2-15-12557/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Kai Kullerkupp

Tsiviilasja number

2-15-12557

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2016. a, Tartu

Kohtuasi

Maria Platunova hagi Aleksei Jakovitski vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. aprilli 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maria Platunova apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

35 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Maria Platunova (isikukood XXXX);

lepinguline esindaja Vladimir Kolga

Vastustaja (kostja): Aleksei Jakovitski (isikukood XXXX ),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristiina Urb-

Semjonov

Kohtuistungi toimumise aeg

8. november 2016. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu

15. aprilli 2016 otsus muutmata.

2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Maria

Platunova kanda.

3. Mõista

Maria

Platunovalt

välja

(nelisada

kuuskümmend kaheksa) eurot Aleksei Jakovitski kasuks

ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks. Summa

468 eurot sisaldab käibemaksu.

4. Menetluskuludelt (468 eurot) tuleb alates käesoleva

otsuse

jõustumisest

kuni

täitmiseni

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

5. Vabastada

Maria

Platunova

apellatsioonkaebuse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu summas 850 eurot

riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist,

kui

nimetatud

taotlus

ei

ole

esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Maria Platunova (hageja) esitas 25. augustil 2015 hagi Aleksei Jakovitski (kostja) vastu

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 35 000 eurot või alternatiivselt taotles kohtult

õiglase hüvitise määramist.

Hagiavalduse kohaselt puhastasid kostja korraldusel kolm kostja töötajat, sh V.P. (hageja

lapselaps) 14. oktoobril 2011 Kiili vallas asuvas katlamajas ohtlikku kemikaali sisaldavaid

mahuteid ilma sobilike töö- ja isikukaitsevahenditeta ning olles eelnevalt nõuetekohaselt

töötervishoiu- ja tööohutusalaselt juhendamata ja hoiatamata. Töötervishoiu- ja ohutuse eest

vastutav isik oli kostja. Töötajad said töö käigus tervisekahjustuse (mürgituse), mille tagajärjel

V.P. 21. oktoobril 2011 suri. Harju Maakohtu 17. juuni 2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr

1-14-4053 tunnistati kostja süüdi KarS § 13 lg 1 ja § 197 lg 1 järgi tegevusetusega

töötervishoiu ja tööohutusnõuete eiramise eest, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud

inimese surm. Hageja esitas kriminaalasja raames ka tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes. Mittevaralise kahju nõue jäi kriminaalasjas läbi vaatamata.

Hagejal on mittevaralise kahju nõue kostja vastu tulenevalt VÕS § 134 lg-st 3. Hageja oli V.P.

eestkostja ja kasvataja alates 2001. aastast. Lapselapse surm põhjustas hagejale hingelisi ja

vaimseid kannatusi ning tõi kaasa pikaajalise heaolu ning töövõime languse. Hageja jäi ilma

heaolust, mida toob kaasa lapsevanemaks olemine ja võimalusest, et laps hoolitseb hilisemas

elus tema eest.

Hageja on seisukohal, et nõue on esitatud tähtaegselt ning ei ole aegunud. Kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus,

seega ei saanud hageja olla kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teadlik enne kriminaalasjas

kohtuotsuse väljakuulutamist 17. juunil 2014

2. Kostja leidis, et hagi on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. V.P. suri

21. oktoobril 2011, hageja on hagi esitanud 25. augustil 2015. TsÜS § 153 lg 2 kohaselt on

surma põhjustamist tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat alates ajast, mil õigustatud isik

kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai. Neist asjaoludest pidi hageja olema

teadlik hiljemalt 17. oktoobril 2011, kui hageja kohtus kostjaga ning sai teada, et kostja on

V.P. tööandja. Seega on nõue aegunud. Hageja ei ole esitanud Harju Maakohtu kriminaalasjas

nr 1-14-4053 mittevaralise kahju nõuet kostja vastu, tsiviilhagi koos mittevaralise kahju

nõudega kriminaalasjas esitas hageja poeg A.P. .

Kostja on seisukohal, et mittevaralise kahju hüvitise nõudmiseks puudub alus. Hageja ei ole

toonud välja ühtegi erandlikku asjaolu VÕS § 134 lg 3 mõttes, mis oleks aluseks mittevaralise

kahju hüvitise väljamõistmiseks. Samuti on nõue suuruses 35 000 eurot selgelt ülepaisutatud

ning kostja palub seda vähendada.

MAAKOHTU OTSUS

3. Viru Maakohus jättis 15. aprilli 2016 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud poolte

endi kanda.

Maakohus asus seisukohale, et hageja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on

aegunud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Surma põhjustamisest tuleneva nõude

aegumistähtaeg on TsÜS § 153 lg 1 alusel kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja

kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Asjaolu, et rikkumine

tuvastatakse kohtuotsusega hiljem, ei mõjuta õigustatud isiku teadasaamist kahjust ja kahju

hüvitamiseks kohustatud isikust. Maakohus leidis, et aegumistähtaega tuleb arvestada V.P.

surmast 21. oktoobrist 2011. Hagi on esitatud 25. augustil 2015. Hageja ise ei ole esitanud

tsiviilhagi kriminaalmenetluses, A.P. esitatud tsiviilhagi ei saanud peatada M. Platunova

nõude aegumist.

Kohus märkis ka, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise õigus on VÕS § 134 lg 3

surnu lähedastel ainult erandlike asjaolude esinemisel, mis ületavad lähedase inimese surmaga

paratamatult kaasnevat leina ja kaotusvalu. Kuigi hageja on vaieldamatult hukkunu lähedane,

ei ole hagiavalduses välja toodud selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaks kahjuhüvitise

väljamõistmist VÕS § 134 lg 3 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. Maria Platunova (hageja) esitas apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 15. aprilli 2016

otsusele ja palub see täies ulatuses tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

Alternatiivselt palub hageja saata tsiviilasi uueks arutamiseks samale maakohtule. Hageja

palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) ei ole piiritletud lähedaste isikute ring, kellel on õigus esitada nõue kahju hüvitamiseks

VÕS § 134 lg 3 alusel ning hagejal kui surnu vanaemal on selleks õigus;

2) ei ole hageja nõue aegunud. Enne kohtuotsuse jõustumist kriminaalasjas ei saanud hageja

olla kindel, et kostja on surma eest vastutav isik;

3) tõi kostja kohustuste rikkumine kaasa hingelised ja vaimsed kannatused V.P. lähedastele.

Lapselapse surm kellegi teise tegevuse tõttu õigustab VÕS § 134 lg 3 alusel kahjuhüvitise

väljamõistmist, kuna tegu on niivõrd erakordse hingelise üleelamisega. Hageja rõhutab

asjaolu, et hageja sai õnnetusest teada tuttavate, mitte kostja kui tööandja kaudu, samuti pole

tööandja avaldanud kaastunnet hukkunu lähedastele.

5. Aleksei Jakovitski (kostja) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja jääb enda varasemas menetluses esitatud

seisukohtade juurde.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole hageja välja toonud, milles seisnes maakohtupoolne õigusnormi rikkumine aegumise

kohaldamisel. Ebasoodsa kohtuotsusega mittenõustumine ei anna alust kohtuotsuse

tühistamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et hagi on aegunud ning aegumine pole peatunud;

2) on õige ja põhjendatud kohtu seisukoht, et ükski hagiavalduses toodud ja hilisemas

menetluses korratud asjaoludest ei ole erandlikuks asjaoluks VÕS § 134 lg 3 mõttes, mis

õigustaks mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamist;

3) jääb arusaamatuks, kuidas puutub asjasse fakt, et kostja isiklikult ei teavitanud hagejat

toimunud õnnetusest;

4) ei ole kahjuhüvitise suurus 35 000 eurot antud juhul põhjendatud. Nõue on ülepaisutatud

ning ületab ühiskonna üldist heaolu taset.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

otsuse muutmiseks ega tühistamiseks.

Maakohtu

otsus

on

seaduslik

ja

põhjendatud,

mistõttu

ringkonnakohus

jätab

TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Maakohus on andnud asjakohase hinnangu kõikidele tõenditele ja poolte väidetele,

kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning lahend on piisavalt põhjendatud.

Nõustudes maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga tõenditele ei

korda ringkonnakohus neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.

7. Hageja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude VÕS § 134 lg 3 alusel. Maakohus

on kohaldanud aegumist ja jätnud nõude rahuldamata ning andnud nõudele lisaks ka sisulise

hinnangu.

Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt nõude aegumistähtaeg algas

kriminaalasjas 1-14-4053 kohtuotsuse jõustumisega, millega kostja tunnistati V.P. surmas

süüdi. Erinevalt hageja arvamusest ei eelda TsÜS § 153 lg 2 kohaldamine, et õigustatud isik

peab olema kindel kõikides kahju tekkimise ja kahjuga seotud asjaoludes. Tal peab olema

üksnes küllalt informatsiooni kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust, et ta saaks

esitada kohustatud isiku vastu piisava edulootusega hagi. VÕS § 134 lg-st 3 tuleneva

mittevaralise kahju hüvitamise nõude aegumist TsÜS § 153 lg 2 järgi ei mõjuta kriminaalasjas

menetluse olemasolu, kestus ega lõpukuupäev. Samuti ei ole oluline, kas kahju tekitaja ise

oma vastutust eitab. Oluline on asjaoludest teadmine. Sellist seisukohta toetab Riigikohtu

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-12 (p 10) analoogse sõnastusega TsÜS § 150 lg 1 kohaldamise

kohta.

Hagejal oli alus eeldada, et kostja oli V.P. tööandja ning seega tööõnnetuse eest vastutav isik

vähemalt alates 18. oktoobrist 2011, mil hageja enda sõnul käis kostja hagejale maksmas V.P.

töötasu. Hagejal oli võimalik kolme aasta jooksul selles veenduda ning koguda piisavalt

andmeid hagiavalduse tähtaegseks esitamiseks. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et õige on

maakohtu seisukoht, mille kohaselt mittevaralise kahju hüvitamise nõude kolmeaastase

aegumistähtaja kulgemine TsÜS § 153 lg 2 järgi algas V.P. surmaga 21. oktoobril 2011,

mistõttu oli hageja nõue hagi esitamise ajaks 25. augustil 2015 aegunud.

8. Lisaks nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukoha ja põhjendustega, mille kohaselt ei ole

antud olukorras täidetud ka VÕS § 134 lg 3 sisulised eeldused mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmiseks kostjalt. Vaidlust ei ole selles, et hageja on V.P. lähedane isik

VÕS § 134 lg 3 tähenduses. Nõude esitamise õigus on lähedastel siiski ainult erandlike

asjaolude esinemisel. Riigikohtu praktika kohaselt (3-2-1-19-08 p 17) ei ole erandlikuks

asjaoluks lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult

kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Selliseks asjaoluks ei ole ainuüksi ka elukvaliteedi

langus. Need asjaolud kaasnevad lähedase kaotusega tihti. Esmajoones õigustaks lähedase

kahju hüvitamise nõuet VÕS § 134 lg 3 kohaselt lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunuga

kahju tekitamise ajal või asjaolu, kui kahju tekitamisega soovitigi põhjustada lähedastele

kannatusi. Ühestki hageja esitatud menetlusdokumendist ei nähtu selliseid erandlikke

asjaolusid, mis õigustaksid rahalise hüvitise maksmist hagejale. Hageja väited kostja käitumise

kohta vahetult pärast õnnetust ja V.P. surma ei oma asja lahendamisel tähtsust.

Kuna hagi jääb aegumise tõttu rahuldamata puudub kohtul vajadus võtta seisukoht

kahjuhüvitise suuruse osas.

9. Ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu otsuse ka osas, milles kohus jättis maakohtu

menetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda ning hagejale antud menetlusabiga seotud

kulud Eesti Vabariigi kanda.

Seoses

apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jätmisega

tuleb

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi (hageja) kanda. Esmalt jäävad apellandi

kanda tema enda poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud. Samuti kuuluvad apellandilt

väljamõistmisele vastaspoole vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kostja (vastustaja) on ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt

kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid kokku summas 654 eurot (koos käibemaksuga).

Vastustajale on osutatud õigusabi kokku 4,75 tunni ulatuses maksumusega 120 eurot (koos

käibemaksuga 144 eurot) tund. Sealhulgas kulus vastustaja esindajal 3,5 tundi kohtuotsuse ja

apellatsioonkaebuse analüüsimisele ning vastuse koostamisele, 1 tund ringkonnakohtu

istungiks ettevalmistamisele ning 15 minutit (0,25 tundi) ringkonnakohtu istungil osalemisele.

10. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellandilt väljamõistetavate vastustaja menetluskulude

suurust tuleb vähendada. Asja mahtu ja keerukust arvestades loeb ringkonnakohus

põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumisel

ning vastuse koostamisel 2,5 tundi ja ringkonnakohtu istungiks valmistumisel 0,5 tundi.

Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega; samuti oli vastustaja esindaja

tsiviilasja materjalidega tuttav juba eelnevalt. Kokku saab lugeda vajalikuks ja põhjendatud

ajakuluks vastustajale apellatsiooniastmes õigusteenuse osutamisel 3,25 tundi ning lähtudes

tunni hinnast 144 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud apellandilt välja mõista

vastustaja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitisena 468 eurot (koos käibemaksuga).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

11. Apellandile anti Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2016. a määrusega menetlusabi ning

vabastati ta apellatsioonkaebuse esitamisel osaliselt, s.o summas 850 eurot, riigilõivu

tasumisest. Ülejäänud riigilõiv 150 eurot võimaldati apellandil tasuda osamaksetena.

Ringkonnakohtu

määrusega

määratud

ulatuses

on

apellant

riigilõivu

tasunud.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleks apellandilt TsMS § 190 lg 2 alusel välja

mõista riigilõiv ulatuses, millises apellant menetlusabi korras apellatsioonkaebuse esitamisel

tasumisest vabastati.

Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades tsiviilasja olemust ning hageja varalist seisundit,

mida ringkonnakohus on kontrollinud menetlusabi andmisel, on põhjendatud TsMS § 190 lg 7

alusel vabastada hageja riigilõivu 850 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/