1-16-553/38 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. november 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-553

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 19. oktoobri 2016

määrus Sander Saare (ik 39607161913) tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valvega vangistusest

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sander Saar, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 19. oktoobri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Pärnu Maakohtu 20. aprilli 2016 otsusega mõisteti Sander Saarele KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi

ja KarS § 68 lg 1, § 69 lg 6, 7 ja § 65 lg 2 alusel karistuseks 10 kuud ja 23 päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks loeti 31. mai 2016 ja karistuse kandmise lõpuks 23. aprill 2017.

2. Viru Vangla esitas 27. septembril 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Saare

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohtu 19. oktoobri 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. S. Saart on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning kannab

esimest reaalset vanglakaristust. Väärteokorras on isikut karistatud kokku 39-l korral.

Süüdimõistetul puudub nii põhiharidus kui ka eriala ning garanteeritud töökoht vabaduses.

Samuti on isikul sõltuvus narkootilistest ainetest.

4. Samas leidis maakohus, et vangistus on süüdimõistetule avaldanud positiivsest mõju, kuna ta

on vangistuses olles läbinud „Köögiviljakultuuride tundmaõppimise ja kasvatamise“

koolituse, osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ ning osaleb

sõltlastele suunatud nõustamises. Samuti on positiivne, et vabanemise korral on S. Saare ema

nõus teda toetama ning tal on olemas kindel elukoht.

5. Kuid maakohtu hinnangul ei ole isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus

süüdimõistetu puhul eesmärki täitnud. Ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute

süütegude toimepanemisest. Maakohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses

õiguskuulekalt käituma. Arvestades toimepandud kuritegude asjaolusid ja korduvaid karistusi,

ei ole maakohtu hinnangul S. Saare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine

elektroonilise järelevalve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kuna isik on jätkanud

kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse

kandmisest tingimuslikult, siis ei osuta kriminaalhooldus isikule piisavat mõju ja oleks

ebaotstarbekas. Maakohus on veendunud, et võimaluse korral eiraks süüdimõistetu

ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. S. Saar on kahel korral viibinud

kriminaalhoolduse kontrolli all ning mõlemal korral oli süüdimõistetul tõsiseid probleeme

katseaja nõuete täitmisega.

6. Maakohtul puudub veendumus, et karistuse eesmärgid on täidetud ning isik ei pane enam uusi

kuritegusid toime. Seetõttu oleks isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine liialt ennatlik

ning seeläbi oleks oluliselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Vangistus osutab süüdimõistetule

paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kinnipeetaval on võimalik järelejäänud vangistuse

jooksul teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides

ja võimaluse korral ka tööhõives. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et S. Saarel tuleb jätkata

karistuse kandmist vanglas.

Määruskaebus

7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Saar, kes taotleb Viru Maakohtu määruse

tühistamist ja vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamist.

Süüdimõistetu arvates jättis maakohus ta vabastamata ilma piisava põhjenduseta. S. Saar

märgib, et see on tema viimane võimalus taotleda ennetähtaegset vabastamist. Tema

vabastamist toetab nii vangla, kriminaalhooldaja kui ka prokuratuur. S. Saar leiab, et tema

vabastamata jätmise põhjuseks ei saa olla üksnes see, et ta on vabaduses olles rikkunud

kriminaalhooldusnõudeid. Ta on kinnipidamiskohas hästi käitunud ning tal puuduvad

distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetu leiab, et ta on valmis täitma ühiskonnas kehtestatud

reegleid. Samuti taotleb S. Saar endale riigi õigusabi korras kaitsjat. Ta ei taotlenud

varasemalt kaitsjat, sest tema vabastamist toetasid nii vangla, kriminaalhooldaja kui ka

prokuratuur.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ka ringkonnakohus ei vabasta S. Saart vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohus on

kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid kogumis hinnanud ja kohtukolleegium nõustub igati

vaidlustatava määruse põhjendustega. Seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena

määruskaebusele vaid järgmist.

9. Esmalt märgib ringkonnakohus, et jätab S. Saare taotluse talle riigi õigusabi korras kaitsja

määramiseks rahuldamata. Tutvudes esitatud määruskaebusega, leiab ringkonnakohus, et S.

Saar on võimeline edukalt oma õigusi iseseisvalt ilma kaitsja abita kaitsma ning S. Saare poolt

koostatud määruskaebus on piisavalt põhjendatud.

10. S. Saart on vaatamata tema noorele eale kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning 39

korral väärteokorras. Käesolevat vangistust kannab S. Saar seetõttu, et pani katseajal toime

taaskord kuriteo. Soodusteguriks S. Saare poolt kuritegude toimepanemisel on

alkoholitarvitamine ning grupi mõju. Samuti on S. Saarel diagnoositud sõltuvus kanepist.

Sellest tulenevalt puudub ringkonnakohtul veendumus, et S. Saar suudab vabaduses olles

hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Talle on varasemalt korduvalt antud võimalusi

kanda mõistetud karistusi tingimisi vabaduses, kuid ta ei ole mõistetud karistustest järeldusi

teinud ning on jätkanud kuritegelikku käitumist. Ka vangla iseloomustuse kohaselt õigustab S.

Saar oma tegusid ja käitumist ning ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid. Eeltoodu alusel

on ringkonnakohus seisukohal, et mõistetud karistus ei ole süüdimõistetu puhul veel eesmärki

täitnud. S. Saare eelnev elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud ei tekita ringkonnakohtus

usaldust, et isik suudab sellel korral katseaja edukalt läbida. Lisaks eeltoodule välistavad

süüdlase vabastamise praegusel hetkel ka karistuse preventiivsed eesmärgid.

11. Kuigi vangla ja prokuratuur on S. Saare ennetähtaegse vabastamise osas toetaval seisukohal,

ei ole see kohtu jaoks siduv. Ainult kohus otsustab KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid

kogumis arvestades, kas kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Maakohtu

vastav määrus on nõuetekohaselt põhistatud. Kuigi S. Saare puhul esineb ka vabastamist

toetavaid asjaolusid, on tema vabastamine käesolevalt siiski eelnevas punktis toodud põhjustel

välistatud.

12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru

Maakohtu 19. oktoobri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus