2-14-55028/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12.05.2016 otsus muutmata.

2. Jätta AB apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta VM vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Keelduda apellatsioonkaebusele lisatud Harju Maakohtu 29.03.2016 otsuse

kriminaalasjas 1-16-183, kostja 06.10.2015 taotluse ja kohtuga peetud kirjavahetuse

vastuvõtmisest ning eemaldada need toimikust.

5. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse kuupäev

28.11.2016, Tallinn

Kohtuasja number

2-14-55028

Kohtuasi

VM (M) hagi AB (B) vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.05.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AB apellatsioonkaebus

VM vastuapellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

2 428,92 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja VM (ik XXXXXXXXXXX), hageja lepinguline

esindaja Deivi Vaht

Kostja AB (ik XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja VB

(ik XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. VM (hageja) esitas 28.07.2014 hagi Harju Maakohtusse AB (kostja) vastu elatise vähendamiseks

177,50 euroni kuus, mis oli hagi esitamise hetkel pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast. Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2009 otsusega kohtuasjas 2-07-11043 mõisteti

hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis 7 000 krooni ehk 447,38 eurot. Peale elatise

väljamõistmist on hageja majanduslik olukord oluliselt halvenenud. Samuti on muutunud lapse

vajadused, mille tõttu ei ole enam vajalik elatise maksmine niivõrd suures ulatuses. Vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-le 1 ja kooskõlas Riigikohtu lahendiga 3-2-1-

127-09 on elatise suurust võimalik muuta, kui lapse vajadused ja/või vanema varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.

Hageja tervislik seisund on halvenenud ja hagejal on Sotsiaalkindlustusameti 10.06.2014 otsusega

1110698 tuvastatud töövõimetus 50% ulatuses. Hageja igakuiseks sissetulekuks hagi esitamise

hetkel oli keskmiselt 285 eurot. Hagejal puudub mistahes väärtuslik vallasvara. Samuti ei ole

hagejal Eestis kinnisavara, mida saaks realiseerida. Hagejal on kinnisvara Venemaal, kuid tal

puuduvad andmed vara seisukorra kohta. Samuti on tõenäoline, et ühel hetkel tuleb hagejal kolida

Venemaale elama.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Praegusel juhul puudusid eeldused

elatise vähendamiseks, sest hageja majanduslik olukord on alati olnud väga hea ning kostja

igakuised kulutused aastal 2005 olid enam kui 1 500 eurot ja need on ajas aina suurenenud.

Ei ole eluliselt usutav, et hageja tööandja maksis hagejale töötasu vähem, kui on õigusaktides

sätestatud miinimumpalk ning hageja on tänaseks maha müünud kogu vara, sh kinnisvara

Venemaal, kaks autot, kunstnik Ilja Glazunovi hinnalise maali, kullast briljantidega ripatsi ja firma

osakud. Hageja on 27.10.2011 mõistetud süüdi KarS § 169 järgi elatise maksmisest

kõrvalehoidumises. Kostja on aktiivne: õpib erakoolis ja XXX koolis, laulab kooris, õpib

huvikeskuses pilli, mängib tennist jne. Kõikide tegevustega kaasnevad kulud.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja muutis väljamõistetud elatise suurust. Kohus mõistis hagejalt

kostja kasuks välja igakuise elatise alates 28.07.2014 summas, mis vastab poolele Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-dele 96 ja 97 on alaealine laps õigustatud saama vanematelt

ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega iga

kalendrikuu eest. PKS § 99 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis lapsele ei saa

üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (PKS § 101

lg 1). Mõjuval põhjusel võib elatist vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära.

Väljamõistetud elatise suurust on võimalik muuta, kui lapse vajadused ja/või vanema varaline

seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (TsMS § 459 lg

1 p 1, PKS § 99 lg 1, PKS § 102 lg 1). Eelnevast tulenevalt tuli kohtul analüüsida, kas lapse

igakuised kulud on põhjendatud ja missuguses ulatuses on hageja võimeline alaealisele lapsele

elatist tasuma.

Kohus tuvastas, et kostja igakuised vajalikud ja tõendatud kulud, pidades silmas kostja vajadusi ja

tavalist elulaadi, on 887 eurot, mis moodustub kulutustest koolile (165 eurot), söögile (200 eurot),

eluasemele (100 eurot), puhkusele (139 eurot), ravile (55 eurot), hügieenile (50 eurot),

tennisekoolile (65 eurot), koorile (25 eurot), koori kontsertsõitudele (50 eurot) ja flöödiringile (38

eurot).

