3-16-1824/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i nimel

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Menetlusosalised

Asja läbivaatamise vorm

Tallinna Halduskohus

Ruth Prigoda

11. november 2016, Tallinn

3-16-1824

T.S.i, A.K.i, A.K., T.K., L.M., OÜ Radio Elektroniks ühine

kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks

Kaebajad – T.S., A.K., A.K., T.K., L.M. ja OÜ Radio

Elektroniks, ühine volitatud esindaja vandeadvokaat Piret

Blankin;

Vastustaja – Tallinna linn

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit kaebajate

05.08.2016 esitatud vaiet sisuliselt läbi vaatama.

2. Mõista vastustajalt kaebaja T.S.i kasuks välja menetluskulu summas 930 eurot

(sh riigilõiv 90 eurot ning kulu õigusabile 840 eurot). Jätta poolte ülejäänud

menetluskulud poolte endi kanda.

3. Jätta Tallinna linna taotlus menetluskulude tasumise osas kohtuotsuse täitmise

tähtaja määramiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt

12.12.2016. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on T.S.i, A.K.i, A.K., T.K., L.M. ja OÜ Radio

Elektroniks ühine kaebus Tallinna Linnaplaneerimise ameti (edaspidi TLPA) kohustamiseks

kaebajate 05.08.2016 vaiet sisuliselt läbi vaatama.

2. Vastustaja avaldas 04.11.2016 menetlusdokumendis, et võtab kaebuse õigeks ja palub

kohtul õigeksvõtt vastu võtta (toimiku lk 51). Kohtuotsusega Tallinna linnalt kohtukulude

väljamõistmisel palub vastustaja määrata otsuse täitmise tähtaeg, märkides, et Tallinna linn

on kohustatud kohtulahendi selles osas täitma hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest.

3. Kaebajad esitasid asjas menetluskulude vastustajalt väljamõistmise taotluse, millele

vastustaja vaidleb vastu, paludes välja mõista üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 159 lõikes 1 sätestatakse, et kui

vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus

kaebuse. Seega tuleb kaebus rahuldada ja kohustada vastustajat kaebajate 05.08.2016 vaiet

sisuliselt läbi vaatama.

5. Kaebajad taotlevad vastustajalt menetluskulude välja mõistmist summas

1961.52 eurot, kaebaja T.S.i kasuks. Kohtule on esitatud Advokaadibüroo

DERLING poolt kaebajale T.S.ile adresseeritud arve nr 1622185 summas 1961.52

eurot (sh käibemaks 326.92 eurot) ning selle tasumist tõendav konto väljavõte.

Lisaks on menetluskulude väljamõistmise taotlusesse märgitud, et kui kohus leiab, et teiste

kaebajate eest tasutud riigilõive pole võimalik T.S.i kasuks välja mõista, paluvad

kaebajad need välja mõista vastavalt teiste kaebajate kasuks (koos käibemaksuga, summas

18 eurot). Kohus käsitab osundatud riigilõivusummade menetluskuludena väljamõistmist

puudutavaid taotlusi (kaebajate menetluskulude väljamõistmise dokumendis taotlused 2 kuni

6) taotluse nr 1 suhtes alternatiivsetena.

5.1. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab kaebuse rahuldamise korral menetluskulud

vastustaja. HKMS § 109 lõike 6 kohaselt mõistab kohus välja vaid põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud.

5.2.

Kohus peab iseenesest põhjendatuks õigusabikuludelt tasutud käibemaksu

väljamõistmist. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb menetluskulu välja mõista koos arvel

märgitud käibemaksuga (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-54-12, punkt 22). Asjas tasutud

riigilõiv ei ole aga käsitatav õigusabikuluna (HKMS § 101) ning sellele ei ole käibemaksu

lisamine ega selle koos käibemaksuga teiselt poolelt väljamõistmine võimalik. Riigilõivu on

asjas tasutud 90 eurot ning seda saab teiselt poolelt kaebaja kasuks välja mõista praegusel

juhul samuti üksnes 90 eurot (HKMS § 108 lg 1).

5.3. Esitatud arve spetsifikatsioonist nähtub, et kaebajate õigusabikulude hulka on arvatud ka

arhiivi materjalide saamise kulud, mis iseenesest on käsitatavad asja läbivaatamise kuludena

(HKMS § 102 punkti 2). Samas jätab kohus siiski arhiivi koopia eest arvestatud 4.60 eurot

vastustajalt kaebajate kasuks välja mõistmata, kuna toimiku materjalidest ei nähtu, et milliseid

dokumente käsitab kaebaja arhiivi materjalidena. Seega ei saa nimetatud arhiivi koopia kulu

olla haldusasjas nr 3-16-1824 väljamõistetavaks kuluks.

5.4. Kaebajate õigusabikulu on vaidluse õiguslikku ja faktilist keerukust ning mahukust silmas

pidades ebamõistlikult suur ning selle välja mõistmine on õigustatud oluliselt väiksemas

mahus. Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega. Kaebajad esitasid asjas üksnes

2(3)

kaebuse ja kaebuse täienduse ning kumbki esitatud dokumendist ei olnud mahukas. Sealjuures

sisaldab kohtule esitatud kolme leheküljeline kaebus ühe lehekülje ulatuses asjaolude

kirjeldust, mis kattub vaidedokumendis väljatoodud asjaolude kirjeldusega.

Arvestades kohtule esitatud arve spetsifikatsiooni, peab kohus põhjendatuks kaebajate

esindaja nõupidamist kaebajatega 1h ulatuses ning kaebuste koostamisele ja eelmenetlusele

kulunud aega 4h ulatuses.

Kohus nõustub vastustajaga, et tõendite kogumisele ja kaebuse lisade komplekteerimisele

näidatud aeg on ebamõistlikult suur. Ühes kaebusega esitatud kümnest lisast on seitse esitatud

ja komplekteeritud juba vaidemenetluse tarbeks (võrdle toimiku lk 5 ja lk 18 pöördel).

Kaheksas kaebusega esitatud lisa on kaebajate vaie; üheksas lisa on vaide sisulisest

menetlemisest keeldumise otsustus ning kümnes lisa on riigilõivu tasumist tõendav dokument.

Kohus peab ebatõenäoliseks, et kaebuse lisade komplekteerimisele ja tõendite kogumisele

kulunuks praegusel juhul märkimisväärselt aega.

Kohus peab vajalikuks rõhutada, et põhjendamatu on ajakulu menetluskulude nimekirja

koostamisele. Kohtupraktika kohaselt on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

koostamine ja selle kohtule esitamine menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline

saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna sellise avalduse ja menetluskulude nimekirja

koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka

ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega (vt Riigikohtu

02.04.2014 määrus nr 3-2-1-7-14, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 02.03.2015 otsus nr

3-13-70052, punkt 12).

6. Eelnevast tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista vastustajalt kaebajate kasuks välja

õigusabikulu seega 5h jagu, s.o 140 x 5 = 700, millele lisandub käibemaks 140 eurot. Kokku

mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas 930 eurot (sh

riigilõiv 90 eurot ning kulu õigusabile 840 eurot). Kaebajad on taotlenud menetluskulude

väljamõistmist kaebaja T.S.i kasuks. Kohus peab seda võimalikuks.

7. Kuigi vastustaja esitas kohtule taotluse määrata otsuse täitmise tähtaeg, märkides, et Tallinna

linn on kohustatud kohtulahendi selles osas täitma hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest, siis ei ole vastustaja taotlust kuidagi põhjendanud. Kuna HKMS § 246 lõike 1 ls 2 on

kohtu kaalutlusõigust võimaldav norm, siis ei nähtu kohtule neid asjaolusid, mis võiks praegusel

juhul õigustada menetluskulude kandmiseks täiendava tähtaja määramise. Seega jääb vastustaja

taotlus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Prigoda

3(3)