3-16-1209/16 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-16-1209

Otsuse kuupäev

15. november 2016

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Aivar Noodi (nim Noot) kaebus Viru Vangla

18.04.2016.a käskkirja nr 6-3/478 tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja

Vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt

15.12.2016.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada

apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui

apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

1. Viru Vangla määras 18.04.2016.a käskkirjaga nr 6-3/478 (tl 23-25, edaspidi vaidlustatud

käskkiri) Aivar Noodile distsiplinaarkaristuse, kartserisse paigutamise viieks ööpäevaks.

Kaebajat süüdistati selles, et 17.03.2016.a hoidis ta enda juures ühte sigaretti ajal ja kohas,

kus suitsetamine ei ole lubatud. Kaebajale teostati pärast õhtust jalutuskäiku täielik

läbiotsimine, mille käigus leiti kaebaja vasaku botase seest talla (sisetalla) alt kokku pressitud

läbipaistva kile sees olev sigaret.

2. esitas 03.05.2016.a punktis 1 nimetatud käskkirjale vaide (tl 10-13). Viru Vangla

jättis 02.06.2016.a vaideotsusega (tl 14) vaide rahuldamata.

3. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 3-5), mis jõudis kohtusse 16.06.2016.a.

Ümbrikule ei ole kaebaja selle üleandmise kuupäeva märkinud. Kaebaja palus vaidlustatud

käskkirja tühistada. Kaebaja jäi distsiplinaar- ja kohtueelses menetluses väljendatud

seisukohtade (tl 8-13) juurde. Kokkuvõttes esitas kaebaja järgmised põhjendused.

3.1. Leitud sigaret ei kuulunud kaebajale ning vangla ei ole vastupidist tõendanud. See, et

sigaret leiti kaebaja jalanõu seest, ei tõenda selle kuulumist kaebajale. Jalutuskäigule minnes

puudusid kaebajal tubakatooted ning Viru Vangla on sellega distsiplinaarmenetluse protokollis

nõustunud. Selles olukorras ei saanud kaebaja avaldada soovi panna tubakatooted kappi.

Väide, et kaebaja võis sigareti saada teise kinnipeetava käest, on paljasõnaline. Kaebaja

jalanõudele on ligipääs tervel osakonnal, sigareti võis peita keegi teine.

3.2. Ei ole arusaadav, mille valvur leidis. Valvuri seletused on vastuolulised: esialgu ütles

valvur, et leidis sigareti, aga hiljem, et leidis tubakat. Vangla ei ole tõendanud, et tegemist oli

tubakaga. Tegemist võis olla teepuru, mulla või niiskust imava pakiga. Vangla oleks pidanud

viima läbi ekspertiisi. Valvuri seletused on vastuolulised ka leiu asukoha suhtes, kas sigaret

asus jalanõu sisetalla või talla all.

3.3. Kaebajale ei antud jalutuskäigult tulles võimalust tubakatooted kappi panna. Valvur oleks

pidanud sellise ettepaneku tegema, kuna kodukord kohustab teda selleks ja vangla arvates oli

kaebaja sigaretist teadlik. See, et kaebajale eeltoodud võimalust ei antud, välistab rikkumise

õigusvastasuse.

3.4. Kuna kaebajal puudusid teised samalaadsed rikkumised, siis oleks kaebajat tulnud

karistada leebemalt. Kartserisse paigutamise tõttu jäi ära 26.04.2016.a toimuma pidanud

pikaajaline kokkusaamine, seega on kaebajat karistatud kaks korda. Vastustaja väide, et

kaebajat on varem karistatud katseajaga, ei ole õige.

4. Vastustaja palus oma vastuses kaebusele (tl 46-47) jätta kaebuse rahuldamata.

4.1. Vastustajal puudub alus kahelda valvuri usaldusväärsuses. Seetõttu on tõendatud, et

juhtum toimus valvuri kirjeldatud viisil, sh sigaret leiti kaebaja jalanõu sisse valmistatud

peidikust. Peidiku valmistamine täidab eesmärki paigutada sinna keelatud esemeid. Puudub

alus arvata, et sigareti võis peita keegi teine. Eluliselt ei ole usutav kaebaja väide, et ta ei

olnud jalatsis olevast sigaretist teadlik. Kuna tubakatoode oli kokku pressitud ja pakitud, pidi

kaebaja tundma, et jalatsis on mingi ese.

See, kas kaebajal oli jalutuskäigule minnes kaasas tubakatooteid, ei puutu asjasse. Kaebajal

võis juba jalutuskäigule minnes sigaret kaasas olla, sest siis ei teostatud tema täielikku

läbiotsimist. Kaebaja võis saada sigareti jalutuskäigul viibides kaaskinnipeetavalt või

jalutusalalt. Kuna kaebajat ei ole karistatud tubakatoote hankimise eest, siis ei oma tähtsust,

kus ja kuidas kaebaja tubakatoote omandas. Vastustaja viitab kaebajat iseloomustava

materjalina, et kaebajat on ka 31.07.2014.a karistatud läbiotsimisel avastatud sigarettide eest.

4.2. Valvuri kinnitus, et ta leidis sigareti või tubaka, mitte mingi muu aine, on piisav.

Sigaretitubakas on välimuselt ja lõhnalt kergesti tuntav. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei

näe sellises olukorras ette ekspertiisi läbiviimist. Ei oma tähtsust, kas kaebajalt leiti

läbiotsimisel sigaret või tubakas, kuna mõlemad on tubakatooted ning neid ei või enda juures

hoida mujal kui suitsetamiseks ettenähtud kohas.

4.3. Kaebajal oli võimalik valvurile öelda, et ta soovib tubakatooteid kappi panna.

4.4. Vanglateenistusel ei ole võimalik valida distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks kaebajale

sobivat aega. Menetluse läbiviimiseks on ette nähtud tähtajad. Kaebajat ei jäetud pikaajalisest

kokkusaamisest ilma, kokkusaamise ärajäämise põhjus oli selles, et kaebaja viibis kartseris.

Kaebaja viibis pikaajalisel kokkusaamisel 08.12.2015.a, seega oli talle võimaldatud üks

pikaajaline kokkusaamine poole aasta jooksul. Suitsetamise korralduse rikkumine on raske

distsipliinirikkumine ning kaebaja karistamine kartseriga oli õigustatud.

Kohtu seisukoht

5. Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla

sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada

distsiplinaarkaristusi.

Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 82 lg 3 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigus enda juures

hoida tubakatooteid. Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule.

Vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida

kohtades, kus on lubatud suitsetada.

6. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kaebaja hoidis enda juures tubakatooteid. Valvur Sander

Bubnovi 17.03.2016.a ettekanne (tl 26) ütleb, et valvur leidis pärast õhtust jalutuskäiku tehtud

täielikul läbiotsimisel kaebaja vasaku botase sisse, talla alla peidetud suitsu (mark

tuvastamata). Suits oli kokku pressitud ning läbipaistva kile sees. 15.04.2016.a õiendis (tl 28

pöördel) selgitas valvur, et leidis jalanõu talla alla tehtud peidikust tubakat ja näitas kohe seda

kaebajale.

Eeltoodu tõendab, et sigaret leiti kaebaja jalas olnud jalanõu seest ehk kaebaja juurest. Kohus

juhib kaebaja tähelepanu sellele, et VSKE § 82 lg 3 ei räägi tubakatoodete omamisest, vaid

keelab nende enda juures hoidmise. Seetõttu ei ole määrav, kas sigaret kuulus kaebajale või

mitte.

7. Olukorras, kus selgitusi toimunu kohta saavad anda ainult kinnipeetav ja vanglaametnik,

on kohtupraktikas reeglina tuginetud vanglaametniku sõnadele. Vanglaametnikele on

seadusega kehtestatud kõrged nõudmised ja nende suhtes viiakse läbi taustakontroll (VangS §

113 - 1141). Vanglaametnik annab ametivande. Reeglina puudub põhjus, miks vanglaametnik

peaks olema kinnipeetava suhtes erapoolik. Kohtu hinnangul tuleb vanglaametniku seletuse

õigsust eeldada, kui ei esine asjaolusid, mis tekitavad selles kahtlusi.

Praeguses asjas selliseid asjaolusid ei esine. Sisulisi lahknevusi valvuri kahe seletuse vahel ei

ole. Esmases ettekandes ütles valvur, et sigaret leiti botase seest talla alt ja teises seletuses

lihtsalt, et talla alt, täpsustamata, kas tegemist on välis- või sisetallaga. Viimati nimetatud

ebatäpsus ei tähenda, nagu oleks valvur viidanud hoopis teisele asukohale. Kohus nõustub

vastustajaga, et ei ole väga oluline, kas vahetult enne kõndimiseks kasutatud jalanõu sees

olnud ja seeläbi eeldatavalt lagunenud või deformeerunud tubakatoote kohta tuleks kasutada

sõna „sigaret“ või „tubakas“. Tegemist ei ole olemusliku erinevusega. Kohus kasutab kogu

otsuses leitud eseme kohta sõna „sigaret“.

Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et ei ole oluline, kas sigaret oli kaebajal kaasas juba

jalutuskäigule minnes ja kui ei olnud, siis kust kaebaja selle sai. Kaebaja arvates saab talle ette

heidetud teo toimepanemist ümber lükata sellega, et sigareti tema valduses olemine ei ole

teoreetiliselt võimalik. Kohus leidis eespool, et on tõendatud, et sigaret leiti kaebaja juurest.

See fakt üksi lükkab ümber kaebaja põhjendused selle kohta, miks sigaretti tema juures olla ei

saanud. Sigareti kaebaja juurest leidmise fakti ei lükka ümber ka see, kas kaebaja

jalutuskäigule minnes avaldas, et tal on kaasas tubakatooteid, või ei teinud seda.

8. Kohus nõustub sellega, et tubakal on iseloomulik välimus ja lõhn ning seetõttu võis valvur

eeldada, et leitud ese on sigaret. Kaebaja ei ole esitanud väiteid või tõendeid, mis looksid selle

suhtes mõistliku kahtluse. Teepuru on tubakast oluliselt erineva välimuse ja lõhnaga. Kaebaja

pakutud muud võimalused on ilmselgelt ebausutavad - jalanõusse sattunud muld ei saa olla

kilesse pakitud ning jalanõudes kasutatavad abistavad ained on reeglina tähistatud pakendis.

9. Kaebaja leidis, et sigareti võis tema jalanõu sisse peita keegi teine nii, et kaebaja ei olnud

sellest teadlik. Kohtu hinnangul ei piisa vaidlustatud käskkirja tühistamise saavutamiseks

üksnes selle väite paljasõnalisest esitamisest. Kohus nõustub sellega, et kui sigaret leiti

kaebajale kuuluva ja tal jalas olnud jalanõu seest, siis tuleb eeldada, et kaebaja oli sigareti

olemasolust teadlik. Vastupidist tuleb vähemalt põhistada ehk usutavaks teha kaebajal.

Kaebaja seda teinud ei ole.

Kohus peab võimalikuks siinkohal arvestada ka sellega, et kaebaja juurest on varem leitud

peidetud sigarette (tl 48). Selle eest kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on kustunud ja

seetõttu ei saa seda kaebajale karistuse määramisel arvesse võtta. Varasemat juhtumit saab aga

arvestada selle hindamisel, kas kaebaja pigem võis talle ette heidetaval viisil käituda või ei

ole selline käitumine talle iseloomulik. Varasem sarnane käitumine muudab praeguses asjas

kaebajale ette heidetava teo toimepanemise usutavamaks.

10. Distsiplinaarmenetluses esitatud selgitustes (tl 27 pöördel - 28) väitis kaebaja, et ta ei

näinud, kuidas valvur sigareti leidis ning valvur võis omistada kaebajale juba varem valvuri

käes olnud sigareti. Vaides loobus kaebaja sellest väitest, samuti ei ole ta seda esitatud

kaebuses. Seetõttu kohus kaebaja eeltoodud väidet ei käsitle.

11. Kaebaja leiab, et isegi kui tema jalanõu seest leiti sigaret, välistab sigareti valdamise

õigusvastasuse see, et valvur ei teinud jalutuskäigu lõppedes kaebajale ettepanekut panna

tubakatooted selleks ette nähtud kappi. Kohus sellega ei nõustu.

