3-16-2294/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Määruse tegemise aeg ja koht

15.11.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2294

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja - Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karel

Miisna

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – R.K.

(isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda

Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku

hüpoteegi seadmist summas 53 330,36 eurot (viiskümmend kolm tuhat kolmsada

kolmkümmend eurot ja kolmkümmend kuus senti) R.K.´ile (K.; isikukood xxxxxxxxxxx)

kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxxxx.

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte R.K.´ile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna

Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 15.11.2016 taotluse anda luba

hüpoteegi seadmiseks summas 53 330,36 eurot R.K.´ile kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga

xxxxxxx ja asukohaga xxxxxxxx.

2. Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt.

2.1. Maksuhaldur tegeleb Oskars Ehitus OÜ (registrikood 11241528; endine ärinimi Estakata OÜ)

maksuvõlgade sissenõudmisega. Äriühingu juhatuse liikmeteks olid alates 10.02.2009 kuni 20.10.2015

A. F. ja R.K.. Seisuga 14.11.2016 on Oskars Ehitus OÜ maksu koguvõlg kokku 70 003,01 eurot, sh

intress 19 962,63 eurot. Oskars Ehitus OÜ maksuvõlg summas 45 740,13 eurot koosneb 11.12.2015

maksuotsusega nr 12.2-3/03091332 täiendavalt tasumisele määratud november 2014 kuni veebruar 2015

käibemaksust ja erijuhtude tulumaksust, mille maksuhaldur vastutusmenetluse võimaliku tulemusena

kogu ulatuses solidaarselt R.K.´ilt ja A. F.´ilt välja nõuab. Lisaks nõuab maksuhaldur neilt

vastutusmenetluse potentsiaalse tulemusena välja november 2014 kuni veebruar 2015 erijuhtude

2(5)

tulumaksult ja käibemaksult arvestatud intressi suuruses 7590,86 eurot.. Kokku nõuab maksuhaldur

vastutusmenetluse potentsiaalse tulemusena R.K.´ilt ja A. F.´ilt välja 53 330,36 eurot.

2.2. 6.03.2015 korralduse nr 12.2-3/030913-1 alusel kontrollis maksuhaldur Oskars Ehitus OÜ käibe- ja

tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil november 2014 kuni jaanuar 2015

ning tuvastas, et Oskars Ehitus OÜ on deklareerinud maksustamisperioodidel november 2014 kuni

jaanuar 2015 käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu, mille kohta on esitanud JV Partnerid OÜ nimel

vormistatud arveid, millele märgitud teenuseid Estakata OÜ JV Partnerid OÜ-lt ei saanud. Kuna oli

täitmata sisendkäibemaksu mahaarvamise põhitingimus – arvetele märgitud tehinguid tegelikult ei

saadud – ei vastanud Oskars Ehitus OÜ poolt esitatud JV Partnerid OÜ arved nõuetele ja Estakata OÜ-l

puudus õigus arvestatud käibemaksusummalt nende alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Oskars Ehitus

OÜ vähendas kontrollitaval perioodil alusetult tasumisele kuuluvat käibemaksu 19 841,91 euro võrra,

sellest novembris 13 414,31 eurot, detsembris 2703,60 eurot ja jaanuaris 3724 eurot. Samuti tuvastas

maksuhaldur, et Oskars Ehitus OÜ on teinud JV Partnerid OÜ nimel maksustamisperioodidel november

2014 kuni jaanuar 2015 koostatud arvete alusel sularahas väljamakseid perioodil 2014 november – 2015

veebruar. Tulumaksu osas on maksu arvestamise aluseks nii see, et väljamakseid on tehtud seoses sellise

majandustehinguga, mille toimumine kuludokumendil näidatud teenuse osutajaga ei ole leidnud

kinnitust, kui ka see, et teenuse soetaja (Oskars Ehitus OÜ) oli asjaolusid arvestades teadlik, et arvel

näidatud teenuse osutaja (JV Partnerid OÜ) ei ole tegelikult ehitusteenust osutanud. Estakata OÜ tegi

maksuhaldurile kontrollimiseks esitatud dokumentidest nähtuvalt väljamakseid sularahas JV Partnerid

OÜ arvete alusel summas 99 611,48 eurot. Kuna Estakata OÜ ja JV Partnerid OÜ tehinguid tegelikult ei

toimunud, ei olnud nimetatud ettevõtte nimel väljastatud arved nõuetele vastavad algdokumendid ning

selliste dokumentide alusel tehtud väljamaksed on dokumentaalselt tõendamata kulu. Estakata OÜ oli

kohustatud arvestama ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu maksustamisperioodidel november

2014 – 7406,25 eurot, detsember 2014 – 9315,57 eurot ja 2015 jaanuar – 6590,40 eurot ja 2015 veebruar

2586,00 eurot, kokku 25 898,22 eurot.

2.3. Maksuhalduri hinnangul vastutavad Oskars Ehitus OÜ maksuvõla eest solidaarselt A. F. ja R.K..

Maksuhaldur alustab kohtule esitatud taotlusega Oskars Ehitus OÜ juhatuse liikme R.K.´i suhtes

vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse

koostamine.

11.12.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/03091332 täiendavalt tasumisele määratud võlgnevus on tekkinud

R.K.´i juhatuse liikmeks olemise ajal. Maksuhaldur on tuvastanud, et R.K. omas tegevusetusega mõju

juhatuse liikmena Oskars Ehitus OÜ majandustegevuse ning raamatupidamise korraldamisel. Oskars

Ehitus OÜ seadusliku esindajana oli ta vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate

rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Maksuhalduril on tekkinud

põhjendatud kahtlus, et R.K. on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud maksukorralduse seaduse

(MKS) §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on vastutusotsuse koostamise aluseks MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1

tähenduses. Oskars Ehitus OÜ on R.K.´i juhatuse liikmeks olemise ajal teinud tehinguid, mille

eesmärgiks oli alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamine tegelikkuses mittetoimunud

tehingute eest väljastatud arvete alusel selleks, et vähendada Oskars Ehitus OÜ maksukohustusi. Lisaks

on äriühing teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Oskars Ehitus OÜ kontrollimenetluses

tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et R.K.i

tegevusetuse ja Oskars Ehitus OÜ maksuvõla tekkimisel vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada

maksuvõla tasumise eest solidaarselt Oskars Ehitus OÜ-ga.

2.4. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse

menetluslikud eeldused on täidetud: Oskars Ehitus OÜ-l on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole

aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Käesolevas asjas algab maksuotsustega määratud maksude

ning esitatud maksudeklaratsioonide aegumistähtaeg varasemast deklaratsiooni esitamise tähtpäevast ehk

10.12.2014, kuna vanim maksuotsustega määratud tasumata tulumaksukohustus pärineb 2014 aasta

novembrist (nõue muutus sissenõutavaks 10.12.2014). Arvestades eeltoodut ning rakendades 3-aastast

aegumistähtaega, lõpeb Oskars Ehitus OÜ maksuvõla määramise aegumistähtaeg R.K.ilt detsembris

3(5)

2017. Seega MKS §-s 98 lg 1 sätestatud maksusumma määramise minimaalne tähtaeg kolm aastat ei ole

käesoleval juhul möödunud.

2.5. Maksuhaldur on viinud läbi omapoolseid täitetoiminguid Oskars Ehitus OÜ-lt maksuvõla

sissenõudmiseks. Selle tulemusena on selgunud, et äriühingul ei ole pangakontodel maksukohustuse

katteks piisavalt vahendeid. Maksuhaldur on tuvastanud, et äriühingul registervara puudub.

2.6. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. R.K.´i viimane sissetulek

pärineb 2014. aasta novembrist. Seega on isiku viimaste aastate kuusissetulek ebapiisav vastutusotsusega

kavandatava kohustuse täitmiseks. R.K.i passiivsus äriühingu majandustegevuse korraldamisel ja asjaolu,

et juhatuse liikmena pole ta taganud ettevõtte poolt seadusest tulenevate maksete tasumist,

iseloomustavad maksuhalduri hinnangul R.K.i suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega on

maksuhalduri arvates üsnagi tõenäoline, et sarnaselt võidakse tema poolt suhtuda ka vastutusotsusega

määratavasse kohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara.

Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust on maksuhaldur

seisukohal, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne

rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib R.K.i tegevuse

tõttu haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks.

2.7. Maksuhaldur on tuvastanud, et R.K.´ile kuulub 50,5 m2 suurune korter aadressil xxxxxxxx,

registriosanumbriga xxxxxxxx. Maksuhaldur hindab veebiportaalis www.kv.ee olevate hindade põhjal

korteri ligikaudseks väärtuseks 101 000 eurot. Arvestades, et korteri väärtus ei põhine spetsialisti

hinnangul, on maksuhalduri arvates otstarbekas seada Eesti Vabariigi kasuks hüpoteek korterile summas

53 330,36 eurot, so vastutusmenetluse tulemusena potentsiaalselt võlgnetava summa suuruses.

2.8. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur R.K.´i vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe

tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tingimuse asjaolu on ära langenud või kui R.K. on

esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, valides tagatise liigi vastavalt MKS

§-s 122 loetelule.

Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri

nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Menetluse

alustamise tasu on kohtutäituri seaduse (KTS) § 34 kohaselt 15,97 eurot. Kuna maksuhalduri võimaliku

nõude suuruseks on 53 330,36 eurot, siis on KTS § 35 lg 2 p 10 kohaselt kohtutäituri põhitasu 8,5 %

nõude summast ehk 4533,08 eurot. Täitetoimingu lisatasu korral võib arvestada võimaliku lisatasuga

enampakkumiste korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni

3% vara müügihinnast. Seega oleks kohtutäituri tasu suuruseks käesoleval juhul ca 4533,08 eurot, millele

lisanduks 3% vara müügihinnast ehk ca 3030 eurot, kokku 7563,08 eurot.

Sellest tulenevalt hindab maksuhaldur käesoleval juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks 60 909,41

eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetuse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.

4. HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib

nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise

viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks

loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes

4(5)

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi

kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

5. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus,

et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või

tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1

sätestatud

täitetoimingud.

Maksuhalduril

on

muuhulgas

õigus

taotleda

kinnisasjale,

laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile

hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2).

6. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust,

mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib

selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus

ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri

poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on

võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel

saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei

oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse

tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku

käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb

hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

7. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest

nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku

rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel

maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu

tegemist vajalikuks.

Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral

põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

8. Maksuhaldur on sisse nõudmas Oskars Ehitus OÜ maksuvõlga. Maksuhaldur on vastutusmenetluse

algatanud halduskohtule esitatud loataotlusega (tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p-st 3 algab

haldusmenetlus esimese menetlustoiminguga). Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse

esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12).

Maksuhaldur leiab, et R.K. on Oskars Ehitus OÜ juhatuse liikmena rikkunud MKS §-s 8 sätestatud

kohustusi, mis on aluseks tema suhtes vastutusotsuse koostamisele MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.

R.K. oli maksuvõla tekkimise ajal äriühingu juhatuse liige. Maksuhalduri tuvastatud asjaolude järgi on

Oskars Ehitus OÜ R.K.´i juhatuse liikmeks oleku ajal teinud tehinguid, mille eesmärgiks oli alusetu

sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamine tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest väljastatud

arvete alusel selleks, et vähendada Oskars Ehitus OÜ maksukohustusi. Lisaks on äriühing teinud

ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid.

Nimetatud asjaolud on tuvastatud 11.12.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/030913-32. Seega on võimalik

R.K.´i vastutus äriühingu maksuvõla eest ning on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et

kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

9. Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest.

Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et R.K.´i eelnevat maksuõiguslikku käitumist

arvestades võib isik hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest

5(5)

kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda

võimatuks või vähemalt raskeks. Sellele viitab R.K.´i käitumine Oskars Ehitus OÜ juhatuse liikmena

(maksuvõla tekitamine, selle tasumisest hoidumine), mis näitab tema suhtumist avalik-õiguslike

kohustuste täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et ta võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse

täitmisesse. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku

tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist.

10. Taotleja on selgitanud, et äriühingu maksuvõlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute

tulemusena äriühingult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud enam kui 3 kuud –

maksuhaldur alustas sissenõudmisega 5.01.2016 (tl 22-23). On ilmnenud, et äriühingul registervara

puudub ning pangakontodel maksukohustuse katteks vahendeid ei ole. Maksusumma määramise

aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98).

Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis

välistaksid vastutusotsuse tegemist ning äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud.

11. Kohus leiab, et valitud abinõu – R.K.´ile kuuluvale kinnisvarale hüpoteegi seadmine määratava

maksukohustuse suuruses summas on põhjendatud.

R.K. omab ainsa registervarana korterit, millele hüpoteegi seadmine maksuhalduri taotletud ulatuses on

põhjendatud. Arvestades maksukohustust ning maksukohustuslase vara ja selle väärtust, koormab

maksuhalduri taotletud viisil täitetoimingu sooritamine maksukohustuslast minimaalselt ning seeläbi on

tagatud ka maksuhalduri nõude ja täitekulude täitmine. Hüpoteegi seadmine ei piira kinnisasjade

käsutamist, kuid tagab maksuhalduri nõude täitmise.

Maksuhalduri taotletud täitetoimingu sooritamine eelmärgitult on proportsionaalne viis maksuhalduri

nõude ja võimalike täitekulude tagamiseks.

12. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab MKS § 136¹ lg 3 kohaselt R.K.´i vastu suunatud

täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tingimuse asjaolu on ära

langenud või R.K. on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, valides

tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule.

Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri

nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Sellest tulenevalt

on maksuhaldur hinnanud käesoleval juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks 60 909,41 eurot (sh

sundtäitmise kulud summas 7563,08 eurot).

13. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses

on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste

kohtunik