3-16-1622/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

16.11.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1622

Haldusasi

Aleksei Bobrovnitski kaebus Tallinna Vangla vastu

mittevaralise kahju 20 000 euro hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.10.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Bobrovnitski määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Bobrovnitski

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.10.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

04.08.2016 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla

vastu mittevaralise kahju 20 000 euro hüvitamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja

kohtule taotluse kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.

2. Tallinna Halduskohtu 18.08.2016. a määrusega anti kaebaja kaebus

kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.

3. Tartu Halduskohtu 22.09.2016. a määrusega tagastati kaebaja kaebus, sest

kaebaja ei pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast.

4.

30.09.2016 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 22.09.2016. a kohtumäärusele. Koos määruskaebusega esitas kaebaja ka

menetlusabi taotluse määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

5. Tartu Halduskohtu 18.10.2016. a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Halduskohus leidis, et kuigi

riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, ei ole see piisav

põhjus kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna kaebuse

tagastamise peale esitatud määruskaebus on perspektiivitu. Tartu Halduskohtu

22.09.2016. a kohtumäärusest nähtub, et kaebaja kaebus tagastati HKMS § 121 lg 1 p

4 alusel, kuna kaebaja ei pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kaebaja esitas 24.10.2016 halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

18.10.2016. a määrusele. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebajal on läbimata

nõude kohustuslik kohtueelne menetlus, kuna kaebaja on kohustusliku kohtueelse menetluse

osas järginud kõiki seadusest tulenevaid nõudeid. Kaebaja selgitab, et kuna ta ei valda

piisavalt eesti keelt, siis kirjutas ta Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse vene keeles.

Sellest, et kaebaja eesti keelt ei valda, on Tallinna Vangla teadlik. Vangla sisekorraeeskirja §

491 lg-st 1 nähtub, et vangla saadab justiitsministeeriumile vangla direktori haldusakti või

toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided ja vangla direktorile muu vanglateenistuja

haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided koos lisadega ning võõrkeelsed

kahju hüvitamise taotlused justiitsministeeriumile või vanglale koos lisadega enne menetlusse

võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Sama sätte lõige 4 sätestab, et kui kinnipeetaval

puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid tasub tõlketeenuse eest vangla.

Vastavalt riigivastutuse seaduse § 18 lg-le 1 peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu

jooksul ning § 18 lg-le 2 kui see organ jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või

tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib

kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Seega

leiab kaebaja, et ta on järginud kõiki seadusega sätestatud nõudeid ja tema mittevabastamine

riigilõivu tasumisest piirab ebaproportsionaalselt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lg-s 1

sätestatud õigust pöörduda õiguste rikkumise korral kohtusse. Kaebaja palub tühistada Tartu

Halduskohtu 18.10.2016. a määrus ja teha asjas uus määrus, millega vabastada kaebaja

riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega

pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Määruskaebuse rahuldamine on

ebatõenäoline, mistõttu on halduskohus õigesti leidnud, et puudus alus kaebaja riigilõivust

vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna

alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks kaebaja esitatud määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgnevat.

9. Kaebaja esitas määruskaebuse halduskohtu määrusele, millega kohus tagastas kaebuse sel

alusel, et kaebaja ei pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast. Kohustuslik kohtueelne kord jäi kaebaja poolt läbimata seetõttu, et

Tallinna Vangla tagastas kaebaja 14.06.2016. a venekeelse taotluse läbivaatamatult. Seega on

oluline kindlaks teha, kas Tallinna Vangla tagastas taotluse õiguspäraselt. Tallinna Vangla

05.07.2016. a kirjast nr 5-37/16/130-4 nähtub, et taotluse tagastamise tõi kaasa asjaolu, et

kaebaja ei esitanud vanglale oma võõrkeelse pöördumise tõlget ega kinnitust, et ta on nõus

tõlketeenuse eest tasuma enda vanglasiseselt isikuarvelt. Samas leidis vangla, et kaebaja

oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldas tal esitada pöördumine eesti keeles.

10. Ringkonnakohus peab ebausutavaks kaebaja väidet, et ta ei valda piisaval tasemel eesti

keelt, et koostada kahju hüvitamise taotlus eesti keeles. Haldusasjas nr 3-15-295 on Tallinna

Vangla 29.05.2015. a vastusega koos esitanud halduskohtule ka mitmed kaebaja poolt Tallinna

Vanglale esitatud taotlused, mille kaebaja on koostanud eesti keeles. Seega on ilmselge, et

kaebaja A2 tasemel eesti keele oskus on varasemalt olnud piisav vanglale taotluste

esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul oli kaebaja seega ka käesolevas asjas võimeline

koostama kahju hüvitamise nõude Tallinna Vanglale eesti keeles. Kuna ta aga seda ei teinud

ega andnud ka nõusolekut enda pöördumise tõlkimise kulude kandmiseks, ei olnud Tallinna

Vanglal vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lg 5 järgi alust kaebaja 14.06.2016. a taotlust

tõlkijale edastada ega kaebaja taotlust sisuliselt lahendada, mistõttu tagastati kaebaja

venekeelne pöördumine õigesti läbivaatamatult. Seega ei ole kaebaja pidanud kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning ringkonnakohus nõustub

halduskohtu seisukohaga, et kaebaja määruskaebus halduskohtu 22.09.2016. a määrusele on

perspektiivitu.

11. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest

menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse

menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku

seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või

osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega

HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu

tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad

eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi

taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule

menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas

vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu

kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust

vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu

04.05.2011. a määrus nr 3311111, p 11).

12. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus

pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, ei tähenda see, et isikul, kes

leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus kohtusse pöörduda.

Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse

proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on vajalik

õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (RKHK 06.09.2007. a

määrus nr 3-3-1-4007, p 11, RKHK 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega oli

halduskohus õigustatud kaebajat riigilõivu tasumisest mitte vabastama. Eeltoodud

põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

18.10.2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel