Legislator Case Law & Legislation
3-16-1210/7 AI generated

3-16-1210/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-16-1210/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

- Viru Vangla 10.06.2016.a käskkirja nr 6-3/697 (edaspidi vaidlustatud käskkiri) - kahju 30 000 euro hüvitamiseks. Kahju tekitati kaebajale sellega, et Viru vangla

Legislator headnote

AI generated

3-16-1210/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Kahju tekitati kaebajale sellega, et Viru vangla

Keywords

AI generated
damage to credit authorization to sue fraudulent use of cheque cards visa consumer credit revocation missing case documents
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TAR T U H AL D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

3-16-1210

Määruse kuupäev

22. november 2016

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

i kaebus Viru Vangla vastu 10.06.2016.a

käskkirja nr 6-3/697 ja 30.06.2016.a vaide ja

kahjunõude tagastamise otsuse tühistamise ning

kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja

Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

3. Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte

kaebajale. Määrus toimetatakse kätte vastustajale.

Asjaolud

1. esitas 14.06.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja taotles

- Viru Vangla 10.06.2016.a käskkirja nr 6-3/697 (edaspidi vaidlustatud käskkiri)

tühistamist. Selle käskkirjaga karistati kaebajat 7 ööpäevaks kartserisse

paigutamisega, kuna kaebaja keeldus tööst koristajana;

- kahju 30 000 euro hüvitamiseks. Kahju tekitati kaebajale sellega, et Viru vangla

tegi temast orja ja jätkab selle ärakasutamist. Kaebaja soovib, et Viru vangla

lõpetaks tema üle irvitamise ja vägisi orjatöö tegemisele sundimise.

2. Kaebaja esitas vaide ja kahju hüvitamise taotluse vanglale 12.06.2016.a. Vangla

keeldub neid läbi vaatamast, kuna need on esitatud vene keeles. Kaebuses on

öeldud, et kaebaja esitab kaebuse ka akti peale, millega jäeti tema vaie läbi

vaatamata.

3. Kohus tegi kindlaks järgmised asjaolud.

3.1. Kaebaja esitas Viru Vanglale 12.06.2016.a alla kirjutatud avalduse, milles

kaebaja taotles kahju hüvitamist, kuna vangla irvitab tema üle ja sunnib orjatööle,

ning vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamist (tl 9 pöördel - 10). Avaldus on

koostatud vene keeles. Vangla registreeris taotluse 14.06.2016.a numbritega 6-

16/78-1 (kahju hüvitamise taotlus) ja 6-12/145-1 (vaie).

3.2. Kaebaja keeldus nõusolekust tasuda tõlketeenuse eest tema vanglasiseselt

isikuarvelt (tl 9). Dokument sisaldab selgitust tõlketeenuse hinna kohta ja märget, et

kaebaja isikukontol on 17.06.2016.a seisuga 48,62 eurot. Kaebaja vanglasisesel

isikuarvel oli 12.06.2016.a seisuga 51,04 eurot (tl 11).

3.3. Viru Vangla tagastas 30.06.2016.a punktis 3.1 nimetatud vaide ja kahju

hüvitamise taotluse, kuna see oli koostatud vene keeles, kaebajal oli piisavalt raha

tõlkimise eest tasumiseks ja kaebaja keeldus sellest (tl 13).

Kohtu seisukoht

4. Kohus tõlgendab kaebust nii, et kaebaja esitas punktis 1.1. nimetatud käskkirja

tühistamise, kahju hüvitamise ja punktis 3.3. nimetatud otsuse tühistamise nõuded.

5. Kaebaja nimetab kaebuses, et ta soovib ka vastustaja tegevuse õigusvastasuse

tuvastamist. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja sooviks selliste haldusaktide või

toimingute õiguspärasuse hindamist, mis ei ole hõlmatud punktis 4 nimetatud

nõuetega. Samuti ei nähtu kaebusest kaebaja põhjendatud huvi eraldiseisva

tuvastamisnõude esitamiseks. Seetõttu loeb kohus tuvastamisnõude hõlmatuks

tühistamis- ja hüvitamisnõuetega.

Kaebaja nimetab kaebuses ka seda, et ta soovib, et Viru vangla lõpetaks tema üle

irvitamise ja vägisi orjatöö tegemisele sundimise. Kohus ei käsitle seda iseseisva

kohustamisnõudena, kuna nõudes puudub selleks vajalik konkreetsus. Kohus

tõlgendab seda kaebaja seisukohta põhjendusena, miks kaebaja üldse kaebusega

kohtu poole pöördus.

6. Vangistusseaduse § 11 lg 5 ja 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada

halduskohtule kaebus vangla haldusakti või toimingu peale või vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide või kahju

hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on vaide või taotluse tagastanud või

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtupraktika kohaselt tuleb

vaide või taotluse tagastamise all mõista õigusvastast tagastamist. Kui vaie või

taotlus tagastati kinnipeetavale õiguspäraselt, siis kinnipeetaval kohtu poole

pöördumise õigust ei ole.

7. Kaebuse esitamise aja seisuga oli kaebaja küll esitanud Viru Vanglale vaide ja

kahju hüvitamise taotluse, kuid vangla ei olnud nende suhtes veel mingeid otsuseid

teinud. Saabunud ei olnud ka otsuste tegemise tähtaeg, kuna kaebaja esitas

kaebuse kohtule kaks päeva pärast vaide ja kahju hüvitamise taotluse esitamist

vanglale. See tähendab, et kaebuse esitamise aja seisuga ei olnud kaebaja

vaidlustatud käskkirja tühistamise ja kahju hüvitamise nõuetes läbinud kohustuslikku

kohtueelset menetlust. Punktis 3.3. nimetatud otsuse tühistamise nõude osas puudus

kaebajal kaebeõigus, kuna otsust ei olnud veel olemas.

8. Menetlusökonoomia huvides hindab kohus kaebaja kaebeõigust ka seisuga, mil

punktis 3.3 nimetatud otsus oli tehtud. Kui kaebus oleks pärast punktis 3.3 nimetatud

otsuse tegemist lubatav, siis ei oleks selle tagastamine mõistlik.

9. Vaidlustatud käskkirja tühistamise ja kahju hüvitamise nõuetes esitas kaebaja

vastustajale venekeelse avalduse, mis sisaldab nii vaiet kui ka kahju hüvitamise

taotlust.

Haldusmenetluse seaduse § 21 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusosaline ei valda

keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja

menetlemisele tõlk. Tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud

menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui

haldusorgan ei otsusta teisiti. Haldusorgan võib kehtestada tingimuse, et

haldusaktiga isikule antav õigus ei teki enne tõlgi kaasamise kulude katmist.

Võõrkeeles esitatud vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimisega seotud

asjaajamise korda on vangla sisekorraeeskirja § 491 täpsustatud järgmiselt:

- vangla esitab võõrkeelse vaide või kahju hüvitamise taotluse enne menetlusse

võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping;

- enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja

nõusoleku kohta, et tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt

isikuarvelt maha;

- kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel

isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, jäetakse võõrkeelne

dokument menetlusse võtmata.

Venekeelse dokumendi tõlkimisel eesti keelde Viru Vangla vahendusel on tasu 14,11

eurot ühe 1800 tähemärki sisaldava lehekülje eest. Hinda arvestatakse valmis tõlke

arvestuslike lehekülgede järgi. Tõlketöö miinimumhind on 0,5 arvestusliku lehekülje

maksumus (tl 9).

Kaebaja avaldus (tl 9 pöördel - 10) on kahel lehel, kuid selle venekeelse osa maht

tõlgituna ei saa kuidagi olla suurem kui 1800 tähemärki. Seega oleks kaebajal

avalduse tõlkimise eest tulnud tasuda kõige rohkem 14,11 eurot ning kaebaja

isikuarvel oli piisavalt raha dokumendi tõlkimiseks. Kuna kaebaja tõlkimise eest

tasumisest keeldus, siis tagastas Viru Vangla kaebaja vaide ja kahju hüvitamise

taotluse õiguspäraselt. See tähendab, et kaebaja ei ole pidanud kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse

või muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse peale ilma vaide esemeks oleva

haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja

õigusi, sõltumata vaide esemest. Praeguses asjas tagastas kohus vaidlustatud

käskkirja tühistamise ja kahju hüvitamise nõuded, seega jääks punktis 3.3. nimetatud

otsuse tühistamise nõue menetlusse üksi. Kaebaja ei ole välja toonud, kuidas

kahjustab punktis 3.3 nimetatud otsus iseseisvalt kaebaja õigusi, ning see ei ole

kaebusest ka äratuntav. Vastupidi, kaebuse kui terviku põhjal rikkus kaebaja õigusi

tema tööle kohustamine ja kartserisse paigutamine. Seega puudub kaebajal

kaebeõigus punktis 3.3. nimetatud otsuse iseseisval vaidlustamisel.

Kaebaja ei taotle kaebuses tema vaide ja taotluse läbi vaatamata jätmisega tekitatud

kahju hüvitamist. Sellist nõuet ei saaks kaebaja ka esitada, kuna ta ei ole selles osas

läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.

11. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse punktis 1.1. nimetatud käskkirja

tühistamise ja kahju hüvitamise nõuetes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei

ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast. Punktis 3.3. nimetatud otsuse vaidlustamise nõudes tagastab kohus kaebuse

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebus

kuulub tervikuna tagastamisele.

Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine

õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik