnangul ilmekalt, et A. Puna ei ole

varasematest karistustest järeldusi teinud.

Kuivõrd A. Puna rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja

üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondlikesse elunormidesse, on välistatud temale

kergemaliigilise karistuse määramine ning maakohus, arvestades A. Puna seniste rikkumiste

arvu, leidis, et tema suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, mis on seotud isiku

vabaduse piiramisega – arestiga, mis sunniks A. Puna hoiduma samalaadsete väärtegude

toimepanemisest edaspidi.

Maakohus märkis, et A. Punal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid vaatamata sellele

osaleb ta liikluses mootorsõiduki juhina, kujutades selliselt ohtu liikluses. Kirjeldatud

käitumine on objektiivselt ühiskonnas taunitav. A. Puna on maakohtu hinnangul pannud

väärteo toime teadlikult ja tahtlikult. Sellest tulenevalt asus maakohus seisukohale, et isiku

süü on suur. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo iseloom viitab sellele, et

menetlusalune isik kujutab endast liikluses jätkuvalt suurt ohtu ning see peaks tingima

karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Maakohus

märkis, et A. Punal on neli kehtivat liiklusalast väärteokaristust LS § 201 lg 2 järgi, viimati

karistati teda LS § 201 lg 2 alusel 12.03.2015 rahatrahviga 1000 eurot, eelnevalt 12.02.2015

rahatrahviga 500 eurot, eelnevalt 19.12.2013 arestiga 10 päeva ja 20.12.2013 arestiga 19

päeva. Maakohus leidis, et käesoleval juhul on põhjendatud aresti kohaldamine pikkusega 28

päeva, kuivõrd iga järgnev karistus peab olema eelmisest rangem.

Maakohus määras, et A. Puna peab asuma kandma aresti hiljemalt 31. detsembril 2016.

Apellatsioon

2. 14.11.2016 esitas A. Puna apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse karistuse

mõistmise osas ning mõista karistuseks rahatrahv või pikk katseaeg kuni juhilubade

saamiseni.

Menetlusalune isik märgib, et tal on perekond ja töökoht. Töökoha kaotamist ei saa A. Puna

endale lubada, sest perekond vajab temapoolset toetust. A. Puna lisab, et pere juures saab ta

olla niigi vähe, ca 3 – 10 päeva ühe kuu jooksul. Tööpäevad on A. Puna kohaselt pikad 12,5 –

15,5 tundi päevas. A. Puna tunnistab, et oli enne pere tekkimist tõepoolest natukene liiga

ükskõikne, mis on talle nüüdseks korralikult kätte maksnud. A. Puna selgitab, et ta on

nüüdseks oma mõlemad autod maha müünud ning ei kavatse enam ilma juhtimisõiguse

olemasoluta sõidukit juhtida.

A. Puna ei leia, et ta peaks karistusest täielikult vabanema, kuid soovib kuni lubade saamiseni

katseaja määramist või karistuseks rahatrahvi mõistmist. Menetlusalune isik rõhutab veelkord,

et kahetseb oma varasemat käitumist ning lisab, et ta on olnud rumal ja liiga ükskõikne.

A. Puna taotleb apellatsiooni arutamist kohtuistungil, kaitsjat ei soovi.

Kohtuvälise menetleja kirjalikud seisukohad

3. 25.11.2016 esitas kohtuväline menetleja apellatsiooni osas kirjalikud seisukohad.

Kohtuväline menetleja palub jätta maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni

rahuldamata.

Kohtuväline menetleja leiab, et maakohus on väärteoasja arutanud täies ulatuses ning nii

kohtuvälises menetluses, kui kohtumenetluses on tõendamist leidnud väärteo toimepanemine

menetlusaluse isiku poolt. Maakohus on piisava põhjalikkusega kohtuotsuses märkinud,

millele tuginedes on süüküsimuses ja karistuse mõistmises seesugustele järeldustele jõudnud.

Menetlusalune isik on põhjendanud oma taotlust karistuse asendamiseks rahatrahvi või

pikaajalise katseajaga, et ta ei saa hetkel lubada töölt ära tulemist, kuna tema naine ja laps

vajavad tema toetust. Samasisulise kirjaliku selgituse saatis A. Puna ka maakohtule vastuseks

kutsele ning ta ei ilmunud kohtuistungile. Samuti on A. Puna avaldanud kahetsust ka

maakohtule.

Kahetsust kergendava asjaoluna ei ole põhjust arvestada kahel korral, asja arutamisel maa- ja

ringkonnakohtus. Menetlusalune isik oli teadlik oma teo tagajärgedest, olles varem

samalaadiliste tegude eest karistatud. Samuti on talle varasemalt mõistetud arest, mis andis

menetlusalusele isikule teada, et iga järgnev karistus on eelmisest raskem. Samuti oli A. Puna

varasemalt teadlik, et tal on pere, kelle eest ta hoolitseb, kes on tema hoolt vajanud ka

eelmiste karistuste kandmise ajal.

Kohtuväline menetleja leiab, et A. Puna enda nimetatud ükskõikse suhtumise muutust võib

täheldada maakohtule viidatust, et autokool on läbitud ja loodetavasti saab ta juhtimisõiguse.

Kuid tänaseks ei ole A. Puna esitanud ühtegi tõendit oma sõnade kinnituseks.

Töökaotuse vältimiseks on võimalik KarS § 66 lg 1 kohaselt süüdlase tööalast seisundit

arvestades mõista aresti kandmine ositi, kusjuures korraga ära kantava aresti kestuse suuruse

määrab kohus ja järjest ära kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Seega

on võimalik menetlusalusele isikule määrata aresti kandmine ositi nt nädalavahetustel, nii, et

see tema töötaja staatust ei ohustaks. Karistuse osalise kandmisega on kohtuväline menetleja

nõus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu otsuse ja sellele esitatud

apellatsiooniga leiab, et maakohtu otsus väärteoasjas on seaduslik ja põhjendatud ning otsuse

tühistamiseks ja karistuse muutmiseks apellatsioonis toodud asjaoludel alust ei ole.

Kuivõrd VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires

ning menetlusaluse isiku apellatsioonist lähtuvalt vaidlustab A. Puna maakohtu otsust

mõistetud karistuse osas, siis piirdub ringkonnakohus apellatsioonis vaidlustatuga.

5. Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada isiku süüd, samuti võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Kaebuse esitaja leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus (28 päeva aresti) on liiga

raske ning taotleb selle asendamist rahatrahvi ja/või pika katseajaga kuni A. Puna saab

mootorsõiduki juhtimisõiguse.

5.1. Karistuse eesmärgi püstitamisel on maakohus arvestanud sellega, et A. Puna on LS § 201

lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest karistatud neljal korral – esmalt

10 päeva pikkuse arestiga (asendati üldkasuliku töö tundidega), 19 päeva pikkuse arestiga,

rahatrahviga 500 eurot ja viimati rahatrahviga 1000 eurot. Eeltoodust nähtub, et A. Punale on

varasemalt mõistetud 10-päevane arest, mis asendati üldkasuliku töö tundidega, järgnevalt 19-

päevane reaalne arest, mis ei ole samuti A. Punale mõju avaldanud ega motiveerinud teda

hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Samuti on A. Puna kahel korral karistatud

rahatrahviga esmalt summas 500 eurot ning viimati summas 1000 eurot. Seega on maakohus

põhjendatult märkinud, et rahatrahv kui kergem karistusliik on end A. Puna suhtes

ammendanud. Ringkonnakohus lisab, et ka reaalse aresti mõistmine keskmises määras või

keskmist määra ületavas määras (karistatud varasemalt 10 päeva pikkuse ja 19 päeva pikkuse

arestiga) ei ole taganud menetlusaluse isiku õiguskuulekat käitumist. Seega on maakohtu

poolt mõistetud 28-päevane reaalne arest eesmärgipärane.

Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ei ole käesoleval juhul võimalik karistada A. Puna

rahatrahviga või arestiga väiksemas määras, mistõttu tuleb A. Punal arest ära kanda reaalselt.

Ringkonnakohus leiab samuti, et järgnev karistus peab olema eelmisest rangem, mistõttu on

põhjendatud karistuse mõistmine ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras.

Võttes arvesse, et A. Puna on varasemalt LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemise eest süüdi mõistetud kokku neljal korral, kahel korral karistatud arestiga,

millest ühel korral mõistetud 19-päevase aresti kandis isik ära reaalselt, leiab ringkonnakohus,

et keskmist määra ületavas määras aresti mõistmine on A. Puna puhul vältimatu.

5.2. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis märgib A. Puna aresti asemel rahatrahvi

mõistmise vajalikkuse põhjuseks asjaolu, et ta perekond vajab teda ning A. Puna peab käima

tööl. Eelnimetatud põhjendused ei ole kohtukolleegiumi hinnangul aluseks mõistetud

karistuse muutmiseks.

Lisaks on A. Puna taotlenud aresti asemel pika katseaja määramist kuni mootorsõiduki

juhtimisõiguse saamiseni. Ringkonnakohus selgitab, et seadus ei näe karistusena

väärteoasjades ette katseaja määramist. KarS § 3 lg 4 kohaselt on väärtegu karistusseadustikus

või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv,

arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Aresti tingimisi täitmisele pööramata jätmist

ning katseaja kohaldamist kehtiv seadusandlus ette ei näe, mistõttu jääb A. Puna taotlus pika

katseaja määramise osas tagajärjetuks.

Kuivõrd A. Puna pani väärteo toime kavatsetult (seda apellatsioonis ei vaidlustata), pidi ta

teadma, et tema rikkumistele järgnevad sanktsioonid. Seega käitus ta ise hoolimatult temal

lasuvasse pere ülalpidamise ning töölkäimise kohustustesse.

Kuivõrd varasemalt on A. Punale mõistetud karistuseks kahel korral arest (ühel korral

asendatud üldkasuliku töö tundidega) ja kahel korral rahatrahv ning võttes arvesse

menetlusaluse isiku süü suurust, ei tohiks karistus samasuguse teo eest olla leebem ega

kolmandal korral aresti määrates ka varasemalt mõistetud arestist ajaliselt lühem.

5.3. Kohtuväline menetleja kirjalikes seisukohtades aresti KarS § 66 lg 1 alusel ositi

kandmisega nõustumise osas kolleegium leiab, et nimetatud taotlust pole A.Puna oma

apellatsioonis esitanud. Materjalidest ja apellatsioonist tulenevalt töötab A. Puna Soomes,

tööpäevad on pikad ja Eestis pere juures on võimalik käia küllaltki harva. Ringkonnakohus

selgitab, et antud olukorras aresti ositi kandmisele määramisel, mille pikkus peab olema

korraga vähemalt kaks päeva, tuleb hinnata, kas menetlusalune isik on aresti osatamiseks

sobiv. Antud juhul kolleegium leiab, et isikuga seotud asjaolud võivad raskendada karistuse

reaalset täitmist, mistõttu aresti ositi kandmise võimalust kohtukolleegium A. Puna puhul ei

näe.

Seega on igati põhjendatud maakohtu otsus mõista A. Punale LS § 201 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistus 28 päeva aresti. Kokkuvõttes leiab

ringkonnakohus, et A. Punale mõistetud karistus vastab tema süü suurusele, isikut

iseloomustavatele andmetele, toimepandud väärteole ja on kooskõlas õiguskorra kaitsmise

huvidega.

6. Eelnevast lähtudes ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu

otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/