4-16-7427/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.11.2016

Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-16-7427 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi O.Z-i

väärteoasi Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi Kaebuse esitaja O.Z sünd. xxx, isikukood xxx, xxx Kohtuväline menetleja Hxxx xxx

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri

vanemliiklusametnik

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156,

§157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri politseijaoskonna Patrullija

Jõhvi

liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Hxxx Lxxx 30.09.2016 otsus

väärteoasjas nr.2440,16,006487 O.Z-i stamise osas Liiklusseaduse §227 kari lg.2 alusel rahatrahviga 53 hiku ulatuses, s.o. summas 212 (kakssada kaksteist trahviü )

eurot ja Liiklusseaduse §227 lg.5 l lisakaristusena juhtimisõiguse p.1 aluse äravõtmisega tähtajaga 1 (üks) kuu – jätta muutmata.

O.Z-i kaebus . jätta rahuldamata

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule otsuse avalikult

30 päeva jooksul, alates teatavakstegemisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v tutvuda alates 25.11.2016. õimalik

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politsei- - ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli ja liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Kxxx Txxx koostas 05.09.2016

väärteoprotokolli nr.20160905112303 O.Z-i kohta selles, et viimane juhtis xxx maantee xxxkm/h +/- 8 km/h,

sel kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 120 suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 22 km/h.

Sellega rikkus O.Z Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullija

liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Hxxx Lxxx 30.09.2016 otsusega

väärteoasjas nr.2440,16,006487 määrati O.Z-ile Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 53 trahviühiku ulatuses, so. summas 212 € ja Liiklusseaduse §227 lg.5 p.1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga

1 kuu.

Otsuse kohaselt on menetlusaluse isiku süü tõendatud, väärteomenetlust välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused puuduvad. Kiiruse ületamine on alati ohtlik, kuna sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui ka selle raskusastet. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Menetlusalust isikut on juba varasemalt viiel korral karistatud väärtegude toimepanemise eest, s.h. on teda karistatud kahel korral lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Varasemate õigusrikkumiste eest määratud rahatrahvid on küll tasutud, kuid määratud karistused ei ole pannud teda seadusekuulekamalt käituma. Seega nähtub, et üksnes rahatrahvi määramisega ei ole võimalik menetlusaluse isiku käitumist õiguskuulekamaks muuta. Menetlusalune isik on vastulauses palunud juhtimisõigust mitte ära võtta, kuna see on vajalik tööülesannete täitmiseks.

Arvestades asjaolu, et varasemad karistused ei ole avaldanud mõju, siis tuleb lisakaristusena kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist ja seda minimaalses ulatuses. Otsuse kohaselt arvestas kohtuväline menetleja kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust ning raskendavad asjaolud puudusid.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullija

liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik E määrusega rahuldati xxx Bxxx 11.10.2016

O.Z-i taotlus rahatrahvi tasumise ajatamiseks osaliselt ja lükati O.Z-ile väärteoasjas nr.2440,16,006487 määratud rahatrahvi 212 € täitmisele pööramine edasi 20.10.2016 – 20.01.2017.

O.Z esitas 14.10.2016 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada lisakaristuse kohaldamise osas. Kaebuse kohaselt ei ole selle esitaja nõus lisakaristusega, sest ta töötab mäepäästjana ning juhiluba on tal vajalik tööülesannete täitmiseks; ta elab talus ning tööle pääseb ainult autoga; tal on puudega laps, kellega on vaja tihti käia arsti juures Tartus. Menetlusalune isik ei soovinud osaleda kohtuistungil.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 14.11.2016 kirjalikus vastuses nr.3.1-

1.1/32305- palub

5 on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja jätta kaebus rahuldamata.

Vastuse kohaselt

on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud on karistuse suurus nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse osas. Teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning isik on teo toimepanemises süüdi. Kohtuväline menetleja on oma otsust põhjalikult ja detailselt põhistanud ning jääb otsuses kirjeldatud seisukohtade ja põhistuse juurde. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu sellele, et kaebuses on menetlusalune isik viidanud kolmele põhjendusele, miks tal on vaja juhtimisõigust, kuid ei kohtueelses menetluses ega ka kaebusele ei ole lisatud ühtegi tõendit töö iseloomu ja lapse puude kohta. Kohtuväline menetleja on juba karistusotsuse koostamisel viidanud asjaoludele, millest lähtuvalt määrati menetlusalusele isikule põhikaristus ja lisakaristus ning kohtuväline menetleja ei nõustu, et määratud karistus oleks ebaproportsionaalselt suur. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendusi ei saa käsitleda erandlike asjaoludena. Ka mäepäästja ametikohal töötamine ei saa olla menetluslause isiku suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. Lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine on kohaldatud selgelt alla sanktsiooni keskmise määra.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjal idega, leidis, et O.Z-i kaebus ei ole ja ei kuulu rahuldamisele. põhjendatud

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et ta ei soovi osaleda kohtuistungil.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 14.11.2016 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1.1/32305-5 Viru Maakohtu 07.11.2016 p -16-7427 ne äringule nr.4 nähtub, et kohtuväli menetleja on kirjalikus menetluses. nõus väärteoasja läbivaatamisega

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi.

Liiklusseaduse 227 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik rikkus Liiklusseadust ja ületas suurimat lubatud sõidukiirust ning kui palju.

Nagu nähtub 05.09.2016 koostatud väärteoprotokollist nr.20160905112303 ja vaidlustatavast 30.09.2016 otsusest väärteoasjas nr.2440,16,006487, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1.

Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel

90 kilomeetrit tunnis.

Nii oma esialgsetes ütlustes kui ka maakohtule esitatud kaebuses ei ole menetlusalune isik lubatud suurima sõidukiiruse ületamist vaidlustanud.

Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus oli mõõdetud kiirusmõõturiga Stalker DSR 2X nr.DP021150. Seadme korrasolekut testiti 05.09.2016 kell 06.10, seade oli töökorras.

Vastavalt 05.09.2016 koostatud Kiirusmõõturi kasutamise protokollile mõõdeti menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirust asulavälisel hea nähtavusega valgel sademeteta ajal kuiva kattega kahesuunalisel teel. Patrullauto liikus kahe sõidureaga xxx-sel kilomeetril 1-sel sõidurajal kiirusega 86 km/h. Kiirust mõõdeti statsionaarselt paigaldatud seadmega. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti järgmine mõõterežiim: kiirema objekti jälgimine, vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist.

Mõõdetav mootorsõiduk liikus vastassuunalisel teisel sõidurajal ja lähenes

patrullautole, liikus mitu sõidukit. Kiirus mõõdeti teelõigul,

sirgel segavaid asjaolusid ei täheldatud. Seadme helisignaal oli radarmõõturil ühtlane. Kiirusmõõtu ri lugem oli

120 km/h, laiendmääramatus +/ 8 km/h, lõplik mõõtetulemus 112 - km/h. Suurima lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. ile näidati seadmel lukustatud näitu. Juh

Nimetatud Kiirusmõõturi kasutamise protokollile on menetlusalune isik omakäeliselt märkinud ja allkirjaga kinnitanud, et radari näidu ja protokolliga on teda tutvustatud.

Maakohus peab eelnimetatud Kiirusmõõturi kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks käesolevas väärteoasjas menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse mõõtmisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele.

Kiirusmõõturi kasutamise tulemused kiiruse ületamise osas on kooskõlas menetlusaluse isiku enda ütlustega.

Eeltoodu alusel ja hinnates maakohtus uuritud tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 nõudeid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulavälisel teel kiirust mitte vähem kui 22 km/h, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Maakohus ei pea vajalikuks siinkohal kohtuvälise menetleja otsuses toodud põhjendusi korrata.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 53 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatud süü tunnistamist ja kahetsust, raskendavad asjaolud puudusid.

Seega on kohtuvälise menetleja poolt käesolevas väärteoasjas määratud menetlusalusele isikule rahatrahv keskmises määras. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki

– mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud asjas määratud karistuse suurusega. Nagu nähtub Karistusregistri väljavõttest, oli menetlusalusel isikul kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemise ajal

5 kehtivat neist on

väärteokaristust, kusjuures 2

samuti suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Karistuseks on menetlusalusele isikule varasemalt määratud rahatrahve erine

vates suurustes, ühel korral ka suuremana kui käesolevas väärteoasjas.

Eeltoodust nähtub, et tegelikkuses on käesolevas väärteoasjas määratud menetlusalusele isikule rahatrahv väiksemas suuruses kui on olnud üks varasematest. Kohtupraktikas ei ole see tavaline, kuid maakohus nõustub käesolevas väärteoasjas kohtuvälise menetleja esindaja otsustusega ja märgib, et arvestada tuleb ka lisakaristuse kohaldamise võimalust. Samuti nähtub menetlusaluse isiku reaalsest käitumisest, et rahatrahvi suurus ei avalda talle piisavat mõju, ta juhib mootorsõidukit ja paneb jätkuvalt toime väärtegusid.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.

Liiklusseaduse §227 lg.5 p.1 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja nimetatud õigust kasutanud ja määranud menetlusalusele isikule lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga

1 kuu.

Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Maakohus arvestab siinjuures nii varasemate väärtegude toimepanemist kui ka seda, et varaemalt on menetlusalune isik toime pannud . kaks samaliigilist väärtegu

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusele isikule varasemalt määratud väärtegude eest karistuseks rahatrahvid, lisakaristust ei ole tema suhtes varem kohaldatud. e kohaselt Karistusregistri väljavõtt on menetlusalune isik kõik talle määratud rahatrahvid ära t

asunud.

Eeltoodu näol on menetlusaluse isiku näol tegemist isikuga, kellele ei avalda mingit karistuslikku mõju vaid rahatrahvi määramine. Tasudes rahatrahvi ära, tunneb menetlusalune isik ennast karistamatult. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et eeltoodu alusel ei ole vaid põhikaristuse määramine piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. Lisakaristus on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik selleks, et tagada tema ajutine

mitteosalemine liikluses. Maakohus leiab, et menetlusaluse isiku puhul, kes paneb järjekindlalt toime väärtegusid, s.h. korduvalt ületab suurimat lubatud sõidukiirust, on igati põhjendatud lisakaristuse kohaldami . Maakohus leiab, et kohtuvälise menetleja ne poolt kohaldatud lisakaristuse määr ei võimalda menetlusalust isikut liiklusesse ja võimaldab menetlusalusel isikul endal teha endale selgeks või korrata Liiklusseaduses sätestatud reeglid.

Lisakaristuse kohaldamise aluste osas peab maakohus oluliseks märkida ka seda, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega seab juht igal juhul reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamine on taunitav, lubamatu ja ohtlik igal juhul, rääkimata käesolevas väärteoasjas fikseeritud ületamisest 22 km/h.

Ülaltoodu alusel on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Maakohus leiab, et põhjendatud on ka lisakaristuse kohaldamise tähtaeg. Arvestades asjaolu, et menetl ka samaliigiliste usalune isik on korduvalt väärteokorras karistatud, osaliselt väärtegude toimepanemise eest samas ka menetlusaluse isiku poolt väärteo , toimepanemise tunnistamist ja kahetsust, netleja siis maakohus leiab, et kohtuvälise me poolt kohaldatud tähtaeg miinimummääras on igati põhjendatud.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise osas jätta muutmata.

Maakohus nõustub kaebuses viidatud seisukohaga, et juhtimisõiguse äravõtmisel võib menetlusalune isik kaotada töö, kuid töökoha kaotamise võimalus ei saa iseenesest olla mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks. Vastavalt Karistusseadustiku §50 lg.2 ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.04.2010 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-26-10). Maakohus on seisukohal, et pannes teadlikult ja tahtlikult toime väärteo, peab menetlusalune isik arvestama kõigi võimalike negatiivsete tagajärgede ja piirangutega.

Lisaks eeltoodule nõustub maakohus kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses tooduga selles osas, et kaebuses nimetatud asjaolusid on osaliselt juba kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel hinnatud ning osade kaebuse väidete kohta ei ole menetlusalune isik esitanud ühtegi sellist tõendit, mida maakohus saaks hinnata erandliku asjaoluna käesolevas väärteoasjas.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik