2-16-12635/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Harju Maakohtu 19.09.2016 määrus avalduse menetlusse võtmisest Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul
Legislator headnote
AI generated2-16-12635/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 19.09.2016 määrus avalduse menetlusse võtmisest Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mati Maksing
ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
25.11.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-12635
Tsiviilasi
PK avaldus riigi õigusabi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.09.2016 määrus avalduse
menetlusse võtmisest keeldumiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
PK määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Avaldaja PK (isikukood: XXXXXXXXXX, e-post
XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1. Tühistada Harju Maakohtu 19.09.2016 määrus avalduse menetlusse võtmisest
keeldumiseks ning saata asi tagasi maakohtule PK riigi õigusabi taotluse
läbivaatamiseks ja riigi õigusabi andmise otsustamiseks.
2. Rahuldada PK määruskaebus.
3. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul
alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Menetluse käik
1. 19.08.2016 esitas PK Harju Maakohtule avalduse riigi õigusabi saamiseks. PK vajab
õigusabi tema esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi
koostamiseks.
2. Avalduse kohaselt kinkis PK 2006. aastal oma tütrele DK-le 3-toalise korteri aadressil
XXX. Korteri kinkimine oli vajalik vara säilitamiseks, sest PK majanduslik seisund
halvenes, mis päädis tema pankroti väljakuulutamisega. Kohtuotsusega ei lubatud
korteriga seotud tehingut tagasi võita, kuna tegemist oli perekonna eluasemega. Korteris
elab käesoleval ajal PK abikaasa IK. Alates 2010. aastast tegeles PK äritegevusega
Venemaal ja 2012. aastal reisis seoses äritegevusega pidevalt Venemaa, Šveitsi ja Eesti
vahet. Sel perioodil elas PK üüritud korteris. Hiljem tema äritegevus halvenes ja lõpuks
seiskus. 2016. aasta märtsis naasis PK Eestisse ja soovis tulla oma perekonna juurde
koju aadressil XXX, kuid tütar ja abikaasa ei lubanud teda korterisse. PK on oma
tervisliku seisundi tõttu viibinud korduvalt haiglas. Pärast haiglast vabanemist suunati
PK sotsiaalmajja. Vahepeal selgus, et DK on kinkinud korteri oma emapoolsele
vanaemale ŽK-le. PK soovib õigusabi selleks, et tagada endale elamine, kas selles
korteris, kus hetkel elab tema abikaasa või muul võimalikul moel.
Esimese astme kohtu määrus
3. Harju Maakohtu 19.09.2016 määrusega keelduti PK avaldust riigi õigusabi saamiseks
menetlusse võtmast ja jäeti menetluskulud PK kanda.
4. Maakohtu põhjenduse kohaselt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 2 järgi riigi
õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.
Maakohus selgitas, et sissekirjutus ei oma juriidiliselt mingit tähendust, st selle alusel
ei ole õigust elada antud kohas. Samuti avaldusest nähtub, et isik saab elada
sotsiaalmajas ning kohus ei saa kohustada DK ega ŽK andma PK-le isikliku
kasutusõiguse antud korteri suhtes. Arvestades eeltoodut kohus leidis, et esitatud taotlus
tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 ja RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata.
Määruskaebus
5. PK esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus
ja võtta tema avaldus riigi õigusabi saamiseks menetlusse.
6. Sotsiaalmaja poolt väljastatud tõendi kohaselt ei ole PK-l enam võimalust elada
sotsiaalmajas. Kaebajal ei ole elukohta. Ainsa võimalusena pakuti PK-le kasutada
ööbimiseks kodututele mõeldud öömaja Tallinnas. Kaebajal ei ole juriidilisi teadmisi
oma nõude esitamiseks. Kaebajal puuduv võimalus palgata juristi, et kohustada kohtu
kaudu abikaasat ja tütart tema eest hoolitsema. Ainult kohtu abil saab kaebaja esitada
tõendid selle kohta, et kaebaja pidas aastate jooksul ülal oma tütart ja abikaasat, kes ei
ole kunagi töötanud.
Menetluse edasine käik
7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas
03.08.2016 kirjaga vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna
Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
8. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leiab, et
maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada ja saata asi tagasi
maakohtule PK riigi õigusabi taotluse läbivaatamiseks ja riigi õigusabi andmise
otsustamiseks. PK määruskaebus tuleb rahuldada.
9. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlemisest keeldumise korral on kohtul
kõrgendatud põhjendamiskohustus (RKTKm 3-2-1-151-14, p 13). Ringkonnakohus on
seisukohal, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 ja rikkunud
määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 463 lg 2). Iseenesest on õige
maakohtu viide RÕS § 7 lg 1 p-le 2, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei
saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Samas on ringkonnakohtu
hinnangul ennatlik maakohtu seisukoht, et käesoleval juhul ei saa PK-l olla õigust, mille
kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.
10. Maakohus on määruses õigesti viidanud sellele, et sissekirjutus iseenesest ei anna õigust
elada kohas, kuhu isik on sisse kirjutatud. Samas on PK oma riigi õigusabi taotluses ja
määruskaebuses tuginenud mitmetele asjaoludele, mille alusel ta õiguskaitset vajab.
Maakohus ei ole kõiki esiletoodud asjaolusid arvestanud ning seetõttu on ennatlik
maakohtu seisukoht, et kohus ei saa kohustada PK tütart ja abikaasat andma temale
korteri kasutusõigust. Riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmise staadiumis ei saa
hinnata asja võimalikku perspektiivi kohtumenetluses. Seega oli riigi õigusabi taotluse
menetlusse võtmisest keeldumine käesoleval juhul põhjendamatu, mistõttu tuleb
maakohtu määrus tühistada.
11. Ringkonnakohus märgib, et kohtul on võimalik määrata riigi õigusabi ka isiku muu
õigusnõustamise
või
muu
esindamisena
avaldaja
nõude
perspektiivikuse
väljaselgitamiseks. Nõude perspektiivikuse korral jätkub RÕS § 17 lg 1 esimese lause
kohaselt avaldajale riigi õigusabi andmine ka asja ülekandumisel mõneks teiseks
RÕS § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks. Nõude perspektiivituse korral lõpetab
kohus RÕS § 17 lg 1 teisest lausest ning RÕS § 7 lõikest 1 p-dest 2, 5 ja 12 tulenevalt
avaldajale riigi õigusabi andmise. Sel juhul piirdub riigi õigusabi andmine advokaadi
poolt nõude perspektiivikuse väljaselgitamise ja selle kohta kohtule arvamuse
esitamisega.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm
Mati Maksing
Ele Liiv