Legislator Case Law & Legislation
2-16-12635/23 AI generated

2-16-12635/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-16-12635/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 19.09.2016 määrus avalduse menetlusse võtmisest Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

Legislator headnote

AI generated

2-16-12635/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 19.09.2016 määrus avalduse menetlusse võtmisest Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

Keywords

AI generated
fraudulent use of cheque cards short-term credit bank account holders cheque guarantee card banking law current account
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mati Maksing

ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

25.11.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-12635

Tsiviilasi

PK avaldus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.09.2016 määrus avalduse

menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

PK määruskaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Avaldaja PK (isikukood: XXXXXXXXXX, e-post

XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 19.09.2016 määrus avalduse menetlusse võtmisest

keeldumiseks ning saata asi tagasi maakohtule PK riigi õigusabi taotluse

läbivaatamiseks ja riigi õigusabi andmise otsustamiseks.

2. Rahuldada PK määruskaebus.

3. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Menetluse käik

1. 19.08.2016 esitas PK Harju Maakohtule avalduse riigi õigusabi saamiseks. PK vajab

õigusabi tema esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi

koostamiseks.

2. Avalduse kohaselt kinkis PK 2006. aastal oma tütrele DK-le 3-toalise korteri aadressil

XXX. Korteri kinkimine oli vajalik vara säilitamiseks, sest PK majanduslik seisund

halvenes, mis päädis tema pankroti väljakuulutamisega. Kohtuotsusega ei lubatud

korteriga seotud tehingut tagasi võita, kuna tegemist oli perekonna eluasemega. Korteris

elab käesoleval ajal PK abikaasa IK. Alates 2010. aastast tegeles PK äritegevusega

Venemaal ja 2012. aastal reisis seoses äritegevusega pidevalt Venemaa, Šveitsi ja Eesti

vahet. Sel perioodil elas PK üüritud korteris. Hiljem tema äritegevus halvenes ja lõpuks

seiskus. 2016. aasta märtsis naasis PK Eestisse ja soovis tulla oma perekonna juurde

koju aadressil XXX, kuid tütar ja abikaasa ei lubanud teda korterisse. PK on oma

tervisliku seisundi tõttu viibinud korduvalt haiglas. Pärast haiglast vabanemist suunati

PK sotsiaalmajja. Vahepeal selgus, et DK on kinkinud korteri oma emapoolsele

vanaemale ŽK-le. PK soovib õigusabi selleks, et tagada endale elamine, kas selles

korteris, kus hetkel elab tema abikaasa või muul võimalikul moel.

Esimese astme kohtu määrus

3. Harju Maakohtu 19.09.2016 määrusega keelduti PK avaldust riigi õigusabi saamiseks

menetlusse võtmast ja jäeti menetluskulud PK kanda.

4. Maakohtu põhjenduse kohaselt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 2 järgi riigi

õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.

Maakohus selgitas, et sissekirjutus ei oma juriidiliselt mingit tähendust, st selle alusel

ei ole õigust elada antud kohas. Samuti avaldusest nähtub, et isik saab elada

sotsiaalmajas ning kohus ei saa kohustada DK ega ŽK andma PK-le isikliku

kasutusõiguse antud korteri suhtes. Arvestades eeltoodut kohus leidis, et esitatud taotlus

tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 ja RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata.

Määruskaebus

5. PK esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus

ja võtta tema avaldus riigi õigusabi saamiseks menetlusse.

6. Sotsiaalmaja poolt väljastatud tõendi kohaselt ei ole PK-l enam võimalust elada

sotsiaalmajas. Kaebajal ei ole elukohta. Ainsa võimalusena pakuti PK-le kasutada

ööbimiseks kodututele mõeldud öömaja Tallinnas. Kaebajal ei ole juriidilisi teadmisi

oma nõude esitamiseks. Kaebajal puuduv võimalus palgata juristi, et kohustada kohtu

kaudu abikaasat ja tütart tema eest hoolitsema. Ainult kohtu abil saab kaebaja esitada

tõendid selle kohta, et kaebaja pidas aastate jooksul ülal oma tütart ja abikaasat, kes ei

ole kunagi töötanud.

Menetluse edasine käik

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

03.08.2016 kirjaga vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leiab, et

maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule PK riigi õigusabi taotluse läbivaatamiseks ja riigi õigusabi andmise

otsustamiseks. PK määruskaebus tuleb rahuldada.

9. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlemisest keeldumise korral on kohtul

kõrgendatud põhjendamiskohustus (RKTKm 3-2-1-151-14, p 13). Ringkonnakohus on

seisukohal, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 ja rikkunud

määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 463 lg 2). Iseenesest on õige

maakohtu viide RÕS § 7 lg 1 p-le 2, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei

saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Samas on ringkonnakohtu

hinnangul ennatlik maakohtu seisukoht, et käesoleval juhul ei saa PK-l olla õigust, mille

kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.

10. Maakohus on määruses õigesti viidanud sellele, et sissekirjutus iseenesest ei anna õigust

elada kohas, kuhu isik on sisse kirjutatud. Samas on PK oma riigi õigusabi taotluses ja

määruskaebuses tuginenud mitmetele asjaoludele, mille alusel ta õiguskaitset vajab.

Maakohus ei ole kõiki esiletoodud asjaolusid arvestanud ning seetõttu on ennatlik

maakohtu seisukoht, et kohus ei saa kohustada PK tütart ja abikaasat andma temale

korteri kasutusõigust. Riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmise staadiumis ei saa

hinnata asja võimalikku perspektiivi kohtumenetluses. Seega oli riigi õigusabi taotluse

menetlusse võtmisest keeldumine käesoleval juhul põhjendamatu, mistõttu tuleb

maakohtu määrus tühistada.

11. Ringkonnakohus märgib, et kohtul on võimalik määrata riigi õigusabi ka isiku muu

õigusnõustamise

või

muu

esindamisena

avaldaja

nõude

perspektiivikuse

väljaselgitamiseks. Nõude perspektiivikuse korral jätkub RÕS § 17 lg 1 esimese lause

kohaselt avaldajale riigi õigusabi andmine ka asja ülekandumisel mõneks teiseks

RÕS § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks. Nõude perspektiivituse korral lõpetab

kohus RÕS § 17 lg 1 teisest lausest ning RÕS § 7 lõikest 1 p-dest 2, 5 ja 12 tulenevalt

avaldajale riigi õigusabi andmise. Sel juhul piirdub riigi õigusabi andmine advokaadi

poolt nõude perspektiivikuse väljaselgitamise ja selle kohta kohtule arvamuse

esitamisega.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Mati Maksing

Ele Liiv