Järgnevalt tuvastas kohus, et hageja ei ole suuteline kohtulahendiga hagejalt kostja kasuks

väljamõistetud ulatuses elatist tasuma. Hageja igakuine sissetulek on kokku 631,84 eurot, mis

moodustub töötasust (keskmiselt 341,33 eurot), sotsiaaltoetustest (53,70 eurot) ja pensionist

(236,81 eurot). Äriregistri andmetel ei tegele hageja ettevõtlusega. Hagejal puudub Eestis

kinnisvara, kuid temale kuuluvad kaks kinnisasja Venemaal. Hagejal on kaks sõiduautot, millele on

seatud erinevate täitemenetluste raames hulganisti keelumärkeid. Hageja pangakonto SEB Pank

AS-is on arestitud 27 230,41 euro ulatuses. Hageja suhtes on käimas mitmeid täitemenetlusi. Hageja

kannab igakuiselt kulutusi eluasemele, toidule, transpordile ja sidele 285 eurot. Tulenevalt hageja

tervislikust seisundist on tõenäoline, et hageja kannab igakuiselt kulutusi ka tervishoiule. Pärast

igakuiste kulutuste kandmist jääb hagejale kätte maksimaalselt 346,84 eurot, mistõttu ei ole hageja

võimeline kostjale väljamõistetud määras (447,38 eurot) ülalpidamist andma.

Kostja ema majanduslik seisukord on piisav lapsele vajalikul määral ülalpidamise võimaldamiseks.

Emal on stabiilne ja piisav sissetulek, temale kulub kinnisasi Tallinnas Haabersti linnaosas ja ta on

äriregistri andmetel kasumliku ja varaka äriühingu OÜ A juhatuse liige, osanik ja asutaja.

Pidades silmas asjaolusid, et hageja majanduslik olukord ei võimaldanud väljamõistetud määras

elatist tasuda, ta oli osaliselt töövõimetu, mistõttu oli raskendatud tema võimalused suurema

sissetuleku teenimiseks ja hagejale ei jäänud pärast elatise ja muude igakuiste kohustuste tasumist

kätte piisavalt raha, et tagada iseenda piisav ülalpidamine, tuli hagejalt kostja kasuks väljamõistetud

elatist vähendada. Kuivõrd praegusel juhul ei esinenud PKS § 102 lg-s 2 kirjeldatud mõjuvat põhjust

elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, tuli hagejalt kostja kasuks välja

mõista igakuine elatis summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärale kuni kostja täisealiseks saamiseni.

Kostja apellatsioonkaebus

4. Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hageja

nõue elatise vähendamiseks rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus

on oluliselt rikkunud menetlusõigust ja eksinud asjaolude hindamisel.

Kohus jättis igakülgselt analüüsimata hageja varalise seisundi, kuid lahkas detailselt kostja

seadusliku esindaja majanduslikku olukorda. Seepärast asus kohus vääralt seisukohale, et hageja ei

ole suuteline tasuma kostjale igakuist elatist 447,38 eurot kuus kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist. Nimelt on hageja rikkunud lapse ülalpidamise kohustust järjepidevalt aastast 2005,

mistõttu on teda korduvalt tunnistatud süüdi KarS § 169 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemise eest. Seisuga 07.09.2016 oli hageja elatisevõlgnevus kostja ees 26 947,04 eurot.

Samuti on hagejal kinnisvara Venemaal. Hageja ei ole teinud mõistlikke pingutusi varalise seisundi

parandamiseks ja tuvastatud töövõimetus ei takista hagejal töö tegemist. Kohus jättis tähelepanuta,

et kostja ülalpidamiskulud on ajas oluliselt kasvanud.

Eelnevale

lisaks

jättis

kohus

tähelepanuta,

et

kostja

tegi

hagejale

06.10.2015

kompromissettepaneku. Ettepaneku kohaselt oli kostja valmis hageja varad Venemaal

täitemenetluse raames jääkväärtusega välja ostma ja seejärel igakuiselt makstavat elatist

vähendama, elatisevõla sissenõudmisest loobuma ja kriminaalmenetluse nr 13230102187

lõpetamiseks avalduse esitama.

Hageja vastuväited

5. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata osas, milles

kohus vähendas kostjale makstavat igakuist elatist pooleni Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast. Tähelepanuta tuleb jätta kostja argumentatsioon varasema ülalpidamiskohustuse

rikkumise kohta, sest praegune vaidlus puudutab hageja võimet tasuda elatist edasiulatuvalt. Kohus

on õigustatult leidnud, et esinevad PKS § 102 lg-s 1 sätestatud eeldused elatise suuruse muutmiseks.

Hageja palus apellatsioonimenetluse kulud välja mõista kostjalt.

Hageja vastuapellatsioonkaebus

6. Hageja palus vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda ja teha uus otsus, millega jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

Maakohus on resolutsioonis ebaõigesti märkinud, et hagiavaldus rahuldati osaliselt, mistõttu tuli

menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja taotles elatise vähendamist pooleni Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammärast, mis oli hagi esitamise ajal 177,50 eurot. Kohus

rahuldas hagi täies ulatuses, kui muutis eelnenud korda ja mõistis hagejalt välja elatise summas,

mis vastab poolele Vabariigi Valitsus kehtestatud kuupalga alammäärale. Seepärast tuli

menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

7. Kostja palus jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata osas, milles

maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu oli

põhjendatud menetluskulude jätmine poolte endi kanda. Samuti on hageja lepinguline esindaja

kohtuistungil kinnitanud, et osutab hagejale õigusabi tasuta. Eelnevale lisaks ei ole hageja kulude

suurust tõendanud ja jätnud avamata, missuguseid toiminguid on õigusabi osutaja märgitud summa

eest teinud.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega, vastuapellatsioonkaebusega ja kohtuasja

materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuses ja vastuapellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega

tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus ja

vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses

esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks

apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Maakohus leidis õigesti, et lahendamaks taotlust elatise vähendamiseks, tuli analüüsida TsMS §

459 lg 1 p 1, PKS § 99 lg 1 ja PKS § 102 lg 1 valguses, kas lapse (kostja) igakuised kulud olid

põhjendatud ja missuguses ulatuses oli lapsevanem (hageja) võimeline alaealisele lapsele elatist

tasuma. Kusjuures igakuiselt makstava elatise vähendamiseks ei pidanud mõlemad eelnevalt

nimetatud elemendid esinema kumulatiivselt. Kohus leidis õigustatult, et pidades silmas kostja

vajadusi ja tavalist elulaadi, olid tema igakuised kulud 887 eurot. Samuti tuvastas kohus veenvalt

nii hageja ja kostja esitatud kui kohtu poolt kogutud tõendite alusel, et hageja igakuine sissetulek

oli 631,84 eurot ja kulud mitte vähem kui 285 eurot. Lisaks sissetulekutele võttis kohus nõude

osalisel rahuldamisel arvesse hageja vara, sh järelevalveta ja rahaliste kohustustega koormatud

kinnisasju Venemaal ning erinevate võlgnevuste suurt ulatust ja täitemenetluste rohkust. Samuti

omistas tähenduse hageja töövõime kaotusele 50% ulatuses. Seega jõudis kohus veenvalt

järeldusele, et hageja halb majanduslik olukord ei võimalda kostjale maksta elatist rohkem kui

seaduses sätestatud miinimummäära ulatuses.

Ringkonnakohus märgib vastuseks kostja etteheitele, mille kohaselt kohus ei arvestanud

kohtuotsuse tegemisel hageja suurt elatisevõlgnevust kostja ees ning Harju Maakohtu otsust,

millega hageja mõisteti süüdi KarS § 169 järgi lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise eest, et

kirjeldatud asjaolud ei omanud praeguses kohtuasjas tähendust. Lapse ülalpidamiskohustuse

rikkumine on taunimisväärne, kuid see ei ole eraldivõetuna elatisenõude vähendamise eelduseks.

Väljamõistetud elatise suuruse vähendamise eeldused on nimetatud otsuse eelmises lõigus.

Ülalpidamiskohustuse rikkumine ei takista poolel taotleda perioodiliste maksete suuruse muutmist,

kui pärast otsuse jõustumist on oluliselt muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud.

Ringkonnakohus selgitab, et vanemad peavad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral

andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi

korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekutele ja varalisele

seisundile (RKTKo 3-2-1-118-12). Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel

mõlema vanema varalisest seisundist. Seega oli praegusel juhul põhjendatud tuvastada kostja

seadusliku esindaja majanduslik olukord.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kohus ei ole teinud piisavaid pingutusi asja lahendamiseks

kompromissiga, mida ilmestab kostja hinnangul asjaolu, et kohus jättis tähelepanuta kostja

kompromissettepaneku. Kohtute infosüsteemi andmetel on menetlusdokument, milles kostja on mh

pakkunud välja kompromisslahenduse, hagejale lepingulise esindaja kaudu kätte toimetatud

hiljemalt 12.02.2016. Samuti on kohus korduvalt teinud kohtuistungitel pooltele ettepaneku

lahendada asi kompromissiga (I köide tl 130, I köide tl 186). 10.03.2016 kohtumääruses tegi kohus

pooltele tungiva ettepaneku esitada kohtule hiljemalt 03.05.2016 kompromissileping (II köide, tl

44). Nimetatud määruses selgitas kohus, et asja võib kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga ja rõhutas, et kompromissi sõlmimisel on võimalik vältida edaspidiseid

menetluskulusid. Määrus toimetati samal kuupäeval pooltele kätte, kuid nimetatud kuupäevaks

pooled kompromissilepingut ei esitanud.

Ringkonnakohus vastab järgnevalt hageja vastuapellatsioonkaebuses välja toodud etteheitele

menetluskulude jaotuse osas. Hageja taotles hagiavalduses kostja kasuks väljamõistetud elatise

vähendamist 177,50 euroni kuus alates 28.07.2014 kuni kostja täisealiseks saamiseni (I köide tl 5).

Hagiavalduse põhjendustest nähtub, et nimetatud summa kujunes hagiavalduse esitamise hetkel

kehtinud töötasu alamäära alusel (I köide tl 3). 03.05.2016 esitas hageja kohtule lõplikud

seisukohad, kus tõdes, et töötasu alammäär on vahepeal tõusnud, kuid palus sellegipoolest nõude

lahendamisel lähtuda hageja esialgsest taotlusest ja välja mõista kostja kasuks elatis 177,50 eurot

kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni, sest hagejal on tuvastatud töövõime kaotus 50% (II köide

tl 57-59). Seega palus hageja PKS § 102 lg 2 alusel mõjuva põhjuse tõttu vähendada elatist alla PKS

§ 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kuivõrd kohus hageja taotlust täiel määral ei rahuldanud ja vähendas

elatist kuni pooleni Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, rahuldas maakohus

õigesti hageja nõude osaliselt. Seega jättis maakohus õigesti TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud

poolte endi kanda.

Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmise kohta.

Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega Harju Maakohtu 29.03.2016 otsuse, millest nähtub, et

hageja mõisteti süüdi KarS § 169 järgi (II köide tl 109-113), 06.10.2015 maakohtule esitatud

taotluse (II köide tl 106-107) ja kirjavahetuse kohtuga (II köide, tl 107-108). TsMS § 633 lg 5

kohaselt, kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb

apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise

põhjus. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus

selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja

vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult

sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist

tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui asjaolu kohta on kohtu

hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Praegusel juhul ei ole kostja põhjendanud Harju

Maakohtu 29.03.2016 otsuse lubatavust ja tõend ei ole ilmselt vajalik, mistõttu keeldub

ringkonnakohus kohtuotsuse vastuvõtmisest TsMS § 633 lg 5 alusel ja eemaldab toimikust. Samuti

keeldub kohus apellatsioonkaebusele lisatud 06.10.2015 taotluse ja kirjavahetuse vastuvõtmisest

TsMS § 238 lg 1 p 2 ja § 639 lg 1 alusel, sest tõend juba asub maakohtu toimikus (II köide tl 2-4)

ja eemaldab viimasena esitatu toimikust. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus

neid paberkandjal esitajale tagastada.

Menetluskulud

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude

jaotuse. Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuna rahuldamata jäävad nii

apellatsioonkaebus kui vastuapellatsioonkaebus, jätab ringkonnakohus menetluskulud poolte endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok-Toomsalu

Indrek Soots

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 20.06.2017 otsusega

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-

55028 osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja A. B

apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtus ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud poolte endi kanda.

2. Tühistatud osas saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

3. Jätta ringkonnakohtu otsus muutmata osas, milles ringkonnakohus keeldus

apellatsioonkaebusele lisatud Harju Maakohtu 29. märtsil 2016 kriminaalasjas nr 1-16-

183 tehtud otsuse, kostja 6. oktoobri 2015. a taotluse ja kohtuga peetud kirjavahetuse

vastuvõtmisest ning eemaldas need toimikust.

4. Rahuldada A. B kassatsioonkaebus osaliselt.

5. Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.