2-15-5107/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2016, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-5107

Tsiviilasi

Korteriühistu Kose 8 hagi Nele Ploomipuu vastu 3869 euro

31 sendi nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3845 eurot 80 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. mai 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nele Ploomipuu apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Nele Ploomipuu (isikukood XXXXXXXX),

esindaja advokaat Andres Kalm

Vastustaja (hageja): Korteriühistu Kose 8 (registrikood

80030593), esindaja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tartu Maakohtu 19. mai 2016 otsust

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas

ning sõnastada otsuse resolutsiooni punkt 5 järgmiselt:

„5. Välja mõista Nele Ploomipuult korteriühistu Kose 8

kasuks menetluskulud 2558 eurot.“

2. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 19. mai 2016 otsus

muutmata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Nele Ploomipuu

kanda.

5. Välja mõista Nele Ploomipuult Korteriühistu Kose 8

kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 621 eurot

6. Jätta rahuldamata Nele Ploomipuu taotlus võtta asja

materjalide juurde 1) Veljo Veski 20.06.2012 e-kiri Hasso

Ploomipuule; 2) 19.06.2012 üldkoosoleku protokolli nr 4

mustand; 3) kostja 19.04.2013 e-kiri KÜ raamatupidaja

Maret Jentsonile; 4) kostja 14.05.2014 pöördumine;

5) kostja 26.02.2015 pöördumine; 6) hageja esindaja

05.03.2015 e-kiri; 7) tõend kostja alaealiste laste kohta;

8) Tartu Maakohtu 27.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-

15896; 9) korteriühistu 10.04.2016 üldkoosoleku protokoll;

10) maksekorraldus majandamiskulude tasumise kohta.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Korteriühistu Kose 8 (hageja) esitas 2. aprillil 2015 hagi Nele Ploomipuu (kostja) vastu

majandamiskulude ja viivise väljamõistmiseks. Hageja muutis menetluses korduvalt oma nõuet

ning palus 20. novembri 2015 hagiavalduse tervikteksti kohaselt lõpliku nõudena kostjalt välja

mõista juulist kuni detsembrini 2012 põhivõlgnevuse 2199 eurot 69 senti ja viivise 0,07%

võlgnetavalt summalt päevas alates 1. novembrist 2015 kuni võla tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt haldab hageja Võru maakonnas Võru vallas Kose alevikus Kose 8 asuvat

korterelamut. Kostja on selles elamus asuva korteriomandi nr 10 omanik (alates 28. detsembrist

2012) ja korteriühistu liige. Kostja ei ole hageja osutatud ja vahendatud teenuste eest esitatud

arveid tasunud alates juulist kuni detsembrini 2012 ning juunis 2013. Arved on esitatud ühistu

liikmete 17. juuni 2000 ja 12. oktoobri 2006 üldkoosoleku otsuste järgi. Alates jaanuarist 2013

kuni praeguse ajani ei ole kostja tasunud sihtotstarbeliste maksete eest, mille tasumise kohustus

tuleneb hageja põhikirja p-st 3.2.4. Kostja ei ole tasunud ka elamu keskküttekatla vahetamisega

seotud arvet (ühekordne juurdemakse katlamaja ümberehituseks). Juurdemakse tasumise kohustus

tuleneb 19. juuni 2012 üldkoosoleku otsusest. Kostja võlgneb hagejale viivise seaduses sätestatud

määras (0,07%). Viivise vähendamiseks alust ei ole.

Kostja võlgnevus seisuga 28. veebruar 2015 oli 3291 eurot 15 senti. Hageja on esitatud nõuet

suurendanud 602 euro 73 sendi majandamiskulude võlgnevuse osas, põhinõude suuruseks on

seega 2865 eurot 59 senti. Kostja on tasunud hagejale hagi esitamisest kuni 31. oktoobrini 2015

kokku 1717 eurot 70 senti ja hageja luges võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 8 järgi hageja tehtud

maksed viivise (1028 eurot 29 senti) katteks. 31. augustil 2015 tasus kostja hagejale 23 eurot

51 senti hagi osalise õigeksvõtu eest ja seda summat viivise katteks ei arvestata. Kostja tasutud

summast 665 eurot 90 senti tuleb lugeda põhikohustuse täitmiseks ja hageja põhinõude suuruseks

on 31. oktoobri 2015 seisuga 2199 eurot 69 senti (2865 eurot 59 senti - 665 eurot 90 senti).

2. Kostja leidis, et hageja nõue on põhjendamata ja tõendamata (kostja võttis õigeks hageja nõude

vaid 23 euro 51 sendi ulatuses). Kostjale esitatud arved on ebaõiged. Arvetel märgitud krt X pinna

suurus 75,30 m2 on vale. Arvetel kajastatud sihtotstarbeliste maksete suurus ei ole kooskõlas

üldkoosoleku otsusega. Arved ei ole kooskõlas korteriühistuseaduse ja korteriühistu põhikirjaga,

arvetes on vigu ja vasturääkivusi. Hageja viivisenõue põhineb valesti väljastatud arvetel. Kui ka

viivisenõue on põhjendatud, tuleks seda vähendada mõistliku suuruseni.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 19. mai 2016 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

majandamiskulude võlgnevuse ajavahemiku eest juuli kuni detsember 2012, juuni 2013 ja märts

kuni august 2015 kokku 2199 eurot 69 senti. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise

0,07% põhivõlgnevuselt päevas alates 1. novembrist 2015 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid

mitte üle 2199 euro 69 sendi. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras

menetluskulud rahaliselt kindlaks.

Maakohtu otsuses esitatud põhjenduste kohaselt on kostja korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1

järgi korteriühistu liige ja tal tuleb korteriühistu ees täita korteriomandiga kaasnevaid kohustusi.

Hageja arvetest nähtuvalt nõutakse tasumist majandamiskuludena kütte, vee- ja kanalisatsiooni,

prügi ja elektri eest. Arvetel nimetatud kulutused on käsitletavad majandamiskuludena KÜS § 151

mõttes. Hageja ei pidanud eelmise korteriomaniku võlgu jäetud summade kohta esitama kostjale

uusi arved uue omaniku andmetega. Korteriomandi omandaja võla tasumise kohustus tuleneb

seadusest. KÜS § 7 lg 3 järgi on korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi

omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt

tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13

lg 4 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks

muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Kostja viide

arvete erinevusele ja vastuolulisusele ei vabasta teda korteriomandiga seotud kohustuste täitmisest,

sest hageja on usutavalt selgitanud arvete erinevuste tekkimist. Kostja väited, et ta ei ole arvet

nr 0613-10 kätte saanud, ei ole kooskõlas hageja esitatud tõenditega, ja kostjal tuleb see arve

tasuda.

Hageja esitatud arvetel on kulud arvestatud õigesti 75,3 m2 suuruse pinna kohta (kinnistusraamatu

kohaselt on korteri üldpind 84,60 m2). KÜS § 151 lg 1 kohaselt tuleb arvestada majandamiskulusid

eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta juhul, kui korteriühistu põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

Korteriühistu põhikirja p 8.2 järgi kannavad ühistu liikmed hoone majandamise kulusid võrdeliselt

neile kuuluvate korterite üldpinna osale kogu hoone üldpinnast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.

17. juuni 2000 üldkoosoleku protokolli p 2 järgi arvestatakse pinna hulka korteri toad, köök, esik,

WC, vannituba, pinna hulka ei arvestata abiruumide pinda: krt X pinnaks arvestatakse 75,3 m2. Ka

29. juuli ja 16. oktoobri 2015 üldkoosolekul on asutud samale seisukohale. Majandamiskulude

arvestus toimub viidatud korteriühistu põhikirja ja üldkoosoleku protokolli kohaselt

korteriomaniku tegelikus kasutuses olevate ruutmeetrite järgi. Andmeid selle kohta, et viidatud

põhikirja punkti ja üldkoosoleku otsuseid oleks vaidlustatud, esitatud ei ole.

Arvetel näidatud perioodiliste sihtotstarbeliste tasude suurus (hageja nõue alates jaanuarist 2013)

on kooskõlas nii korteriühistu põhikirja kui ka korteriomanike koosolekul vastuvõetud otsusega.

Korteriühistu põhikirja p 3.2.4 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi

makseid. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses olevate ruumide osast

hoones, välja arvatud elanike kohta arvestatavad sihtotstarbelised makseid. Korteriühistu

12. oktoobri 2006 üldkoosoleku protokolli p-st 9 nähtuvalt on otsustatud, et remondimaksete

suuruseks on 2.-/m2 ja sihtotstarbeliste maksete suuruseks on 5.-/m2, kokku 7.-/m2. Hageja on

kostjale esitatud arvetel kajastanud eelnimetatu sihtotstarbelise maksena, mille suuruseks on

7 krooni/m2 kohta, s.o 0,45 eurot/m2 kohta, hageja on esitatud arvetel näidanud makse suuruseks

0,40 eurot/m2 kohta, seega kostjale soodsamas suunas.

Hageja on õigesti VÕS § 88 lg-te 8 ja 9 järgi arvestanud kostja makstud summad viiviste katteks.

Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest saaks järeldada, et tal oleks olnud hageja nõusolek VÕS

§ 88 lg-st 8 erineva kohustuste täitmise järjekorra kohta.

Kostjal tuleb hagejale tasuda ka katla vahetusega seotud kulud. Selle küsimuse võis üldkoosolek

otsustada häälteenamusega (tegemist ei ole kaasomandis oleva asja olulise muutmisega

asjaõigusseaduse § 74 lg 1 mõttes). Kohtule on esitatud kaks korteriühistu 19. juuni 2012

üldkoosoleku protokolli. Kostja esitatud protokollist nähtub, et koosoleku päevakorras oli

rekonstrueerimistööde kinnitamine ja neid töid otsustati mitte teha. Hageja esitatud protokollist

nähtub, et päevakorras olid maja edasised remonditööd ja otsustati vana õlikatel ümber vahetada.

Protokollis märgiti, et kuna suuremahulised rekonstrueerimistööd on tagasi lükatud ning Hasso

Ploomipuu (kostja abikaasa) lahkus nii juhatuse liikme kohalt kui ka koosolekult, koosolek jätkus

11 ühistu liikmega. Kohtuistungil vande all üle kuulatud hageja juhatuse liige Kalmer Kikas

selgitas, et 2012 juunis toimunud koosolek oli planeeritud seoses katla vahetusega ning otsustati

minna üle pelletküttele. Toimunud koosoleku kohta vormistati kaks eraldi protokolli põhjusel, et

Hasso Ploomipuu solvus ja kõndis poole koosoleku pealt minema. Koosoleku läbiviimist jätkasid

teised juhatuse liikmed, kõik olid nõus raha kogumisega ja seda ka hääletati. Katel on vahetatud,

kuludes on saavutatud korralik kokkuhoid ja inimesed on rahul. Toimunud koosolekute kohta

vormistati protokoll kahes osas, esimene siis, kui Hasso Ploomipuu viibis koosolekul, ja teine

pärast tema lahkumist. Oktoobris 2015 toimunud koosolekul kiideti heaks varem tehtud otsused

(kuna kostja tegi järelepärimisi, otsustati veelkord, et kõik majaelanikud kiidavad toimunu

veelkord heaks).

Maakohus leidis, et 19. juunil 2012 toimus sisuliselt üks koosolek ja koosoleku esimest poolt

juhatanud Hasso Ploomipuu lahkumise tõttu jätkati sama koosolekut, mida juhatasid Veljo Veski

ja Kalmer Kikas. Tuvastatud asjaoludel on majja paigaldatud pelletküte. Ühistu liikmed kiitsid

katlavahetuse ja sellega kaasnevate kulutuste kandmise heaks 2012 toimunud koosolekul.

Katlamaja ümberehitusega seoses esitati kostjale arved nr 0912-10/1 (ühekordne juurdemakse:

katlamaja ümberehitus pelletküttele) 500 euro saamiseks ja arve nr 1213-10/1 (ühekordne

juurdemakse: katlamaja ümberehitus 75 kW) 225 euro 84 sendi saamiseks. 2012. aastal toimunud

üldkoosoleku otsust on kinnitatud 16. oktoobri 2015 üldkoosolekul, kus mh määrati kindlaks ka

osamaksete suurused. Üldkoosoleku otsusest lähtuvalt on krt X osamakse suuruseks 619 eurot 7

senti. Kuna kõnealune otsus on kehtiv, tuleb kostjal see summa tasuda.

Eeltoodut arvestades põhinevad tuvastatud asjaoludel kostjale esitatud arved seadusel,

korteriühistu põhikirjal ja üldkoosoleku otsustel, mis on kehtivad. Kostjal on kohustus tasuda

krt-ga X seotud majandamiskulud, mis koosnevad nii sihtotstarbelistest maksetest kui ka katla

vahetusega seotud kuludest. Korteriühistu põhikirja p 8. 3 järgi võtavad ühistu liikmed hoone

majandamise kulude kandmisest osa sihtotstarbeliste maksete tasumisega, millest moodustatakse

ühistu sihtkapital. Ühistu 17. juuni 2000 üldkoosoleku protokolli p-s 2 on kindlaks määratud

hooldekulud, vesi ja kanalisatsioon, kulud veepuhastusele, küttele ja elektrile ning need

arvestatakse hankija esitatud arvete järgi. Hageja esialgne nõue oli pärast nõude suurendamist

2865 eurot 59 senti ja viivis 1028 eurot 29 senti. Kostja on tasunud hagejale hagi esitamisest kuni

31. oktoobrini 2015 kokku 1717 eurot 70 senti ja hageja luges VÕS § 88 lg 8 järgi hageja tehtud

maksed viivise katteks (1717 eurot 70 senti – 1028 eurot 29 senti). Arvestades kostja tasutud

summast maha viivise, jääb summaks 665 eurot 90 senti, mis tuleb lugeda põhinõude katteks.

Hageja nõue viivise saamiseks tuleneb seadusest (KÜS § 7 lg 4), mistõttu ei ole viivise

vähendamine VÕS § 162 alusel põhjendatud. Kostja taotleb viivise vähendamist põhjusel, et on

korduvalt palunud hagejalt selgitusi, kuid ei ole neid saanud. Pigem on tegemist kostjapoolse

teadliku pahatahtliku käitumisega, kusjuures kostjaga lähedalt seotud isik (Hasso Ploomipuu) on

olnud korteriühistu endine juhatuse liige. Kostja on viidanud ka alaealiste laste olemasolule, kuid

ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Ainuüksi alaealiste laste olemasolu ei viita kostjapoolsele

halvale majanduslikule olukorrale. Kostja on esitanud kohtule esindaja kaudu mahukaid

dokumente, millega kaasnenud kulud on kostja suutnud esindajale tasuda. Hageja huvi nõuda

kostjalt seaduses ettenähtud ulatuses viiviste tasumist on ilmselgelt põhjendatud. Sisuliselt on 11

korteriühistu liiget alates juulist 2012 tasunud ka krt X kulutused.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja jätta uue

otsusega hageja nõue 23 eurot 51 senti ületavas summas rahuldamata. Kostja palub jätta

rahuldamata hageja viivisenõue ning tunnistada KÜS § 7 lg 4 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.

Kostja hinnangul ei ole maakohus hageja nõudeid sisuliselt hinnanud ning oluline osa tema

vastuväidetest on jäetud tähelepanuta. Maakohtu rikkumised seisnevad järgnevas.

Maakohus leidis ekslikult, et hageja ei pidanud esitama omaniku vahetumisel kostjale varasema

omaniku võlgnetavaid arveid selliselt, et arvetel nähtuks tasumiseks kohustatud isikuna ka kostja.

Hageja esitatud arved ei olnud nõuetekohased. Seonduvalt arvega nr 0613-10 leidis maakohus

valesti, et selle kättetoimetamine on tõendatud ja kostjal tuli see tasuda. Samas jättis maakohus

tähelepanuta, et kostja võttis selle arve osas hagi õigeks ja tasus arvel näidatud kommunaalteenuste

kulud. Seega ei olnud kostja enne hagi osalist õigeksvõttu arve tasumisega viivituses.

Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust, kui leidis, et hageja esitatud arvetel on kulud

arvestatud õigesti 75,3 m2 suuruse pinna kohta. Maakohus ei käsitelnud kostja väidet, et 17. juuni

2000 üldkoosoleku otsus ei vasta seaduses sätestatud vorminõudele ning on tühine (puudub otsuse

protokolli lahutamatuks osaks olev üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga).

Järelikult tuli lähtuda korteriühistu põhikirja sätetest, mille kohaselt lähtutakse kulude jaotamisel

korterite üldpinna osast kogu hoone üldpinnast. Maakohus viitas ka asjakohatult korteriühistu

29. juuli ja 16. novembri 2015 üldkoosoleku otsustele, milledel ei ole tagasiulatuvat jõudu.

Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust, kui leidis, et arvetel näidatud perioodiliste

sihtotstarbeliste tasude suurus on kooskõlas korteriomanike koosolekul vastuvõetud otsusega.

Maakohus ei käsitelnud kostja väidet, et 12. oktoobri 2006 üldkoosoleku otsus ei vasta seaduses

sätestatud vorminõudele ning on tühine (puudub otsuse protokolli lahutamatuks osaks olev

üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga). Lisaks pole maakohus hinnanud

kostja väidet, et arvetel näidatud sihtotstarbeliste maksete struktuur ei vasta väidetavale

üldkoosoleku otsusele. Hageja 97,89 euro suurune sihtotstarbeliste maksete nõue (2012 juulis ja

augustis nõutud kõrgem tasu) ei põhine ühelgi üldkoosoleku otsusel, hageja on ka ise tunnistanud

selle nõude aluse puudumist.

Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust, kui leidis, et arve nr 0912-10/1 (ühekordne

juurdemakse: katlamaja ümberehitus pellet-küttele) aluseks on 19. juuni 2012 üldkoosoleku otsus.

Maakohus ei analüüsinud kostja väidet, et otsuse vastuvõtmisel on rikutud üldkoosoleku

kokkukutsumise korda, sest katla vahetust ei olnud 19. juuni 2012 üldkoosoleku päevakorda

märgitud (päevakorras oli renoveerimistööde kinnitamine). Maakohus ei arvestanud siinkohal ka

tunnistaja Kalmer Kikase vande all antud ütlustega, mille kohaselt koosolek oli mõeldud maja

renoveerimise pakkumiste arutamiseks. Maakohus ei põhjendanud oma seisukohta, miks tuleb

19. juunil 2012 toimunu lugeda üheks koosolekuks. Samuti on kõnealuse üldkoosoleku otsus

tühine, sest koosviibimist ei ole nõuetekohaselt kokku kutsutud ning protokoll ei olnud

vormikohane, sest sellele ei ole lisatud osalejate nimekirja. Kostja vaidlustas ka 19. juuni 2012

üldkoosoleku protokolli ehtsuse (protokoll on võltsitud) ja esitas oma väidet kinnitavad tõendid,

kuid maakohus keeldus arusaamatult dokumentide vastuvõtmisest. Isegi kui 19. juuni 2012

üldkoosoleku protokoll on ehtne ja vastuvõetud otsus kehtiv, ei õigusta see vaidlusaluse arve

esitamist. Maakohus ei ole vastanud kostja väitele arve nr 1213-10/1 (ühekordne juurdemakse:

katlamaja ümberehitus 75 kW) kohta, mille kohaselt ei ole üldkoosolek arvel näidatud

sihtotstarbelise makse kogumist otsustanud.

Maakohus kohaldas valesti VÕS § 88 lg-t 8. Selle sätte järgi ei loeta täitmist eelisjärjekorras

viiviste katteks juhul, kui üks isik nõuab teiselt isikult kantud kulutuste hüvitamist. Maakohus

jättis arvestamata, et poolte varasema praktika järgi on hageja vaikimisi aktsepteerinud

korteriühistu liikme õigust määrata ise kohustuste täitmise järjekord VÕS § 88 lg 9 mõttes.

Maakohus mõistis valesti kostjalt välja viivise. Hagejal ei saa olla kostja vastu viivisenõuet osas,

millest tal pole kostja vastu sissenõutavaks muutunud majandamiskulude tasumise nõuet. Samuti

ei saa hagejal olla viivisenõuet osas, milles viivisevõlgnevus on tekkinud enne kostja omanikuks

saamist. Maakohus leidis ekslikult, et hageja viivisenõude suurus (0.07% päevas) tuleneb

seadusest. KÜ põhikirja järgi oli viivise määra kehtestamine üldkoosoleku pädevuses, sellekohast

otsust ei ole hageja aga esitanud. KÜ kehtestas sellise viivise alles 29. juuli 2015 üldkoosolekul,

kui muudeti põhikirja. Kui ka viivisemäär tuleneks seadusest, tuleks seda vastuolu tõttu

põhiseadusega vähendada. Seaduses (KÜS § 7 lg 4) sätestatud viivisemäär on ülemäärane (ületab

kolmekordselt seadusjärgset viivisemäära) ning on seetõttu vastuolus põhiseadusega ja kehtetu.

Maakohus jättis põhjendamatult viivise vähendamisele aluseks olevad tõendid vastu võtmata.

Maakohus rikkus ka selgitamisekohustust, kui leidis üllatuslikult, et kostja pole tõendanud, et tal

on alaealised lapsed, kuigi selle üle ei vaieldud. Maakohus ei vastanud kostja väitele, et

viivisenõude vähendamiseks annab alust see, et kostja on alates omanikuks saamisest

kommunaalkulud tasunud ning tegemist on VÕS § 162 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmise ulatuse

kriteeriumiga.

Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis hageja korduvatele hagi muutmistele

reageerimata. Kostja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et talle polnud lõplike kirjalike seisukohtade

koostamisel menetlusese selge. Sellekohastele kostja väidetele maakohus ei vastanud. Maakohus

pidanuks keelduma hagi muutmisest ka seetõttu, et muudetud nõude lahendamine eeldas sama

asjaolu tuvastamist, mis oli vaidluse all tsiviilasjas nr 2-15-15896. Pärast lõplike kirjalike

seisukohtade esitamise tähtaega toimus korteriühistu 10. aprilli 2016 üldkoosolek, mille protokolli

p-s 3 on korteriühistu ise möönnud, et majandamiskulu suurust võib mõista kaheti ning pidanud

seetõttu vajalikuks 29. juuli 2015 otsust muuta. Sellega on hageja kostja väidete õigsust kaudselt

tunnistanud. Pärast 10. aprilli 2016 otsuse vastuvõtmist on kostja koheselt tasunud

sihtotstarbelised maksed (sh 2015 juuli ja augusti eest).

Maakohus rikkus menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel oluliselt menetlusõiguse norme.

Kostjale ei määratud tähtaega menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks, mistõttu ta ei saanud

oma arvamust esitada. Kostjalt on menetluskulud välja mõistetud ülemäärases suuruses.

5. Korteriühistu Kose 8 vaidles apellatsioonkaebusele vastu, leides, et maakohtu otsuse

tühistamiseks ei ole alust. Hageja hinnangul ei ole KÜS § 7 lg 4 vastuolus põhiseadusega. Hageja

apellatsioonimenetluses esitatud tõendite vastuvõtmiseks alust ei ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus

muudab Tartu Maakohtu 19. mai 2016 otsust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

osas ning sõnastab otsuse resolutsiooni punkti 5 järgmiselt: „5. Välja mõista Nele Ploomipuult

korteriühistu Kose 8 kasuks menetluskulud 2558 eurot.“

Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 19. mai 2016 otsus muutmata.

7. Kostja on apellatsioonkaebuses taotlenud tunnistada KÜS § 7 lg 4 põhiseaduse vastaseks ja

kehtetuks.

KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus

nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud

kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast

arvates.

Kostja arvates on korteriühistu seaduses sätestatud viivisemäär ülemäärane (ületab kolmekordselt

seadusjärgset viivisemäära) ning on seetõttu vastuolus põhiseadusega ja kehtetu. Siinkohal on

kostja tuginenud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16.

Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kostja viide nimetatud Riigikohtu lahendile

asjakohane. Riigikohus on käsitlenud tsiviilasja nr 3-2-1-25-16 lahendis olukorda, kus pooled on

kokku leppinud viivise määras lepingus ning kokkulepitud viivisemäära korral on Riigikohus

asunud seisukohale, et „Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest

lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär

ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära.“

Alusetu on kostja väide, et KÜS § 7 lõikest 4 tulenev maksimaalne lubatud viivisemäär rikub

põhiseaduse §-st 12 tulenevat võrdsuspõhiõigust. Antud juhul tuleneb viivisemäär 0,07 protsenti

maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest korteriühistuseadusest,

s.o KÜS § 7 lg-s 4 on ette nähtud VÕS §-st 113 erinev viivise suurus ja arvestamise eeldused.

Tegemist ei ole tüüptingimusega VÕS § 35 mõttes, millele kohalduks VÕS §-s 42 sätestatud

tüüptingimuse tühisus (Riigikohtu viidatud lahend käsitleb tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepet

lähtudes selle tühisusest tüüptingimusena). Samuti juhib ringkonnakohus kostja tähelepanu

asjaolule, et tema poolt viidatud lahendis on Riigikohus käsitlenud (ning seisukoha võtnud)

viivisekokkuleppe tühisust tüüptingimusena, mitte ei ole aga lahendanud viivisemäära

põhiseadusele vastavuse küsimust.

Lähtudes eeltoodust leiab ringkonnakohus, et VÕS §-s 113 sätestatud viivisemäärast erinev mõnes

teises seaduses sätestatud viivisemäär ei ole põhiseaduse vastane ning KÜS § 7 lg-s 4 ettenähtud

viivisemäär 0,07 protsenti kuulub asjas kohaldamisele.

8. Apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt ei ole korteriühistu 17.06.2000 üldkoosoleku

protokoll (I kd tl 16-17) vormikohane, sest puudub protokolli lahutamatuks lisaks olev

üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos allkirjadega ning korteriühistu otsus (kostja peab

siinkohal silmas kulude arvestuse kohta tehtud korteriühistu otsust, mille kohaselt krt 10 osas oli

arvestuslikuks pinnaks 75,3 m2) ei vasta seega seaduses sätestatud vorminõuetele ja on tühine.

KÜS-s ei ole reguleeritud korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisusega seonduvat. KÜS § 1 lg 2

kohaselt käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes

mittetulundusühingute seaduse sätteid.

Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise ajal 17.06.2000 ei olnud ka MTÜS-s käsitletud otsuse tühisust.

Kostja poolt apellatsioonkaebuses viidatud MTÜS § 10 lg-s 3 ei käsitletud otsuse tühisusega

seonduvat. Samuti ei tulene üldkoosoleku otsuse tühisus kostja viidatud TsÜS § 93 lg-st 1 ja § 66

lg-st 4 üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud redaktsioonis. Kostja ei ole esitanud

apellatsioonkaebuses selliseid asjaolusid, mis annaksid alust asuda seisukohale, et korteriühistu

17.06.2000 üldkoosoleku otsus on tühine.

Seega on õige maakohtu seisukohta, et tulenevalt korteriühistu üldkoosoleku 17.06.2000 otsusest

on kostja korteriomandi arvestuslik pind hooldekulude arvestamisel 75,3 m2, s.o hageja esitatud

arvetel on õigesti arvestatud kulud 75,3 m2 suuruse pinna kohta.

Kostja seisukoha kohaselt viitas maakohus vaidlustatud lahendis asjakohatult korteriühistu

29. juuli 2015 ja 16. oktoobril 2015 üldkoosoleku otsustele (I kd tl 193-19195; II kd 36-37), kus

krt 10 köetava pinna suuruseks on märgitud 75,3 m2, sest viidatud otsustel ei ole tagasiulatuvat

jõudu.

Ringkonnakohtu arvates ei olegi maakohus asunud seisukohale, et korteriühistu 29. juuli 2015 ja

16. oktoobril 2015 üldkoosoleku otsustel on tagasiulatuv mõju, vaid maakohus on selgitanud, et

korteriühistu on analoogiliselt 17. juuni 2000 üldkoosoleku otsusega määranud ka 29. juuli 2015

ja 16. oktoobril 2015 üldkoosoleku otsustes, et hoone majandamise kulud jaotatakse ühistu

liikmete vahel vastavalt korteri köetavale pinnale (s.o arvestuslik pind on erinev kinnistusraamatus

märgitud korteri üldpinnast) ning krt X osas on köetavaks pinnaks 75,3 m2.

9. Ebaõige on kostja väide, et korteriühistu üldkoosolek ei ole määranud kindlaks kostjalt

nõutavaid sihtotstarbelisi makseid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et sihtotstarbelise makse tasumise kohustus on

kooskõlas nii korteriühistu põhikirjaga (korteriühistu põhikirja p 3.2.4) kui ka korteriühistu

12.10.2006 üldkoosolekul vastuvõetud otsusega (I kd tl 18-22). Maakohus on vastavad

põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-s 13, ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ning ei korda neid.

Alusetu on kostja väide, et korteriühistu 12.10.2006 üldkoosoleku otsus sihtotstarbeliste maksete

määramise kohta on tühine, sest ei vasta seaduses sätestatud vorminõudele (puudub protokolli

lahutamatuks lisaks olev üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos allkirjadega). Siinkohal viitab

kostja koosoleku toimumise ajal kehtinud MTÜS § 10 lg-le 3 koostoimes KÜS § 1 lg 2.

KÜS § 1 lg 2 kohaselt käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu

suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Korteriühistu 12.10.2006 üldkoosoleku toimumise

ajal kehtinud MTÜS § 10 reguleeris andmete registrisse kandmist ja nende muutmist ning sama

paragrahvi lg 3 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaldusele tuleb lisada muutmise

otsustanud üldkoosoleku või muu organi koosoleku protokoll, mis peab sisaldama andmeid

koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta; protokollile

kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija; protokolli lahutamatuks lisaks on koosolekust

osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga; uue juhatuse liikme registrisse kandmiseks peab

avaldusele olema lisatud tema notariaalselt kinnitatud allkirjanäidis.

Kostja poolt viidatud seaduse sätted ei reguleeri üldkoosoleku otsuse tühisust, küll aga on

üldkoosoleku otsuse tühisuse alused sätestatud MTÜS § 241 lg-s 1, mille kohaselt üldkoosoleku

otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub

mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet

või ei vasta headele kommetele; otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul (kuni

01.07.2009 kehtinud redaktsioon).

Korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuleb tuvastada, kas tegemist on mõne

MTÜS §-s 241 sätestatud puudusega. Antud juhul ei ole kostja esile toonud ühtki MTÜS §-s 241

nimetatud puudust, mis tooks kaasa 12.10.2006 üldkoosoleku otsuse tühisuse. Seega on

korteriühistu 12.10.2006 üldkoosoleku otsus sihtotstarbeliste maksete kehtestamise kohta kehtiv

ning kostja korteriühistu liikmena peab seda vastavalt KÜS § 13 lg-le 4 täitma.

10. Maakohus on vaidlustatud otsuses käsitlenud kostja väidet, et arvetel näidatud sihtotstarbeliste

maksete struktuur ei vasta üldkoosoleku otsusele, märkides, et üldkoosolekul otsustati suurendada

sihtotstarbelist maksu (remondifondi), kuid remondimaksu ei suurendatud ning, et hageja on

arvetel kajastanud sihtotstarbelise makse ja remondimakse ühtse maksena. Asjaolu, et arvetel on

märgitud sihtotstarbeline makse ja remondimakse ühtse sihtotstarbelise maksena ei muuda seda,

et tegemist on üldkoosoleku poolt kinnitud suuruses maksega ning kostjal on kohustus seda tasuda.

11. Kostja väitel ei põhine üldkoosoleku otsusel 97,89 euro suuruse sihtotstarbelise makse nõue

2012 juulis ja augustis ning seetõttu puudub nõudeks alus.

Asja materjalidest nähtuvalt on üldkoosolek sihtotstarbelise makse ajutise suurendamise juulis ja

augustis 2012 heaks kiitnud 16.10.2015 (II kd tl 36). Seega põhineb ka sihtotstarbelise makse

ajutine suurendamine juulis ja augustis 2012 üldkoosoleku otsusel. Kostja ei ole KÜS § 13 lg-s 3

sätestatud korras korteriühistu 16.10.2015 üldkoosoleku otsust vaidlustanud, seega on tegemist

üldkoosoleku otsusega, mis on täitmiseks kohustuslik.

12. Kostja seisukoha kohaselt ei ole nõude aluseks olevad arved nõuetekohased, sest need on

osaliselt esitatud valede isikute nimedele (eelmiste omanike nimedele) ning arvete vormistamisel

on rikutud raamatupidamisseadust.

KÜS § 7 lg 3 järgi korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja

kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud

majandamiskulude ja muude maksete eest.

KÜS § 51 kohaselt korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel

korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused

üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest.

KÜS § 51 alusel läksid kostjale kui korteriomandi omandajale üle eelmise omaniku õigused ja

kohustused ning KÜS § 7 lg 3 järgi läks kostjale üle muuhulgas ka kohustus tasuda tasumata

jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Kostjale läks kohustus üle vastavalt seadusele

ning kohustuse tekkimiseks ei olnud vajalik uute arvete esitamine tema nimele.

KOS § 7 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-

õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi

majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad

sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.

Kostjal korteriomanikuna on kohustus tasuda majandamise kulutused ning kohustust ei mõjuta

asjaolu, kas talle esitatud arved vastavad raamatupidamise seadusele või mitte.

13. Ebaõige on kostja seisukoht, et arve 0912-10/1 on põhjendamatu.

Arve 0912-10/1 (I kd tl 119) selgituseks on märgitud: „Sihtotstarbeline makse, ühekordne

juurdemakse: (katlamaja ümberehitus pellet-küttele)“. Tegemist on arvega, mis esitati kostjale

seoses katlavahetusega elamus.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 19.06.2012 toimus üks korteriühistu üldkoosolek

vaatamata sellele, et vormistatud on kaks üldkoosoleku protokolli (I kd tl 24-25; 103).

Üldkoosoleku protokollist nr 4 nähtub, et koosoleku juhataja Hasso Ploomipuu lahkus koosolekult,

esitades avalduse juhatuse liikme kohalt lahkumiseks. Üldkoosoleku protokolli nr 4.1. järgi jätkus

üldkoosolek 11 liikmega, koosolekut juhatasid Veljo Veski ja Kalmer Kikas.

Kostja väite kohaselt on rikutud 19.06.2012 üldkoosoleku kokkukutsumise korda, sest katla

vahetus ei olnud märgitud üldkoosoleku kokkukutsumise teatesse.

Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodud kostja väitega. 19.06.2012 üldkoosoleku kokkukutsumise

teates (I kd tl 104) oli ühe päevakorrapunktina märgitud renoveerimistööde kinnitamine.

Ringkonnakohus leiab, et korterelamu renoveerimistööd hõlmasid ka küttesüsteemi. Nimetatud

asjaolu kinnitab toimikus olev projekteerimise lähteülesanne korterelamu rekonstrueerimiseks

(I kd tl 204-205), mis sisaldab küttesüsteemi rekonstrueerimist. Asjaolu, et renoveerimistööde

arutamisel jõudsid korteriühistu liikmed järeldusele, et küttesüsteemi renoveerimise käigus on

otstarbekam plaanitava õhk-vesi soojuspumba ja olemasoleva õlikatla asemel paigaldada

pelletküttekatel, ei tähenda, et oleks arutatud küsimust, mis ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumise

teates märgitud.

Seega ei ole korteriühistu 19.06.2012 üldkoosoleku otsuse (millega otsustati vahetada vana

õlikatel välja OÜ Cerbos poolt pakutud Benekov 44 kw katla vastu) vastuvõtmisel rikutud

üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning kostja vastupidine väide on alusetu.

Siinkohal on asjakohatu kostja väide, et kuna korteriühistu 19.06.2012 üldkoosoleku protokolli

nr 4.1. juurde ei ole lisatud üldkoosolekust osavõtnute nimekirja koos igaühe allkirjaga, siis on

katla vahetuse otsus tühine. Ringkonnakohus on eelnevalt otsuse p-s 9 selgitanud, et korteriühistu

üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuleb tuvastada, kas tegemist on mõne MTÜS §-s 241

sätestatud puudusega. Protokollile osavõtnute nimekirja mittelisamine ei ole MTÜS §-s 241

sätestatud puuduseks.

Ringkonnakohus leiab, et korteriühistu 19.06.2012 üldkoosoleku vaidlusalune otsus on kehtiv ja

KÜS § 13 lg 4 alusel kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik.

Ringkonnakohus märgib, et korteriühistu 16.10.2015 üldkoosolek on ka heaks kiitnud vana

õlikatla väljavahetamise ning pelletiküttele ülemineku. Kostja ei ole nimetatud üldkoosoleku

otsust vaidlustanud ning seega on tegemist otsusega, mis on kohustuslik kõigile korteriühistu

liikmetele.

14. Kostja väite kohaselt ei ole üldkoosoleku protokoll 4.1. ehtne, s.o kostja arvates on tegemist

võltsitud tõendiga.

Ringkonnakohus leiab, et ükski asjas olev tõend ei kinnita kostja poolt väidetud. Üldkoosoleku

toimumist 19.06.2012 (protokoll nr 4.1) tõendavad hageja juhatuse liikme K. Kikase vande all

antud ütlused (II kd tl 48) ja tunnistaja M. Jentsoni ütlused (II kd tl 49).

15. Nähtuvalt korteriühistu 19.06.2012 üldkoosoleku otsusest otsustati: „Müüa vana õlikatel

maha, katla müügist saadud raha kasutada uue katla sissemaksuks. Uue katla sissemaksuks

puudutulev summa koguda korteriühistu liikmetelt täiendavalt juurde.“

Lähtudes eeltoodust on ebaõige kostja väide, et üldkoosolek ei ole otsustanud koguda arvel 1212-

10/1 märgitud summat katla vahetuseks. Kuigi konkreetset summat ei ole korteriühistu 16.10.2015

üldkoosoleku otsuses märgitud, on summa tuletatav (vana õlikatla müügist saadud raha kasutati

uue katla sissemaksuks ning ülejäänud summa oli võimalik jaotada korteriühistu liikmete vahel

vastavalt kehtivale jaotuse põhimõttele).

16. Kostja seisukoha kohaselt ei ole üldkoosolek otsustanud arvel 1213-10/1 (ühekordne

juurdemakse: katlamaja ümberehitus 75 kW) märgitud sihtotstarbelise makse kogumist.

Hageja on kostja väitele vastu vaielnud ning leidnud, et arvel 1213-10/1 märgitud makse on seotud

õlikatla väljavahetamisega ning seetõttu on kulutuste kandmise aluseks samuti korteriühistu

19.06.2012 üldkoosoleku otsus.

Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, sest ka arvel 1213-10/1 märgitud makse on seotud

katlavahetusega, mis otsustati korteriühistu 19.06.2012 üldkoosoleku otsusega.

Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et korteriühistu 16.10.2015 üldkoosolek on õlikatla

väljavahetamise ning sellega seotud kulude kandmise korra heaks kiitnud. Viidatud otsuses on

märgitud, et katla väljavahetamine toimus kaheetapiliselt selliselt, et 2012. aastal mindi üle

õlikatlalt 45 kW-le uuele pelletikütte katlale ja 2013. aastal suurendati katla võimsust 75 kW-ni.

17. Maakohus on õigesti kohaldanud VÕS § 88 lg-t 8 ning kostja vastupidine väide on alusetu.

Ebaõige on kostja seisukoht, et VÕS § 88 lg-s 8 nimetatud kulutused on majandamiskulud KÜS

§ 151 mõttes. Majandamiskulud on siiski antud juhul põhikohustuseks ning ei kvalifitseeru VÕS

§ 88 lg-s 8 silmas peetud kõrvalkohustuste hulka.

Asjaolu, et kostja väitel ei ole korteriühistu eelnevalt tema poolt majandamiskulude katteks tasutud

summasid arvestanud viivise katteks, ei muuda viivisenõuet käesoleval juhul põhjendamatuks.

Samuti ei saa selle alusel väita, et korteriühistu on andnud kostjale valikivalt nõusoleku muuta

seaduses sätestatud kohustuse täitmise järjekorda (VÕS § 88 lg 9). Konkreetse nõude osas ei ole

täheldatav hageja nõusolek, et kostja võib muuta seaduses sätestatud kohustuse täitmise järjekorda.

18. Arvega 0613-10 seonduvalt märgib ringkonnakohus, et isegi kui kostja ei saanud seda arvet

kätte, lasus tal tulenevalt KOS § 7 lg-st 1 kohustus tasuda majandamiskulud ning korteriomanikuna

oli ta teadlik, et kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse

osa hoolduseks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste

eest tuleb tasuda igakuiselt.

19. Maakohus on õigesti kohaldanud KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud viivisemäära. Asjaolu, et

viivisemäär kehtestati korteriühistu 29. juuli 2015 üldkoosoleku otsusega, ei välista seadusest

tuleneva viivisemäära kohaldamist enne üldkoosoleku vastavat otsust.

Kostja on taotlenud viivise vähendamist põhjusel, et ta on aktiivselt suhelnud hagejaga, püüdes

asja lahendada kokkuleppel, ning tal on kolm alaealist last.

VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist

vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv

leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud

lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise

ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Antud juhul on tegemist seadusest tuleneva viivisemääraga ning viivis ei ole ebamõistlikult suur.

Lisaks on maakohus piiranud viivise suuruse põhivõlgnevuse suurusega, s.o kohtuotsuse alusel

tasutav viivis ei tohi ületada põhivõlgnevust.

Ringkonnakohus märgib, et iseenesest alaealiste laste olemasolu ei ole aluseks viivise

vähendamisele. VÕS § 162 lg 1 alusel võib viivist vähendada arvestades lepingupoole

majanduslikku seisundit ning alaealised lapsed perekonnas võivad mõjutada lepingupoole

majanduslikku seisundit, kuid kostja ei ole esitanud tõendeid oma majandusliku seisundi kohta

(s.o et oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda ta viiviseid tasuda nõutavas määras).

Kostja väidetav aktiivne suhtlus hagejaga ei ole samuti aluseks viivisemäära vähendamisele. Nõue

kostja vastu koosneb sihtotstarbelistest maksetest ja kulust küttesüsteemi renoveerimiseks (katla

vahetus). Seoses sellega, et kostja on keeldunud majandamiskulude tasumisest, on korteriühistu

teised liikmed eelduslikult tasunud kulud ka tema eest ning teiste korteriühistu liikmete huvides ei

oleks viivisemäära vähendamine.

20. Kostja väitel jättis maakohus põhjendamatult viivise vähendamisele aluseks olevad tõendid

vastu võtmata. Kostja palub võtta asja juurde apellatsioonkaebuse lisatud järgmised tõendid:

1) Veljo Veski 20.06.2012 e-kiri Hasso Ploomipuule; 2) 19.06.2012 üldkoosoleku protokolli nr 4

mustand; 3) kostja 19.04.2013 e-kiri KÜ raamatupidaja Maret Jentsonile; 4) kostja 14.05.2014

pöördumine; 5) kostja 26.02.2015 pöördumine; 6) hageja esindaja 05.03.2015 e-kiri; 7) tõend

kostja alaealiste laste kohta; 8) Tartu Maakohtu 27.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15896;

9) korteriühistu 10.04.2016 üldkoosoleku protokoll; 10) maksekorraldus majandamiskulude

tasumise kohta.

Tõendite 1-7 osas märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole rikkunud nende vastuvõtmata

jätmisel menetlusõiguse norme (II kd tl 1-4), seega puudub TsMS § 652 lg-s 3 nimetatud alus

nende vastuvõtmiseks ringkonnakohtus ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Samuti

jätab ringkonnakohus TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata ja tähelepanuta tõendid 8-10.

21. Iseenesest õige on kostja väide, et hageja on korduvalt menetluse kestel muutnud oma nõude

suurust, samas aga see asjaolu ei saa olla aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele. TsMS § 376

lg 4 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist,

vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Hageja tegevus nõude täpsustamisel seoses sellega, et

kostja tasus menetluse kestel mingid summad ja võlgnevuse suurus seetõttu muutus (samuti

lisandusid tasumata majandamiskulud), ei ole käsitletav TsMS § 376 lg 4 kohaselt hagi

muutmisena.

Ringkonnakohus möönab, et hageja tegevuse tõttu muutus haginõue ebaülevaatlikuks, kuid hageja

on selle puuduse kõrvaldanud ning esitanud 20.11.2015 hagiavalduse tervikteksti (II kd tl 53-55).

Seega ei ole menetluses kostja õigusi rikutud, talle oli selge hagiese ning tal oli võimalik esitada

kõik soovitud vastuväited nõudele.

Asjaolu, et kohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-15-15896, milles kostja taotles muuhulgas tuvastada

korteriühistu 29.07.2015 üldkoosoleku otsuste tühisus või tunnistada need kehtetuks, ei takistanud

antud asjas nõude esitamisel hagejal tugineda muuhulgas korteriühistu 29.07.2015 üldkoosoleku

otsusele.

22. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on hageja õigusabikulu rahalise suuruse

kindlaksmääramisel rikkunud diskretsioonipiire ning seetõttu ringkonnakohus muudab

menetluskulude rahalist suurust maakohtus.

Maakohus on menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel jätnud tähelepanuta selle,

milles on seisnud õigusteenuse osutamine ning keskendunud vaid tsiviilasja mahukusele (sh kostja

mahukatele menetlusdokumentidele).

Hageja menetluskulude nimekirjas (II kd tl 76) märgitu kohaselt saab lugeda õigusabiteenuse

osutamise põhjendatud ajakuluks 16 tundi (sh hagiavalduse koostamine ja esitamine 4 h, kirjaliku

vastuse koostamine ja esitamine 6 h 50 min, istungitest osavõtt 3 h 50 min, hagiavalduse

tervikteksti koostamine ja esitamine 1 h 20 min). Ülejäänud osas ei ole ajakulu põhjendatud ning

on hõlmatud nende menetlusdokumentide koostamise ajakuluga, mida ringkonnakohus luges

põhjendatuks.

Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks maakohtu menetluskulud summas

2558 eurot (16 tundi x 138 eurot (tunnitasu) = 2208 + riigilõiv 350 eurot = 2558 eurot).

Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

23. Arvestades seda, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ainult menetluskulude rahalise

kindlaksmääramise osas, muus osas jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1

alusel menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda.

Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude 782 eurot väljamõistmist ning ajakuluks on märgitud

5 h 40 min (sh tutvumine apellatsioonkaebusega 2 h 40 min, apellatsioonkaebuse vastuse

koostamine 3 h). Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on ajakulu apellatsioonkaebuse

koostamiseks ja esitamiseks kokku 4 h 30 min ning sellest lähtuvalt on õigusabikulu suuruseks

621 eurot (4 h 30 min x 138 eurot(tunnitasu) = 621 euro), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele

hageja kasuks.

Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Viivi Tomson