Viru Vangla kodukorra punktid 12.1 ja 12.2 sätestavad, et kinnipeetaval on lubatud suitsetada

selleks päevakavas ettenähtud ajal ja kohas. Kinnipeetava sigaretid paigutatakse

lukustatavasse kappi, mille vangla on suitsude jaoks ette näinud. Igale suitsetavale

kinnipeetavale eraldatakse individuaalne kapp sigarettide hoiustamiseks. Kapi võti on valvuri

ruumis. Kapi avab ja lukustab kinnipeetava juuresolekul vanglateenistuse ametnik. Kodukorra

lisaks olevates päevakavades on läbivalt olenemata osakonnast ette nähtud, et suitsetamine on

lubatud ainult jalutuskäigu ajal jalutusboksis.

Kodukorra ja otsuse punktis 5 tsiteeritud VSKE § 82 lg 3 põhjal ei sõltu tubakatoodete enda

juures hoidmise keelu kehtivus mingil moel sellest, kas valvur tegi või ei teinud

kinnipeetavale ettepaneku panna pärast jalutuskäiku tubakatooted selleks ette nähtud kappi.

Viidatud sätetest ei tulene valvurile ka sellist kohustust. VangS § 67 p 1 näeb ette kinnipeetava

kohustuse täita vangla sisekorraeeskirju, ka see kohustus ei sõltu sellest, kas vanglaametnik

konkreetseid kohustusi kinnipeetavale igakordselt meelde tuletab või teeb ettepanekuid nende

täitmiseks.

12. Kaebaja leiab, et talle määratud karistus on liiga range.

VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse

täideviimise eesmärki, selles on VangS § 6 lg 1 kohaselt kinnipeetava suunamine

õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. See tähendab, et karistamise otsustamine

ning karistuse liigi ja määra valimine on vangla kaalutlusotsus. Halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude

kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse

otstarbekust ja ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust

haldusorgani eest.

13. Vaidlustatud käskkirja põhjal on vastustaja arvestanud järgmisi asjaolusid ja kaalutlusi:

- toime pandud tegu näitab kaebaja negatiivset suhtumist vanglas kehtivasse õiguskorda;

- suitsetamise eeskirjade rikkumine on raske rikkumine, kuna need eeskirjad on

kehtestatud tuleohutuse eesmärgil ja keelatud esemete valdamine on ohuks vangla

julgeolekule;

- kaebaja käitumine annab halba eeskuju teistele kinnipeetavatele;

- samalaadsed eelnevad distsipliinirikkumised kaebajal puuduvad;

- eeltoodut arvestades tuleb kaebajat karistada;

- muud distsiplinaarkaristuse liigid ei ole proportsionaalsed toime pandud rikkumisega

ning kohane karistus on kartserisse paigutamine;

- karistuseks tuleb määrata kartserisse paigutamine 5 ööpäevaks ehk oluliselt alla lubatud

ülemmäära.

14. Vastuseks kaebaja distsiplinaarmenetluses esitatud vastuväidetele märkis vastustaja, et

kaebajat on 2014. aastal karistatud 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebajale on

varem määratud katseajaga karistus (läbis katseaja edukalt). See näitab, et varasemad

karistused ei ole motiveerinud kaebajat õiguskuulekalt käituma.

Kohtule on esitatud ülevaade kaebaja distsiplinaarkaristustest (tl 48). See näitab, et

- vaidlustatud käskkirja andmise ajal ehk 18.04.2016.a oli kaebajal üks kehtiv

distsiplinaarkaristus, 02.12.2015.a määratud noomitus lubatust suurema arvu värvipliiatsite

omamise eest;

- 16.06.2015.a määratud karistuse, kartserisse paigutamine 5 ööpäevaks katseajaga 6 kuud,

olekuks on märgitud „Projekt“. Vaideotsuses sisalduva selgituse (tl 14 pöördel) kohaselt

määrati kaebajale eelnimetatud karistus, kuid vastustaja tühistas selle 19.06.2015.a;

- 31.07.2014.a määrati kaebajale karistuseks kartserisse paigutamine 5 ööpäevaks, kuna

11.07.2014.a avastati kaebaja läbiotsimisel neli sigaretti.

VangS § 65 lg 5 alusel kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse

määramisest arvates.

Vaideotsuses möönis vastustaja, et kaebajale varem määratud tingimisi karistus on välja

toodud ekslikult, kuid vastustaja jäi oma otsuse juurde, kuna tegemist on raske rikkumisega ja

karistuse määr on oluliselt alla ülemmäära.

15. Kohus leiab, et kokkuvõttes on vastustaja karistamise otsustamisel ning karistuse liigi ja

määra valikul teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt.

Vaidlustatud otsusest ja distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 6-7) tuleneb, et põhilisteks

arvesse võetud asjaoludeks ja kaalutlusteks on otsuse punktis 13 välja toodud asjaolud ja

kaalutlused. Vastustaja on aluseks võtnud kohased asjaolud, sh kaebaja kasuks rääkivad

asjaolud (varasemad samalaadsed rikkumised puuduvad). Vastustaja on õigesti leidnud, et

vangla ohutuse ja julgeoleku ohustamise tõttu on tegemist raske rikkumisega. Vastustaja

järeldused, et kaebajat tuli karistada, kohane karistus on kartserisse paigutamine ning

proportsionaalne on määrata karistuseks kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks, on

kooskõlas arvesse võetud asjaoludega.

Otsuse punktis 14 toodud vastuväited kaebaja väidetele sisaldavad endas vigu. Vastustaja on

valesti välja toonud kaebajale 2014. aastal määratud karistuse, mis vaidlustatud käskkirja

andmise ajal oli kustunud, ning 2015. aastal katseajaga määratud karistuse, mis oli kehtetuks

tunnistatud. Vastustaja ei ole viidanud vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtinud

02.12.2015.a määratud distsiplinaarkaristusele. Vastustaja on eksinud faktiliste asjaolude

väljatoomisel, kuid vastustaja järeldus, et kaebajale varem määratud kergem karistus ei ole

mõjutanud kaebajat õiguskuulekalt käituma, oleks olnud kohane ka asjaolude õige

väljatoomise korral. Seetõttu ei ole tegemist kaalumisveaga, mis tooks kaasa vaidlustatud

otsuse tühistamise.

16. VangS § 63 lg 3 kohaselt võib ühe ja sama distsipliinirikkumise eest kohaldada ainult üht

distsiplinaarkaristust. VangS § 63 lg 1 p 2 kohaselt on üheks võimalikuks karistuseks lühi- või

pikaajalise kokkusaamise keelamine.

VangS § 25 lg 3 sätestab, et pikaajalisi kokkusaamisi ei võimaldata vangla

vastuvõtuosakonnas viibivale kinnipeetavale, avavanglas viibivale kinnipeetavale ja

distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale.

Kaebajale ei ole ühe süüteo eest määratud kahte karistust. Vaidlustatud käskkirjas ei ole

26.04.2016.a toimuma pidanud pikaajalist kokkusaamist käsitletud. Kohtupraktikas on

üldiselt leitud, et kui kinnipeetavale määratud kartserikaristuse kandmise aeg langeb kokku

pikaajalise kokkusaamisega, siis ei saa pikaajaline kokkusaamine VangS § 25 lg 3 alusel

toimuda ning asjaolu, et kinnipeetaval oli kavas pikaajaline kokkusaamine, ei ole aluseks

distsiplinaarkaristuse täitmise edasilükkamisel (kohtuasjad 3-10-1380, 3-12-588, 3-12-696).

Kohus nõustub nende seisukohtadega.

17. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja väited ei ole aluseks vaidlustatud käskkirja

tühistamisel. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodu alusel jäävad kaebaja eest tasutud riigilõiv (tl 38-39) ja kaebaja võimalikud muud

menetluskulud tema enda kanda.

19. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kohus määras 13.10.2016.a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide

esitamise tähtajaks 26.10.2016.a. Vastustaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumente

kohtule ei esitanud ning tema võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik