2-16-119298/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-119298

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

25. november 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-119298

Tsiviilasi

PlusPlus

Baltic OÜ

hagi

Anthony

Daltoni

vastu

677,91 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

716,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja PlusPlus Baltic OÜ (rk 12273105; asukoht Jõe 3,

10151 Tallinn), lepinguline esindaja Triin Linholm, e-post

menetlus@plusplus.ee;

kostja Anthony Dalton (ik XXX; tegelik viibimiskoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PlusPlus Baltic OÜ hagi Anthony Daltoni vastu osaliselt.

2. Välja mõista Anthony Daltonilt PlusPlus Baltic OÜ kasuks 536,59 eurot, millest

378,63 eurot on põhinõue ja 157,96 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 04.10.2016

seisuga.

3. Välja mõista Anthony Daltonilt PlusPlus Baltic OÜ kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 378,63 eurot alates 05.10.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 220,67 eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 79% ulatuses Anthony Daltoni kanda ja 21% ulatuses PlusPlus

Baltic OÜ kanda.

6. Määrata tsiviilasjas nr 2-16-119298 PlusPlus Baltic OÜ menetluskulude rahaliseks

suuruseks 275 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ning 150 eurot lepingulise esindaja

kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

7. Välja mõista Anthony Daltonilt PlusPlus Baltic OÜ kasuks menetluskulud

217,25 eurot.

8. Välja mõista Anthony Daltonilt PlusPlus Baltic OÜ kasuks viivis menetluskulult

217,25 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.10.2016. TsMS § 317 lg 1 p 1

ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

2(3)

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja

võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 21.12.2010 sõlmitud

liitumis- ja järelmaksuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.

Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Tele2 teenuste kasutamise tingimuste

näol tegemist tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud

asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 21.12.2010 kehtinud

redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 480,61 eurot (võlgnevuse sisse

ei ole arvestatud arvetel nr 30325181 ja 31166271 märgitud viivist 3,83 eurot, kokku seega

7,66 eurot). Lisaks tasule telekommunikatsiooniteenuste eest sisaldab kostja võlgnevus

sissenõudmise kulu 101,98 eurot. Kohus leiab, et Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste

p 4.7, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt

võlgnevuste sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuste sissenõudmises osalevate Tele2

esindajana tegutsevate isikute abi eest, samuti p 9.3, mille kohaselt on klient kohustatud

hüvitama kõik võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulud, sh kolmandate isikute poolt

võlgnevuste sissenõudmise kulud, on tühised, sest võlgnevuse sissenõudmise kuluga on

sellises määras (sissenõudmise kulu suurus 26,4% võlgnevusest 386,29 eurot) kostja kahjuks

oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna võlgnevuse

sissenõudmise kulu 101,98 eurot on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja

seetõttu tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 378,63 eurot

(480,61 – 101,98). Nimetatud summalt on hagejal õigus alates 19.08.2011 arvestada viivist

seadusjärgses määras. Viivise arvestus ajavahemiku 19.08.2011 kuni 04.10.2016 kohta on

tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud

3(3)

viivise suuruseks põhivõlalt 378,63 eurot on 157,96 eurot.

Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 536,59 euro ulatuses, millest 378,63 eurot

on põhinõue ja 157,96 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 04.10.2016 seisuga. Eeltoodud

summale lisanduvad TsMS § 367 alusel alates 05.10.2016 viivised põhinõudelt seadusjärgses

määras, kuid mitte rohkem kui 220,67 eurot.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~79% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda ja 21%

ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot, millest 125 eurot on

riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

217,25 eurot (79% 275 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

217,25 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik