2-15-12089/32 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 14.novembril 2016

Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-15-12089

Kohtuasi

Aktsiaselts Xxxx hagi Xxxx ja Xxxx vastu kahju hüvitise ja

viivise solidaarselt väljamõistmiseks

Hagihind

2955,71 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: aktsiaselts Xxxx (registrikood: xxxx, asukoht:

Xxxx), lepinguline esindaja Marko Jaani

Kostja I: Xxxx (isikukood: xxxx, elukoht: Xxxx)

Kostja II: Xxxx (isikukood: xxxx, elukoht: Xxxx)

Kostjate I ja II lepinguline esindaja adv. Annely Sepp

Kohtuistungi aeg

03. oktoober 2016

Resolutsioon

Jätta AS-i Xxxx hagi Xxxx ja Xxxx vastu kahju hüvitise ja

viivise solidaarselt väljamõistmiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hagimenetluse kulud AS-i Xxxx kanda

2. Välja mõista AS-ilt Xxxx Xxxx kasuks menetluskulu

1538 eurot (üks tuhat viissada kolmkümmend kaheksa

eurot)

3. Välja mõista AS-ilt Xxxx Xxxx kasuks hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni

4. Välja mõista AS-ilt Xxxx Xxxx kasuks menetluskulu

246 eurot (kakssada nelikümmend kuus eurot)

5. Välja mõista AS-ilt Xxxx Xxxx kasuks hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud

1. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on AS-i Xxxx (edaspidi hageja) ja Xxxx OÜ

(edaspidi Xxxx) vahel sõlmitud kolm lepingut, mille kohaselt hageja kohustus osutama

Xxxxle trükiteenust ning Xxxx kohustus maksma selle eest kokkulepitud tasu. Lepingud

hageja ja Xxxx vahel saab lugeda sõlmituks hageja saadetud hinnapakkumiste ja Xxxx

tellimuste kinnitamisega vastavalt 03.10.2012, 10.10.2012 ning 15.10.2012. 03.10.2012

sõlmitud lepinguga kokkulepitud tööd teostas hageja 12.10.2012 ning esitas 12.10.2012

Xxxxle arve nr 21753 summas 822 eurot maksetähtajaga 02.11.2012. Seega muutus

eeltoodud nõue sissenõutavaks 02.11.2012. Hageja andis vastavad tööd Xxxxle üle

15.10.2012. 10.10.2012 sõlmitud lepinguga kokkulepitud tööd teostas hageja 31.10.2012 ning

esitas 31.10.2012 Xxxxle arve nr 21921 summas 1080 eurot maksetähtajaga 21.11.2012.

Seega muutus eeltoodud nõue sissenõutavaks 21.11.2012. Hageja andis vastavad tööd

Xxxxle üle 01.11.2012. 15.10.2012 sõlmitud lepinguga kokkulepitud tööd teostas hageja

18.10.2012 ning esitas 18.10.2012 Xxxxle arve nr 21791 summas 324 eurot maksetähtajaga

28.10.2012, nõue muutus sissenõutavaks 29.10.2012. Hageja andis vastavad tööd Xxxxle üle

18.10.2012. Xxxx kohustus 03.10.2012 ja 10.10.2012 sõlmitud lepingutega kokkulepitud

tööd tasuma 21 päeva jooksul alates tööde valmimisest ning 15.10.2012 sõlmitud lepinguga

kokkulepitud tööd 10 päeva jooksul alates tööde valmimisest. Seega kohustus Xxxx eelpool

nimetatud arvete eest, mille maksetähtaeg oli kõige hilisemalt 21.11.2012 tasuma hagejale

kokku 2226 eurot, millise kohustuse on Xxxx jätnud täitmata. Hageja on esitanud e-kirja teel

04.12.2012 ning 18.12.2012 meeldetuletused võlgnevuse tasumiseks. Xxxx juhatuse liige

Xxxx on mõlemale e-kirjale vastanud samal päeval lubades võlgnevuse tasuda. Seega Xxxx

tunnistas põhivõlgnevust 2226 eurot hageja ees. Hageja arvestab VÕS § 113 lg 1 alusel

viivist arve nr 21753 puhul alates 03.11.2012, arve nr 21921 puhul alates 22.11.2012 ja arve

nr 21791 puhul alates 30.10.2012. Kokku on Xxxx viivisevõlgnevus hagiavalduse esitamise

seisuga 13.08.2015 494,57 eurot.

