2-12-5746/187 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2016. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-5746

Tsiviilasi

AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotimenetlus

Jaotusettepaneku kinnitamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. juuni 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Werol Tehased pankrotihaldur Toomas Saarma

määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

12. oktoober 2016. a

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: AS Werol Tehased (pankrotis)

(registrikood: 10255770) pankrotihaldur Toomas Saarma

Vastustaja/võlausaldaja: AS Baltic Agro (registrikood:

10344249), lepingulised esindajad vandeadvokaat Jaanus Mody,

vandeadvokaat Kristina Schotter

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Tartu Maakohtu 17. juuni 2016. a määruse resolutsioon osas, milles

maakohus jättis kinnitamata pankrotihaldur Toomas Saarma poolt 23.05.2016. a kohtule

esitatud jaotusettepaneku AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotimenetluses ja määras

tagastada see pankrotihaldurile.

2. Pankrotihalduril esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale uus jaotusettepanek

20 päeva jooksul käesoleva määruse haldurile kättetoimetamisest arvates. Jaotusettepaneku

koostamisel tuleb aluseks võtta järgmised põhimõtted:

2.1. AS Baltic Agro kanda jäetavate pankrotimenetluse kulude suuruse määramisel tuleb

lähtuda võlausaldaja tunnustatud nõude suurusest enne tasaarvestuse teostamist (s.o

summas 8 529 262,22 eurot) ning pandiesemete võõrandamisest saadud tulemi suuruseks

lugeda 9 196 629,22 eurot.

2.2.

Võlgniku

majandustegevuse

jätkamisega

seonduvad

kulud

(23.05.2016

jaotusettepaneku p 4.1.1.1 ja 4.1.1.3) kuuluvad kandmisele pankrotivara arvel, s.o tegemist

on massikohustustega mis ei kuulu täiendavalt liigitamisele ega jaotamisele eri kategooriate

võlausaldajate vahel.

3. Tühistada Tartu Maakohtu 17. juuni 2016. a määrus osas, milles kohus jättis

jaotusettepanekule vastuväite esitamisest tingitud menetluskulud AS Werol Tehased

(pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma kanda. Teha tühistatud osas uus määrus,

millega

jätta

jaotusettepanekule

vastuväite

esitamisest

tingitud

menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

4. Rahuldada AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma

määruskaebus osaliselt.

5. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigkohtule (PankrS

§ 5 lg 1, § 145 lg 4).

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu 5. aprilli 2012. a kohtumäärusega (I kd, tl 82–94) kuulutati välja AS Werol

Tehased pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Toomas Saarma.

12.04.2016. a esitas pankrotihaldur kohtule taotluse kinnitada AS Werol Tehased (pankrotis)

pankrotimenetluses koostatud jaotusettepanek halduri esitatud kujul. Jaotusettepanekuga

tutvumise

teade

on

avaldatud

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded

11.04.2016. a.

Jaotusettepanekule esitas 20.04.2016. a vastuväite võlausaldaja AS Baltic Agro. Kohus jättis

02.05.2016. a määrusega jaotusettepaneku kinnitamata ja kohustas pankrotihaldurit esitama

kohtule uus jaotusettepanek 20 päeva jooksul määruse haldurile kättetoimetamisest alates.

2. 23.05.2016. a esitas pankrotihaldur kohtule taotluse kinnitada AS Werol Tehased (pankrotis)

pankrotimenetluses koostatud jaotusettepanek halduri esitatud kujul. Jaotusettepanekuga

tutvumise teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.05.2016. a.

Jaotusettepaneku kohaselt kuulub AS Baltic Agro pandiga tagatud tähtaegselt esitatud nõue

PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel I järku. Nõue summas 8 529 262,22 eurot on tasaarvestatud

7 944 291,76 euro ulatuses, seega jääb nõudeks 584 971,46 eurot. Laekumine pankrotivaralt

1 296 547,07 eurot, jaotis 100 %. Rahuldamata nõue 491 133,00 eurot. I järgus rahuldamata

nõue moodustub AS Baltic Agro kanda jäävatest pandiesemega seotud otsestest kuludest

summas 403 387,28 eurot ja pandipidajal pankrotimenetluses kanda tulevatest üldkuludest

PankrS § 153 lg 2 nimetatud maksimaalmääras, s.o 15 % ehk summas 87 745,72 eurot. Kokku

tuleb AS Baltic Agrol kanda kulusid summas 491 133 eurot, mis jääb rahuldamata PankrS § 153

lg 1 p 1 järgus ja kuulub rahuldamisele PankrS § 153 lg 4 alusel PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu

nõudena. AS Baltic Agro nõue kuulub PankrS § 153 lg 1 p 1 järgus rahuldamisele täiendavalt

93 837,46 euro ulatuses (584 970,46-491 133=93 837,46).

Pankrotihaldur on jaganud pankrotimenetluses kantud kulud kolme gruppi: majandustegevuse

jätkamisega seotud kulud, pankrotivaraga seotud kulud (säilitamine) ja muud väljamaksed.

Pandivara hulka kuulusid hüpoteegiga koormatud kinnisasjad (Painküla tehas, Painküla

veepumbajaam, mis võõrandati koos vallasasjadega kui ettevõte) ning kommertspandiga

koormatud vara (kaubamärgid, debitoorsed nõuded, vallasvara jm). Pankrotivara (st tehase kui

ettevõtte) säilitamiseks otsustas võlausaldajate esimene üldkoosolek jätkata ettevõtte

majandustegevust. Arvestades, et ettevõtte (pandivara arvelt) tegevuse tulemusel laekus

pankrotimenetlusse raha, siis kuulub selle arvelt rahuldamisele pandipidaja AS Baltic Agro nõue.

Eeltoodust tulenevalt, saades pandivara arvelt tulu, tuleb pandipidajal kanda ka vara säilitamise

ja hooldamisega seotud kulud (nn pandieseme otsesed kulud).

Seoses majandustegevuse jätkamisega ning rendilepingu täitmisega kohustus AS Werol Tehased

(pankrotis) tagama ettevõtte (tehase) kui kompleksi töötamise, selleks tuli muuhulgas võlgnikul

tagada rentnikule tehase töötamiseks vajalik, sealhulgas töötajad, töötajate töötegemise vajalikud

kontoritarbed ning seadmed ja tehnika ja nende korrashoid; töötajate transport; tootmiseks

vajalikud load, teenused (side, elekter, valve).

Majandustegevuse jätkamisega seotud kulude hulka kuuluvad AS Werol Tehased (pankrotis)

tegevuse jätkamisega seotud kulud kuni ettevõtte müügini (kuni 08.08.2012), kokku

majandustegevuse jätkamisega seotud kulud summas 151 057,07 eurot (käibemaksuta). Pandiga

tagatud pankrotivaraga seotud säilitamise ja hooldamise kulud kokku summas 421,03 eurot

(käibemaksuta) ja muud pandiga tagatud pankrotivaraga otseselt seotud väljamaksed kokku

summas 251 909,18 eurot (käibemaksuta). Pandiga tagatud pankrotivara otsesed kulud ehk

väljamaksed moodustavad kokku 403 387,28 eurot, millele lisandus käibemaks 2 632,97 eurot,

kokku 406 020,25 eurot.

Pandiga tagamata pankrotivara arvelt tehtud väljamaksed on järgmised: pandiga tagamata

pankrotivara säilitamiseks ja hooldamiseks tehtud kulud summas 2 802,13 eurot (käibemaksuta)

ja pandiga tagamata pankrotivaraga otseselt seotud muud kulud summas 190 863,96 eurot

(käibemaksuta).

Muud pankrotimenetluses tehtud väljamaksed (ehk pankrotimenetluse üldkulud) moodustavad

ilma käibemaksuta 124 671,93 eurot, mille kandmises osalevad nii pandiga tagatud kui ka

pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad.

Kokku on tehtud selles pankrotimenetluses väljamakseid 746 677,82 euro ulatuses, lisandub

käibemaks 45 628,26 eurot. Pankrotimenetluse kulud ilma käibemaksuta on 666 323,19 eurot.

AS Baltic Agro pandiesemete (ettevõtte müük: kaks kinnisaja reg.osad 450535 ja 1417435 ja

varalised õigused ja kohustused; kinnisasjade reg.osa 450535 ja 1417435 (ettevõte) rendilepingu

alusel; kompromisslepingu alusel ts.asjas 2-13-9310) arvel on laekunud kokku 1 125 666 eurot.

Selle varaga seotud otsesed kulud on 403 387,28 eurot. Seega AS Baltic Agro kasuks koormatud

pandivara müügist laekunud rahaliste vahendite arvelt kantakse otseseid kulutusi kokku summas

403 387,28 eurot. Kommertspandiga koormatud vara arvel on laekunud 170 881,07 eurot –

varaga seotud otsesed kulud puuduvad. Kokku on AS Baltic Agro pandiesemete arvel laekunud

1 266 547,07 eurot.

3. 02.06.2016 esitas võlausaldaja AS Baltic Agro jaotusettepanekule vastuväite, milles taotles

jätta pankrotihalduri 23.05.2016 jaotusettepanek kinnitamata ning tagastada jaotusettepanek

pankrotihaldurile uue jaotusettepaneku esitamiseks. Võlausaldaja palus mitte kinnitada PankrS

§ 66 lg 3 kohaste vajalike ja põhjendatud kuludena AS-le Varul Advokaadibüroo

õigusabiteenuse eest makstud 182 027,03 eurot ja OÜ-le Lextal Advokaadibüroo

õigusabiteenuse eest makstud 14 563,79 eurot.

AS Baltic Agro leidis, et 23.05.2016 jaotusettepanek oli otseses vastuolus Tartu Maakohtu

02.05.2016 kohtumäärusega, mis on tänaseks jõustunud ja seega menetlusosalistele, ka

pankrotihaldurile, siduv. 23.05.2016 jaotusettepanek rikub oluliselt Baltic Agro kui võlausaldaja

õigusi. Jaotusettepaneku kohaselt jaotatakse Baltic Agro’le kui pandipidajale vähemalt 403

387,28 eurot vähem, kui tal seaduse kohaselt õigus on.

Baltic Agro esitas varasemale, 11.04.2016 jaotusettepanekule vastuväite eelkõige põhjusel, et

see oli vastuolus PankrS § 153 lg-s 2 sätestatud 15/100 piirmääraga ning pani pandipidaja (Baltic

Agro) kanda kulusid nimetatud piirmäära ületavalt. 02.05.2016 kohtumääruses nõustus kohus

võlausaldajaga. Keegi ei vaidlustanud kohtumäärust. Vaatamata sellele on pankrotihaldur

jätkuvalt ka 23.05.2016 jaotusettepanekus vastuolus PankrS § 153 lg-s 2 sätestatud 15/100

piirmääraga pannud pandipidaja kanda kulusid asjaomast piirmäära ületavalt. Pankrotihaldur ei

ole nimetatud küsimuses jaotusettepanekut mingil viisil korrigeerinud ega kohtu suuniseid

arvestanud.

Pankrotihaldur on eksinud otseste kulude määramisel, mis tuleb kanda võlgnikettevõtte müügist

laekunud rahaliste vahendite arvel. Võlausaldaja AS Baltic Agro nõuet tagas (oli pandiesemeks)

kinnistu registriosa numbriga 450535. See on maatükk, mille säilitamiseks ja hooldamiseks ei

ole vaja teha mingeid kulutusi. Mööndes, et maatüki olulisteks osadeks on ka sellel asuvad

ehitised ja viimaste päraldised, ei kuulu maatüki koosseisu ettevõte. Pandiesemega seotud otseste

kulude hulka ei saa kindlasti kuuluda ettevõtte töötajate töötasud, erinevad maksukulud,

maatükil mitteasuva alajaama kulud jmt. Ratsionaalsetel kaalutlustel ei käsitle võlausaldaja kõiki

pankrotihalduri poolt otseste kulude hulka loetud kulusid, kuid esitab vastuväite töötajatega

seotud kuludele kokku summas 148 010,33 eurot, tööjõumaksudele summas 96 782,38 eurot,

Eesti Energiaga 07.08.2012 sõlmitud kokkuleppe alusel kantud kuludele (kogusumma

147 874,32

eurot).

Kohus

on

02.05.2016

kohtumääruses

otsesõnu

selgitanud,

et

majandustegevuse jätkamisega seonduvaid kulusid ei saa lugeda konkreetse pandiesemega (AS

Baltic Agro nõuet tagava pandiesemega) seotud otsesteks kuludeks ning samuti ei saa

pandiesemega seotud otseseks kuluks lugeda puutuvalt AS-ga Eesti Energia sõlmitud lepinguga

kantud kulusid. Eeltoodu tähendab, et kohus on jõustunud kohtulahendiga siduvalt tuvastanud

ära selle, et nii majandustegevuse jätkamisega seotud kulud kui ka Eesti Energia lepinguga

seotud kulud ei ole pandieseme otsekuludeks. Seega 23.05.2016 jaotusettepaneku lk-del 13-14

tabelis nr 4.1.1.1. toodud majandustegevuse jätkamisega seonduvate kulude kogusummas 152

820,72 eurot (km-ta) ja tabelis nr 4.1.1.3 toodud väljamakse seonduvalt Eesti Energia AS-ga

sõlmitud kokkuleppega kogusummas 147 874,32 eurot (km-ta) osas on kohus seisukoha juba

võtnud leides, et need ei ole pandieseme otsekuludeks. Kokku moodustab see summa 300 695,04

eurot. Lisaks, arvestades et Maksu- ja Tolliametile tasutud maksud töötasudelt summas 96

782,38 eurot on olemuselt samuti majandustegevuse jätkamisega seotud kulud sarnaselt töötajate

töötasudega, on ka nende lugemine pandieseme otsekuludeks ebaõige.

Jaotusettepanekus näidatakse pankrotimenetluses kantud kulusid ebaõigesti. Võlausaldaja ei

nõustu AS-le Varul advokaadibüroo ja OÜ-le Lextal Advokaadibüroo makstud õigusabiteenuse

kuluga. Mõlemale advokaadibüroole õigusabi eest makstu ei ole PankrS § 66 lg 3 mõttes vajalik

ja põhjendatud kulu. Õigusabiteenuse kasutamine on põhjendamatu liialdus ja

õigusküsimustega saanuks tegeleda pankrotihaldur Toomas Saarma ise.

Pankrotitoimkonna

liikmete

tasude

näitamine

jaotusettepanekus

on

põhjendamatu.

Jaotusettepanekus ei tohi pankrotihaldur sellist kulu näidata, seda enam sellises määras-

101 026,80 eurot. Pankrotitoimkonna liikmetele tasu määramine enne jaotusettepaneku

kinnitamist on PankrS § 76 lg 2 kolmanda lausega vastuolus. Tuginemine üldkoosoleku otsusele,

mis on tehtud enne jaotusettepaneku kinnitamist, on pankrotiseadusega vastuolus. Selline

üldkoosoleku otsus on õigustühine. Võlausaldaja leiab, et pankrotitoimkonna liikmete tasu

määramisega enne jaotusettepaneku kinnitamist on rikutud võlausaldajate õigusi ja see on

PankrS § 145 lg 2 lause 1 järgi aluseks jaotusettepaneku kinnitamata jätmisele. Võlausaldaja

hinnangul on pankrotitoimkonna liikmetele tasu määramine sedavõrd suures summas ka sisult

põhjendamatu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus jättis kinnitamata pankrotihaldur Toomas Saarma poolt 23.05.2016. a kohtule

esitatud jaotusettepaneku AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotimenetluses ja tagastas selle

pankrotihaldurile. Pankrotihalduril tuleb esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale uus

jaotusettepanek 20 päeva jooksul 17.06.2016. a. määruse haldurile kättetoimetamisest alates.

Maakohus märkis, et ei nõustu jätkuvalt pankrotihalduri põhjendustega selle kohta, et

võlausaldaja AS Baltic Agro kanda peaks jääma pandiesemetega seotud otseseid kulusid

summas 403 387,28 eurot ja üldkuludest maksimaalselt 15 % ehk 87 745,72 eurot, kokku

491 133 eurot. PankrS § 153 lg 2 järgi on võimalik panna pandiga tagatud nõudega võlausaldaja

kanda PankrS § 146 lg 1 nimetatud väljamakseid kuni 15% ulatuses pandieseme müügist saadud

rahasummast.

Riigikohus ei ole tsiviilasja nr 3-2-1-34-15 lahendi kohaselt pidanud võimalikuks PankrS § 146

lg-s 1 nimetatud väljamaksete maha arvamist mistahes juhul suuremas ulatuses kui 15/100

ulatuses nõude suurusest, isegi kui laekunud summa seda võimaldaks. Sellist Riigikohtu

lähenemist võimaldab järeldada ka kõnealusele Riigikohtu lahendile lisatud eriarvamuse viimase

lõigu tekst.

Kuna võlausaldaja AS Baltic Agro jaotis PankrS § 153 lg 1 p 1 järgus on 100 %, laekumine

pankrotivaralt 1 296 547,07 eurot ja tunnustatud nõude jääk on 584 971,46 eurot, ei saa selle

võlausaldaja rahuldamata nõue selles järgus olla suurem kui 15% tunnustatud nõude jäägist.

Kuni 15 % ulatuses võlausaldaja tunnustatud nõudest (ehk kuni 87 745,72 euro ulatuses) saab

teha mahaarvamisi PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksete katteks.

Kuna jaotusettepanekus on näidatud PankrS § 153 lg 1 p 1 järgus mahaarvamisi suuremas

ulatuses kui PankrS § 153 lg 2 nimetatud määr (15 %), siis on sellega rikutud võlausaldaja õigusi

ja jaotusettepanekut ei saa kinnitada. Viga PankrS § 153 lg 1 p 1 järgus toob kaasa vea ja

muudatusevajaduse PankrS § 153 lg 1 p 2 järgus.

Praegu on AS Baltic Agro puhul PankrS § 153 lg 1 p 1 järgus määratud PankrS § 143 lg 1 p 1

andmed (tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised) õigesti, kuid need on

ebaõigesti määratud PankrS § 153 lg 1 p 2 järgus.

Kohus ei nõustunud jaotusettepanekus esitatud pandiesemega seotud otseste kulude käsitlusega.

Ettevõtte majandustegevuse jätkamisega seotud kulusid ei saa lugeda konkreetse pandiesemega

(AS Baltic Agro nõuet tagava pandiesemega) seotud otsesteks kuludeks. Ettevõte müüdi

tervikvarana 08.08.2012 pärast seda, kui võlausaldajate esimene üldkoosolek 24.04.2012 oli

otsustanud jätkata ettevõtte tegevust, vaatamata sellele et kohtu 12.04.2012 määrusega oli kohus

pankrotihalduri taotlusel andnud haldurile nõusoleku ettevõtte tegevus lõpetada enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Sellist otsust tehes – ettevõtte tegevust jätkata – said

võlausaldajad arvestada tegevuse jätkamisega kaasnevate kuludega (seda teemat käsitleti

võlausaldajate esimesel üldkoosolekul) ja nägid ette kulude kandmise vajaduse pankrotivarast.

Puudub põhjendus lugeda ettevõtte majandustegevuse jätkamisega seotud kulusid pandiesemega

seonduvateks otsesteks kuludeks, kuna ettevõte müüdi sellele pandipidajale avaliku

enampakkumise tulemusena, st ettevõtte majandustegevuse jätkamisega seotud kulusid ei ole

tehtud üksnes selle pandipidaja huve silmas pidades. Ei saa välistada, et on olemas kulusid, mis

on otseselt ja ainult seotud selle võlausaldaja nõuet tagava pandiesemega (nt tasumine veekulu

või kommunaalteenuste eest pandiesemeks olevas korteris), kuid neidki saab võlausaldaja kanda

panna üksnes PankrS § 153 lg 2 piirmäära ulatuses.

Jaotusettepanekus taotletakse PankrS § 66 lg 3 alusel kinnitada pankrotimenetluses tehtud

vajalikud ja põhjendatud kulutused kokku summas 721 725,30 eurot (käibemaksuta),

kogusummas 767 353,56 eurot (käibemaksuga). Muu hulgas sisaldavad pankrotimenetluses

tehtud kulud õigusabiteenuse tasu AS-le Varul Advokaadibüroo kokku summas 182 027,03

eurot ja õigusabiteenuse tasu OÜ-le Lextal Advokaadibüroo kokku summas 14 563,79 eurot.

Esitatud jaotusettepanekust ja varem kohtule esitatud pankrotihalduri ettekannetest ei nähtu

viiteid pankrotitoimkonna nõusolekule või otsusele õigusteenuse sisseostmiseks. Kohtule

esitatud ettekannetes ei ole andmeid õigusteenuse kasutamise lepingu sõlmimise kohta või

tellitud teenuse mahu kohta. Varem kohtule esitatud ettekannetes ei ole selgitusi, milliste

õigusvaidluste pidamiseks on õigusabiteenust kasutatud ja millisest ajast alates. Kohtul ei ole

võimalik anda hinnangut, kas kulutuste tegemine õigusabiteenuse ostmiseks sellises ulatuses ja

sellise kvaliteediga oli vajalik ja põhjendatud. Neil asjaoludel ei ole võimalik kinnitada ka

jaotusettepanekus loetletud PankrS § 66 lg 3 kulutusi.

Kuna kohtul puudus käesolevas menetlusetapis põhjus ja vajadus kaaluda pankrotitoimkonna

liikmete tasu suurust või selle maksmist üldse, siis ei pidanud kohus vajalikuks seda küsimust

pikemalt käsitleda.

Eelpooltoodut arvestades ja PankrS § 145 lg 2 alusel jättis kohus AS Werol Tehased (pankrotis)

pankrotihalduri esitatud ja väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.05.2016. a tutvumiseks avatud

jaotusettepaneku kinnitamata, kuna see rikkus võlausaldajate õigusi.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. AS Werol Tehased (pankrotihaldur Toomas Saarma kaudu) esitas määruskaebuse, milles

palub tühistada Tartu Maakohtu 17.06.2016. a. kohtumääruse ja kinnitada pankrotihalduri

23.06.2016. a esitatud jaotusettepaneku. Kui 23.05.2016. a jaotusettepanekut ei ole võimalik

halduri poolt esitatud kujul kinnitada, siis palub haldur kohtult juhiseid uue jaotusettepaneku

koostamiseks. Menetluskulud palub jätta AS Baltic Agro kanda.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei vasta maakohtu määrus seadusele, kohus on

rikkunud pankrotiseaduses ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohus ei ole

teostanud pankrotiseadusest ja tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevat uurimisprintsiipi,

mistõttu on jäänud olulised asjaolud välja selgitamata. 23.05.2016.a. jaotusettepanek on

koostatud lähtuvalt kehtivast pankrotiseadusest (sh § 153 lg-st 2) ja Riigikohtu praktikast (sh

lahendist tsiviilasjas 3-2-1-34-15), kuid on ilmnenud, et pankrotihalduri, vastuväite esitaja ning

kohtu tõlgendused kohtupraktikast ei ühti. Sellises olukorras tuleb kohtul anda haldurile selged

juhised uue jaotusettepaneku koostamiseks.

Kohtumääruse resolutsioon ja seisukohad on omavahel vastuolus. Kohus ei ole lahendanud

kohtumääruse resolutsioonis vastuväite rahuldamist, samas määrati resolutsioonis kindlaks, et

vastuväite esitamisega seotud kulud kantakse AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotivara arvelt.

Pankrotihaldur on seisukohal, et olukorras, kus kohus ei ole andnud võimalust haldurile esitada

seisukohti võlausaldaja vastuväite osas, on menetluskulude võlgniku pankrotihalduri kanda

jätmine vastuolus seadusega.

Kohtu seisukohad on eksitavad, kuna kohtu hinnangul rikutakse jaotusettepanekuga

võlausaldajate huve, samas ei ole kohus selgitanud ega toonud välja, kuidas on rikutud teises

rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate huvisid.

Võlausaldaja AS Baltic Agro nõue on pankrotimenetluses tunnustatud summas 8 529 262,22

eurot ning kõnealune nõue on pankrotimenetluse käigus saanud rahuldatud 7 944 291,76 euro

ehk 93 % ulatuses. Haldur on jaotusettepaneku koostamisel lähtunud arusaamast, et rahuldatud

ulatuses ei ole AS Baltic Agro enam võlausaldajaks. Kohtul tuleks anda selge juhis, kas üksnes

tunnustatud nõude jäägi kajastamine jaotusettepanekus on käesolevas staadiumis korrektne.

Pankrotihaldur rõhutab, et pandipidajal ei saa tekkida tasaarvestuse teel ostuhinna tasumisel

täiendavaid ega muid eeliseid pankrotimenetlusega seonduvalt, nagu pankrotimenetluses

pandiesemega seotud kulude kandmata jätmine. Seetõttu tuleks uue jaotusettepaneku

koostamisel kulude ja tulude arvestamisel võtta aluseks pandipidaja tunnustatud nõue (mitte

nõude jääk) ning laekumiste summad kokku (mitte vaid rahas laekunud summa kokku).

Riigikohtu praktika kohaselt (tsiviilasja nr 3-2-1-92-10 lahendi p 18) on PankrS § 153 lg 2 mõttes

võimalik teatud kohustusi käsitleda erinevalt ehk mida ei arvestata seaduses sätestatud 15 %

hulka, vaid mida tuleb pandipidajal kanda, vaatamata sätestatud piirmäärale. Konkreetse vara (nt

pandieseme) arvelt hüve saaja peaks kandma ka sama varaga seonduvad kulud. Vastupidine

käsitlus kahjustaks teiste (tagamata) võlausaldajate huve, kuna just nende arvel tuleks

esmajoones kanda puudujäävas ulatuses kulud, kuigi nende vahel saadud tulu jagamisele ei

kuulu. Sama põhimõtet on Riigikohus käsitlenud ka tsiviilasja 3-2-1-34-15 lahendis.

23.05.2016.a. jaotusettepanekus on pankrotihaldur jaganud pankrotimenetluses kantud kulud

järgmiselt:

-

pandipidaja kanda olevad nn otsesed kulud (23.05.2016.a. jaotusettepanek p 4.1.1.);

-

pandiga tagamata võlausaldajate kanda olevad nn otsesed kulud (23.05.2016.a.

jaotusettepanek p 4.1.2.) ja

-

pankrotimenetluse üldised kulud, mille kandmises osalevad nii pandiga tagatud kui ka

pandiga tagamata võlausaldajad (23.05.2016.a. jaotusettepanek p 4.1.3.)

Pandipidaja ja pankrotitoimkonna nõusolekul tehti enne ettevõtte müüki vara säilitamiseks

parendustöid ning kanti lepingute jätkamisel kaasnenud kulusid. Kuni 28.09.2012. a olid

pankrotitoimkonna liikmeteks (AS Baltic Agro lepinguline esindaja) vandeadvokaat Jaanus

Mody ja (AS Baltic Agro krediidijärelevalve direktor) Margus Rikkas, mistõttu tegi pandipidaja

sisuliselt enda huvides otsuseid pandiesemete säilitamiseks, hooldamiseks ja parendamiseks,

teades nendelt saadavaid tulusid ja kaasnevaid kulusid. Käesolevas menetlusetapis on aga

pandipidaja seisukohal, et nemad pandiesemega seotud kulusid kandma ei peaks, küll aga

peaksid saama kogu pandiesemetelt saadud tulu.

Haldur toob määruskaebuses välja võimalikud alternatiivsed variandid, millest on võimalik uue

jaotusettepaneku koostamisel lähtuda.

Esiteks, uue jaotusettepaneku koostamisel tuleb kindlaks määrata, kas PankrS § 153 lg 2 kohaste

(ja ka teiste menetluslike) arvestuste tegemisel võetakse arvesse AS Baltic Agro tunnustatud

nõude jääki, summas 584 970,46 eurot, või tunnustatud nõuet tervikuna, summas 8 529 262,22

eurot, ilma tasaarvestuseta.

Teiseks, kas PankrS § 153 lg 2 sätestatu kohaselt on pandipidaja nõude rahuldamiseks

pandiesemelt saadu, AS Baltic Agro kasuks koormatud varalt, rahaline laekumine, summas

1 252 337,46 eurot, või pandiesemelt saadu koos tasaarvestustega, summas 9 196 629,22 eurot,

mis näitab, et pandieseme tulem on suurem kui tunnustatud nõude jääk / tunnustatud nõue ning

kulude kandmisel arvestatakse pandiga tagatud nõude jääki / nõuet.

Saades juhised eelnevas kahes lõigus olevatele alternatiividele, on vastava summa alusel

võimalik arvestada pankrotimenetluse (üld)kulude kandmise suhe (%), mis on sõltuvalt nõudest

kas 44,16% või 86,01%. Kuna pandivara arvelt on laekunud rohkem kui võlausaldaja

tunnustatud nõude jääk / tunnustatud nõue, siis arvestatakse ka antud summalt maksimaalne

(üld)kulude kandmise ulatus (s.o 15% nõudest), mis on vastavalt 87 745,57 eurot või

1 279 389,33 eurot. Juhul, kui arvestuse aluseks on tunnustatud nõude jääk, ei tehta edasisi

tehteid tasaarvestatud nõuete summaga. Kui aga aluseks võetakse tunnustatud nõue, tuleb

edasistes arvestustes käsitleda ka tasaarvestatud summat, 7 944 291,76 eurot.

Kolmandaks tuleb määrata, kas ja milliselt liigitatakse pankrotimenetluses kulusid. Vastavalt

lisatud tabelile on haldur toonud näitena neli võimalikku kulude liigitust.

Tulenevalt pandiga tagatud nõude suuruse, pandieseme laekumise summa ja kulude talumise

liikide erinevate kajastamise võimalustest, on muutuv ka AS Baltic Agro saadav nõude rahuldus

pandiga tagatud vara arvelt.

Enne, kui eelmärgitu ei ole selge, ei ole võimalik ka korrektset jaotusettepanekut koostada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. AS Baltic Agro vaidles määruskaebustele vastu, palus jätta pankrotihalduri 12.07.2016

määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 17.06.2016 kohtumääruse muutmata. Samuti

palus vastustaja jätta kõik menetluskulud AS Werol Tehased (pankrotis) kanda ning määrata AS

Werol Tehased poolt hüvitatavad menetluskulud kindlaks vastavalt AS Baltic Agro esitatavale

menetluskulude nimekirjale ja mõista menetluskulud AS-lt Werol Tehased (pankrotis) välja.

Vastuväidete kohaselt püüab haldur kaebusega vaidlustada asjaolusid, mis on lõplikult siduvalt

juba lahendatud Tartu Maakohtu 02.05.2016 kohtumäärusega. Nimetatud määrust haldur ei

vaidlustanud, määrus on jõustunud ja seda pole võimalik enam vaidlustada.

Haldur heidab ekslikult kohtule ette juhiste mitteandmist olukorras, kus nii 02.05.2016 kui ka

17.06.2016 kohtumäärus sisaldavad selgeid ja mittevastuolulisi juhiseid. Juba 02.05.2016

kohtumääruse kohaselt tuleb PankrS § 153 lg 2 kohase 15/100 mahaarvamise tegemisel lähtuda

vastustaja nõude jäägist ehk summast 584 971,46 eurot ning vastustaja kanda ei tohi ühelgi juhul,

ka mitte pandiesemega seotud otsekulude põhjendusel, jääda rohkem kulusid kui maksimaalselt

87 745,72 eurot ehk 15/100 ülaltoodud summast.

Vastustaja tunnustatud nõude jääk summas 584 971,46 eurot on lõplikult kindlaks määratud nii

halduri enda poolt kui ka jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 21.11.2012 kohtumäärusega häälte

määramise kohta.

Pankrotihalduril tuli uue jaotusettepaneku koostamisel lähtuda 02.05.2016 kohtumääruse

selgetest juhistest, mida haldur on ignoreerinud, sh ei ole eluliselt usutav, et professionaalsele

pankrotihaldurile jäid selged juhised ebaselgeks või tähelepandamatuks.

Võlausaldaja 02.06.2016 vastuväite edastamata jätmine haldurile ei mõjutanud kuidagi asja

lahendamist. Vastuväide oli pea identne võlausaldaja varasema 20.04.2016 vastuväitega, millega

haldur on tutvunud enda kinnitusel 03.05.2016. Seega on haldur saanud selles osas seisukohta

avaldada, samuti arvestada uue 23.05.2016 jaotusettepaneku koostamisel. Haldur oli teadlik

võlausaldaja sisulistest seisukohtadest ja menetluslikest kavatsustest ning peab ise

pankrotimenetluses aktiivne olema.

Jaotusettepaneku koostamine ja arvutuste tegemine on PankrS § 143 kohaselt halduri ülesanne.

Juba 02.05.2016 kohtumääruses põhjal oli haldurile selge, et õigusabikulusid tuleb tõendada.

Haldur peab olema ise aktiivne oma kohustuste täitmisel ning kohus ei ole uurimisprintsiipi

mingil viisil rikkunud.

23.05.2016 jaotusettepanek rikub oluliselt vastustaja kui võlausaldaja õigusi. Jaotusettepaneku

kohaselt jaotatakse vastustajale kui pandipidajale vähemalt 403 387,28 eurot vähem kui tal

seaduse kohaselt on õigus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust tühistada Tartu

Maakohtu 17. juuni 2016. a määruse põhijäreldust, mille kohaselt tuleb jätta kinnitamata

pankrotihaldur Toomas Saarma poolt 23.05.1026. a kohtule esitatud jaotusettepanek AS Werol

Tehased (pankrotis) pankrotimenetluses ja tagastada see pankrotihaldurile. Pankrotihalduril

tuleb koostada ja maakohtule esitada uus jaotusettepanek vastavalt käesolevas määruses toodud

juhistele.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, milles kohus jättis vastuväite menetlemisega

seotud menetluskulud AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma kanda,

ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab vastuväite menetlemisega seotud

menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

9. Ringkonnakohus nõustub pankrotihalduriga, et ehkki nõuetekohase jaotusettepaneku

koostamine kuulub halduri ülesannete hulka, on käesoleval juhul põhjendatud anda kohtu poolt

suuniseid õigusnormide ja kohtupraktika tõlgendamise kohta. Praegusel juhul on pankrotihaldur

põhjendatult esile toonud, et kohaldamisele kuuluvate normide erinevad tõlgendused annavad

tulemuseks oluliselt erineva sisuga jaotusettepanekute koostamise. Lähtuvalt PankrS §-st 84,

PankrS § 3 lg-test 2 ja 3 koostoimes TsMS §-ga 2 ja TsMS § 4772 lg-st 1 on kohtul muuhulgas

võimalik anda haldurile korraldusi ülesannete täitmise kohta. See võib ringkonnakohtu

hinnangul hõlmata ka kohtu poolt õiguslikes küsimustes seisukoha võtmist täpsustamaks,

missugustest andmetest tuleb pankrotihalduril jaotusettepaneku koostamisel lähtuda.

Ringkonnakohus nõustub samas maakohtu seisukohtadega, mille kohaselt tuleb pankrotihalduri

poolt 23.05.2016. a kohtule esitatud jaotusettepanek jätta kinnitamata ning pankrotihalduril tuleb

koostada ja kohtule kinnitamiseks esitada uus jaotusettepanek. Esitatud kujul ei vasta

jaotusettepanek seaduses sätestatud nõuetele.

PankrS § 145 lõikest 3 tulenevalt on jaotusettepaneku kinnitamise üle otsustamine üksnes

maakohtu pädevuses, seda nii juhul, kui ringkonnakohus määruskaebuse rahuldab, kui ka juhul,

kui ringkonnakohus jätab kaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus leiab aga, et PankrS § 84 alusel on ka ringkonnakohtul võimalik määruskaebuse

lahendamise raames anda jaotusettepaneku koostamiseks ja kinnitamiseks suuniseid nii

pankrotihaldurile kui ka asja uuesti läbivaatavale maakohtule.

10. Määruskaebuse kohaselt on jaotusettepaneku koostamisel vaidluse all küsimus, missuguses

ulatuses tuleb võlausaldajal AS-l Baltic Agro osaleda pankrotimenetluse kulude kandmisel,

arvestades PankrS § 153 lõikes 2 sätestatut. Nimetatud sätte kohaselt rahuldatakse pandiga

tagatud nõue esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud

PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud

rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui

15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast.

Võlausaldaja AS Baltic Agro nõuet tunnustati pankrotimenetluses summas 8 529 262,22 eurot,

kõnealune nõue on pankrotimenetluse käigus tasaarvestuse tulemusena rahuldatud 7 944 291,73

euro ehk 93 % ulatuses ning edaspidises pankrotimenetluses on AS-i Baltic Agro osalenud oma

nõude nn jäägiga summas 584 971,46 eurot, millises ulatuses on nõue veel rahuldamata. Nii on

nõude jäägi summas 584 971,46 eurot alusel määratud kindlaks AS-ile Baltic Agro kuuluvate

häälte arv AS-i Werol Tehased pankrotimenetluses (Tartu Maakohtu 28.09.2012. a määrus ja

Tartu Ringkonnakohtu 21.11.2012. a määrus). Kohtud asusid häälte määramise menetluses

seisukohale, et kui võlausaldaja nõue pankrotimenetluse kestel osaliselt rahuldatakse, siis saab

tal kaitstud nõude alusel olla hääli üksnes rahuldamata nõude ulatuses. Kuna tasaarvestatud

ulatuses puudus AS-l Baltic Agro nõue, siis kaotas ta selles ulatuses võlausaldaja staatuse.

11. Ringkonnakohus on seisukohal, et võlausaldajale pankrotimenetluses häälte määramise

põhimõtted (PankrS § 82 lg 1 ja lg 6) ei ole samastatavad PankrS § 153 lg 2 järgi pandipidajast

võlausaldaja pankrotimenetluse kulude kandmises osalemise kindlaksmääramise alustega.

Asjakohased ei ole vastustaja väited, mille kohaselt on varasemate kohtulahenditega, sh Tartu

Ringkonnakohtu 21.11.2012 määrusega käesolevas pankrotimenetluses, siduvalt lahendatud

asjaolu, et AS Baltic Agro nõude suuruseks AS-i Werol Tehased pankrotimenetluses saab lugeda

üksnes nn nõude jääki summas 584 971,46 eurot. TsMS-st ega PankrS-st ei tulene, et

ringkonnakohus oleks määruskaebuse lahendamisel seotud maakohtu või ka ringkonnakohtu

enda varasemate lahendite õiguslike põhjendustega. Samuti ei tulene jõustunud kohtulahenditest

(maakohtu 2. mai 2016.a määrus, Tartu Ringkonnakohtu 21.11.2012.a määrus), kuidas tuleb

arvestada pandipidajast võlausaldaja kanda jäetavate pankrotimenetluse kulude proportsiooni

olukorras, kus pandipidaja nõue on pankrotimenetluse kestel tasaarvestuse tulemusena osaliselt

rahuldatud ning pandipidajale kuuluvate häälte arv pankrotimenetluses on selle tagajärjel

vähenenud.

Ringkonnakohus leiab, et vaatamata nõude osalisele rahuldamisele pankrotimenetluse kestel

(tasaarvestuse teel) ei ole iseenesest muutunud pandipidajast võlausaldaja tunnustatud nõude

suurus. Samamoodi ei loeta võlausaldajat kaotanuks pandipidaja staatust vaatamata sellele, et

pandiga koormatud vara on realiseeritud ning pandist tulenevad õigused sellega seoses põhiosas

ammendunud.

12. PankrS § 153 lg 2 kohaldamisel tuleb ringkonnakohtu arvates seega võtta aluseks

pandipidajast võlausaldaja tunnustatud nõude suurus (AS Baltic Agro puhul 8 529 262,22 eurot)

ning pandieseme müügist saadud tulemi hulka tuleb arvestada ka see summa, mille võrra

võlausaldaja tunnustatud nõue vähenes (s.o rahuldati) tasaarvestamise tulemusena.

Ringkonnakohtu hinnangul puudub põhjendus omistada erinevaid tagajärgi sellele, kas vara

(pandieseme) pankrotimenetluses käigus võõrandamise tulemusena laekus pankrotivarasse

reaalseid rahalisi vahendeid või teostati tasaarvestus, millega loeti tasutuks võõrandatud

pankrotivara maksumus ning samal ajal vähenes võlausaldaja nõue, mis samuti kuulunuks

pankrotivarasse laekunud raha arvel rahuldamisele. Kolleegium nõustub pankrotihalduri

seisukohaga, mille kohaselt ei ole õigustatud anda pandipidajale tasaarvestuse teel ostuhinna

tasumise korral pankrotimenetluses eelisseisundit, vabastades pandipidaja kulude kandmisest,

mida tal tuleks kanda juhul, kui tasaarvestust ei oleks toimunud.

Eeltooduga sarnaselt on ringkonnakohus seisukohal, et PankrS § 153 lg 2 kohaldamisel ei tule

piirduda mitte üksnes rahalise laekumisega (summas 1 252 337,46 eurot), vaid pandiesemete

võõrandamisest saadud tulemi hulka on põhjendatud arvestada ka see osa, mis loeti tasutuks

tasaarvestuse tagajärjel. Seega on põhjendatud lugeda, et AS Baltic Agro kasuks koormatud

varalt saadud tulemi suuruseks oli 9 196 629,22 eurot.

13. Järelikult on pandieseme müügist saadud summa (tulem) suurem kui oli pandipidaja pandiga

tagatud ja tunnustatud nõude suurus. Riigikohus on oma 4. novembri 2015. a määruses nr 3-2-

1-34-15 (p 18) selgitanud, et kui pandieseme müügist saadakse rohkem, kui on pandiga tagatud

nõude suurus, siis võetakse PankrS § 153 lg 2 sätestatud kulude kandmise ulatuse arvestamisel

aluseks nõude suurus (s.o praegusel juhul tunnustatud nõude algne suurus 8 529 262,22 eurot).

Maksimaalne kulude kandmise ulatus AS Baltic Agro poolt (15 %) on seega 1 279 389,33 eurot,

kuid ringkonnakohus rõhutab, et tegemist on vaid ülemmääraga ning pandipidaja kanda jääva

kulude tegeliku summa leidmiseks tuleb esmalt määrata kindlaks AS-i Baltic Agro kasuks

panditud vara realiseerimisest (sh tasaarvestuse näol) saadu ja pankrotivara müügist laekunu

kogusumma suhe ning seejärel leida vastavalt kulude kandmise proportsioonile sellele suhtele

vastav osa PankrS § 146 lg-s 1 märgitud väljamaksete kogusummast.

Ringkonnakohus märgib, et enne pankrotimenetluse kulude kinnitamist kohtu poolt PankrS § 66

lg 3 alusel ei ole võimalik jaotusettepanekus lõplikul kujul väljendada teise rahuldamisjärku

kanduva pandipidaja nõude suurust. Jaotusettepanekus saab pandipidaja nõuet teise järku

kanduvas osas seega näidata üksnes maksimaalse, kuid tingimusliku summana.

14. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohtadega, mille kohaselt oleks

praegusel juhul põhjendatud kategoriseerida kõiki pandiesemetega seotud kulutusi selliselt, et

need kulud jääksid ainuüksi pandipidaja kanda.

Riigikohtu 2. detsembri 2010 määruses nr 3-2-1-92-10 (p 18) on niisuguse erandina PankrS

§ 153 lg 2 mõttes käsitatud üksnes seda, kas „pandieseme müügist saadud raha“ all tuleb mõista

n-ö netohinda (st hinda ilma võimaliku käibemaksuta) või koos sellega. Riigikohus on

põhjendanud, et käibemaksu näol on tegemist riikliku maksuga, mis lisatakse müügihinnale ning

mis seetõttu ei kuulu põhimõtteliselt müüjale. Fiskaalpoliitilistel kaalutlustel on seadusandja

kehtestanud regulatsiooni, millest tulenevalt peab pandipidajast võlausaldaja arvestama, et

müügist laekuvat müügihinna käibemaksu osa ei arvestata jaotise määramisel.

Eeltoodud Riigikohtu seisukohta ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud laiendada selliselt,

et ka mitmesuguseid muid pankrotivaraga seotud kulutusi ei peaks arvestama PankrS § 153

lõikes 2 sätestatud 15 % hulka ja neid võiks jätta pandipidaja kanda ka suuremas ulatuses. Samuti

ei pea ringkonnakohus põhjendatuks jaotada kulusid jaotusettepanekus märgitud viisil (1) nn

pandipidaja otsesteks kuludeks, (2) pandiga tagamata võlausaldajate otsesteks kuludeks ja

(3) pankrotimenetluse üldkuludeks.

15. Riigikohtu määruse nr 3-2-1-34-15 p 22 kohaselt võib 15/100 kulude kandmise

proportsioonist kõrvale kalduda, kui mõne võlausaldaja nõude tagatiseks oleva vara säilimiseks

ja hoolduseks on tehtud otseseid kulutusi.

Käesoleval juhul on vaidluse all küsimus, kas jaotusettepaneku punktis 4.1.1 välja toodud

kulutused on kogu ulatuses käsitatavad võlausaldaja nõude tagatiseks oleva vara säilimiseks ja

hoolduseks tehtud otseste kulutustena. Nende hulgas on eelkõige mitmesugused

majandustegevuse jätkamisega seotud kulud. Punkti 4.1.1.1 kohaselt suurimaks kuluartikliks

töötajatele makstud töötasud (summas 141 034,01 eurot) ja töötajate transpordikulud (6 976,32

eurot). Muude pandiga tagatud pankrotivaraga otseselt seotud väljamaksetena on punktis 4.1.1.3

käsitatud mh Eesti Energia AS-le 07.08.2012 kokkuleppe alusel tasutud 147 874,32 eurot ning

Maksu-ja Tolliametile töötasudelt arvestatud maksude katteks 96 782,38 eurot.

Vaidlust ei ole olnud selle üle, et pandipidaja AS Baltic Agro kanda peaksid jääma

jaotusettepaneku punktis 4.1.1.2 märgitud kulud ehk nn pandiga tagatud pankrotivaraga seotud

säilitamise ja hooldamise kulud kogusummas 459,98 eurot (sh 226,31 eurot AS-le Baltic Agro

üleandmise-vastuvõtmise akti muutmise kokkuleppe alusel /ettevõtte müük/; 8,16 eurot IF P&C

Insurance AS-le kindlustuse katteks, 24 eurot Allegro Baltics OÜ-le kinnisvarakuulutuste

avaldamise eest, 100 eurot OÜ-le Põhjatuul puksiirteenuse eest, 50,08 eurot notar Robert

Kimmelile ja 51,43 eurot notar Egle Urile). Ringkonnakohus nõustub, et loetletud kulusid on

võimalik käsitatada hüpoteegiga koormatud kinnisasjade säilimiseks ja hoolduseks tehtud

kulutustena.

16. Ülejäänud kulude osas ringkonnakohus pankrotihalduri käsitlusega ei nõustu. Ehkki

majandustegevuse jätkamisega seotud kulud ja väljamaksed on seotud hüpoteegiga koormatud

pankrotivaraga (kinnisasjadega), ei saa vaidlusaluseid kulusid siiski käsitada pandiga koormatud

vara säilimiseks ja hoolduseks tehtud otseste kulutustena Riigikohtu lahendi p 22 tähenduses.

Samale seisukohale jõudis maakohus oma määruse p-s 11. Hüpoteegi regulatsiooni üldise mõtte

kohaselt (AÕS § 325 jj, §§ 343-344) on hüpoteegipidajal õigus saada oma nõue rahuldatud

koormatud kinnisasja ja selle viljade arvel ilma, et hüpoteegipidajal tuleks eraldi panustada

kinnisasja majandamiseks tehtavatesse kulutustesse. Võlgniku majandustegevuse jätkamisega

seotud kulude jätmine hüpoteegipidaja kanda ei vastaks ringkonnakohtu arvates hüpoteegi kui

tagatisvahendi olemusele.

Põhjendatud on maakohtu määruses märgitu, mille kohaselt said võlausaldajad ettevõtte

tegevuse jätkamise otsustamisel arvestada kaasnevate kuludega ja näha ette kulude kandmise

vajaduse pankrotivarast. Ettevõte müüdi pandipidajale avaliku enampakkumise tulemusena, st

ettevõtte majandustegevuse jätkumisega seotud kulusid ei ole tehtud üksnes pandipidaja huve

silmas pidades. Seetõttu ei saa jaotusettepaneku p-s 4.1.1 (alapunktid 4.1.1.1 ja 4.1.1.3) toodud

kulusid pidada pandiga tagatud pankrotivara säilitamiseks vajalikeks kulutusteks.

Eeltooduga seoses tuleb uue jaotusettepaneku koostamisel lähtuda sellest, et võlgniku

majandustegevuse jätkamisega seonduvad kulud (23.05.2016 jaotusettepaneku p 4.1.1.1 ja

4.1.1.3) kuuluvad kandmisele pankrotivara arvel, s.o tegemist on massikohustustega PankrS

§ 148 lg 1 tähenduses, mis ei kuulu täiendavalt liigitamisele ega jaotamisele eri kategooriate

võlausaldajate vahel.

17. AS Baltic Agro vastuväite kohaselt on jaotusettepanekus näidatud ebaõigesti

pankrotimenetluses kantud kulusid. Võlausaldaja vaidles vastu AS-le Varul Advokaadibüroo ja

OÜ-le Lextal Advokaadibüroo makstud õigusabiteenuse kulude suurusele, mida ei saa tema

hinnangul pidada vajalikuks ja põhjendatuks PankrS § 66 mõttes.

Maakohus märkis, et kohtule ei ole esitatud piisavaid andmeid ega dokumente selle kohta, kas

kõnealuste kulutuste tegemiseks oli olemas pankrotitoimkonna nõusolek või otsus õigusteenuse

sisseostmiseks; kohtule ei ole esitatud ka andmeid õigusteenuse lepingu sõlmimise kohta või

tellitud teenuse mahu kohta. Puuduvad selgitused, milliste õigusvaidluste pidamiseks ja millistel

ajavahemikel on õigusabiteenust kasutatud. Seetõttu ei pidanud kohus võimalikuks anda

hinnangut, kas kulutuste tegemine õigusabiteenusele on sellises ulatuses ja kvaliteediga olnud

vajalik ja põhjendatud.

18. Iseenesest on küll õige määruskaebuses märgitu, mille kohaselt teostab kohus pankroti

järelevalvemenetluses uurimisprintsiipi ning selgitab välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud.

Muuhulgas saab kohus nõuda pankrotihaldurilt täiendavate selgituste ja dokumentide esitamist.

Käesoleval juhul ei olnud jaotusettepaneku kinnitamata jätmise peamiseks põhjuseks asjaolu, et

maakohtul puudusid AS-le Varul Advokaadibüroo ja OÜ-le Lextal Advokaadibüroo tasutud

õigusteenuse kulude kohta piisavad andmed. Maakohus jättis jaotusettepaneku kinnitamata

eeskätt põhjendusel, et kinnitamiseks esitatud 23.05.2016 jaotusettepaneku kohaselt jäeti

võlausaldaja AS Baltic Agro kui pandipidaja kanda pankrotimenetluse kulusid suuremas ulatuses

kui 15 % pandieseme müügist saadu. Kohus sai eeldada, et koos uue jaotusettepanekuga, kus on

korrigeeritud kulude pandipidaja kanda jätmist, on halduril võimalik esitada täiendavaid

põhjendusi ja selgitusi ka õigusabikuludega seonduvalt. Seetõttu ei ole alust maakohtule

käesoleval juhul ette heita uurimisprintsiibi eiramist.

19. PankrS § 66 lg 2 kohaselt on halduril õigus pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul nõuda

õigusalase nõustamise ning audiitor- ja raamatupidamisteenuse saamiseks tehtud kulutuste

hüvitamist, kui kulutused on vajalikud pankrotimenetluse või halduri täidetava ülesande suure

mahu või keerukuse tõttu ja ülesande täitmist halduri enda poolt ei saa mõistlikult oodata. Kui

kohus leiab, et olenemata pankrotitoimkonna nõusoleku puudumisest olid kulutused

põhjendatud, võib ta need kinnitada.

Haldur on ringkonnakohtule esitanud AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotitoimkonna

koosoleku 09.03.2016. a protokolli, mille kohaselt on haldur esitanud pankrotitoimkonnale

tutvumiseks ja kulude kinnitamiseks jaotusettepanekus kajastatud pankrotimenetluses tehtud

väljamaksed ning vajalikud ja põhjendatud kulutused perioodil 05.04.2012 – 04.03.2016. Kulude

ja väljamaksete nimekiri sisaldab ka AS-le Varul Advokaadibüroo ja OÜ-le Lextal

Advokaadibüroo tehtud väljamakseid ning protokollist nähtuvalt on pankrotitoimkonna liikmed

ühehäälselt otsustanud kooskõlastada AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotimenetluse

vajalikud ja põhjendatud kulutused perioodil 05.04.2012 – 04.03.2016 kogusummas 746 677,82

eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 792 306,08 eurot).

Seega on täidetud PankrS § 66 lõikes 2 sätestatud formaalne eeldus, kuid see ei tähenda, et kohtul

ei tuleks jaotusettepaneku kinnitamisel kontrollida pankrotimenetluses kantud kulude

põhjendatust ja vajalikkust.

20. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole AS Baltic Agro poolt jaotusettepanekule

vastuväite esitamisest tingitud menetluskulude jätmine AS Werol Tehased pankrotihalduri

kanda. Jaotusettepaneku kinnitamata jätmine ei ole praegusel juhul samastatav võlausaldaja

esitatud vastuväite rahuldamisega. Ringkonnakohtu hinnangu kohaselt ei tule uue

jaotusettepaneku koostamisel tõlgendada õigusnorme selliselt, nagu seda on soovinud AS Baltic

Agro. Kuna tegemist ei ole lahendi tegemisega kummagi poole huvides TsMS § 172 lg 1

tähenduses, tuleb vastuväite menetlemisega seotud kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

tuleb jätta kummagi menetlusosalise enda kanda. Ringkonnakohus nõustub osaliselt

määruskaebuses esitatud seisukohtadega, kuid PankrS § 145 lg 3 kohaselt ei ole ringkonnakohtul

võimalik teha endal asjas sisulises osas uut määrust. Ringkonnakohus muudab maakohtu määrust

vastuväite menetlemisega seotud kulude jaotuse osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp