2-14-23620/78 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-14-23620 Tsiviilasi StilTruck Service OÜ hagi OÜ Jake Transport vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 14. juuli 2016. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Jake Transport apellatsioonkaebus Menetlusosalised Apellant (kostja): OÜ Jake Transport (registrikood 10187577), lepinguline esindaja Oleg Nišajev Vastustaja (hageja): SilTruck Service OÜ (registrikood 12475464), lepinguline esindaja advokaat Aleksei Vassiljev RESOLUTSIOON Keelduda menetlusse võtmast OÜ Jake Transport apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 14. juuli 2016. a otsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus tagastatuks OÜ-le Jake Transport. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. OÜ Jake Transport esitas 18. septembril 2016 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 14. juuli 2016 otsuse peale. Vaidlustatud lahendiga rahuldas maakohus SilTruck Service OÜ hagi ning mõistis OÜ-lt Jake Transport SilTruck Service OÜ kasuks välja 1488,77 eurot ning menetluskulud summas 1000 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Jake Transport apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest Viru Maakohtu 14. juuli 2016 otsuse peale tuleb keelduda. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Käesoleva hagi kui ka apellatsioonkaebuse hind on 1488,77 eurot. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

3. Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalvõi menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei tähenda automaatselt, et maakohus on rikkunud asja lahendamisel menetlusnormi või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme. Eksitavad on apellatsioonkaebuses toodud väited, nagu oleks maakohus jätnud rahuldamata apellandi taotluse kuulata üle tunnistajad ning tähelepanuta apellandi esitatud vastuhagi. Asja materjalidest nähtub, et tunnistajate ülekuulamisega soovis apellant tõendada oma vastuhagi. Maakohus eraldas 20. mail 2016 apellandi vastuhagi vastustaja vastu 3000 euro väljamõistmiseks iseseisvasse menetlusse. Hageja on tõendanud oma nõuet lisaks kostjale esitatud arvele ka tunnistajate ütluste ning muude asjas esitatud tõenditega ning maakohus on esitatud tõendeid kohtuotsuses hinnanud. Ringkonnakohtul puudub alus asuda maakohtu poolt käsitletud tõendeid ümber hindama (TsMS § 652 lg 5).

5. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. Apellant ei ole apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu. Kuna TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt kuuluks riigilõiv tagastamisele seetõttu, et apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse, ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda apellandile tähtaega puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp