3-16-1504/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg

ja koht

24. november 2016, Jõhvi

Kohtuasja number

3-16-1504

Kohtuasi

Jõhvi Kaubakeskuse AS kaebus Maksu- ja

Tolliameti 03.05.2016 maksuteadete nr

12645999 ja 1264604 tühistamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja: Jõhvi Kaubakeskuse AS,

esindaja Villy Lopman

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja

Hiie Lekko

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Jõhvi Kaubakeskuse AS kaebus täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 27.12.2016.

Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle

lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 03.05.2016 on Maksu- ja Tolliamet (edaspidi vastustaja) koostanud maksuteated nr

1264599 ja 1264604 (tl 9-11), milledega tunnistas oma varasemad maksuteated

numbritega 55946 ja 157765 kehtetuks, tegi aastate 2014 ja 2015 maamaksu

ümberarvestuse teatades, et Jõhvi Kaubakeskuse AS poolt tasumisele kuuluva maamaksu

suurused on kokku vastavalt 1195,25 eurot ja 1193,25 eurot ning nende osade tasumise

tähtajad 01.07.2016 ja 03.10.2016. 27.06.2016 vaideotsusega nr 6-1/3379-2 (tl 4-6) jäeti

maamaksuteadete kehtetuks tunnistamiseks 01.06.2016 koostatud vaie (tl 7-8)

rahuldamata.

Veel on toimikusse esitatud maksustamishinna määramise akt nr 5.2-5.1/6 (tl 11p),

16.03.2015 ja 09.04.2016 otsused vaidemenetluse peatamise kohta (tl 22-24),

väljastusteate kättesaamise kinnitus (tl 25) ja teatis vaide rahuldamise kohta (tl 26).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 26.07.2016 lepingulise esindaja vahendusel koostatud kaebuses (tl 1-2) palus kaebaja,

et kohus tühistaks vastustaja 03.05.2016 maksuteated nr 1264599 ja 1264604 ning jätaks

kulud vastustaja kanda. Kaebaja leidis, et maksuteated on õigusvastased ja rikuvad tema

õigusi, kuna nende esitamise õigus oli lõppenud ja maa maksustamishind ei saa tekkida

tagantjärgi, mistõttu on rikutud nii EV põhiseaduse §-dest 3 ja 10 tulenevaid seaduslikkuse

põhimõtet kui ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeldu. Niisuguseid seisukohti põhjendas

kaebaja väidetega, et maksusumma määramise tähtaeg maksudeklaratsiooni esitamise

kohustuseta maksukohustuse puhul on üks aasta ning et vaidlustatud maksuteate

andmise ajal polnud nende eelduseks olevad kehtivad maatüki maksustamishinna aktid

talle kätte toimetatud ega teatavaks tehtud. Veel väitis ta, et vastustajal puudub seadusest

tulenev õigus kehtestada tagasiulatuvalt maatüki maksustamishinna akti ning

põhiseadusest tuleneb küll õigus anda tagasiulatuv mõju koormavale seadusesättele, kuid

mitte ebasoodsale haldusaktile.

3. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 19-21) paluti kaebus rahuldamata jätta, käsitleda

vaideotsuse punktides 7-9 toodut vastusena kaebusele ning selgitati maa

maksustamishinna ja maamaksu määra kehtestamisega seonduvat. Vastuseks kaebuse

väidetele märgiti, et maamaksuteadete esitamise õigus polnud aegunud, sest

maksusumma määramise tähtaeg oli kaebaja poolt esitatud menetluste peatamise

taotlustest lähtuvalt kuni vaiete lahendamiseni peatunud. Veel märgiti, et maamaksuteate

väljastamiseks vajaliku maksustamishinna määramise akti nr 5.2-51/6 kehtestas Jõhvi

Vallavalitsus, kes toimetas selle kaebajale 12.04.2016 väljastusteatega kätte ning lisati, et

kaebaja pole väitnud ja tõendanud, et see oleks kehtestatud tagantjärgi ega seda

vaidlustanud. Lisaks juhiti tähelepanu asjaolule, et maaomanikuna on ta teadlik maamaksu

tasumise kohustusest aastate 2014 ja 2015 eest, kuid pole seda teinud ning asjaolu, et

sellekohased maamaksuteated väljastati 2016 ei saa teda koormata tagasiulatuvalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas pole kaebaja seadnud kahtluse alla vaidlusalustes maksuteadetes

kajastatud Jõhvi linnas Keskväljak 6 asuva maaüksuse omaniku, maakasutuse suuruse ja

maksustamishinnaga seotud andmeid ega määratud maksusummade suurusi. Kaebuse

väidetest nähtuvalt on vaja lahendada üksnes küsimused, kas vastustajal olid olemas

õiguspärased alused, et esitada kaebajale 03.05.2016 maksuteated aastate 2014 ja 2015

eest tasumisele kuuluva maamaksu kohta või on tegemist aegunud nõude ning lubamatut

ebasoodsat tagasiulatuvat mõju omavate haldusaktidega.

5. Maamaks on MaaMS § 1 lg 1 ja 3 ning § 5 lg 1 kohaselt maa maksustamishinnast

lähtuv maks, mis arvutatakse kohalikust omavalitsusest saadud andmete põhjal ja

kohaliku omavalitsusüksuse volikogu poolt kehtestatud maamaksumäära alusel. MHS § 6

lg-test 1 ja 4 tulenevalt arvutab maa maksustamishinna korralise hindamise tulemuste

alusel kohalik omavalitsus ning see väljendatakse 10 euro täpsusega. Praegu kehtivad

2001 läbi viidud maa korralise hindamise tulemused, millised on kehtestatud

Keskkonnaministri 30.11.2001 määrusega nr 50 ja näevad selle lisa nr 37 kohaselt Jõhvis

linnas asuva ärimaa hinnaks keskkonnaministri 02.12.2010 määruse nr 65 sõnastuses ette

5,75 eurot ühe ruutmeetri kohta. Jõhvi Vallavolikogu 15.11.2007 määruse nr 92 § 1 lg-s 1

kehtestati maamaksumääraks Jõhvi linnas 2,5% maa maksustamishinnast aastas. Määrus

jõustus 01.01.2008, see on avaldatud 18.05.2012 Riigi Teatajas osas IV ning kehtib samal

kujul ka praegu. Seega on nii maa maksustamishind kui maamaksumäär kehtestatud juba

mitu aastat tagasi ning nende suurused pole muutunud. Vaidlusalustest maksuteadetest

nähtuvalt on kaebajale määratud aastate 2014 ja 2015 maamaksud arvutatud kooskõlas

Jõhvi linnas kehtestatud ärimaa ühe ruutmeetri hinna ja maksumääraga.

6. Riigikohus on maamaksuteadete ja maksustamise hinnaga seonduvat käsitlenud

lahendis nr 3-3-1-41-03 ning leidnud selle punktides 3 ja 4, et maatüki maksustamishinna

määramine tähendab eelotsustuse tegemist maamaksukohustuse suuruse kohta.

Nimetatud lahendi punktis 15 väljendatud seisukoha järgi võib nimetatud haldusakti

vormistada ka vastavat pädevust omava ametniku kirja või muu haldusdokumendina.

Selline otsustus on eelhaldusakt teisele haldusaktile – maksuteatele, mida ei saa

vaidlustada maksustamishinna määramist puudutavas osas. Lahendi nr 3-3-1-65-15

punktides 9 ja 10 korrati eelnimetatud seisukohad põhilises üle ning jõuti järeldusele, et kui

maksustamishinna akti pole kaebetähtaja jooksul vaidlustatud, on tegemist jõustunud

haldusaktiga ja selle alusel koostatud maamaksuteade on õiguspärane.

7. Kaebaja väitel puudusid maksuteadete andmise ajal nende eelduseks olevad kehtivad

maa maksustamishinna aktid, sest need polnud talle kätte toimetatud ega ka teatavaks

tehtud. See väide ei vasta tõele. Kaebusele on ta ise lisanud 08.04.2016 koostatud maa

maksustamishinna määramise akti nr 5.2-5.1/6 ja kaaskirja nr 5.2/4.1/1807, millega see

talle samal kuupäeval edastati. Kaebusele antud vastusele lisatud kättetoimetamise kaart

kinnitab, et 12.04.2016 on saadetis tema juriidilisel aadressil kätte toimetatud. Seda, et

08.04.2016 saadeti kaebajale posti teel maa maksustamishinna määramise akt, kinnitab

ka Jõhvi valla kodulehelt avalikult kättesaadav dokumendiregister.

8. Arusaamatuks jäävad kaebuse väited, et aastate 2014 ja 2015 kohta uue maa

maksustamishinna akti tegemine tähendab maa hindamise seadusele tagasiulatuva jõu

omistamist ning et vaastustajal puudus õigus kehtestada tagasiulatuva jõuga ebasoodsat

eelhaldusakti. Eelnevalt juba käsitletu kohaselt pole vastustaja kehtestanud kaebaja poolt

nimetatud haldusakti, sest selle andmise õigus on üksnes kohalikul omavalitsusel.

Käesoleval juhul on niisugune haldusakt Jõhvi Vallavalitsuse maakorraldaja poolt

koostatud maa maksustamishinna määramise akti näol olemas, kaebajale on see ka

teatavaks tehtud ning ta pole väitnud ega tõendanud, et on nimetatud akti seaduses

sätestatud tingimusi ja korda järgides vaidlustanud. Seega on tegemist jõustunud

eelhaldusakti tähenduses oleva haldusaktiga, milles sisalduvat ei saa ta käesoleva

kaebuse raames enam vaidlustada.

9. Kaebaja väidab MKS § 98 lg-le 2 tuginedes, et maksuteadete esitamise õigus oli

lõppenud. Seejuures on tal aga tähelepanuta jäänud, et nimetatud sätte kohaselt on

maksudeklaratsiooni esitamise kohustuseta maksukohustuse puhul maksusumma

määramise aegumistähtaeg küll üks aasta, kuid see algab alles maksukohustuse

tekkimise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. Veel pole ta arvestanud MaaMS § 7 lg-s 2

kehtestatuga, mille kohaselt on maamaksuteate puhul tegemist haldusaktiga, millele

rakendatakse maksuotsuse kohta sätestatut ning asjaoluga, et MKS § 99 lg 1 p 2

tulenevalt peatab maksuotsuse vaidlustamine maksusumma määramise aegumise kuni

asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni.

Kaebusele antud vastusele lisatud dokumentidest nähtuvalt on kaebaja esitanud aastate

2014 ja 2015 kohta 05.02.2014 ja 05.02.2015 koostatud maamaksuteadete peale vaided,

vaidemenetlus oli tema enda taotluste alusel peatatud ning vaided rahuldati 03.05.2016

uute maksuteadete esitamisega, milledes tunnistati varem saadetud maksuteated

kehtetuks ja tehti maamaksu ümberarvestus.

10. MKS § 46 lg 1 kohaselt tuleb maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja

kehtetuks tunnistamisel juhinduda haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui

maksukorralduse seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. HMS § 54 nõuab,

et haldusakt oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel

ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastaks vorminõuetele.

Vaidlusalused maksuteated vastavad eeltoodule ning järgivad ka MKS § 46 lg-tes 3 ja 4

kehtestatud nõudeid haldusakti sisu ning vaidlustamise võimaluste ja täitmata jätmise

tagajärgede tutvustamise kohta.

11. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja oma kulude kohta taotlust ja kuludokumente esitanud pole. Seega jääb

kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kaebaja enda kanda ja vastustaja võimalikud kulud

HKMS § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Randlane