2-15-15665/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2016.a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-15665

Tsiviilasi

Korteriühistu Outokumpu 23 hagi A.K.’i vastu võlgnevuse

ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

7421,15 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. detsembri 2015. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.K.’i apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja) A.K. (IK XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Irina Kuzmina

Vastustaja (hageja) Korteriühistu Outokumpu 23 (reg kood

80170696), lepinguline esindaja advokaat Roman Golovenko

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.K.i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 30. detsembri 2015. a otsus

muutmata.

2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud A.K.i kanda.

3. Mõista A.K.ilt välja 189 (ükssada kaheksakümmend üheksa) eurot Korteriühistu

Outokumpu 23 kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks.

4. Mõista A.K.ilt riigituludesse välja 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot

apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu katteks.

5. Riigilõivu vabatahtlikuks tasumiseks tuleb A.K.il 15 päeva jooksul käesoleva otsuse

jõustumisest tasuda väljamõistetud summa 175 eurot makseinfo lehel näidatud

arvelduskontole. Maksekviitung või andmed tasumise kohta tuleb A.K.il viivitamatult esitada

Tartu Ringkonnakohtu kantseleisse või saata aadressil Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, 50092

Tartu, või tarturk.menetlus@kohus.ee.

6. Vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaja möödumisel saata kohtuotsus riigi õigusabi tasu

väljamõistmist puudutavas osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja Korteriühistu Outokumpu 23 palus maakohtule esitatud hagiavalduses mõista kostjalt

A.K.ilt välja teenuste ja majandamiskulude võlgnevuse 4730,22 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 18.10.2015 seisuga 1482,36 eurot ja lisanduva viivise 0,07 % päevas.

Kostja on Outokumpu 23 asuva korteri nr XX omanik. Kinnistusraamatu omaniku kanne ei ole

õige ning ei vasta tegelikkusele. Kuni 19.02.2006.a oli nimetatud korteri omanik V.K.. Omanik

suri viidatud kuupäeval. Pärandi avanemise seisuga ehk 19.02.2006 seisuga korteril võlgnevust

ei olnud.

Korteriomandi päris pärast V.K.´i surma tema poeg A.K.. Kostja pärijana vastutab ka

korteriomandil lasuvate kohustuste eest. Kostja kasutab korterit alates pärandi avanemise ajast.

Pärandi avanemise ajal kehtinud PärS § 117 lg 3 järgi tuleb kostja lugeda pärandi vastu võtnuks

alates pärandi avanemisest.

Hageja esitas kostjale arvestades tema mõttelise osa suurust kaasomandis ning korteriomandi

reaalosa suurust vastavalt tarbitud teenustele igakuiselt arved. Arvetel sisalduvad osutatud

teenused, tariifid ning kostja poolt tasumisele kuuluvad summad, mis tulenevad KÜ liikmete

üldkoosoleku otsustest, KÜ põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest.

Seisuga 18.10.2015 on kostjal tasumata tarbitud teenuste ja majandamiskulude eest 4 730,22

eurot. KÜS § 7 lg 4 ja korteriühistu põhikirja kohaselt tuleb majandamiskulude tasumisega

viivitamisel tasuda viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas. 18.10.2015 on hageja

viivisenõue kostja vastu 1 482,36 eurot

Võlgnevused hakkasid korteril tekkima 2010. aasta lõpust. 2013. a võttis hageja juhatus ühendust

kostjaga, selgitamaks välja millises staadiumis on pärandi vormistamine. Kostja selgitas, et ta ei

soovi nimetatud korteris elada ning kavatseb selle võõrandada. Kostja väitis KÜ juhatusele, et tal

puuduvad vahendid pärandi vastuvõtmise vormistamiseks. KÜ oli huvitatud probleemi

lahendamisest, mistõttu nõustus kandma kostja pärandi vormistamise kulud. Kostja lubas kulud

hagejale tagastada ja võlgnevuse tasuda pärast korteri müüki, müügist saadud vahenditest.

Kostja pärimistunnistust hagejale ei saatnud. Hageja on seisukohal, et isegi kui V.K.i pärandvara

inventuur on tehtud, ei oma see antud asjas tähtsust, sest pärandi avanemise seisuga puudus V.K’l

võlgnevus ühistu ees. Kostja lubas korduvalt hagejale tasuda jooksvaid arveid ning korteri

üürnikelt saadud vahenditest tasuda olemasolevat võlgnevust. Kostja lubas hagejale ka korduvalt,

et võõrandab korteri, ning saadud vahenditest tasub võlgnevuse. Kostja ei ole tänaseni midagi

teinud.

2. Kostja A.K. hagi ei tunnistanud, paludes jätta see täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

25.08.2014.a notariaalselt tõestatud pärimisõiguse tunnistuse kohaselt on V.K.i kogu vara

pärijaks tema poeg A.K.. Pärimistunnistuse kohaselt lähevad pärijale üle kõik pärandaja

kohustused ja õigused sh pärandaja vara, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga.

Pärimistunnistuse andmete kohaselt on Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt teostanud pärandvara

inventuuri. Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandaja kohustuste eest piiratud

pärandvara väärtusega.

Kostja märkis, et pärandvara võttis kostja vastu kokkuleppel hagejaga. Selline oli hageja soov,

muidu oleks hageja pidanud alustama pärandvara hoiumeetmete rakendamise menetlust, mis

eeldatavalt oleks lõppenud pärandvara pankroti väljakuulutamisega. Kuna pankrotimenetlus on

kulukas ning kaotajaks oleks seeläbi jäänud hageja, leppisid pooled kokku suuliselt pärandi

vastuvõtmise ja pärandvara müügi osas. Pärandvara müügiks ja pärimistunnistuse

vastuvõtmiseks vormistas kostja volikirja Roland Harjaksi nimele.

Kostja ja hageja kokkuleppe kohaselt alustati koos pärimismenetluse algatamisega ka

korteriomandi Outokumpu 23-XX müüki. Müügikuulutused avaldati ning müügihinnaks määrati

võlgnevuse summa. Müügitehingut ei ole õnnestunud sõlmida, sest peamiseks takistuseks

kujunes müügihind, mis ostjate sõnul ei vasta selle korteri seisukorrale. Hagejale on tehtud

ettepanekuid võlgnevuse osaliseks kustutamiseks, kuid hageja ei ole sellega nõustunud.

Pärandi vastuvõtmisega seotud kulud kattis hageja. Kostja ei ole senimaani pärandvara

pankrotiavaldust esitanud, tulles vastu hageja palvetele.

Kostja rõhutas, et pärandvara inventuuri tegemisel esitas Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt

järelpärimise KÜ-le Outokumpu 23 seoses V.K.i pärandvaral lasuvate kohustuste osas. KÜ esitas

täiturile võlgnevuse tõendi. Hagejale oli teada inventuuri ligilähedane tulemus. Peale selle

teavitati hagejat täiendavatest kohustustest AS Kohtla-Järve Soojus ees ca 140 eurot, mis oli vaja

tasuda enne müügitehingut.

Kostja vaidles vastu hageja väidetele, nagu oleks tema andnud lubaduse võlgnevus hagejale

tasuda. Ainus, mida kostja antud olukorras teha sai, oli võtta pärandvara vastu ja võõrandada see

vastavalt hageja soovile. Ainukeseks takistuseks korteri võõrandamisel oli hageja soovimatus

võlgnevuse summat vähendada.

Arvestades, et V.K. suri 2006. aastal, oleks hageja saanud pöörduda pärandvara hoiumeetmete

rakendamise taotlusega kohtusse juba vähemalt 8 aastat tagasi. A.K. oli ema surma ajal 14-

aastane ning piiratud teovõimega, mistõttu ei saanudki ta midagi pärandvaraga ette võtta. Kuna

kostja on teinud pärandvara inventuuri, tuleb haginõue jätta rahuldamata.

Kuna põhinõue kostja arvates rahuldamisele ei kuulu, tuleb jätta rahuldamata ka hageja esitatud

viivisenõue.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas oma 30. detsembri 2015. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja võlgnevuse 6212 eurot, viivise alates 20.10.2015 kuni 30.12.2015 summas 235,01

eurot ja alates 31.12.2015.a kuni põhinõude (4 730, 22 eurot) tasumiseni 0,07 % põhinõudest

päevas. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 964 eurot

menetluskulude katteks.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt Kohtla-Järvel,

Outokumpu 23- XX korteri omanikuna kantud V.K., kes on surnud 19.02.2006. Kostja A.K. on

V.K.´i seaduslik pärija.

A.K. oli pärandaja surma ajal alaealine, kuid maakohtu 18.10.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-

06-21819 määras kohus A.K.´ile eestkostja, kelle ülesanne oli muuhulgas ka eestkostetava

varaliste õiguste ja huvide kaitse (tl 160). Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on A.K. elanud

ajavahemikus 2005-2009 ja alates 2011 kuni käesoleva ajani aadressil Outokumpu 23-XX (tl

164).

Pärandi avanemise hetkel (19.02.2006) kehtinud pärimisseaduse (PärS) § 117 lg 3 kohaselt loeti

pärija pärandi vastu võtnuks ka juhul, kui avaldust pärandi vastuvõtmiseks või loobumiseks PärS

§ 118 sätestatud tähtajal ei esitatud, kuid pärija asus pärandvara või selle osa valdama, käsutama

või kasutama. Kohus asus seisukohale, et kuna pärandi vastuvõtmist või sellest loobumist ei

vormistatud, siis tuli lugeda pärija selle vastu võtnuks. Kostja võttis pärandi vastu alates pärandi

avanemise ajast vastavalt toona kehtinud PärS § 117 lg 3.

Kostja väited pärandvara hoiumeetmete rakendamise ja pärandvara pankrotiavalduse esitamise

vajaduse kohta ei ole asjakohased. 2006.a puudusid PärS § 111 (kuni 31.12.2008 kehtinud

pärimisseaduse sätestatud) hoiumeetmete rakendamise alused.

Puuduvad ka mistahes andmed, et V.K.´i surma hetkel (pärandi avanemise ajal) oleks pärandajal

kohustused ületanud pärija vara (pankroti olukord).

Nii kuni 31.12.2008 kehtinud PärS § 130 lg 1 kui käesoleval ajal kehtiva PärS § 130 lg 1 sätestatu

järgi lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle pärandaja kõik õigused ja kohustused, välja

arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seaduse

kohaselt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.

Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 3 loetakse pärandi vastu võtnud pärija korteriühistu

liikmeks astumise ajaks pärandi avanemise päeva. Seega kehtivad kostja suhtes korteriühistu

liikmelisusest tulenevad õigused ja kohustused pärandi avanemise päevast.

Hagiavalduse kohaselt on korteriomandil võlgnevus, mis on tekkinud alates 2010. aasta lõpust

(so pärast V.K.´i surma). Seisuga 18.10.2015 kostja võlg osutatud teenuste ja majandamiskulude

eest 4 730, 22 eurot. Kuigi kostja on esitanud väite inventuuri teostamise kohta, ei ole seda

kohtule esitatud. Arvestades asjaolu, et võlgnevus on tekkinud 4 aastat pärast V.K.`i surma

(sisuliselt ajast, mil lõppes ka eestkoste A.K.´i üle, ehk viimase täisealiseks saamisest), ei oma

pärandvarale tehtud inventuur käesoleva asja lahendamise seisukohast tähtsust.

Hageja arvestab võlgnevust 2012. aasta algusest. Ajavahemikus 01.01.2012 – oktoober 2015

laekunud rahaga kustutas hageja varasema (enne 2012) kogunenud võlgnevuse, mis on kooskõlas

VÕS § 88 lg 6 sätestatuga.

Kohus leidis, et hageja nõue on tõendatud KÜ Outokumpu 23 üldkoosoleku protokollidega kus

otsustati majandamiskulude suurus (tl 132-138), kostjale esitatud arvete koondiga, millest

nähtuvad esitatud arved ja laekumised ajavahemikus jaanuar 2014 – oktoober 2015 (tl 61),

kostjale esitatud arved (tl- 62-85), arved ja laekumised ajavahemiku eest jaanuar 2012 – oktoober

2015 (tl 86), laekumised ajavahemikus 01.01.2012 -31.10.2015 (tl 87), arved (tl 88-109),

viivisearved (tl 110-131). Kostja ei ole ka ise kommunaalteenuste võlgnevuse olemasolu eitanud,

kuid on märkinud, et pooled vaidlevad selle üle, kui palju peab kostja maksma majandamiskulude

eest (tl 154). Kostja ei ole menetluse kestel esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks oma

kohustused ühistu ees täitnud või tal ei ole kohustust seda teha.

Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhinõudena

4 720, 33 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1 482, 36 eurot (kokku 6202, 69 eurot).

Vastavalt hageja taotlusele mõistis kohus TsMS § 367 alusel välja viivise alates hagi esitamisest

(20.10.2015) kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana arvestusega 0,07 % põhinõudest

päevas ja kohtuotsuse tegemisest protsendina (0,07 %) põhinõudest päevas kuni põhinõude

täitmiseni.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. Kostja A.K. vaidlustas ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse täies

ulatuses. Apellant leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise ja

menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada ja teha uus otsus, millega jätta rahuldamata

hageja Korteriühistu Outokumpu 23 hagiavalduses esitatud nõuded täies ulatuses. Alternatiivselt

palub apellant tühistada maakohtu otsus täielikult ja saata asi esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks. Kõik menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda.

Apellant leiab, et kohus on hinnanud tõendeid ja asjaolusid ebaõigesti. Asjas tähtsust omavad

asjaolud on jäänud välja selgitamata. Kohtuotsus ei ole piisavalt motiveeritud, mistõttu pole aru

saada, kuidas kohus on lugenud hagi aluseid hagile lisatud dokumentidele vastavateks. Kohus ei

ole menetluses jaganud ka tõendamiskoormust. Kohus on rikkunud ka selgitamiskohustust.

Kohus on kohaldanud eelneva tõttu materiaalõiguse normi ebaõigesti ja rikkunud menetlusõiguse

normi.

Maakohus on jätnud enamuse hageja esitatud seisukohti tähelepanuta ja vastuses vastuväited

täielikult analüüsimata. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole otsuses arvestatud kostja

väidetega pärandvara vastuvõtmise kokkuleppe suhtes. Maakohus on jätnud otsuses analüüsimata

ja põhjendamata kõik kostja vastuväited hageja seisukohtadele.

Apellant leiab, et pärandvaral lasuvad kohustused on seotud pärandajaga ning kuni pärandvara

vastuvõtmise hetkeni kuuluvad kõik pärandvaral lasuvad kohustused pärandajale. Väär on

maakohtu seisukoht, mille kohaselt pärija ei vabane pärandvaral lasuvate kohustuste suhtes

ainuüksi seetõttu, et kostjal jäi maakohtu menetluses esitamata pärandvara inventuuri akt.

Arusaamatu on maakohtu tegevus tõendite omaalgatuslikul kogumisel. Nimelt on maakohus

otsuses viidanud pärandvara hoiumeetmete rakendamise kohtumäärusele, mida ei ole hageja

kohtule esitanud ega esitanud ühtegi viidet hoiumeetmete rakendamise suhtes. Samas on kostja

menetluses viidanud, et koos pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avaldusega

esitas kostja pärandvara inventuuri läbiviimise avalduse. Maakohus ei ole hinnanud hageja

tegevusetust pärandvara eest hoolitsemisel ja vajadusel pärandvara hoiumeetmete rakendamisel

vana PärS § 111 lg 1 ja 2 tähenduses ega kostja väiteid poolte kokkuleppe suhtes pärandi

vastuvõtmisega seotud asjaolude kohta.

Ainuüksi asjaolu, et apellandi elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt Outokumpu 23-79,

ei tõenda asjaolu, et apellant nimetatud aadressil elaks.

Hageja ei ole hagis välja toonud, millest tema nõue koosneb, st millised majandamiskulud, kui

suures ulatuses ja millisel ajavahemikul kostja on jätnud tasumata. Maakohus on jätnud

tähelepanuta kostja vastuväited selle kohta, et hagiavaldusest ei selgu hageja nõude kujunemine

ja suurus, samuti ei ole hageja esitanud oma nõude tõendamiseks tõendeid. Ainuüksi sellest, et

korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele

kohustust ei teki. Hageja poolt kohtule esitatud seisukohas kostja vastusele hagiavaldusele lisas

hageja võlgnevuse arvestuse, mis on oma olemuselt koondarve, ega tekita apellandile kohustusi.

Võlgnevuse kujunemise arvestus ei tõenda nende mõõtmist vajavate kulude suurust vaidlusalusel

ajavahemikul, samuti korteriühistu liikmele langeva osa suurust kulu liigi kaupa.

5. Korteriühistu Outokumpu 23 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata

jätmist. Vastustaja palub jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.

Apellatsioonkaebus on ebaselge ja üldsõnaline, esile ei ole toodud konkreetseid materiaal- ja

menetlusnormide rikkumisi. Vastustaja ei nõustu apellandi seisukohaga, et pärandvaral lasuvad

kohustused on seotud pärandajaga kuni pärandvara vastuvõtmise hetkeni. Pärandi avanemise

hetkel (19.02.2006) kehtinud pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt läksid pärandi

vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, v.a need, mis oma olemuselt

on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Seega

pärandaja vara, s.h kohustusi, hinnatakse pärandaja surmapäeva seisuga.

Ekslik on ka apellandi väide, mille kohaselt on kohus jätnud enamuse kostja esitatud

seisukohtadest tähelepanuta ja vastuses esitatud vastuväited täielikult analüüsimata. Enamus

kostja väidetest ja seisukohtadest on paljasõnalised, kostja ei ole esitanud nende kinnituseks

tõendeid. Kohus ei pidanud analüüsima kostja tõendamata väiteid, mis on vastuolus tõendatud

asjaoludega ja mille kohta hageja esitas omapoolseid vastuväited.

Asja läbivaatamisel maakohtus ei vaidlustanud apellant (kostja) võlgnevuse suurust (sh viivise

suurus). Apellant ei ole varasemas menetluses vaidlustanud vastustaja poolt osutatud teenuste

arvestamise alust, arvestamise õigsust jne. Apellatsioonkaebuses on apellant esitanud need

vastuväited esmakordselt. Ringkonnakohut eksitavad on apellandi väited selle kohta, nagu oleks

maakohus on jätnud tähelepanuta kostja vastuväited selle kohta, et hagiavaldusest ei selgu hageja

nõude kujunemine ja suurus, samuti ei olevat hageja esitanud oma nõude tõendamiseks tõendeid

jne.

Ebaselged on apellandi vastuväited hageja nõude koosseisu osas, ei ole selge, millele ta

konkreetselt vastu vaidleb, millise kululiigiga ei ole ta nõus ja mis on tema arvates arvestatud

valesti.

TsMS § 330 lg 1 kohaselt oleks tulnud oma vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või

kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist, mida apellant ei ole teinud.

Kohus määras 15.12.2015 pooltele tähtaja lõppseisukohtade esitamiseks. Kohtu määratud

tähtajaks ei esitanud kostja midagi. Samuti ei ole apellant TsMS § 633 lg 5 kohaselt põhjendanud,

miks jäeti vastavad väited ja tõendid esimese astme kohtus esitamata. Vastustaja palub

ringkonnakohtul jätta apellandi eelmärgitud vastuväited tähelepanuta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus

jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei korda ringkonnakohus TsMS § 654

lg 6 alusel neid kõiki oma otsuses.

Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, nagu oleks maakohus

hinnanud tõendeid ja asjaolusid ebaõigesti ning jätnud välja selgitamata tähtsust omavad

asjaolud.

9. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et pärandaja V.K. suri 19.02.2006. Kostja A.K. on sündinud

31.08.1992 ning ta sai täisealiseks 31.08.2010.a.

Hageja hinnangul võttis kostja pärandi vastu tegudega vastavalt enne 01.01.2009 kehtinud PärS

117 lõikele 3. Kostja on seisukohal, et ta on pärandi vastu võtnud notariaalselt tõestatud

avaldusega 2014. aastal (27.03.2014 notariaalselt tõestatud pärandi vastuvõtmise avaldus tl 34-

35, samuti 25.08.2014 tõestatud pärimistunnistus tl 36-38).

Pärandi avanemise ajal oli kostja (pärija) alaealine, s.o piiratud teovõimega. Maakohtu

18.10.2006.a määrusega tsiviilasjas nr 2-06-21819 määrati kostjale eestkostja, kelleks oli tema

sugulane (tädimees) Vladimir Aleksejev.

10. Maakohus asus seisukohale, et kostja tuleb lugeda pärandi vastu võtnuks kehtinud PärS § 117

lg 3 alusel. Ringkonnakohus märgib, et ajal, mil kostja oli veel alaealine, siis ei saanud ka

ainuüksi tema enda faktilistel tegudel (nt korteri kasutamise jätkamisel) olla PärS § 117 lõikes 3

sätestatud õiguslikke tagajärgi. Küll aga sai nimetatud tagajärg saabuda olukorras, kus kostja

seaduslik esindaja (eestkostja) jätkas kostja huvides korteri kasutamist ja sellega seotud kulude

kandmist.

Hageja kinnitusel tasuti korteriga seotud makseid regulaarselt kuni 2010.a lõpuni. Pärast pärandi

avanemist on korterit hageja kinnitusel kasutanud nii kostja ise kui ka kostja sugulased, hiljem

on kostja andnud korterit kolmandatele isikutele üürile. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et

pärast ema surma on ta vaidlusaluses korteris vähemalt osa ajast elanud.

Nii maksete teostamine kui ka korteri üürileandmine on käsitatavad pärandi vastuvõtmisena

faktiliste tegudega. Korteri väljaüürimine vastab oma olemuselt vara võlaõiguslikule

käsutamisele. Eseme käsutamine hõlmab muuhulgas ka selle võlaõigusliku lepingu alusel teise

isiku kasutusse andmist (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-135-00).

Pärandi faktiliste tegudega vastuvõtmine enne 01.01.2009. a ei välista pärandi vastuvõtmise

hilisemat notariaalset vormistamist. Niisugune vormistamine oli vajalik kinnistusraamatu kande

parandamiseks, kuid see ei mõjuta juba varasemalt tekkinud pärija õigusi ega kohustusi.

11. Ringkonnakohus märgib, et ka kuni 01.01.2009 kehtinud PärS § 136 lg 1 järgi oli pärandi

inventuur piiratud teovõimega (sh alaealise) pärija puhul kohustuslik. Sama paragrahvi lg 2

sätestas, et kui piiratud teovõimega pärija seaduslik esindaja ei ole pärija huvides pärandi

inventuuri taotlenud, vastutab ta isiklikult pärandaja nende võlgade eest, mille rahuldamiseks

pärandist ei jätkunud. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid ega andmeid, kas ja missuguste

tulemustega eestkostja inventuuri läbiviimist taotles, kuid eestkostja kohustuste täitmisega

seonduv ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Samas puudub alus arvata, et pärandi avanemise või

korteri valdamise jätkamise aja seisuga oleks olnud korteriga seotud niisuguseid kohustusi, mis

oleksid ületanud pärandvara väärtust.

Kostja on oma 12.11.2015 vastuses hagiavaldusele väitnud, et koos pärimismenetluse algatamise

ja pärandi vastuvõtmise avaldusega 2014. aastal esitas kostja ise pärandvara inventuuri

läbiviimise avalduse ning inventuuri läbiviijaks määrati Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt. Samas ei

ole kostja (apellant) pärandvara inventuuri akti esitanud ei maakohtus ega ka ringkonnakohtus,

ehkki apellant tugineb ka apellatsioonkaebuses jätkuvalt sellele, et Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt’i

poolt on 2014. aastal teostatud pärandi inventuur. Inventuuri õiguslikuks tagajärjeks on see, et

pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud

pärandvara väärtusega.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et pärandvara inventuuri läbiviimine ega

selle tulemused ei oma käesoleva asja lahendamisel sisulist tähtsust, kuna hageja poolt nõutav

võlgnevus on tekkinud pärandi avanemise ja vastuvõtmise järgsel ajal, s.o alates 2012. a algusest,

mil kostja oli juba täisealine. Pärast pärandi avanemist tekkinud võlgnevusi ei ole alust enam

omistada pärandajale, nagu on ekslikult leidnud kostja.

KÜS § 5 lg 3 kohaselt loetakse pärandi vastuvõtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks

pärandi avanemise päeva. KÜS § 51 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel

korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused

üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 sätestab, et

korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud

korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud

majandamiskulude ja muude maksete eest. Ka viidatud sätete põhjal lähevad korteril lasunud

võimalikud võlgnevused üle pärijale alates pärandi avanemise hetkest.

13. Hageja arvestuste kohaselt on 2012.a jaanuari seisuga (tl 62) võlgnevuse suuruseks olnud

600,71 eurot. On ilmselge, et niisuguses suuruses võlgnevus ei ületanud pärandvara (korteri)

väärtust. Ka inventuuri läbiviimise korral vastutab pärija pärandaja võlgade eest siiski pärandvara

väärtuse ulatuses.

Pärandi inventuuri läbiviimisel tehakse pärandaja õigused ja kohustused kindlaks pärandi

avanemise seisuga (varem kehtinud PärS § 137 lg 4, alates 01.01.2009 kehtiva PärS § 139 lg 5).

Käesoleval juhul on hageja kinnitanud, et pärandi avanemise ajal (2006.a) korteriga seotud

võlgnevusi ei olnud. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Millegagi ei ole tõendatud, et

pärandvaral lasunud kohustused oleksid ületanud pärandvara väärtust ning seega ei ole

põhjendatud kostja taotlus jätta hagi rahuldamata.

14. Vastuses hagiavaldusele (tl 32) märgib kostja, et kostja võttis pärandvara vastu kokkuleppel

hagejaga. Niisugune oli hageja soov, kuna muidu oleks hageja pidanud alustama pärandvara

hoiumeetmete menetlust, mis oleks suures tõenäosusega lõppenud pärandvara pankrotiga. Pooled

leppisid suuliselt kokku pärandi vastuvõtmise suhtes ja pärandvara müügi suhtes. Pärandvara

müügi ja pärimistunnistuse vastuvõtmiseks väljastas kostja volikirja Roland Harjaksi nimele.

Vastavalt kostja ja hageja kokkuleppele alustati koos pärimismenetluse algatamisega ka korteri

müüki, kuid ostjat ei leitud. Hageja väidetavalt keeldus võlgnevuse vähendamisest.

Hageja on selgitanud, et 2013. a võttis hageja kostjaga ühendust, et selgitada välja, millises

staadiumis on pärandvara ümbervormistamine. Kostja teatas, et ei soovi korteris elada ja soovib

korterit müüa; puuduvad vahendid pärandi vastuvõtmiseks. Korteriühistu oli huvitatud probleemi

lahendamisest ja nõustus võtma pärandi vormistamisega seotud kulud esialgu enda kanda,

kusjuures kostja pidi need hiljem hüvitama.

15. Kõnealuse kokkuleppe olemasolu ei välista aga hageja õigust pöörduda võlgnevuse

sissenõudmiseks kohtu poole. Asjaolu, et kostja väidete kohaselt ei õnnestunud korterit müüa, ei

tähenda, et hageja kaotas nõudeõiguse kostja vastu.

Asjakohased ei ole kostja (apellandi) vastuväited, mille kohaselt on ainsaks takistuseks korteri

kiirel võõrandamisel olnud hageja soovimatus võlgnevuse summat vähendada või nõudest

osaliselt loobuda. Samuti ei ole asjakohased kostja muud etteheited hagejale, mille kohaselt on

hageja ise põhjustanud võlgnevuse tekkimise ja kasvamise ning on hilinenud võlgnevuse

vältimiseks abinõude tarvituselevõtmisega (sh etteheide, et korteriühistul oli juba alates 2006.

aastast võimalik pöörduda kohtu poole pärandvara hoiumeetmete rakendamise taotlusega).

Hageja näol on tegemist korteriühistuga, kelle eesmärgiks on mittetulunduslikel alustel

korterelamu majandamine ja korrashoid ning korteriomanike ühiste huvide edendamine.

Ringkonnakohtu arvates ei tule korteriühistul kanda riisikot seoses korteriomandite kuuluvusega

ega korterite pärimismenetluse läbiviimisega või pärandi ümbervormistamisega. Korteriühistule

ei ole seadusega asetatud kohustust korraldada korteriomandi reaalosa korrashoidu ja selgitada

välja pärima õigustatud isikud pärast seda, kui ühistule sai teatavaks, et korteri varasem omanik

on surnud. Puudub alus heita korteriühistule ette passiivsust või käibekohustuste järgimata jätmist

olukorras, kus esialgu korteriga seotud makseid regulaarselt tasuti.

Korteriühistu liikme kohustus tasuda majandamiskulude eest ei ole seotud sellega, kas korteri

omanik on korterit tegelikkuses kasutanud ning kas korteriühistu oli korteri mittekasutamisest

teadlik.

16. Kostja on esitanud oma lõplikes seisukohtades 28.12.2015 väited, mille kohaselt puudub

kostjal majandamiskulude näol võlgnevus, põhinõue on tõendamata.

Ringkonnakohus leiab, et apellandi (kostja) vastuväited hageja nõude tõendatusse osas ei ole

käesoleval juhul põhjendatud. Hageja on menetluses arusaadavalt välja toonud, millest tema nõue

koosneb, s.o millised majandamiskulud, kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul on kostja

poolt jäänud tasumata. Hageja on selgitanud, et tema nõude koosseisu kuuluvad hooldustasu,

keskküte, üldvesi, külm vesi ja prügivedu. Hageja on esitanud korteriühistu üldkoosoleku

protokollid, mille kohaselt on kinnitatud majandamiskulude suurus ja hooldustasude tariifid

(tl 132, 134, 137).

Hageja poolt esitatud kommunaalkulude arvetelt-makseteatistelt nähtub eraldi arvestus kõigi

kululiikide lõikes. Samuti nähtuvad arvestuse alused (vee puhul tarbitud kuupmeetrite arv,

hooldustasu ja keskkütte puhul on arvestuse aluseks korteri reaalosa ruutmeetrite arv ning

prügiveo puhul on arvestus korteri põhine). Arvetel on välja toodud nii vee ühe kuupmeetri

maksumus, keskkütte maksumus arvestatuna ühe ruutmeetri kohta kui ka prügiveoteenuse

maksumus.

Kostja ei ole millegagi põhistanud oma vastuväiteid nimetatud teenuste maksumusele ja

arvestusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei piisa hagejal (korteriühistul) nõude kujunemise osas

täiendava tõendamiskoormise tekkimiseks sellest, et kostja väidab üldsõnaliselt, et nõude

kujunemine ei ole arusaadav. Kostjal tuleks osundada, millises osas konkreetselt on talle

majandamiskulude suurus ja kujunemine ebaselge ning põhistada, et hageja arvestused võivad

olla ebaõiged.

17. Eeltoodust

tulenevalt

jätab

ringkonnakohus

maakohtu

otsuse

muutmata

ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

TsMS § 171 lg 1 kohaselt tuleb apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta apellandi

kanda. Esmalt jäävad apellandi kanda tema enda poolt asjas kantud menetluskulud, mistõttu

ringkonnakohus ei hinda nende vajalikkust ega põhjendatust.

Vastustaja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja kandnud apellatsiooniastmes

menetluskulusid summas 189 eurot, s.o kulutused õigusabile, mille raames on osutatud

vastustajale õigusabi 1,75 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et asja mahtu ja keerukust

arvestades on vastustaja poolt kantud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud ning apellandilt

tuleb vastustaja kasuks välja mõista 189 eurot apellatsiooniastmes kantud menetluskulude

katteks.

Maakohtu otsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 964 eurot menetluskulude katteks

ja ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse selles osas muutmata.

18. Ringkonnakohtu 23.02.2016. a määrusega vabastati apellant menetlusabi korras osaliselt

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmisega tuleb apellandilt TsMS § 190 lg 2 ja lg 5 alusel välja mõista 175 eurot tasumata

riigilõivu katteks riigituludesse.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/