2. Xxxx (edaspidi kostja I) ja Xxxx (edaspidi kostja II) puhul on tegemist Xxxx endiste

juhatuse liikmetega (ajavahemikus 29.07.2005.a kuni 17.01.2013), kes eeltoodud tehingute

sõlmimiste ja tasu sissenõutavaks muutumise ajal olid Xxxx juhatuse liikmed, mistõttu lasus

neil kohustus seaduslike esindajatena korraldada Xxxx kohustuste täitmist hagejale vastavalt

esitatud arvetele. Alates 04.05.2011 on Xxxx osakapital 2555 eurot, seega pidi Xxxxl olema

netovara vähemalt summas 2500 eurot. Krediidiinfo ettevõtte maksehäirete raporti väljavõtte

kohaselt oli Xxxxl enne hagejaga lepingute sõlmimist mitmeid võlgnevusi: Maksu- ja

Tolliameti ees summas 34 520 eurot, XXXX Estonia AS-i ees alates 05.06.2012 summas 640 kuni

3200 eurot, Intrum Justitia AS-i ees alates 02.10.2012 summas 640 kuni 3200 eurot, Xxxx ees

alates 30.09.2012 summas 640 kuni 3200 eurot ja Julianus Inkasso OÜ ees alates 16.07.2012

summas 640 kuni 3200 eurot. Kostjate juhtimisel telliti 2012.a oktoobrikuus Xxxx poolt

hagejalt trükiteenust olukorras, kus Xxxx oli sisuliselt pankrotis ning omakapital oli

negatiivne. Kuivõrd seaduses sätestatud netovara suuruse nõue ei olnud Xxxx puhul täidetud,

mistõttu ta ei suutnud täita oma lepingulisi kohustusi, siis oleksid kostjad pidanud kokku

kutsuma osanike koosoleku ja esitama TsÜS §-i 36 mõtte ning ÄS § 180 lg 51 kohaselt

pankrotiavalduse, millise kohustuse on nad aga jätnud täitmata. Pankrotiavalduse esitamata

jätmisega ja osanike koosoleku kokku kutsumata jätmisega rikkusid kostjad oluliselt

võlausaldajate huve. Kui kostjad oleksid täitnud neil lasuva juhatuse liikme kohustuse ja

esitanud pankrotiavalduse, nähtunuks see ka registrikannetest ja hagejal olnuks põhjendatud

alus Xxxxle teenust mitte osutada. Seega vastutavad kostjad solidaarselt hageja ees summas

2226 eurot põhivõlgnevuse/kahjuhüvitisena ja 494,57 eurot viivisena, kokku 2720,57 eurot.

3. Kuna Xxxx oma lepingulisi kohustusi hageja ees ei täitnud ning kostjad rikkusid oma

seadusest tulenevaid juhatuse liikme kohustusi, siis esitas hageja lepinguline esindaja

15.07.2103 meeldetuletuse võlgnevuse tasumiseks/kahju hüvitamiseks, paludes võlgnetava

tasuda/kahju hüvitada hiljemalt 25.07.2013. Lähtuvalt eeltoodust kuulub kostjalt I hageja

kasuks väljamõistmisele kohtumenetluse eelsete kulude põhjustamise tõttu tekkinud

kahjuhüvitis summas 32 eurot ning kostjalt II summas 32 eurot (mitte solidaarselt), millest 8

euro eest vastutavad kostjad teineteise ja Xxxx suhtes solidaarselt. Hageja taotleb kostjatelt

põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt viivise väljamõistmist kuni põhivõla

tasumiseni.

Kostjate vastuväited

4. Kostjad hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt on hageja sisuliselt esitanud Xxxx

võlgnevuse täitmise nõude Xxxx juhatuse liikmete vastu, mis ei ole kooskõlas võlaõiguse ja

ühinguõiguse põhimõtetega, sest äriühingu juhatuse liikmed ei vastuta äriühingu kohustuste

täitmise eest enda varaga; kostjad ei ole Xxxx juhatuse liikmetena rikkunud mistahes

kohustust, mis oleks kaitsenormiks hageja suhtes ega tekitanud hagejale kahju; hageja ei ole

selgitanud ega tõendanud, milles täpselt seisneb temale väidetavalt tekkinud kahju; hageja ei

ole tõendanud, et äriühingu vastu poleks olnud ka teoreetiliselt võimalik nõuet rahuldada

vara puudumise tõttu; kostjad ei ole rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust ja hageja

ei ole vastupidist tõendanud; Xxxx ei olnud 2012.a suvel ega lepingute sõlmimise hetkel

maksejõuetu; Xxxx 2011.a majandusaasta aruandest nähtuvalt oli äriühingul vara summas

858 991 eurot; 2011.a majandusaasta aruandest nähtuvalt tegutses Xxxx kasumiga 4079

eurot; 2011.a majandusaasta lõpul toimus ühinemine ühe Eesti vanima reklaamiagentuuriga

Vatson Wunderman, kelle majandustegevus, töötajad ja kliendibaas liideti Xxxxga; Xxxxl

toimus 2012.a oktoobris tavapärane majandustegevus, sest telliti klientide jaoks

trükiteenuseid; püsivalt maksejõuetut äriühingut iseloomustab tavapäraselt tegevuse

lõppemine; novembris ja detsembris 2012.a Xxxx maksuvõlg vähenes; kuna kostjad pole

rikkunud ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud kohustusi, siis puudub põhjuslik seos kostjate tegevuse

ja hageja väidetava kahju vahel; kulutuste hüvitamise ja viivise nõuded on alusetud, kuivõrd

hagejal puudub kostjate vastu kahju hüvitamise nõue.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja ja Xxxx vahel oli sõlmitud kolm lepingut, mille

kohaselt kohustus hageja osutama Xxxxle trükiteenust ning Xxxx kohustus maksma selle eest

tasu, et lepingud hageja ja Xxxx vahel saab lugeda sõlmituks hageja saadetud

hinnapakkumiste ja Xxxx tellimuste kinnitamisega vastavalt 03.10.2012, 10.10.2012 ning

15.10.2012, et kokkulepitud tööd on teostatud ja Xxxxle üle antud, et Xxxxle on esitatud

kolm arvet kokku summas 2226 eurot, et hageja nõuded on muutunud sissenõutavaks, et

teostatud tööde eest tasumise kohustuse on Xxxx jätnud täitmata ning et kostjad olid

lepingute sõlmimise ja tööde eest tasu sissenõutavaks muutumise ajal Xxxx juhatuse liikmed.

6. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on tekitanud hagejale lepinguvälist kahju VÕS § 1043

ja § 1045 lg 1 p 7 alusel Xxxx poolt tasumata arvete kokku 2226 eurot ja kõrvalkulude näol,

kuna kostjad on Xxxx endiste juhatuse liikmetena jätnud täitmata ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud

kohustuse esitada pankrotiavaldus.

7. Hageja nõue tuleb kvalifitseerida VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja 1050 järgi. VÕS § 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja)

peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane juhul,

kui see on tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kahju õigusvastasest

põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja

õigusvastase teo, et kahju hüvitamise võimalus tuleneb rikutud sätte kaitse-eesmärgist, et

kostja on rikkumises süüdi, varalise kahju ning põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel.

Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud

õigusvastasust välistava asjaolu või hooletuse puudumise.

8. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui

päeva

möödumisel

maksejõuetuse

ilmnemisest,

esitama

kohtule

osaühingu

pankrotiavalduse. TsÜS § 36 kohaselt peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed

esitama pankrotiavalduse, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu. PankrS §

1 lg 2 ja lg 3 järgi on äriühing maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada oma võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole osaühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine või

osaühingu vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

9. Hageja väitel oli Xxxx püsivalt maksejõuetu alates 2012.a suvest, seega perioodil 21.juuni

kuni 22. september 2012.a ega muutunud maksejõuliseks ka hagejaga lepingute sõlmimise

ajaks 2012.a oktoobrikuus (I kd lk 66).

10. Kohtule esitatud Maksu- ja Tolliameti vastusele lisatud Xxxx bilansi ja kasumiaruandega

seisuga 31.08.2012.a (II kd lk 155-156) on tõendatud hageja esile toodud asjaolu, et Xxxx oli

2012.a suvel makseraskustes: nii nähtub tõendist, et Xxxx varad olid seisuga 31.08.2012

kokku 737 358 eurot, kohustused kokku 848 719 eurot, omakapital – 111 361 eurot,

aruandeaasta kasum (kahjum) -162 022 eurot. Bilansist ja kasumiaruandest saab järeldada, et

31.08.2012 seisuga ei katnud Xxxxl olemasolev vara tema kohustusi ja netovara oli väiksem

kui 2500 eurot. Antud tõendiga on kooskõlas AS-i Krediidiinfo maksehäirete raport (I kd lk

35-37) selle kohta, et Xxxxl oli 2 võlgnevust 2012. a suvest summas 1280-6400 eurot.

11. Antud tõenditest ei saa aga järeldada, et kostjatele oli ilmne Xxxx püsiv maksejõuetus ja selle

tõttu ÄS § 180 lg-st 51 tulenev pankrotiavalduse esitamise kohustus hiljemalt 20.septembriks

2012.a, kuna kohtule on esitatud OÜ Xxxx juhatuse liikme Xxxx 21. septembri 2016.a

kinnituskiri ja OÜ Xxxx ja Xxxx ühiste kavatsuste protokoll (II kd lk 200 - 202), millest

nähtuvalt toimusid 2012.a III-IV kvartalis kuni jaanuarini 2013.a läbirääkimised Xxxx

intellektuaalse vara omandamiseks ja, et läbirääkimiste alguses sõlmiti ühiste kavatsuse

protokoll (LOI).

12. 8.augusti 2012.a ühiste kavatsuste protokollist nähtub, et OÜ Xxxx soovis omandada Xxxx

kaubamärgi, kliendibaasi ja välissidemed rahvusvaheliseks koostööks, mh liikmelisuse

ühingus Xxxx (punktid A ja 2 c). Protokolli kohaselt oli OÜ Xxxxi eesmärgiks siseneda Balti

ja Euroopa Liidu turule, kasutades selleks ära Xxxx ajalugu, positsiooni ja kontakte (punkt

B), ühiste kavatsuste protokoll sõlmiti kehtivusega kuni 30. jaanuar 2013.a (punkt 5 a),

milliseks ajaks sätestati müügilepingu sõlmimine kokkuleppele jõudmise korral ning Xxxx

intellektuaalse vara väärtuse hindasid pooled olevaks vahemikus 350 000- 480 000 eurot

(punkt 5 b).

13. Kuivõrd Xxxx bilansi ja kasumiaruande koostamisel 31.08.2012 seisuga ja sellele järgneva

20 päeva jooksul läbirääkimised OÜ-ga Xxxx alles toimusid ning lepinguni jõudmise korral

oleks Xxxx tehingu tulemusena omandanud kuni 480 000 eurot, siis saab järeldada, et

kostjatele ei olnud ilmne, et Xxxx oleks püsivalt maksejõuetu. Seega ei olnud neil 2012.a

suve lõpuks tekkinud kohustust esitada TsÜS § 36 lähtudes ÄS § 180 lg-st 51 tulenev

pankrotiavaldus. Xxxx püsivat maksejõuetust 2012.a suvel ei tõenda hageja ja kostja I

04.12.2012 - 18.12.2012 e-kirjavahetus, millest nähtuvalt lubab kostja I teha hagejale

ülekande, kui klientidelt tuleb laekumisi (I kd lk 29-30). Hageja ja Xxxx vahel toimunud e-

kirjavahetus hagejale tellimuste esitamise kohta tõendab, et Xxxxl toimus 2012.a oktoobris

tavapärane majandustegevus, sest telliti klientide jaoks trükiteenuseid (I kd lk 16-19, 26).

14. Kuna pooled ei tuginenud asja sisulisel arutamisel hageja taotlusel kohtu poolt välja nõutud

Xxxx pangatehingute väljavõtetele (II kd 2-6, 11-101, lk 102-152), siis jätab kohus need

tõendid tähelepanuta.

15. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna hageja ei ole tõendanud kostjate poolt

õigusvastase teo toimepanemist, siis ei ole vaja enam anda hinnangut delikti üldkoosseisu

teistele tunnustele ja nende kohta esitatud tõenditele , samuti kõrvalnõudeid puudutavatele

asjaoludele ega tõenditele. Hagi tuleb jätta hagi aluseks olevate asjaolude tõendamatuse tõttu

täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

16. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda.

17. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 ja 2

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja

menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud

seoses menetlusega.

18. Kostja I esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosneb tema menetluskulu

õigusabi kulust 1784 eurot (käibemaksuta) ja kostja II menetluskulude nimekirja, mille

kohaselt koosneb tema menetluskulu õigusabi kulust 492 eurot (käibemaksuta). Ühe töötunni

maksumuseks on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjad kinnitavad, et kõik

menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.

19. Hageja vaidles menetluskuludele vastu väites, et kostjate menetluskulude nimekirjas sisalduv

õigusabiteenuste ajaline kestus ei vasta osalt tegelikkusele ja on ebamõistlikult suur.

Menetluskulud on dubleeritud osas, milles palutakse hagejalt välja mõista kaks korda tööde eest,

mis on esitatud mõlemale kostjale tasumiseks so teenuse osutamine alates 27.04.2016.a kuni

03.10.2016.a. Hageja leiab, et põhjendatud ja vajalikus tuleks lugeda kuupäevadel 27.04.2016.a

kuni 03.10.2016.a osutatud teenust ühel korral. Vastasel juhul oleks tegemist ülepaisutatud

ajakuluga 3 tunni ja 49 minuti ulatuses. Seega on põhjendatud teenuse osutamine alates

27.04.2016.a kuni 03.10.2016.a kummagi kostja osas 1 tunni ja 55 minuti ulatuses. Samuti ei saa

hageja hinnangul pidada vajalikes kuludeks, mis tuleks hagejalt välja mõista, kulukirjed

„bürookulu“. Tegemist on kuludega, mis ei ole kontrollitavad ning vajalikud, et oleks

põhjendatud nende välja nõudmine hagejalt.

20. Kohus on seisukohal, et kuna kostjatel olid ühised vastuväited, siis ei ole põhjendatud

õigusabiteenuse osutamise eest alates 27.04.2016.a kuni 03.10.2016.a ja bürookulude 12 euro

ulatuses väljamõistmine hagejalt mõlemale kostjale dubleeritult. Põhjendatud ja vajalikuks tuleb

lugeda kuupäevadel 27.04.2016.a kuni 03.10.2016.a osutatud teenus ja bürookulu 12 eurot ühel

korral. Seega tuleb kummagi kostja eelnimetatud menetluskulu vähendada 50% ulatuses 246 euro

võrra. Muus osas peab kohus asja keerukust arvestades kostjate menetluskulusid vajalikeks ja

põhjendatuteks ning on seisukohal, et need on esitatud vastaspoolelt väljamõistmiseks

mõistlikus suuruses. Järelikult tuleb hagejalt välja mõista kostja I kasuks menetluskulu 1538

eurot ja kostja II kasuks 246 eurot.

21. Vastavalt kostjate taotlusele tuleb hagejalt välja mõista kostjate kasuks hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik