Legislator Case Law & Legislation
3-14-51540/43 AI generated

3-14-51540/43 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-51540/43
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitati „Tartu Vangla sisseostude kogused. Tartu Vangla kodukorra p 16.9.4 nägi ette piirangu, mille kohaselt on

Legislator headnote

AI generated

3-14-51540/43 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitati „Tartu Vangla sisseostude kogused. Tartu Vangla kodukorra p 16.9.4 nägi ette piirangu, mille kohaselt on

Keywords

AI generated
consumable thing over-provision of medical care substantial deterioration in health reasonableness substantive defects nutrition and health claims
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja

koht

24.11.2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-51540

Haldusasi

Danel Parmase kaebus Tartu Vangla

kodukorra p 16.9.14 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19.11.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Danel Parmase apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Danel Parmas

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Danel Parmase apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.11.2015.

a otsus muutmata.

1. 2. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 27.12.2016 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitati „Tartu Vangla

kodukord“, mille p 16.9 sätestas kinnipeetavale kauplusest ühe ostukorra kohta maksimaalsed

sisseostude kogused. Tartu Vangla kodukorra p 16.9.4 nägi ette piirangu, mille kohaselt on

kinnipeetaval lubatud ühe ostukorra ajal osta kauplusest maksimaalselt kuni 3 kg puu- ja

juurvilju.

2. Kinnipeetav Danel Parmas esitas Tartu Vangla kodukorra p 16.9.4 peale vaide, mis jäeti

Justiitsministeeriumi 18.06.2014. a vaideotsusega nr 11-7/14-522-8 rahuldamata.

3. D. Parmas esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kodukorra p 16.9.14

tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt on Tervise Arengu Instituut välja töötanud toitumisharjumuste parandamise

eesmärgil loodud riikliku poliitika. Uuringu kohaselt on südame- ja veresoonkonna haiguste

toitumisalasteks riskifaktoriteks vähene puu- ja köögiviljade ning marjade tarbimine, soola ja

küllastunud rasvade liigtarbimine, kiudainete vähesus toidus ja tasakaalustamata toitumisest

tingitud ülekaalulisus. Toitumisharjumuste parandamise meetmena tuleks tarbida viis

portsjonit puu- ja köögivilja päevas.

Puu- ja köögiviljade ostmise piiramise eesmärgiks on teha kinnipeetavate olukord vangistuses

võimalikult ebameeldivaks ja nõrgestada kaebaja füüsilist ja moraalset vastupanuvõimet.

Kaebaja hinnangul piisaks 6-7 kg puu- ja köögiviljade ostmisest ühe ostukorra kohta. See ei

raskendaks läbiotsimist ega muul viisil kontrolli teostamist. Samuti ei vasta piirang vangistuse

täideviimise eesmärgile. Vangla toidu vastavus sotsiaalministri 31.12.2002. a määrusele

„Toidunormid kinnipidamisasutustes“ ei anna alust piirata kinnipeetavate poolt puu- ja

köögiviljade soetamist. Sotsiaalministri määruses ei kajastu ka Tervise Arengu Instituudi

poliitika, kuna määrus on varasem.

Vaidlustatud piirang ei ole proportsionaalne ning rikub Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse konventsiooni (EIÕK) artikleid 2, 3, 8, 14 ja 17. Vangla julgeolekut on võimalik tagada

ka suurema koguse puu- ja köögiviljade soetamisõiguse puhul.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus ei rahuldanud 19.11.2015. a otsusega kaebust ja jättis menetluskulud

poolte endi kanda.

Halduskohtu otsuse kohaselt muudab suurem kogus puu- ja köögivilju nende läbiotsimise

keerulisemaks. Seejuures tuleb arvestada, et erineva suuruse ja kujuga puu- ja köögiviljad

võimaldavad mitmesuguseid esemeid peita ning välisel vaatlusel on keelatud esemete

avastamine eriti keeruline. Kuna vanglas ei ole lubatud teiste kinnipeetavate käest saadud

esemed, on lubamatute võlasuhete tekkimise võimalus reaalne.

Tegemist on vangla julgeoleku tagamiseks sobiva ja vajaliku piiranguga, kuna sama eesmärki

ei ole võimalik saavutada mõne kinnipeetavate õigusi vähem riivava meetmega. Piirang on ka

mõõdukas, kuna kaebajale on vangla poolt tagatud toit, mis sisaldab kõiki vajalikke toitaineid

inimorganismile vajalikul määral, mistõttu ei riiva piirang kaebaja õigusi eriti intensiivselt.

Kuna vaidlustatud piirang on vangla julgeoleku tagamiseks sobiv ja vajalik, on Tartu Vangla

kodukorra p 16.9.14 proportsionaalne.

Vangla tagab kaebajale piisava toitlustuse ning lisatoidu ostmise võimalus ei ole eluks

hädavajalik. 3,5 kg piirang tagab võimaluse osta niivõrd palju puu- ja köögivilju, et keskmiselt

on ööpäevas lisaks vangla pakutavale toidule võimalik süüa 250 g puu- ja köögivilju.

Niisuguses olukorras saab kaebaja koos vangla pakutava toiduga piisavalt vajalikke vitamiine,

mineraale ja muid toitaineid. Samuti on kogus selgelt piisav, et osta erinevaid puu- ja

köögivilju. Kuna kaebajale on tagatud toitlustamine vangla poolt ning lisaks võimalus osta

mõistlikus koguses puu- ja köögivilju, on ka väited EIÕK sätete rikkumise kohta asjakohatud.

Alates 01.10.2015 kehtib Tartu Vangla kodukorra p 16.9.14 redaktsioonis, mis lubab

kinnipeetaval osta 3,5 kg puu- ja köögivilju varasema 3 kg asemel. Vastustaja püüab seoses

kinnipeetavate sisseostudega otsida reaalselt tasakaalu vangla julgeoleku ja kinnipeetavate

õiguste vahel ning tuleb kinnipeetavatele vastu seal, kus peab seda võimalikuks. Seetõttu on

välistatud, et piirangu eesmärgiks on kinnipeetavate demoraliseerimine või nende füüsiline

nõrgestamine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. D. Parmas esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu

otsus tühistada, teha uus otsus ja rahuldada kaebus ning menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas halduskohus tõendeid ebaõigesti ja tõlgendas asjaolusid

põhjendamatult ja ekslikult kaebaja kahjuks. Vaidlusalune halduskohtu otsus on diskrimineeriv

ja inimväärikust alandav.

Halduskohtu väited, miks piirang on julgeoleku tagamiseks sobiv ja ainus võimalus, on

paljasõnalised. Eluliselt ei ole usutav, et 3,5 kg puu- ja köögivilju võiks raskendada

läbiotsimist sellisel määral, et see põhjendaks piiranguga kaasnevat põhiõiguste riivet.

Täiendava 3,5 kg puu- ja köögiviljade keelamine asjaolul, et nende kuju ja suurus võivad

varieeruda või, et neil võivad olla koored, kuhu saab asju peita, on ebasobiv abinõu, kuna ei

soodusta eesmärgi saavutamist. Vanglateenistusel on kohustus kinnipeetavatele tagada Tervise

Arengu Instituudi soovituste kohane puu- ja köögiviljade soetamise võimalus.

Praegune piirang soodustab puu- ja köögiviljade abil võlasuhete tekkimist, kuna võimalikud

võlasuhted oleks välistatud vaid siis kui puuvilju saaks osta piisavas koguses.

Kaebajale ühel ostukorral ainult 3,5 kg puu- ja köögiviljade ostmise võimaldamine riivab

kaebaja põhiõigust eneseteostusele (Põhiseaduse (PS) § 19) ja õigust tervise kaitsele (PS § 28).

Pelgalt abstraktse julgeolekuohu võimalikkuse põhjal isikute põhiõigusi piirata ei ole

põhjendatud ega paratamatu. Tegelikkuses ei raskenda vanglaametnike tööd täiendava 3,5 kg

puu- ja köögiviljade ostmise lubamine, kuid tagab isikutele võimaluse riiklikust

tervishoiupoliitikast osa saada ja seeläbi oma põhiõigusi realiseerida.

Halduskohus ei ole põhjendanud, kuidas raskendab läbiotsimisi 3,5 kg suurema koguse puu- ja

köögiviljade soetamine ega ole kaalunud suuremast limiidist saadavaid võimalikke hüvesid

isikule ja riigile potentsiaalsest tervise paranemise eesmärgist lähtuvalt.

6. Tartu Vangla palub vastuses D. Parmase apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Vastuse kohaselt ei tähenda asjaolu, et kaebaja halduskohtu otsusega ei nõustu, et otsus on

ebaõige ja tuleb tühistada. Vastustaja nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjenduste ja

seisukohtadega.

Üldteada olevaks võib lugeda, et kui suureneb puu- ja köögiviljade kogus, siis suureneb ka

nende läbiotsimiseks kuluv aeg. Kaebaja sellekohast hinnangut ei saa käsitleda

eksperthinnanguna, mis omaks tõendi väärtust.

PS §-st 19 tuleneb, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele, aga oma õiguste ja vabaduste

kasutamisel peab igaüks järgima ka seadust. Seadusandjale on põhiseadusega antud volitus

üldist vabadusõigust seadusega piirata. Seega on kaebaja õiguste riive kehtestatud vanglale

seadusega antud volituse alusel seaduses nimetatud eesmärgi, vangla julgeolek, saavutamiseks.

Seega on riive õiguspärane ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et D. Parmase apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 19.11.2015. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei

ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid

korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et suurem kogus puu- ja köögivilju muudab

läbiotsimise keerulisemaks, sest alati ei ole välise vaatluse tegemisel võimalik avastada, kas

nende sisse ei ole midagi peidetud. Samuti nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, et

lähtutud on eelkõige kaupade mõistliku koguses tarbimisest ühe isiku kohta ning ka

toidukaupade hoiuvõimalustest. Arvestades seda, et kinnipeetavatel on õigus vangla kauplusest

osta kahel korral kuus, siis ostetava kauba koguse piiramine ei ole selline asjaolu, mis tingiks

vangla kodukorra vaidlustatud punkti tühistamise. Kuna kinnipeetav on riiklikul ülalpidamisel,

siis on talle tagatud päevane toidunorm, mis rahuldab optimaalse toiduenergiavajaduse ning

minimaalse mikrotoitainete ja valguvajaduse. Seega ei ole kaupluse vahendusel lisatoidu

soetamine hädavajalik. Terviseamet on Tartu Vanglat kontrollides tuvastanud, et teravilja-,

piima-, liha-, kala- ja munatoodete, lisatavate rasvade, kartuli, puu- ning köögiviljade ning

suhkru osakaal toidus on nõuetekohane. Samuti on Justiitsministeerium oma vaideotsuses

viidanud õiguskantsleri 25.02.2013. a vastusele nt 7-4/120940/1300901, et vangla kauplusest

soetatavad toiduained (eriti hoiustamistingimusi arvestades ebaadekvaatsetes kogustes) ei ole

isikule inimväärse elu säilitamiseks hädavajalikud ning vanglal ei ole kohustust toita

kinnipeetavat nii nagu see on harjunud või soovib toituda.

9. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vastustajal on kohustus järgida Tervise Arengu

Instituudi soovitusi puu ja köögiviljade tarbimise osas. Tegemist on soovituslike andmetega,

mille järgimine ei ole kellelegi kohustuslik. Kaebajal on võimalus neid soovitusi järgida

vabaduses viibides ja selle eelduseks on kuritegudest hoidumine.

10. Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Einar Vene

Agu Timmi