Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-16-14762/5 AI generated

2-16-14762/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 2-16-14762/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 25.11.2016, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-14762 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Jõgeva Maavalitsuse kaudu) hagi Axxxxx Mxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 382,47 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Vabariik Jõgeva Maavalitsuse kaudu (registrikood: 70004117; asukoht: Suur 3, Jõgeva linn, 48306 Jõgevamaa; e-post: info@jogeva.maavalitsus.ee) esindaja Inge Kottise (e-post: inge.kottisse@jogeva.maavalitsus.ee), Kostja: Axxxxx Mxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

Legislator headnote

AI generated

2-16-14762/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §- le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“.

Keywords

AI generated
hail insurance medical care requirements unfit notwithstanding health condition failure to prove deterioration further medical assessment medical expenses
AI generated
2-08-60074/2
aprill 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-60074 Tsiviilasi 3846,90 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS E(registrikood XXX asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja T Ilves kostja AK(isikukood XXX, elukoht XXX)
2-06-18684/4
Maakohus saatis 24. juulil 2006.a kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama ühe kuu jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude sai kostja kätte 26. juulil 2006.a, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
2-06-17727/4
Viru Maakohtu menetluses on Osaühingu Jõhvi Veemajandus hagi S F vastu võlgnevuse summas 2 096.- krooni nõudes.
2-06-11999/1
05. 2006. a. esitas AS XX (hageja) hagi R.K. (kostja) vastu põhivõlgnevuse summas 3.780 krooni ja 7 senti ning viiviste 3.780 krooni ja 6 senti, kokku 7.560 krooni ja 13 senti nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11. 12. 2003. a. liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Liitumislepingu lahutamatuks osaks on XX teenuste kasutamise üldtingimused, mille p 5.12 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist arvete tasumisega hilinemise eest 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostja ei ole teenuse eest tasunud. Hageja palub kostjalt kokku välja mõista 7.560 krooni ja 13 senti ning kohtukulud.
2-07-1185/1
märts 2007.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-07-1185 Tsiviilasi AS-i hagi RA`i vastu võla saamiseks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-16-14762

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 25.11.2016, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-14762 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Jõgeva Maavalitsuse kaudu) hagi Axxxxx Mxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 382,47 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Vabariik Jõgeva Maavalitsuse kaudu (registrikood: 70004117; asukoht: Suur 3, Jõgeva linn, 48306 Jõgevamaa; e-post: info@jogeva.maavalitsus.ee) esindaja Inge Kottise (e-post: inge.kottisse@jogeva.maavalitsus.ee), Kostja: Axxxxx Mxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Axxxxx Mxxxxxxxxx Eesti Vabariigi (Jõgeva Maavalitsuse kaudu) kasuks 340,12 eurot, millest 274,18 eurot moodustab põhivõlg, 10,56 intress ja 55,38 eurot 25.11.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Välja mõista Axxxxx MxxxxxxxxxxEesti Vabariigi (Jõgeva Maavalitsuse kaudu) kasuks viivis 0,05% päevas alates 26.11.2016 tasumata põhivõlalt (274,18 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni.

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Axxxxx Mxxxxxxxx kanda.

2. Jätta menetluskulude suurus summaliselt kindlaks määramata. Kohus selgitab, et kulude summalise kindlaks määramise taotlust pooled enam esitada ei saa.

Edasikaebamise kord

2-16-14762

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §- le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“.

Menetluse käik Eesti Vabariik Jõgeva Maavalitsuse kaudu (hageja) esitas 30.09.2016 kohtule hagiavalduse, milles palus Axxxxx Mxxxxxxxxxx(kostja) hageja kasuks välja mõista põhivõla 274,18 eurot, intressi 10,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 47,70 eurot ja jooksva viivise. Tartu Maakohus võttis hagi 13.10.2016.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 14.10.2016 isiklikult. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja hagejaga müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt hageja müüs kinnistu (xxxx kinnistu, registrinumber xxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) koos selle oluliste osadega 122 169 krooni eest kostjale. Enne lepingu sõlmimist tasus kostja maareformi seaduse (MaaRS) § 223 lg 8 alusel 10% müügihinnast, s.o 12 217 krooni. Ülejäänud ostuhinna osas, 109 952 krooni (7027,21 eurot), leppisid pooled kokku, et kostja tasub 50 aasta jooksul järelmaksu ja intressi kaks korda aastas (10. jaanuariks ja 10. juuliks). Kostja on hagi esitamise seisuga tasunud 5674,09 eurot. Kostjal on tekkinud võlgnevus 2015 ja 2016 aastate eest (4 osamakset), s.o järelmaksu osamaksed summas 274,18 eurot ja intress 10,56 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal

2-16-14762

võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. MaaRS § 223 lg 8 kohaselt tasutakse vähemalt 10 protsenti ostuhinnast enne müügilepingu sõlmimist. Võla tasumine tagatakse hüpoteegiga. Järelmaksu korral maksab ostja aastas tasumisele kuuluvalt summalt intressi 10 protsenti aastas ja käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud juhul 5 protsenti aastas. Maksmisega viivitamise korral maksab ostja tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,05 protsenti iga tasumisega viivitatud päeva eest. Intressid ja viivised tasutakse rahas. Maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu punktis 3.3 on sätestatud, et maksmisega viivitamise korral maksab ostja rahas tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,05% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on esitanud võlgnevuse, sh viivisearvestuse tabeli. Hageja nõuab viivist kuni hagi esitamiseni. Kohus kontrollis viivisearvestust ja leiab, et hageja on viivist arvestanud korrektselt. Seega on viivis on kokku 47,70 eurot.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 30.09.2016 kuni 25.11.2016 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 7,68 eurot (0,05% x 274,18€x56p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 55,38 eurot (47,70+7,68). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis 0,05% tagastamata põhisummalt 274,18 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 340,12 eurot, millest 274,18 eurot moodustab põhivõlg, 10,56 eurot intress ja 55,38 eurot 25.11.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuivõrd hageja on RLS § 22 lg 2 p 6 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud ning teda esindab töötaja, siis pole hagejal menetluskulusid tekkinud. Hageja esindaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist kostjalt. Seega ei määra kohus kindlaks kostja poolt hüvitatavaid menetluskulusid. Kostja enda menetluskulud jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

2-16-14762

kohtunik